Autokallur OÜ hagi Tee ja Tee OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
14 530,10 eurot Hageja: Autokallur OÜ (registrikood 11110217), asukoht Randvere tee 36, 11912 Tallinn
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: jurist Mare Sepp, e-post: xxx Kostja: Tee ja Tee OÜ (registrikood 12247545), asukoht Punane tn 40, 13619 Tallinn, e-post: [email protected]; juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: Alar Salu, e-post: xxx Menetluse liik
Istung 30.05.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
Välja mõista Tee ja Tee OÜ-lt Autokallur OÜ kasuks põhivõlg 9 675,6 eurot ja viivis 1 252,29 eurot.
Jätta menetluskulud 75% ulatuses Tee ja Tee OÜ kanda ja 25% ulatuses Autokallur OÜ kanda.
Rahuldada Autokallur OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
Välja mõista Tee ja Tee OÜ-lt Autokallur OÜ kasuks menetluskulud 967,50 eurot.
Rahuldada Tee ja Tee OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
Välja mõista Autokallur OÜ-lt Tee ja Tee OÜ kasuks menetluskulud 382,50 eurot.
Tasaarvestamise tulemusena mõista Tee ja Tee OÜ-lt Autokallur OÜ kasuks välja menetluskulud 585 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tee ja Tee OÜ-l tasuda Autokallur OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (585 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
•
mõista kostjalt Tee ja Tee OÜ-lt hageja Autokallur OÜ kasuks välja põhivõlg 9 900 eurot;
•
mõista kostjalt Tee ja Tee OÜ-lt hageja Autokallur OÜ kasuks välja viivis 4 630,10 eurot.
Hagi kohaselt on hageja osutanud 2019.a ja 2020.a kostjale autoveoteenust, mille käigus toimetas autoga kostjale kohale viimase poolt tellitud erinevat tee-ehitusmaterjali.
Osutatud autoveoteenuse eest esitas hageja 30.11.2019 kostjale arve nr 43-19 summas 11 454 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 21.12.2019. Nimetatud arve alusel on kostja 04.11.2020.a. tasunud osa võlgnevusest, s.o., 1 554 eurot. Seega on käesoleval ajal kostja põhivõlgnevus hageja ees 9 900 eurot.
Vastavalt esitatud arvele kuulub tasumisega viivitamise eest maksmisele viivis 0,08 % päevas. Kõnesolevale põhivõlale lisandub seega viivis ajavahemiku 22.12.2019 kuni 04.11.2020 eest 2 923,06 eurot ja ajavahemiku 05.11.2020 kuni 28.02.2021 eest 918,72 eurot. Viivised selle arve eest kuuluvad tasumisele kokku summas 3 841,78 eurot.
Lisaks eelmärgitud arvele on kostja poolt viivitusega tasutud alljärgnevad arved, mille viivise suurus on 0,08% päevas: − nr. 47-19, tasumisele kuuluv summa 625,20 eurot, tähtaeg 15.12.2019, tasutud 16.10.2020, viivis 153,05 eurot − nr. 03-20, tasumisele kuuluv summa 1 183,20 eurot, tähtaeg 31.01.2020, tasutud 16.10.2020, viivis 245,16 eurot − nr. 05-20, tasumisele kuuluv summa 1 958,40 eurot, tähtaeg 29.02.2020, tasutud 04.11.2020, viivis 390,11 eurot.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja hinnangul ei olnud pooled kokku leppinud tingimustes, et autoveoteenuse eest makstakse nii tunni- kui ka kilometraaži põhiselt, summeerides mõlemad summad. Tallinnas ja selle lähiümbruses kohaldatakse tunnihinda ja väljaspool Tallinnat rakendatakse kilomeetri hinda vastavalt auto kandevõimele. Seejuures oli väljaspool Tallinnat tunnihinna lisamine välistatud.
