Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-717
Kohtuasi
X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kostja 29.05.2023 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendite (24.11.2021 e-kiri koos sellele lisatud dokumendiga) vastuvõtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 02.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
5.Määrata kindlaks kostja Y apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt Y kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1032 eurot.
6.Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt Y-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
2-22-717 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 17.01.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, milles palus:
1.1.kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud tegelikkusele mittevastavad ja tema au teotavad faktiväited: „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ ning „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid“;
1.2.kohustada kostjat 7 kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist edastama e-posti aadressile XXX kirjaliku teate järgneva tekstiga: Mina Y olen MTÜ W juhatuse liikme X kohta avaldanud ebaõigeid ja tema au teotavaid faktiväiteid: „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ ning „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid.“ Kinnitan, et nimetatud väited on valed ning lükkan need käesoleva avaldusega ümber;
1.3.märkida, et avaldatav teade peab olema loetav. Kirjastiil peab olema Times New Roman, tähtede suurus peab olema 12 punkti, tähtede värvus peab olema must.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt avaldas kostja 09.10.2021 MTÜ W liikmete ühises e-posti grupis järgneva väite: „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ ning 06.12.2021 väite „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid.“
3.Eeltooduga on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis on hageja au ja head nime teotavad. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-le 1 ja § 1047 lg-tele 2 ja 4. Kostja on soovinud luua hagejast kui MTÜ W juhatuse liikmest (juhatuse esimehest) korruptiivselt käituva inimese kuvandi. Au teotamine võib tuleneda ka sellistest väidetest, mis ei maini isikut otseselt, aga käivad isiku või tegevuse kohta üksnes kaudselt. Hageja on olnud MTÜ W peamine eestvedaja ja organisaator ning hagejat on liikmete poolt käsitletud kui MTÜ W juhatuse esimeest. Kolmandatele isikutele valeandmete avaldamine rikkus hageja isiklikke õigusi ja kahjustas hageja reputatsiooni. Hagejasse tekitati negatiivne suhtumine ja põhjustati olulisi ebamugavusi suhetes teiste isikutega. Kostja vallandas pahatahtlikult hageja suhtes laimukampaania, olles ise samas teadlik hageja tegevusvaldkonna spetsiifikast. Hageja ainuisikuliseks kohustuseks on olnud MTÜ W nimel erinevate projektide ja aruannete
2-22-717 koostamine (sh majandusaasta aruanded) ja esitamine ning hoolitsemine paberimajanduse ja finantsküsimustega seonduva eest. Kostja esitatud väited seadsid osades külaseltsi liikmetes kahtluse alla hageja usaldusväärsuse ja hea reputatsiooni. MTÜ-le W saabus kaheksa lahkumisavaldust, kus avaldati vastumeelsust hageja vastu. Mõningate projektide hindamiskomisjonide liikmed on pöördunud hageja poole küsimustega seoses paberimajanduse ja projektidega. Halvenenud on ka hageja tervislik seisund, esineb järske vererõhu tõuse, unehäireid, stressi.
4.Tulenevalt kostja vastusest märkis hageja, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Kostja avaldatu „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid“ tõeväärtus on tuvastatav ning väide on põhimõtteliselt kontrollitav. Tegemist on isiku kohta andmeid sisaldava lausega, mis on tervikuna faktiväide. Keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väidete avaldamist ei ole võimalik õigustada, need on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Faktiväidet tuleb hinnata lähtudes sellest, millises kontekstis need on avaldatud. Sõnakasutus „manipuleerib infoga“, „laimab“ ja „esitab külas valeväiteid“ on ebakohane. Kostja avaldatu ei väljenda mõistliku isiku arusaama kohaselt kostja hinnangut selle kohta, miks ta külaseltsist lahkus.
5.Hageja esitas vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale. Kostja õigusabikulude maht on ülepaisutatud. Kostja esindaja tunnitasu ei ole mõistlik. Kostja menetluskulud vahemikus 06.04.2022 – 31.05.2022 ei ole põhjendatud, sest kostja esindaja esitas esimese menetlusdokumendi kohtule alles 02.08.2022 ning eelnevalt esindas kostja ennast ise. Ajakulu on osaliselt ka põhjendamatu, kuna toimingud, millele ei ole järgnenud menetlusdokumendi esitamist, on põhjendamatud (s.o suhtlus kliendiga). Kliendisuhtlus ja edasise menetluse arutelu on lahutamatu osa lepingulise esindaja tööst ning esindaja ja esindatav võivad kokku leppida kui palju tahes nõupidamisi ja muud suhtlust, kuid tegemist ei ole kuluga, mis oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja on füüsiline isik, kes on üks MTÜ W juhatuse liikmetest. Kostja avaldatud väited ei sisalda andmeid hageja kohta. Lisaks on tegemist väärtushinnangutega, mitte faktiväidetega. Oluline ei ole, kuidas hageja kostja avaldatust aru sai, vaid kuidas üldsus sellest aru sai. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, siis on hagi võimalik ainult siis rahuldada, kui tegemist on faktiväidete avaldamisega.
8.Lause „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ puhul on tegemist väärtushinnanguga. Kostja leiab, et „pole kõik korras“ on subjektiivne hinnang, mida ei ole võimalik kontrollida. Kostja on lihtsalt avaldanud arvamust. Lauset saab käsitleda faktiväitena kitsalt kontekstis, et kostjani on jõudnud info. Info ehk väite sisuks on, et külaseltsi paberimajandusega ei ole kõik korras. Kostja on üksnes avaldanud fakti info temani jõudmise kohta. Kas ja kui tõene on info sisu, ei puutu kostjasse, sest kostja ei ole ise esitanud andmeid külaseltsi paberimajanduse kohta. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid. 09.10.2021 seisuga oli MTÜ-l W Türi Vallavalitsusele esitamata tähtaegselt kaks toetuse kasutamise aruannet.
