1.Võtta asja materjalide juurde kohtutäitur Jaanika Pajuste 18. novembri 2025 vastusele lisatud oksjonikeskkonna päringute väljavõte.
2.Jätta asja juurde võtmata kohtutäitur Jaanika Pajuste määruskaebusele lisatud Tartu Maakohtu 5. novembri 2024 määrused väärteoasjades nr 4-24-2535, 4-24-2536 ja 4-24-2543.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 7. veebruari 2025 määrus osas, milles maakohus jättis Allan Ustavi pankrotimenetluses tunnustamata kohtutäitur Jaanika Pajuste nõude 408,70 eurot ning määras 2. rahuldamisjärgu (pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2) jaotised.
4.Teha tühistatud osas uus määrus, millega tunnustada täiendavalt 2. rahuldamisjärgu nõudena kohtutäitur Jaanika Pajuste nõuet 408,70 eurot ning määrata uued jaotised.
5.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
6.1.Kinnitada Allan Ustavi pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised on järgmised:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk nr
Võlausaldaja nimi (registri- või isikukood)
Omega Invest OÜ (10866568) Kohtutäitur Ivi Kalmet
(XXXXXXXXXXX)
Kohtutäitur Jane Rumjantseva
(XXXXXXXXXXX)
Kohtutäitur Jaanika Pajuste
(XXXXXXXXXXX)
Swedbank Liising Aktsiaselts (10434248) Swedbank AS (10060701) Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu (70000349) Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806) Kokku:
Kaitsmiseta Jaotis tunnustatud (%) (jah/ei) 709,17 3,90 jah
Nõude suurus (€)
198,25
1,09
ei
183,00
1,01
ei
558,25
3,07
ei
2176,93
11,98
jah
11769,33
64,78
jah
2145,70
11,81
jah
429,08 2,36 18 169,71 100%
jah
Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusest või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuded ei ole tagatud pandiga. Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide.
6.2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, sh määruskaebusega seotud menetluskulud. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.3.Saata määrus võlgnikule, pankrotihaldurile ja vastuväite saanud võlausaldajale.
9.Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad haldur ja vastuväite saanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetatuks lugemisest. Määrus loetakse PankrS § 6 lg 3 esimese lause järgi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel määruse postitamisest või e-toimikus nähtavaks tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 29. mai 2024 määrusega välja Allan Ustavi (võlgnik) pankroti, nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri (haldur) ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus avaldas pankrotiteate 29. mail 2024 Ametlikes Teadaannetes. Võlausaldajad olid PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast.
2.Haldur avaldas 29. augusti 2024 Ametlikes Teadaannetes teate esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluse kohta, vastuväidete esitamise tähtpäev oli 23. september 2024. Haldur esitas vastuväite kohtutäitur Jaanika Pajuste (kohtutäitur) 408,70 euro suurusele nõudele ning andis vastuväite kohta seisukoha ja taotluste esitamiseks aega kuni 4. novembrini 2024. Kohtutäitur haldurile ei vastanud.
Haldur esitas võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks 7. detsembril 2024.
MAAKOHTU MÄÄRUS
Maakohus kinnitas 7. veebruari 2025 määrusega järgmise võlausaldajate nimekirja:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Nõude Kaitsmiseta Jrk Võlausaldaja nimi (registri- või isikukood) suurus Jaotis tunnustatud nr (eurot) (jah/ei)
1.Omega Invest OÜ (10866568) 709,17 3,99 jah
2.Kohtutäitur Ivi Kalmet (XXXXXXXXXXX) 198,25 1,12 ei Kohtutäitur Jane Rumjantseva
Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusest või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuded ei ole tagatud pandiga. Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide. Maakohus jättis tunnustamata kohtutäituri nõude 408,70 eurot. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ja märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Maakohus avaldas teate võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta Ametlikes Teadaannetes. Maakohus tõi välja, et kohtutäitur esitas nõudeavalduse 558,25 euro suuruse nõude tunnustamiseks. Nõudeavalduse kohaselt algatas kohtutäitur võlgniku suhtes neli täiteasja: 185/2022/61, 185/2022/62, 185/2022/656 ja 185/2023/857. Nõue koosneb täiteasjade alustamise tasust 146,40 eurot, täitekulust 3,15 eurot ja poolest kohtutäituri põhitasust 408,70 eurot. Haldur ei vaidlustanud nõuet 149,55 euro ulatuses, st menetluste alustamise tasusid ja täitekulu. Halduri vastuväite kohaselt ei ole põhitasunõuded põhjendatud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 näeb ette, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Täitemenetluses laekumisi ei ole olnud ning lahendeid ei õnnestunud täita. Maakohus nõustus halduri vastuväitega. Puuduvad tõendid, et kohtutäitur oleks midagi võlgnikult sisse nõudnud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED, EDASINE MENETLUS