Hageja esitatud tööaruanded ei kinnita töö tegemise ulatuse õigsust, sest projektijuhil puudub informatsioon töö tegemise alustamisest. Kostja seisukohalt ei saa hageja esitatud tööaruandeid võtta terves ulatuses aluseks arve koostamisel. Kostja väidab, et ei ole hagiavaldusele lisatud arvete ning tööaruannete mahus ja ulatuses teenust saanud.
Täiendavalt on kostja seisukohal, et viivisemäära osas ei olnud pooled kokku leppinud.
Kohtu põhjendused Poolte vahelise lepingu õiguslik kvalifikatsioon, lepingu sõlmimine
10.Pooled ei vaidle, et nad on sõlminud veolepingu. VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
11.Pooled on üksmeelel, et leping sõlmiti suuliselt, kuid vaidlevad selle üle, mis tingimustel nad lepingu sõlmisid, sh milline oli teenuse hind ja kas ning millises viivises nad kokku leppisid. Kohus on teinud pooltele korduvalt ettepaneku neid väiteid tõendada, kuid pooled selliseid tõendeid kohtule ei esitanud. Tunnistaja Y ei osanud öelda, mis tingimustel leping sõlmiti, kuivõrd ta ei olnud selle lepingu sõlmimise juures (vt tunnistaja ütlused, tlk 99). Hageja väiteil sõlmisid pooled lepingu järgmistel tingimustel (vt nt istungi protokoll, tlk 95): kilomeetri hinna osas lepiti kokku 1,2 eur/km 18-tonnise auto puhul ja 1,3 eur/km 30-tonnise auto puhul ning tunnihinnaks lepiti kokku 34 eurot 18-tonnise auto puhul ja 36 eurot 30-tonnise auto puhul. Linnas tunnihinnale kilomeetri hind ei lisandunud. Ootetundi tunnitööga ei rakendata. Kui auto läheb objektile ja poole tunniga koormat maha ei võeta, rakendub tunnihind. Kostja vaidles küll esmalt hageja väidetud hindadele vastu, kuid ei tõendanud, et leping oleks sõlmitud teistsugustel tingimustel, sh teistsuguse hinnaga. Asjas toimunud istungil möönis kostja, et hind oli ligikaudu selline nagu hageja väitis (vt istungi protokoll, tlk 95). Kohus lähtub seega järgnevatest teenuse hindadest, mille tuvastab kostja omaksvõtu alusel: 18tonnise auto puhul tunnihinnast 34 eur/h ja kilomeetri hinnast 1,2 eur/km ning 30-tonnise auto puhul tunnihinnast 36 eur/h ja kilomeetri hinnast 1,3 eur/km. Lepingu täitmine ja põhinõude tasumise kohustus
12.VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Tulenevalt VÕS § 774 lg 2 kohaldatakse kaubaveolepingule töövõtu kohta sätestatut, kui seaduses sätestatust ei tulene teisiti. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) vastavalt VÕS § 635 lg 1 valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Autoveoseaduse (AutoVS) § 2 lg 1 p 1 mõistes on autovedu veose kohale toimetamine auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõit ning punkti 3 mõistes on tasuline autovedu veose või sõitja kohaletoimetamine tasu eest. Lähtudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
13.Teenuse osutamine ja mahud on tõendatud tööaruannetega (tlk 16-18). Tunnistaja Y ütlustega on tõendatud, et tööaruannetel on kostja esindaja Wi allkiri (tunnistaja ütlused, tlk 99). Seega on kostja osutatud töö mahud ise allkirjaga kinnitanud. Tegu on täitmise kviitungiga. Kostja ei ole tõendanud, et teenust oleks osutatud väiksemas mahus. Kohus märgib, et vastavalt hagiavalduse lisas 10 esitatud XXXXXX 18-tonnise autoga seotud tööaruandele puudub 12.11.2019 tööl kostja esindaja Wi allkiri 5,5 tunni eest (tlk 16). Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud töö maht 5,5 tunni ulatuses kuupäeval 12.11.2019 hinnaga 34 eur/tund. Täiendavalt vaidleb kostja vastu ka hagiavalduse lisas 10 esitatud XXXXXX 28-tonnise
autoga seotud tööaruandele, milles on kajastatud töötunnid 5,5 tunni ulatuses kuupäeval 13.11.2019. Kohus on seisukohal, et kuna nimetatud tööle on kostja esindaja allkirja andnud, siis on kostja sellega töö mahu kinnitanud (tlk 17). Kostja ei ole tõendanud, et tegelik töömaht oleks olnud väiksem. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud töö maht 5,5 tunni ulatuses kuupäeval 13.11.2019 hinnaga 36 eur/tund. Ülejäänud töö mahtude osas pooltel vaidlust ei olnud.