9.Lause „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid“ puhul on samuti tegemist väärtushinnanguga. Kostja tõi näiteks, et hageja on varjanud külaseltsi eest
2-22-717 infot, et hagejale oli nn punase maja lammutamise plaan teada, aga ta varjas seda külaseltsi liikmete eest. Samuti tõi kostja näiteks, et hageja on külaelanikke suusõnaliselt laimanud ja esitanud pahatahtlikku valeinfot. Kostja hinnangul kajastab esitatud lause kostja nägemust MTÜ-s W toimuvast ning tema külaseltsist lahkumise tagamaadest. Kohtumenetluses ei ole võimalik tõenduslikult teha järeldusi selle kohta, kas keegi manipuleerib või mitte, tegemist on ilmselge väärtushinnanguga, mis on alati kellegi subjektiivne hinnang. Seega manipuleerimine, demagoogiavõtted jms on puhtalt hinnangulised kategooriad, mille osas ei ole faktipõhiselt võimalik piiri tõmmata. Sama kehtib ka laimamise ja valeväidete esitamise kohta – tegemist on väljenditega, mille isik on valinud lähtudes oma subjektiivsest õigustõlgendusest ja tegemist ei ole faktiväidetega.
10.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 2835,22 eurot (s.o lepingulise esindaja kulud). Kostjale on osutatud õigusabi 14 tundi ja 46 minutit tunnihinnaga 160 eurot (millele lisandub käibemaks). Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Pärnu Maakohtu 02.11.2022 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2166,40 eurot ja viivise menetluskuludelt.
12.Maakohus viitas VÕS § 1047 lg-le 4 ning märkis, et kostja 09.10.2021 avaldatud väide „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ on faktiväide.
12.1.Väide on esitatud MTÜ W kui mittetulundusühingu kohta, mitte hageja kohta. Väide kajastab kostja väiteid mittetulundusühingus aset leidvate ilmingute kohta ja ei ole ainuüksi selle lause põhjal ega e-kirja üldist sisu arvestades suunatud hageja tegevusele. Edastatud ekirjast on näha, et see on saadetud külaseltsi liikmetele ja kostja üksnes arutab, mis talle külaseltsis ei meeldi. MTÜ W kui juriidiline isik ei ole käesolevas asjas hageja. Hageja saab au teotamise korral kaitsta ainult enda, mitte ühegi teise isiku õigusi. Lausest ei saa järeldada ka kaudseid faktiväiteid hageja kohta.
12.2.Oluline ei ole see, kuidas hageja saab aru, mida üldsusele avaldati, vaid see, kuidas mõistlik inimene saab avaldatust aru. Mõistliku isiku seisukohalt võib vaidlusalust e-kirja tõlgendada viisil, et MTÜ-s W ei ole paberimajandusega kõik korras, mingid aruanded on esitamata, mitte viisil, et hageja on jätnud aruanded esitamata. Asjakohased ei ole hageja esitatud tõendid ja kinnituskirjad, kus on käsitletud hageja tööülesandeid MTÜ-s W, kuna nimetatud tõendid ei tõenda seda, kuidas mõistlik inimene kostja 09.10.2021 e-kirjast aru sai.
13.Kostja avaldatud väide „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid“ on väärtushinnang ning see on avaldatud hageja kohta. Eelnimetatud lauses avaldatu väljendab isiku hinnangut ega seondu otseselt millegi faktilise korrektsuse või paikapidavusega. Samuti ei ole võimalik tõendada, kas mingi infoga manipuleeritakse või kas laimatakse, kuid võimalik on vastavaid hinnanguid põhjendada. Kostja avaldatu väljendab mõistliku isiku arusaama kohaselt kostja hinnangut selle kohta, miks kostja MTÜ-st lahkus. Negatiivse hoiaku väljendamist isiku tegevuse kohta saab pidada üksnes väärtushinnanguks.
13.1.Kostja avaldatu puudutas hageja tegevust ühistu esimehena, mitte hageja isikut. Kostja väljendeid, nende esitamise põhjust ja ajendit arvestades ei saa käesoleval juhul negatiivse arvamuse avaldamist hageja ametitegevuse kohta pidada VÕS § 1046 lg 1 mõttes
2-22-717 õigusvastaseks. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga hagejale kui ühistu esimehele. Kuigi puudub mõistlik õigustus hagejat halvustada, ei ületanud kostja väärtushinnangut andes piiri, milleni MTÜ esimees peaks suutma taluda MTÜ liikmete põhjendamatut kriitikat.
13.2.Lisaks on hageja ise suurendanud isikute ringi, edastades kostja avalduse kõikidele MTÜ liikmetele. Hageja on olnud seega ise e-kirja avaldajaks kõikide liikmete osas. Kostjat ei saa pidada nimetatud osas vastutavaks. Kostja on varem, oma 09.10.2021 e-kirjas, teinud märkuse, et listiga manipuleerimine on inetu. Käesoleval juhul oli tegemist kostja avaldusega MTÜ-st lahkumiseks, mitte arutlusega MTÜ tegevuse üle, millest oleksid pidanud teadma kõik liikmed. Kui hageja leidis, et kostja avaldus kahjustab tema au ja head nime, siis ei oleks hageja vastavat kirja kõikidele liikmetele edastanud.