10.Kohtutäitur esitas 25. veebruaril 2025 määruskaebuse, mille kohaselt vaidlustab määruse osas, milles maakohus jättis tema tasunõude tunnustamata. Kohtutäitur palus tühistada maakohtu määruse täies ulatuses või osaliselt ja saata asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohututäitur palub jätta määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda ning tagastada kaebuse rahuldamise korral riigilõivu. Täitemenetlustes nr 185/2022/62, 185/2022/656 ja 185/2023/857 on sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebuse tegemise ajaks on kõigis kolmes täitemenetluses põhinõuded asendatud arestiga, mis tähendab, et põhinõuded on täidetud ja kohtutäituril on õigus saada põhitasu. Täitemenetluses nr 185/2022/61 on sissenõudjaks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle nõue on tunnustatud. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et kohtutäitur peab saama oma põhitasu võrdeliselt kava järgi sissenõudja rahuldatava nõude osaga (TrtRKm 29. juuni 2023 nr 2-22-12019 ja 12. detsembri 2023 nr 2-23-5537). Põhjendatud ei ole põhitasu vähendamine nullini, põhitasu tuleb vähendada proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summaga. Ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult osa võlausaldajate nõuetest. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele (KTS § 41 lg 3).
11.Haldur ei nõustunud kohtutäituri seisukohtadega. Haldur leidis KTS § 32 lg-le 5 viidates, et põhitasunõuded ei ole põhjendatud. Täitemenetlustes laekumisi ei olnud ning kohtulahendit ei õnnestunud täita. Kohtutäitur ei tõendanud, et summad oleksid sisse nõutud ja nendelt kohtutäituri põhitasu jäetud kinni pidamata. KTS § 41 lg 3 ei ole kohaldatav, sest pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses ei täida võlgnik nõudeid vabatahtlikult ning ei ole teada, kas üldse ja millises 4
ulatuses on võimalik võlausaldaja nõuet rahuldada. Kohtutäituri viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane, sest puudutab võlgade ümberkujundamise menetlust. Kohtutäitur ei esitanud halduri vastuväite kohta seisukohti ega taotlusi. Vastavalt PankrS § 1001 lg-le 5 jätab kohus pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta. Määruskaebusele lisatud kohtumäärused on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 10. märtsil 2025 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 esimese lause alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
13.Arvestades Riigikohtu seisukohti 28. mai 2025 määruses tsiviilasjas nr 2-23-607, andis ringkonnakohus kohtutäiturile tähtaja esitada andmed või tõendid, mis võimaldaks hinnata kohtutäituri töö mahtu ja täitemenetluse keerukust vaidlusalustes täiteasjades.
14.Kohtutäitur tõi 18. novembri 2025 vastuses välja täitemenetlustes tehtud toimingud ning esitas oksjonikeskkonna päringute väljavõtte.
15.Haldur leidis 26. novembri 2025 vastuses, et esiletoodud asjaolusid ja Riigikohtu seisukohta arvestades on kohtutäituri nõue täies ulatuses põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel maakohtu määruse menetlusnormi rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt ning teeb tühistatud osas uue määruse. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis tunnustamata kohtutäituri nõude 408,70 eurot ning määras 2. rahuldamisjärgu jaotised. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega tunnustada kohtutäituri nõuet täiendavalt 408,70 eurot 2. rahuldamisjärgu nõudena ning määrata uued jaotised. Määruskaebus tuleb rahuldada.
17.Ringkonnakohus esitab TsMS § 659 ja § 654 lg 22 alusel määruse resolutsioonis ka kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sealjuures jätab ringkonnakohus võlgniku nime juurest ära sõna „pankrotis“. Välja on kuulutatud füüsilisest isikust võlgniku pankrot. Seadusest ei tulene, et sellisel juhul lisatakse nimele sõna „pankrotis“. PankrS § 38 näeb ette nime kasutamise koos sõnaga „pankrotis“ vaid juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise korral.
18.Kohtutäitur ei märkinud määruskaebuses oma selgelt väljendatud protsessuaalset taotlust, piisav ei ole taotlus tühistada maakohtu määrus täies ulatuses või osaliselt ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur tõi siiski välja selle, et vaidlustab maakohtu määrust ulatuses, milles tema nõue jäi tunnustamata. Sellest on ringkonnakohtul võimalik järeldada, et kohtutäitur palub tühistada määruse oma põhitasunõude tunnustamata jätmise osas ja tunnustada põhitasunõuet 408,70 eurot.