14.Kohus võrdles 2019. aasta novembri töö mahtusid (tlk 16-18) ja nende eest esitatud arvet nr 43-19 (tlk 5) ning leidis, et arve on kooskõlas kokku lepitud tööde hindadega ja tööaruannetes märgitud töömahtudega. Kuivõrd kohus on leidnud, et 12.11.2019 töö 5,5 tunni ulatuses ei ole kostja esindaja allkirjaga tõendatud, arvestab kohus selle hageja nõudest maha. Hageja on 30.11.2019 esitanud arve nr 43-19, kus nõuab 214,5 tunni töö eest 18-tonnise autoga summas 7 293 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal oli 2019. aasta novembri eest õigus esitada arve 18-tonnise auto puhul 214,5 tunni asemel 209 tunni eest (214,5 – 5,5) hinnaga 34 eur/tund summas 7 106 eurot (209 x 34).
15.Seega tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale arve nr 43-19 alusel kokku 11 229,6 eurot [(7 106 + 426 + 494 + 1332) x 1,2]. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtuvalt on kostja 04.11.2020 tasunud arve nr 43-19 eest 1 554 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus arve nr 43-19 eest kokku 9 675,6 eurot (11 229,6 – 1 554). Viivisenõue
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Asjas ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud seadusjärgsest viivisest kõrgemas viivisemääras. Kohus ei saa ainuüksi asjaolu alusel, et hageja märkis arvetel seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra ja kostja sellele koheselt vastu ei vaielnud, tuvastada, et pooled oleksid seadusjärgsest määrast kõrgemas viivisemääras kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt arvete tasumisega viivitamisel seadusjärgset viivist.
19.Arvete nr 43-19, 47-19, 03-20 ja 05-20 kostja poolt osalise või täieliku tasumise kohta esitas hageja oma pangakonto väljavõtte (lisa 8, 2-l lehel). Eeltoodust tulenevalt arvutab kohus iga arve kohta seadusjärgse viivise: −
Arve nr 43-19 summaks tuvastas 11 229,6 eurot ning maksetähtajaks oli 21.12.2019. Kostja tasus nimetatud arve osaliselt 04.11.2020 summas 1 554 eurot. Kohus arvestab seadusjärgset viivist summalt 11 229,6 alates 22.12.2019 kuni 04.11.2020 ning summalt 9 675,60 alates 05.11.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.03.2021. Nimetatud arve eest on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 22.12.2019 kuni 04.11.2020 eest summas 783,07 eurot ja ajavahemiku 05.11.2020 kuni 12.03.2021 eest 271,12 eurot.
−
Arve nr 47-19 summaks oli 625,2 eurot ning maksetähtajaks oli 05.01.2020. Kostja tasus nimetatud arve 16.10.2020. Kohus arvestab seadusjärgset viivist alates 06.01.2020 kuni 16.10.2020. Nimetatud arve eest on hagejal õigus nõuda viivist summas 38,95 eurot.
−
Arve nr 03-20 summaks oli 1 183,20 eurot ning maksetähtajaks oli 21.02.2020. Kostja tasus nimetatud arve 16.10.2020. Kohus arvestab seadusjärgset viivist alates 22.02.2020 kuni 16.10.2020. Nimetatud arve eest on hagejal õigus nõuda viivist summas 61,55 eurot.