14.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1) ja rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on 13 tundi ja 32 minutit ehk 2166,40 eurot koos käibemaksuga (13,54 h x 160 eurot/h). Kostja taotlus jääb rahuldamata 668,82 euro ulatuses. Maakohus pidas lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 160 eurot koos käibemaksuga. Maakohus vähendas osaliselt järgmiste toimingute ajakulu: -
25.05.2022 õiguslik analüüs ja telefonivestlus kliendiga kokku 25 minutit – tegemist on põhjendamatu ajakuluga. Kostja esindaja on 06.04.2022 ja 19.05.2022 tutvunud ja analüüsinud materjale piisavalt, mistõttu ei ole 25.05.2022 analüüs põhjendatud. Kliendisuhtlus on osa lepingulise esindaja tööst ning peaks olema kaetud tunnihinnaga;
-
14.09.2022 seisukoha koostamine ja suhtlus kliendiga; 20.09.2022 kliendi e-kirjaga ja kommentaaridega tutvumine, analüüs, seisukoha täiendamine; 23.09.2022 suhtlus kliendiga ja seisukoha esitamine kohtule, kokku 3 tundi ja 8 minut. Arvestades kostja 23.09.2022 esitatud seisukoha mahtu ja seda, et lisasid ei esitatud, ning asjaolu, et telefonivestlused kliendiga peaksid olema osa lepingulise esindaja tööst ning kaetud tunnihinnaga, on põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 37 minutit;
-
18.10.2022 kohtunõudega tutvumine ja suhtlus kohtuga ning suhtlus kliendiga kokku 28 minutit – arvestades, et kõne kohtuga võttis umbes 5 minutit ning kohtunõudega esitada menetluskulude nimekiri tutvumine umbes 5 minutit, on põhjendatud ajakulu kokku 10 minutit.
Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
16.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (eelkõige VÕS § 1047 lg 1) ning rikkunud põhjendamiskohustust.
17.09.10.2021 esitatud väide „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ on esitatud hageja, mitte MTÜ kohta. Keskmisele väite adressaadile ehk MTÜ liikmele jäi mõistlikult mulje, et kostja väide on suunatud hageja vastu. Tuvastada tuleb, et kuidas 09.10.2021 e-kirja adressaadid avaldatut mõistsid. Maakohus ei ole arvestanud kostja avaldatud väidete kontekstiga, kuna sisuliselt kinnitas kostja 26.10.2021 e-kirjas, et tema etteheited olid suunatud hagejale.
2-22-717
17.1.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja väide MTÜ raamatupidamislike küsimuste osas ei käi hageja kohta. Kannatanu nimi ei pea olema sõnaselgelt kirjas selleks, et tuvastada kannatanu õiguste rikkumine – piisab ka (kaudsetest) asjaoludest, mis võimaldavad kannatanu tuvastamist. Lisaks ei pea kannatanu seos olema absoluutselt kõigile ilmne. Piisab üksnes seostamise võimalusest ning ühest-paarist isikust, et nentida isiklike õiguste rikkumist.
17.2.Hagejat on võimalik seostada kostja avaldatud väitega läbi selle, et hageja on MTÜ esimees. Ühingust kõneldes räägitakse tegelikult selle taga olevatest inimestest – ühing ise ei ole võimeline otsuseid tegema (sh aruandeid esitama) ning seda saavad teha vaid juhatus või muud otsustusõigust omavad isikud. Järelikult on hageja see isik, kelle tegematajätmisele ja rikkumistele kostja e-kirjas viitas.
17.3.Kohus ei arvestanud vaidluse tagamaadega ega ka hageja esitatud tõenditega – sõltumatute ametnike ja teiste inimeste kinnituskirjadega.
17.4.Kohus jättis analüüsimata 09.10.2021 e-kirja sisu ja adressaadid. Kui kohus oleks võtnud kogumis arvesse seda, et (i) hageja on MTÜ esimees, (ii) hageja tegeleb MTÜ esimehena raamatupidamislike küsimustega, sh aruannete esitamisega, (iii) e-kirja adressaadid on olnud MTÜ liikmed, (iv) MTÜ juhatuse kinnituste kohaselt on kõik MTÜ liikmed teadlikud hageja ülesannetest (raamatupidamine, sh aruannete esitamine), siis oleks kohus pidanud jõudma järelduseni, et kostja väide on suunatud hageja vastu ning antud asjaolu oli adressaatidele ilmne.
18.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja 06.12.2021 avaldatud väide „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid“ on väärtushinnang. Tegemist on faktiväitega. Riigikohtu praktika kohaselt võidakse isiku suhtes avaldada ebaõigeid andmeid ka sellel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest tulenevalt saab mõistlikult järeldada, et avaldajale on teada mingeid otseseid fakte, mis isikut puudutavad. Ka sellisel juhul on kohaldatav VÕS § 1047 lg 4. Kohtupraktikas tuleb üldjuhul käsitleda isiku kohta mistahes avaldatud andmeid sisaldavat lauset faktiväitena ning isiku suhtes mõne asjaolu avaldamist tuleb pidada tema kohta faktiväite avaldamiseks. Ümberlükatavad (st õigusvastased) on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ja väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide.
18.1.Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud kostja väite sisu. Kostja avaldatud väiteid on võimalik kontrollida jah/ei skaalal. Kostja oleks saanud oma väiteid tõendada ning tuua välja konkreetseid fakte, millest tuleneb, et hageja manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid. Määrava tähendusega ei ole see, milliseid konkreetseid sõnu kasutas kostja oma väite avaldamiseks, vaid loeb eelkõige väite sisu.
18.2.Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Praegusel juhul oli kostja avaldatud väidete eesmärk hageja maine kahjustamine MTÜ liikmete silmis ning sellisel juhul on selliste süüdistuste avaldamine käsitatav faktiväidetena. Käesoleval juhul tuleb eristada tavapärast kriitikat MTÜ juhatuse suhtes ning halvustavate, kuid samal ajal kontrollitavate väidete avaldamist. Ka „subjektiivne arvamus“ saab olla faktiväiteks sõltuvalt avaldamise kontekstist ja viisist.
18.3.Hageja ei pea taluma kostja laimu ega tõendamata kriitika avaldamist. Kostja väide hageja väidetava valeväidete levitamise kohta ei ole seotud hageja MTÜ esimehe ülesannete täitmisega ning selliste väidete avaldamise eesmärk on olnud vaid hageja maine rikkumine.
