O. I. O. hagi I. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: O. I. O. (registrikood XXX; asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja A. V. (e-post XXX) Kostja: I. B. (isikukood XXX; hagiavalduses märgitud elukoht XXX; e-post XXX; tegelik elukoht XXX)
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata O. I. O. hagi I. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Määrus toimetada kätte hageja lepingulisele esindajale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.O. I. O. (hageja) esitas 08.03.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse I. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.29.03.2023 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas hagejale, et tal on kohustus märkida kostja tegelik aadress ja sidevahendite andmed või mida on kostja andmete teadasaamiseks tehtud (mh esitada väljavõte Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja sidevahendite andmete kohta või Läti rahvastikuregistri kinnitus, et hagejale ei väljastata kostja andmeid); esitada seisukoht ja põhjendus (mh rahvusvahelise) kohtualluvuse kohta ning täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid (sh asjaolud, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingud on kehtivad; asjaolud seonduvalt laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega).
3.Hageja lepinguline esindaja sai 29.03.2023 puuduste kõrvaldamise määruse kätte elektrooniliselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 18.04.2023, seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 18.05.2023. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
5.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 17 lg 1 näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on järelmaksuga kaupade müügilepinguga; osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.
6.Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kolmest lepingust. E. A. ja kostja vahel on 06.01.2022 sõlmitud krediidileping nr 2638980163, millega võimaldati kostjale krediiti ning kostjale on krediit summas 2995 eurot üle kantud. Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalne tagasimakse. E. A. ja kostja vahel on 06.01.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr 15045499551, millega müüja L. müüb järelmaksulepingu alusel kostjale kauba ning vastavalt järelmaksulepingule kohustub kostja selle eest tasuma E. A. -le. E. A. ja kostja vahel on 06.01.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr 52205494443, millega müüja L. müüb järelmaksulepingu alusel kostjale kauba ning vastavalt järelmaksulepingule kohustub kostja selle eest tasuma E. A. -le.
7.Kostja sõlmis lepingud krediidi ja järelmaksu saamiseks, s.o isiklike vajaduste rahuldamiseks. Kostja sõlmis lepingud seega tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil. Lepingute kohaselt oli kostja elukoht lepingute sõlmimise ajal Eesti Vabariigis aadressil XXX. Kostja sõlmis E. A. -ga kaks järelmaksulepingut ning krediidilepingu. Krediidilepingust nähtub, et E. A. asukoht oli lepingu sõlmimise ajal samuti Eesti Vabariigis ning et E. A. tegutses lepingu sõlmimise ajal Eesti Vabariigis laenuandmisega. Kostja sõlmis krediidilepingu krediidi saamiseks seega isikuga, kes
tegeles lepingu sõlmimise ajal kostja alalise elukoha liikmesriigis krediidi andmisega. Kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 tulenevalt määrata kindlaks määruse 1215/2012 neljanda jao alusel.
8.Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Sellest sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel.
9.Võimaliku kohtualluvuse kokkuleppe osas märgib kohus järgmist. Hageja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul esitanud seisukohta ja põhjendusi tsiviilasja kohtualluvuse kohta, sh viidanud võimalikule kohtualluvuse kokkuleppele. E. A. teenusetingimuste XI jao p-st 3 tuleneb, et kliendilepingust (sh teenusetingimustest, hinnakirjast ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetest) tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtute poolt. Esimese astme kohtuks vaidluste lahendamisel on Harju Maakohus. Käesolevas punktis sätestatud kohtualluvuse kokkulepe kohaldub ulatuses, milles, ning tingimusel, et see ei ole konkreetse vaidluse puhul õiguse imperatiivsete sätetega keelatud (tl 8 pöördel). Hagiavalduse kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks teenusetingimused (tl 2 pöördel). Kuivõrd kohtualluvuse kokkulepe ei ole sõlmitud pärast vaidluse tekkimist, ei vasta see määruse 1215/2012 art 19 punktis 1 sätestatud nõuetele.
10.Viidatud kohtualluvuse kokkulepe ei ole Eesti Vabariigi õigusega kooskõlas. Kohtualluvuse kokkulepe peab TsMS § 104 lg 1 ja 3 järgi olema mh sõlmitud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega seotud vaidluse lahendamiseks või pärast vaidluses tekkimist või sõnaselgelt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Nagu eelnevalt märgitud ei ole kohtualluvuse kokkuleppe esemeteks olevad lepingud seotud kostja majandus- ja kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe aluseks olev vaidlus ei ole seega seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole sõlmitud pärast vaidluse tekkimist. Sellest ei nähtu, et see oleks sõlmitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohtualluvuse kokkulepe on TsMS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1 p 1 alusel seega tühine. Seetõttu ei vasta see ka määruse 1215/2012 art 19 punktis 3 sätestatud nõuetele. Kuna E. A. ja kostja vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe ei vasta määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele, ei ole määruse nr 1215/2012 art 18 lõikest 2 kõrvale kaldumine võimalik.
11.Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis (määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2). Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXX. Hagiavaldusele lisatud lepingute kohaselt on kostja elukoht XXX. Lepingud sõlmiti 2022. aastal. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadress XXX alates 13.02.2022 kehtetu, aadress XXX alates 12.06.2022 kehtetu ning üldine elukoha aadress Eesti alates 13.12.2022 kehtetu, seega kostjal kehtiv elukoha aadress puudub. Kostjat puudutava kirje olekuks on märgitud „arhiivis“. Andmed kostja vanemate ja lisa-aadresside kohta puuduvad. E-maksuameti andmetel on kostja elukoht XXX. Kostja ei ole kunagi saanud Eestis maksustatavat tulu. Kohus edastas 1. juunil 2023 kostja teadaolevale e-posti aadressile päringu kostja elukoha ja kohtualluvuse täpsustamiseks. Kostja kirjale ei vastanud. Kohus proovis 1. juunil 2023 kostjat kätte saada ka teadaolevatel telefoninumbritel, et täpsustada kostja alalise elukoha andmeid ja küsida seisukohta
kohtualluvuse kohta, kuid kostjat ei õnnestunud kätte saada. Politsei- ja Piirivalveamet vastas 2. juunil 2023, et politsei infosüsteemis puuduvad andmed kostja asukohta kohta. Isikuga ei ole seotud ühtegi juhtumit. Tartu Linnavalitsuse 5. juuni 2023 vastuse kohaselt puuduvad neil andmed kostja tegeliku viibimiskoha osas. Kuna kostja sündis Lätis, ta on Läti kodanik ja tema emakeel on läti keel, palus kohus hagejal esitada kohtule väljavõte Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete kohta või Läti rahvastikuregistri kinnitus, et hagejale ei väljastata Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite andmeid. Kohtul on kohtualluvuse väljaselgitamiseks õigus nõuda hagejalt tõendeid (vt Riigikohtu 19. aprilli 2017. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.2). Hageja ei ole esitanud Läti rahvastikuregistri andmeid kostja elukoha ja kontaktandmete kohta ega Läti rahvastikuregistri kinnitust andmete väljastamisest keeldumise kohta.
12.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Läti tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada või tegutseda. Arvestades, et kostja on loobunud oma Eesti elukohast ja ilmselt naasnud koduriiki Lätti, on kostja viimane teadaolev elukoht Läti Vabariigis.
13.Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks ning kostja elukoht on Läti Vabariigis, on Läti kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2 alusel pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
14.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
15.TsMS § 372 lg 5 esimese lause järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Margit Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.