−
Arve nr 05-20 summaks oli 1 958,40 eurot ning maksetähtajaks 21.03.2020. Kostja tasus nimetatud arve 04.11.2020. Kohus arvestab seadusjärgset viivist alates 22.03.2020 kuni 04.11.2020. Nimetatud arve eest on hagejal õigus nõuda viivist summas 97,60 eurot.
20.Seega on hagejal õigus nõuda arvete nr 43-19,47-19, 03-20 ja 05-20 eest viivist kokku 1 252,29 eurot (783,07 + 271,12 + 38,95 + 61,55 + 97,60). Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
22.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (9 675,60 + 1 252,29) / 14 530,10 = 75% ulatuses kostja ja 100% - 75% = 25% ulatuses hageja kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt RKTKm 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud
25.Hageja on 30.05.2023 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulust 560 eurot. Sellele lisanduvad hageja lepingulise esindaja menetluskulud seoses istungiga ja tasutud riigilõiv 650 eurot.
26.Järgevalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hageja palub hüvitada riigilõivu summas 650 eurot. Riigilõivu tasumine summas 650 eurot nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist ning tegemist on põhjendatud kuluga. Kohus peab põhjendatuks hageja nõuet kohtukulude osas summas 650 eurot.
24.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 7h vältel tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta). Täiendavalt kuuluvad hageja menetluskulude nimekirja menetluskulud seoses kohtuistungi pidamisega, s.o 30 minutit ettevalmistust ja 1h istungil viibitud aega. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust,
leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Eelkõige peab kohus silmas kohtuistungiks ettevalmistumist. Kohus peab põhjendatuks hageja 29.05.2023 menetluskulude nimekirjas kajastatud kohtuistungiks ettevalmistumist 1h ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuistungil taotletud täiendavat menetluskulu istungi ettevalmistumiseks 30 minuti ulatuses. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 8 (7 + 1) tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindaja kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 8 x 80 = 640 eurot.
27.Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks (650 + 640) x 75% = 967,5 eurot. Kostja menetluskulud
28.Kostja on 30.05.2023 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kuludest summas 2 385 (900 + 630 + 135 + 720) eurot. Sellele lisanduvad kostja lepingulise esindaja menetluskulud seoses istungiga.
29.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale tasulist õigusabi 6h tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) ja 8,25h tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Täiendavalt kuuluvad kostja menetluskulude nimekirja menetluskulud seoses kohtuistungi pidamisega, s.o 1h ettevalmistust ja 1h istungil viibitud aega. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni puhul mõistlik ja kohtupraktikas aktsepteeritav tunnitasu 120 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
30.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas kohtulahenditega tutvumist, dokumentide analüüse, pika kestusega kohtumisi kliendiga, ekirjavahetust kliendiga jmt. Kohus ei pea põhjendatuks 06.09.2021 arves nr 20/21 kajastatud menetlusse esitatud hagiavalduse ja selle lisadega tutvumist, analüüsi ning õigusliku positsiooni kujundamist ja kliendi konsultatsiooni 2,5h ulatuses ning vähendab seda ühele tunnile. Täiendavalt ei pea kohus põhjendatuks 18.04.2023 arves nr 0323 kajastatud kohtunõude täitmist, puuduste kõrvaldamist, sisulist- ja lingivistilist korrigeerimist, lisade komplekteerimist ja kohtule esitamist ning kliendi konsultatsiooni 3,5h ulatuses ning vähendab seda 1,5 tunnile. Kohus leiab sellekohasele Riigikohtu praktikale tuginedes, et sellised kulud on TsMS mõttes menetluskuludena põhjendamatud ja kohtu poolt kontrollimatud ning neid välja ei mõista. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 10,75 tundi. Kohtuistungiga seotud täiendavaid kulusid 2h ulatuses peab kohus põhjendatuks. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindaja kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks (10,75 + 2) x 120 = 1 530 eurot.
31.Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 530 x 25% = 382,50 eurot. Menetluskulude nõuete tasaarvestamine
32.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 967,5 – 382,5 eurot = 585 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.