2-22-717
19.Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse jõusse, siis tuleb maakohtu otsus tühistada välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Hageja jääb vastavas osas maakohtule esitatud vastuväidete juurde. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Väite puhul „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ on tegemist väärtushinnanguga. Väide ei sisalda mingeid andmeid hageja kohta. Hageja ei ole välja toonud ega ka tõendanud, et kostja avaldatust tuleneksid mingisugused kaudsed faktiväited hageja kohta. Tegemist ei ole ka õigusvastaselt avaldatud ebakohase väärtushinnanguga. Kostja on lihtsalt esitanud oma arvamuse tekkinud olukorrast. Samuti oli 09.10.2021 seisuga MTÜ Wl Türi vallavalitsusele kaks toetuse kasutamise aruannet tähtaegselt esitamata. Kohtupraktikast ei tulene, et mõistliku inimese arusaama tuvastamiseks tuleks võtta mingisugune konkreetne inimene või inimeste ring, vaid arvesse tuleb võtta üldiselt ja abstraktselt mõistliku ja keskmise inimese arusaama. Seega ei ole asjakohased hageja esitatud tõendid (erinevate isikute koostatud kinnituskirjad). Lisaks on vastavad tõendid ilmselgelt ebausaldusväärsed.
22.Väite puhul „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid“ on tegemist väärtushinnanguga. Kostja on lahkumisavalduses esitanud omapoolsed subjektiivsed põhjendused selle kohta, miks ta ühingust välja astub. Nimetatud lausele eelnes lause, et „ühingu juhatuse vastu olen kaotanud igasuguse usalduse“. Järgmises lauses ta selgitaski, miks ta on kaotanud usalduse. Lisaks ei ole hageja selgitanud, mis tema hinnangul vastavas lauses faktiväide on. Kostja on menetluses lähtunud eeldusest, et tegemist on väärtushinnangutega, kuna Pärnu Maakohus selgitas oma 29.08.2022 kohtumääruses, et kohtu hinnangul ei sisalda teine lause faktiväiteid. Seega ei ole kostja esitanud tõendeid või tõendite kogumise taotlusi, mis oleksid vajalikud olukorras, kui vastavas lauses sisalduks mingisugune faktiväide, mille tõele vastavust on kostja kohustatud tõendama.
23.29.05.2023 menetlusdokumendiga esitas kostja uue tõendi – 24.11.2021 e-kirja koos sellele lisatud dokumendiga. Kostja põhjendas tõendi ringkonnakohtule esitamist sellega, et leidis selle oma postkastist üles apellatsioonimenetluse ajal. Samuti märkis kostja, et kuna ta lähtus maakohtus sellest, et kohus kvalifitseeris vaidlusaluse teise lause väärtushinnanguks, siis ei tegelenud kostja sel ajal tõendite hankimisega ega esitanud tõendite kogumise taotlust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 174 lg 3).
25.Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1).
2-22-717
26.Ringkonnakohus lahendab esiteks kostja 29.05.2023 menetlusdokumendiga esitatud uute tõendite vastuvõtmise taotluse ja jätab selle rahuldamata.
26.1.Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata vaid siis, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata ka siis, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab tõendi lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
26.2.Ringkonnakohus märgib esiteks, et kostja esitatud 24.11.2021 e-kiri koos lisaga ei ole uus tõend, mida ei oleks saanud esitada maakohtu menetluse ajal. Tõend oli olemas alates 24.11.2021 ning see, et kostja leidis selle oma postkastist hiljem üles, ei ole aluseks tõendi vastuvõtmiseks apellatsiooniastmes.
26.3.Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks ka kostja selgitust, et viimane ei pidanud tõendite esitamist varem vajalikuks, kuna maakohus oli vaidlusaluse teise lause „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid“ kvalifitseerinud oma määrusega väärtushinnanguks. Kostja soovib nüüd uue tõendiga tõendada, et kuna hageja eitas 24.11.2021 e-kirjas seda, et aruannetega on midagi valesti – kuid tegelikult oli valesti –, siis oli kostja väärtushinnang hageja kohta asjakohane. Ringkonnakohus märgib, et kostja selgitused tõendi hilise esitamise kohta on vastuolulised – kuigi maakohus 29.08.2022 kohtumääruses tõepoolsest selgitas, et tema hinnangul ei sisalda vaidlustatud lause faktiväiteid, st tegemist on väärtushinnanguga, siis oli kostjal ikkagi kohustus tõendada, et tema esitatud väärtushinnangul on mingi põhjendus. Seega oli kostjal asjaomane tõendamiskoormis ka maakohtu menetluses ning ta oleks pidanud selle tõendi esitama maakohtule. Kostja oleks saanud seda ka teha, kuna maakohus andis oma 29.08.2022 kohtumääruses pooltele tähtaja (12.09.2022) nõuete ja vastuväidete täiendavaks põhistamiseks ja tõendamiseks (I kd, tl 132). 12.09.2022 vastuses kinnitas kostja, et on kõik oma vastuväited ja tõendid ammendavalt esitanud (I kd, tl 137). 23.09.2022 vastuses hageja 12.09.2022 menetlusdokumendile kordas kostja veelkord oma seniseid vastuväiteid, kuid ei avaldanud soovi täiendavate tõendite esitamiseks (I kd, tl 154– 156). Seega hoolimata kohtupoolsest võimaluse andmisest ei esitanud kostja seda tõendit maakohtu menetluses.
26.4.Lisaks eeltoodule ei ole kostja esitanud asjaomaseid tõendeid vastuseks apellatsioonkaebusele, vaid alles vastuseks ringkonnakohtu n-ö viimase sõna kirjale. Ringkonnakohus keeldub kostja esitatud uute tõendite vastuvõtmisest, kuna nende vastuvõtmiseks puudub alus (TsMS § 652 lg-d 3 ja 4).
