Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord

Otsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punkt 1) võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu 3 637,26 euro ja viivise nõudes alates 22.11.2021. a. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.08.2021. a töövõtulepingu, mille alusel kostja kohustus tarnima ja paigaldama hageja kinnistul Meremehe tn 15, Luige alevik, Harju maakond tänavakivi (140,4 m2) ja äärekivi (87 jm). Hageja pidi töö ja materjalide eest maksma 7 925 eurot. Hinna sisse kuulusid kõik vajalikud materjalid (tänavakivi, äärekivi, killustik) ja kõik vajalikud tööd ja teenused (sh materjalide transport, aluse tasandamine, tänavakivi ja äärekivi paigaldustööd). Lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale sularahas ettemaksu 5 000 eurot ning kostja kinnitas allkirjaga raha kättesaamist. Raha saamisel kinnitas kostja, et tööd alustatakse 01.09.2021. a ja tööd viiakse lõpuni maksimaalselt 1,5 nädala jooksul. Tööd teostasid hagejale tundmatud kolmandad isikud, mitte kostja isiklikult. Töö teostamisel tekkisid pidevalt arusaamatud viivitused (seisakud). 17.09.2021. a seisuga olid paigaldatud ainult äärekivid. Tänavakivid ei olnud veel tarnitud ning plats ei olnud tasandatud. 17.09.2021. a ilmus ehitusobjektile kostja isiklikult ja teatas, et kuivõrd nüüd toimub tänavakivi kohaletoimetamine, siis vajab ta täiendavat raha, so ettemaksu. Samal päeval andis hageja kostjale ettemaksuna veel 2 000 eurot sularahas, mille saamist kinnitas kostja allkirjaga. 20.09.2021. a tulid objektile töölised, kes pidid teostama platsi tasandamise ja tänavakivi paigaldamise tööd, kuid kuna materjali ei olnud objektile tarnitud ja tööliste kõnedele ei vastatud, hageja kõnedele ja kirjadele ei vastanud ka kostja, lahkusid töölised objektilt töid teostamata. Seoses kostja poolt tööde lõpetamata jätmisega ja lepingu täitmisest keeldumisega taganes hageja lepingust. 22.09.2021. a toimunud telefonivestluses keeldus kostja tööde lõpuleviimisest ja hageja raha tagastamisest. Materjalide ja transpordi eest ei ole kostjal õigus saada rohkem kui 435,66 eurot. Kostja hinnapakkumisest tulenevalt pidi kogu töö maksma 5 989,27 eurot. Kogu töödest teostas kostja mitte rohkem kui 1/3 mahust. Selle töö hind ei ületa 1 996,42 eurot. Kostja sai ettemaksu summas 7 000 eurot. Kostja teostas töid summas 2 432,08 eurot (435,66 + 1996,42). Ülejäänud raha summas 4 567,91 eurot (7000 – 2432,08) peab kostja hagejale tagastama. Kostja vastus

Luige alevik). Y vaatas objekti üle, tegi kalkulatsiooni. Y kirjutas omakäeliselt materjalide ja töömaksumuse hinnad ning allkirjastas selle. Kogu tööde maksumus koos materjalidega pidi olema 9860 eur. Summa pidi olema ilma käibemaksuta, kuna ta teeb tööd eraisikule. Firma Q OÜ tahtis saada ettemaksu 5000 eur.“ Vaidluskomisjonile esitatud avalduse asjaolude tõendamiseks on lisatud sama leping, mille hageja esitas kohtule. Samuti on vaidluskomisjonile esitatud e-kiri kus 01.10.2021. a on hageja vastanud vaidluskomisjonile: „Tervist! Antud firma kohta sain info tuttavatelt, kellele oli juba eelnevalt teostatud sarnased ehitustööd. 13.08 mina isiklikult võtsin ühendust Y-ga telefoni teel, et saada kokku ja arutleda remondi kohta. 26.08 sain temaga kokku ning andsin sularaha summas kokku 7000 Eurot. Samal päeval tegime kirjaliku lepingu, mida lisasin Teile manusena.“ Olukorras kus hageja on samade asjaolude ja tõendite pinnalt esitanud eelnevalt sama nõude Q OÜ vastu ei saa hagejal olla samade asjaolude pinnalt nõuet kostja Y vastu. Kuna kostja Y ja hageja vahel ei ole lepingulist ega ka lepinguvälist suhet tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus 3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu. Q OÜ juhatuse liige Y ei saa olla käesolevas asjas kostjaks eraisikuna, kuna on sõlminud töövõtulepingu osaühingu juhatuse liikmena osaühingu nimel. Asjaolu, et töövõtja oli Q OÜ, kinnitavad hageja enda väited, mis on toodud avalduses tarbijavaidluste komisjonile, hagiavalduses loetletud materjalide ja transporditeenuste arvestamine käibemaksuga 20%, mis on omane vaid käibemaksukohuslase (juriidilise isiku) korral. Hagiavalduse kohaselt asusid lepingut täitma kolmandad isikud (kostja töölised, hagiavalduse punktid 3 ja 4). Töövõtulepingu olemus eeldab, et lepingut ei täideta isiklikult (VÕS § 635 lg 3). Seega ei olnud kostja ka formaalselt lepingu pool ega täitja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 7.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17). Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise tingib otsuse ebapiisav põhjendamine, enne otsuse tegemist tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ja eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata jätmine. Need on olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi.

Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormus nõude olemasolu tõendamiseks. Seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei olnud hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitas oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugines vaid üldisele vastuväitele, et tema ei ole lepingu pooleks, kusjuures ta ei too esile lepingu sõlmimise ega täitmisega seonduvaid asjaolusid ega esita nenede asjaolude kohta ka kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-165564/52, p 17). Ringkonnakohtu arvates oleks maakohus käesolevas asjas pidanud selgitama vajadust oma väidete tõendamiseks ning andma väidete esitamiseks ning tõendite esitamiseks tähtaja. Asjast nähtuvalt on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult, mille tõttu võivad pooltel olla asja lahendamiseks olulised asjaolud välja toomata ning seisukohad ja tõendid esitamata. 11.Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja ringkonnakohtul ei ole võimalik neid mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise esmakordsel tuvastamisel apellatsiooniastmes rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.