27.Käesolevas asjas on vaidluse all ühel juhul kostja saadetud e-kirjas ja teisel juhul e-kirja lisaks olnud lahkumisavalduses tehtud avaldused. Hageja peab järgmisi kostja väljaütlemisi ebaõigeteks faktiväideteks. 1) 09.10.2021 edastas kostja e-kirja pealkirjaga „Taikse külasse puutuvat“ 18 isiku epostiaadressile, sh hagejale. Kostjale ette heidetav avaldus „Samuti on jõudnud minuni info,
2-22-717 et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ sisaldub pikemas e-kirjas (I kd, tl 36). 2) 06.12.2021 saatis kostja W e-postiaadressile ja veel 6 isikule e-kirja, mille lisaks oli külaseltsist lahkumise avaldus. Avalduses selgitas kostja oma lahkumist mh järgmise lausega: „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid“ (I kd, tl 36 pöördel – 37, 81–82).
28.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Selleks, et tuvastada, kas kostja on rikkunud hageja isikuõigusi, pidi kohus esiteks tuvastama, kas hageja on talle ette heidetud väljaütlemiste avaldaja, kas tegemist oli avaldamisega ning kas tema avaldused olid kostja kohta. Hageja pidas kostja avaldusi faktiväideteks ning nõudis nende ümberlükkamist. Kohus pidi hindama, kas vaidlusalused väited on faktiväited või väärtushinnangud. Kui tegemist on faktiväidetega, pidi kohus tuvastama, kas kostja on tõendanud nende tõele vastavuse (VÕS § 1047 lg 2). Kui kostja seda ei teinud, siis tuli hinnata, kas võivad esineda nö vabandavad asjaolud (VÕS § 1047 lg 3). Kui mõni vaidlusalustest väidetest on kvalifitseeritav väärtushinnanguna, siis tuleks üldjuhul hinnata, kas see võib olla ebakohane ja õigusvastane (VÕS § 1046), kuid käesolevas asjas ei nõudnud hageja mittevaralise kahju hüvitamist võimalike ebakohaste väärtushinnangute eest, vaid üksnes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. (a) Avaldaja ja avaldamine
29.Kostja on hagile vastu vaieldes kinnitanud, et tema saatis vaidlusalused 09.10.2021 ja 06.12.2021 e-kirjad (nt I kd, tl 54 – 55 pöördel). Seega puudub vaidlus, et kostja on vaidlusalused avaldused teinud. Kostja ei ole eitanud, et tegemist on avaldamisega. Ringkonnakohus leiab samuti, et mõlema e-kirja puhul on tegemist avaldamisega. 09.10.2021 e-kirja edastas kostja 18 isikule ning 06.12.2021 e-kirja edastas kostja lisaks külaseltsi epostiaadressile veel 6 isikule. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt nt RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14; 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24). Käesoleval juhul on kostja olnud vaidlusaluste 09.10.2021 ja 06.12.2021 avalduste avaldaja.
30.Kostja ei ole eitanud, et oma 06.12.2021 lahkumisavalduses pidas ta silmas hagejat. Kostja on seda kinnitanud oma vastuses hagile (15.03.2022 menetlusdokumendi p 5.11), kus ta kordas, et „juhatuse esimehena esinev hageja [on] infoga manipuleerinud, laimanud ja esitanud külas valeväiteid“ (I kd, tl 55). Ka maakohus tuvastas, et nimetatud väide käib hageja kohta, kuna kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et nii teised juhatuse liikmed Q ja C kui ka MTÜ W liikmed, sh kostja abikaasa F, on pidanud hagejat W juhatuse esimeheks (I kd, tl 39–40, tl 41 ja pöördel). Seega on tuvastatud, et 06.12.2021 avalduses kostjale ette heidetud avaldus käib hageja kohta.
31.Kostja vaidles maakohtus ja vaidleb apellatsioonkaebuses vastu aga sellele, et 09.10.2021 e-kirjas oleks silmas peetud hagejat. Maakohus nõustus oma otsuses kostjaga, leides, et väide „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ oli esitatud MTÜ W kui mittetulundusühingu kohta. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et see avaldus ei käi hageja kohta. Ringkonnakohus nõustub selles osas hagejaga, et käesoleval juhul tuleb kogumis võtta arvesse seda, et kostja on ka ise möönnud, et hageja on külaseltsi juhatuse esimees (vt eelmine p 30); hageja tegeleb külaseltsi
2-22-717 raamatupidamislike küsimustega, sh aruannete esitamisega, ning et kõik e-kirja saajad olid külaseltsi liikmed, kes teadsid hageja kui faktilise juhatuse esimehe ülesannetest.
31.1.Ringkonnakohus märgib, et esiteks on maakohtu otsus vastuoluline. 06.12.2021 avalduses sisalduva väite hageja kohta käivaks hindamisel arvestas maakohus seda, et sisuliselt juhtis külaseltsi hageja ainuisikuliselt. Maakohus võttis mh arvesse kahe teise juhatuse liikme kinnitust, et külaseltsi „juhatuse esimehe X’e ainuisikuliseks kohustuseks on olnud MTÜ W nimel erinevate projektide ja aruannete koostamine ja esitamine“ (I kd, tl 39 ja pöördel). Seega on maakohus tuvastanud, millised olid faktiliselt külaseltsi juhatuse esimeheks oleva hageja tööülesanded, kuid on jätnud vääralt 09.10.2021 avalduse hindamisel samad tõendid arvesse võtmata. Väide, et „külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ viitab selgelt selle isiku tegematajätmistele, kes faktiliselt vastutas aruannet esitamise eest. Kuna aruannete esitamine oli hageja kui n-ö juhatuse esimehe kohustus, siis puudutas see väide tema väidetavaid tegematajätmisi.
31.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole olukorras, kus avalduse adressaatideks on konkreetse külaseltsi liikmed, niivõrd oluline keskmise mõistliku (kuid võõra) inimese arusaam, kuivõrd konkreetsete adressaatide arusaam sellest, keda avalduses silmas peetakse. Nagu eelnevalt märgitud, on sama külaseltsi teised juhatuse liikmed kinnitanud seda, et aruannete esitamine oli (omavahelise tööjaotuse kohaselt) ainuisikuliselt hageja ülesanne. Seda, et hageja tegutses faktiliselt seltsi juhatuse esimehena, on tunnistanud ka teised seltsi liikmed (I kd, tl 40, 41 – 41 pöördel), samuti nähtub see sõnumivahetusest hageja ja Fe (kostja abikaasa) vahel (I kd, tl 110 pöördel), aga ka sellest, et kostja on konkreetseid andmeid seltsi tegevuse kohta küsinud just hagejalt (I kd, tl 68, 152). Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka asjaolu, et eelkõige hageja vastutas aruannete esitamise eest, ümber ka kostja esitatud üks tõend selle kohta, et ühe MTÜ W tegevusaruande on külaseltsi juhatuse nimel edastanud seltsi juhatuse nimel (varasem juhatuse liige) D (I kd, tl 56). Seega tuvastab ringkonnakohus, et kostjale ette heidetav 09.10.2021 avaldus käib eelkõige hageja kohta. Ringkonnakohus ei analüüsi täiendavalt hageja esitatud Türi valla ametnike artikleid ja kinnituskirju (I kd, tl 105–106, 121–122, 142–150), kuna need ametnikud ei ole külaseltsi liikmed ega olnud vaidlusaluste e-kirjade adressaadid. Seega ei tõenda nende teadmine külaseltsi liikmete teadmist hageja ülesannetest. Küll aga kinnitab Türi Vallavalitsuse 31.03.2022 kinnistuskiri (I kd, tl 107-108) eelnevalt külaseltsi teiste juhatuse liikmete kinnitatud asjaolu, et MTÜ W vallale esitatud dokumendid (taotlused, aruanded) on enamasti olnud allkirjastatud hageja poolt.
32.Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi selle kohta, et 09.10.2021 avaldus ei käi hageja kohta, ning leiab, et mõlemad kostjale ette heidetud avaldused käivad hageja kohta. Seetõttu hindab ringkonnakohus edasi, kas tegemist on faktiväidetega ja kui on, siis kas kostja on tõendanud nende tõelevastavust. (b) Kostja avalduste kvalifitseerimine ja hindamine
33.Esiteks pidas hageja vääraks faktiväiteks 09.10.2021 e-kirjas sisalduvat avaldust „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ (I kd, tl 36). Kostja leidis, et tegemist on väärtushinnanguga.
33.1.Kuigi maakohus leidis, et see väide ei käi hageja kohta, pidas ta seda faktiväiteks. Maakohus leidis, et faktiväideteks võib pidada väiteid „minuni jõudis info“, „külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras“, „aruanded on esitamata“.
2-22-717
33.2.Ringkonnakohus nõustub, et kostja avaldus on faktiväide, kuna lauses esitatud väidete õigsust on võimalik kontrollida ning neile on võimalik vastata jaatavalt või eitavalt. Ringkonnakohus leiab, et lauseosa „minuni jõudis info“ on küll samuti faktiväide, kuid see ei oma eraldiseisvat tähendust, kuna (järgneva) faktiväite tähendus ei sõltu sellest, kas see põhineb kuulujutul, kellelgi arvamusel või veendumusel (RKTKo 13.06.2002, 3-2-1-63-02, p 8, teine lõik). Selliste asjaolude tõesuse kontrollimise kohustus lasub igal juhul ka isikul, kes väite edastab – ja seeläbi uuesti või esmakordselt selle avaldab (vt anal korras RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 11, teine lõik).
33.3.Seega omavad kostjale ette heidetud lausest tähtsust väited „külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras“ ja „aruanded on esitamata“, millest teine sisuliselt täiendab esimest (see, et paberimajandus ei ole korras, seisneb vähemalt või muu hulgas selles, et aruanded on esitamata). Kostja on aga tõendanud selle faktiväite tõelevastavust. Kostja on esitanud kohtule Türi Vallavalitsuse 31.05.2022 kirja, milles on kinnitatud, et 09.10.2021 seisuga (st 09.10.2021 e-kirja saatmise ajal) oli külaseltsil kaks saatmata aruannet (I kd, tl 130). Kirjas on täpsustatud, et esimese aruande esitamise tähtaeg oli 05.01.2021, kuid see esitati 29.03.2022. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2021, kuid see esitati 04.01.2022 (I kd, tl 130). Hageja esitatud Türi Vallavalitsuse 31.03.2022 e-kiri ei lükka eeltoodut ümber, kuna 31.03.2022 kirjas on kinnitatud, et „kõik aruanded eraldatud toetuste kohta on esitatud“, kuid ei ole määratletud, et ka 09.10.2021 seisuga oleksid olnud kõik aruanded esitatud (I kd, tl 107). Arvestades, et kostja on esitanud vallavalitsuse ametliku kinnituse konkreetselt 09.10.2021 kohta, mil kaks aruannet olid esitamata, tuleb lugeda kostja väited „külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras“ ja „aruanded on esitamata“ tõesteks faktiväideteks.
33.4.Kuna kostja avaldas tõele vastavad faktiväited, ei ole ta 09.10.2021 avaldusega rikkunud hageja õigusi ning puudub alus hageja taotluse – lükata valeväited ümber – rahuldamiseks (VÕS § 1047 lg 4). Ringkonnakohus asendab maakohtu otsuse põhjendused 09.10.2021 avalduse hindamisel enda eeltoodud põhjendustega.
34.Teiseks pidas hageja vääraks faktiväiteks 06.12.2021 e-kirja lisaks olevas lahkumisavalduses sisalduvat väidet „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid“ (I kd, tl 36 pöördel – 37, 81–82). Kostja leidis, et tegemist on väärtushinnanguga hageja tegevusele.
34.1.Maakohus viitas otsuses Eesti Keele Instituudi veebilehtedele, kust nähtuvalt on termini „manipuleerima“ tähendus „manipulatsioone sooritama“ ja termini „laimama“ tähendus on „kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama“. Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021 (https://sonaveeb.ee/) kohaselt on termini „manipuleerima“ tähendus „osava, kavala, petva vms võtte abil inimesi, nähtusi vm soovitud suunas mõjutama“ ja termini „laimama“ tähendus „kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama“ ning sünonüümiks mustama. Maakohus leidis, et seega ei seondu need terminid otseselt millegi faktilise korrektsuse või paikapidavusega, vaid need väljendavad isiku hinnangut.
34.2.Ringkonnakohus leiab, et väited „manipuleerib infoga“, „laimab“ ja „esitab külaseltsis valeväiteid“ võiksid sõltuvalt kontekstist olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud, mistõttu tuleb ka käesoleval juhul vaadata kogu nende avaldamise laiemat konteksti. Käesolevas asjas tuleb võtta arvesse ka seda, et avaldus tehti külaseltsi liikmetele seoses külaseltsi juhtimisega, st inimestele, keda ühendab ühes külaseltsis olemine ning selle külaseltsiga ja külaga seotud küsimused, st tegemist ei olnud üksteisele täiesti võõraste inimestega.
2-22-717
34.3.Ringkonnakohus möönab esiteks, et sõltuvalt kontekstist võib olla võimalik nende väidete puhul vastata küsimusele „kas see väide vastab tõele“ – st millise infoga manipuleerimist, kelle laimamist ja milliste valeväidete esitamist konkreetselt silmas peetakse. Teiselt poolt tuleb arvestada, et mis tahes olukorras nende sõnade faktiväiteks lugemine ei ole õige, sest neil sõnadel on ka üldistavam tähendus, nagu on välja toonud maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul toetab käesoleval juhul avalduse tegemise taust järeldust, et tegemist oli kostja subjektiivse väärtushinnanguga, mis põhines kostja suhtumisel hagejasse kui külaseltsi juhatuse esimehesse külaseltsi tegevuse juhtimisel. Ringkonnakohus peab oluliseks, et kostja on need väited esitanud külaseltsist lahkumise avalduses, milles ta selgitas, miks ta lahkub. Kõnealuse avalduse terviktekst on järgmine (I kd, tl 37): „Asun nimetatud ühingust välja järgmistel põhjustel: - ühingu juhatuse vastu olen kaotanud igasuguse usalduse. Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid. Teised juhatuse liikmed on passiivsed ega esita mingeid seisukohti; - lihtsatele raamatupidamist puudutavatele küsimusetele jäeti vastamata. Selle asemel esitati üldist häma, kui palju kõike tehtud on; - ühingus on liikmeid, kelle elementaarne viisakus on puudulik.“
34.4.Toimikust nähtub, et kirjavahetus külaseltsi tegevuse teemal, mille hulka kuulub ka kostja 09.10.2021 e-kiri, on kestnud terve 2021. a oktoobrikuu (I kd, tl 64–72 pöördel). Muu hulgas kostja on korduvalt esitanud erinevaid küsimusi seltsi rahaasjade kohta, kuid ei ole neile sisulisi vastuseid saanud. 06.12.2021 avaldus – milles kostja väljendab oma usalduse kaotust juhatuse vastu – on sisuline jätk eelnevale rahulolematusele sellega, et kostja ei saa seltsi tegevuse kohta piisavalt infot või saab vastuolulist infot. Selle valguses on ringkonnakohtu hinnangul õige pidada lahkumisavalduses sisalduvaid hageja ette heidetud väiteid kostja üldiseks hinnanguks hageja tegevuse kohta. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile, kus on märgitud, et „vara omastamine“ ja „ametiseisundi kuritarvitamine“ võivad olla käsitatavad ka faktiväidetena, sõltuvalt nende esitamise kontekstist ja sellest, kellele neid väljendeid adresseeritakse (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27 kolmas lõik). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud Riigikohtu otsus kinnitab seda, et teatud väljendite puhul sõltub nende faktiväiteks või väärtushinnanguks kvalifitseerimine kontekstist, mitte ei ole ette ära määratud. Ringkonnakohus märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on olnud kriitiline avaldatu faktiväiteks klassifitseerimisel olukorras, kus isiku õigusliku iseloomuga rikkumisele viitav etteheide teise isiku vastu kvalifitseeriti faktiväiteks, kuigi oleks piisanud sellest, et hinnata, kas isiku avaldatud väärtushinnangul on piisav faktiline alus (Matalas vs. Kreeka, 1864/18, 25.03.2021, p-d 47– 53). Ringkonnakohus leiab, et kuigi ka võimaliku ebakohase väärtushinnangu puhul tuleb hinnata, kas selle avaldamine oli põhjendatud, ei muuda väärtushinnangu põhjendatuse hindamise vajadus iga väärtushinnangut faktiväiteks ega kaudseks faktiväiteks.
34.5.Lisaks peab ringkonnakohus oluliseks, et kuigi kostja eitab, et tegemist oli faktiväidetega – ning kohus nõustub sellega –, on kostja oma vastuses hagile kõnealuseid väiteid siiski põhjendanud ja tõendanud. Kostja on esitanud mõned näited koos tõenditega, mida ta peab valeväite esitamiseks ja manipuleerimiseks. Kostja on selgitanud, et hageja teadis valla plaane seltsi maja lammutamise kohta, kuid ei andnud külaelanikele sellest teada (I kd, tl 87–88). Laimamise kohta on kostja esitanud oma abikaasa kirjaliku seletuse selle kohta, et hageja on talle telefonis korduvalt laimanud (seltsi endist juhatuse liiget) Dt (I kd, tl 89). Kogu eelnevalt nimetatud e-kirjavahetus ja kostja toodud näited kinnitavad seda, et kostja lahkumisavalduses toodud väited olid mõeldud väärtushinnanguna. Arvestades seda, et e-kirjavahetuses osalesid teised seltsi liikmed, mitte kõrvalised isikud, on pigem usutav, et ka avalduse adressaadid
2-22-717 pidasid neid avaldusi väärtushinnanguteks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi 06.12.2021 avalduse kohta enda eelnevalt toodud põhjendustega.
34.6.Kuna käesolev hagi on esitatud faktiväidete ümberlükkamiseks ning ringkonnakohus ei pea kostja 06.12.2021 avaldusi faktiväideteks, siis ei saa neid ümber lükata ega hageja hagis esitatud taotlust rahuldada. Kuna hageja ei ole taotlenud võimaliku ebakohase väärtushinnanguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, puudub vajadus hinnata kostja esitatud avaldusi sellest aspektist. Ringkonnakohus siiski märgib, et eelmises punktis välja toodud kostja põhjendused, miks ta avaldas hageja kohta selliseid väärtushinnanguid, on ringkonnakohtu hinnangul piisavad, et mitte pidada kostja väljaütlemisi ebakohasteks. Kostja on nende väärtushinnangute andmist piisavalt põhjendanud, samuti ei ole need esitatud vulgaarses või muus ebakohases vormis.
35.Eeltoodust tulenevalt asendab ringkonnakohus maakohtu põhjendused osaliselt enda põhjendustega, nagu eespool p-des 32 ja 34.5 juba märgitud, kuid jätab maakohtu otsuse lõppjäreldused muutmata ning hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maa- ja ringkonnakohtus Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtus
36.Maakohus jättis hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, siis puudub alus menetluskulude teisiti jagamiseks.
37.Maakohus määras kostja menetluskulud ka kindlaks. Maakohus kontrollis kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, vähendades seejuures nii ajakulu kui ka osutatud õigusabi põhjendatud tunnihinda. Kuigi kostjale oli osutatud õigusabi tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks, pidas maakohus põhjendatuks tunnihinda 160 eurot koos käibemaksuga. Maakohus vähendas ka õigusabi osutamisele kulutatud ajakulu ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 13 tunni ja 32 minuti eest 2166,40 eurot (13,54 * 160). Kostja taotlus jäi rahuldamata 668,82 euro ulatuses.
38.Kostja ei ole menetluskulude vähendamist vaidlustanud. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et välja mõistetud menetluskulusid tuleb vähendada tema maakohtule esitatud vastuväidete alusel.
39.Ringkonnakohus leiab, et hageja maakohtus esitatud vastuväited ei anna alust maakohtu välja mõistetud menetluskulude täiendavaks vähendamiseks. Maakohus on juba ajakulu vähendanud ning arvestanud madalama tunnihinnaga, kui tegelikult õigusabi osutati. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata.
2-22-717 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ringkonnakohtus
40.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad hageja kanda ka hageja ja kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud (TsMS § 162 lg 1).
41.Kuna maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teeb ringkonnakohus seda ka apellatsiooniastmes kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3).
42.Kostja on taotlenud menetluskuludena 1532,81 euro (koos käibemaksuga) hüvitamist 7 tunni ja 59 minuti eest. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10) ja taotleb menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga.
43.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid. - 02.11.2022 kohtuotsusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga – 12 minutit (32 eurot) - 08.12.2022 apellatsioonkaebusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga – 18 minutit (48 eurot) - 19.12.2022 kliendi saadetud materjalidega tutvumine – 22 minutit (58,67 eurot) - 20.12.2022 apellatsioonkaebuse vastuse koostamine – 3 tundi 22 minutit (538,67 eurot) - 22.12.2022 apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine, suhtlus kliendiga – 1 tund, 9 minutit (184 eurot) - 23.12.2022 kliendi kommentaaridega tutvumine, vastuse täiendamine, kohtule esitamine – 33 minutit (88 eurot) - 15.05.2023 kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga – 13 minutit (34,67 eurot) - 17.05.2023 e-kirjavahetus kliendiga, saadud tõendi ja senise menetluse analüüs ja lõppseisukoha koostamise alustamine – 15 minutit (40 eurot) - 29.05.2023 lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine, suhtlus kliendiga – 1 tund 35 minutit (253,33 eurot)
44.Lähtudes eespool otsuse p-s 39 kajastatud põhimõtetest, märgib ringkonnakohus esiteks, et maakohus on asja sisu ja mahtu arvestades olnud seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks (st 192 eurot koos käibemaksuga), ei ole põhjendatud. Maakohus pidas põhjendatuks lepingulise esindaja kuluks 160 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Ringkonnakohus peab ka apellatsiooniastmes kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 160 eurot koos käibemaksuga.
45.Mis puudutab kostja loetletud toimingute (eespool p 43) mõistlikkust ja vajalikkust, siis leiab ringkonnakohus, et arvestades seda, et tegemist on apellatsiooniastmega, st kõik materjalid on juba kogutud, ei saa vajalikuks menetlustoiminguks pidada 19.12.2022 kliendi saadetud materjalidega tutvumist (22 minutit). Muus osas peab ringkonnakohus kostja esindaja toiminguid iseenesest vajalikeks, kuid vähendab osaliselt 17.05.2023 ja 29.05.2023 lõppseisukoha koostamise ajakulu (1 tund ja 50 minutit). Kohus võtab arvesse, et lõppseisukoht sisaldab endast sisuliselt vaid uute tõendite esitamise põhjendust ja menetluskulude nimekirja. Asjaomaste tõendite esitamiseks kostjal apellatsiooniastmes, veelgi vähem selle lõppstaadiumis, mingit alust ei olnud (vt käesoleva otsuse p 26 koos alap-dega), mistõttu peab kohus lõppseisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamiseks peab kohus mõistlikuks ajaks 10 minutit.
2-22-717
46.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja apellatsiooniastme menetluskulud kokku 6 tunni ja 27 minuti eest (12 min + 18 min + 5 h 4 min + 13 min + 30 min + 10 min). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1032 eurot (= 6 tundi ja 27 minutit * 160 eurot).
47.Kostja taotluse kohaselt tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.