19.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel määruskaebe korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud – seega käesoleval juhul osas, milles maakohus jättis tunnustamata kohtutäituri põhitasunõude 408,70 eurot. Ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
20.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kohtutäituri 18. novembri 2025 vastusele lisatud päringute väljavõtte. Asja juurde tuleb jätta võtmata määruskaebusele lisatud Tartu Maakohtu 5. novembri 2024 määrused väärteoasjades nr 4-24-2535, 4-24-2536 ja 4-24-2543, sest need ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 esimene lause). 5
21.Halduri algne seisukoht ning maakohtu seisukoht, et kohtutäituri põhitasunõuded ei ole põhjendatud, sest täitemenetluses ei olnud laekumisi, on ekslikud. KTS § 32 lg 5 näeb tõepoolest ette, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Samas on kohtupraktikas leitud, et kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ei ole kooskõlas, et kohtutäitur ei saa üldse põhitasu olukorras, mil kohtutäitur on alustanud täitemenetluse ja teinud täitetoiminguid, kuid täitemenetlus on lõpetatud võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Täitemenetluse lõpetamise korral võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu on kohtutäituril analoogia alusel KTS § 412 esimeses lauses sätestatuga õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. KTS § 41 2 esimese lause rakendamine eeldab põhitasu suuruse kaalumist vaidlusalustes täiteasjades kohtutäituri töö mahu ja täitemenetluse keerukuse alusel (vt RKTKm 28. mai 2025 nr 2-23-607/72, p-d 13–15). Seega on põhimõtteliselt võimalik tunnustada kohtutäituri põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Kohtutäitur märkis nõudeavalduses (dtl 62–64) vaid täiteasjade numbrid, sissenõudjate ja täitedokumentide andmed, sissenõudjate nõuete, oma tasude ja kulude suurused ning palus tunnustada oma nõuet summas, millest võis järeldada, et see koosneb täitemenetluse alustamise tasudest, täitekuludest ning poolest põhitasudest. Nõudeavaldusele lisas kohtutäitur täitmisavaldused, täitedokumendid ning otsused oma tasude ja kulu kohta (dtl 50–61, 65–86). Haldur esitas kohtutäituri põhitasunõuetele täies ulatuses vastuväite, leides KTS § 32 lg-le 5 viidates, et nõuded ei ole põhjendatud, sest täitemenetlustes laekumisi ei olnud ning lahendeid ei õnnestunud täita, kohtutäitur ei ole tõendanud sissenõutud summasid ja nendelt kohtutäituri põhitasu kinnipidamata jätmist; haldur andis kohtutäiturile vastuväite kohta seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 4. novembrini 2024 (dtl 87–91). Kohtutäitur vastuväitele ei vastanud. Kohtueelses halduri menetluses on jäänud välja selgitamata kohtutäituri põhitasu suuruse kaalumiseks vajalikud asjaolud. Alles vastuseks ringkonnakohtu kirjale tõi kohtutäitur 18. novembril 2025 mh välja, et arestis võlgniku arvelduskontod pankades, Maksu- ja Tolliameti konto, Tervisekassa hüvitised, pensionikeskuse II samba väljamaksed ja töötasu, lisaks kontrollis iga nädal registervara ja sissetulekut. Kohtutäitur esitas oksjonikeskkonna üksikpäringute väljavõtte (dtl 202–207) ning selgitas, et võlgniku isikukood oli pidevalt kontrollitavate isikukoodide tabelis. Haldur leidis eeltoodust lähtudes, et kohtutäituri nõue on täies ulatuses põhjendatud, seega sisulisel loobus oma vastuväitest. Eeltoodut arvestades tuleb tunnustada kohtutäituri põhitasu nõuet pooles ulatuses, s.o summas 408,70 eurot.
22.Määruskaebuses esitatud ülejäänud väidete ja seisukohtade kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Haldur leidis vastuses määruskaebusele õigesti, et kohtutäituri viidatud KTS § 41 lg 3, mis reguleerib kohtutäituri tasu maksmist olukorras, kus võlgnik täidab nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, praegusel juhul ei kohaldu. Täitemenetluse lõpetamise korral võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu kohaldub analoogia alusel KTS § 412 esimene lause (vt eespool määruse p 21). Kohtutäituri viited Tartu Maakohtu 5. novembri 2024 määrustega väärteoasjades nr 4-242535, 4-24-2536 ja 4-24-2543 karistuste asendamisele ning seisukoht, et seega on põhinõuded täitemenetlustes nr 185/2022/62, 185/2022/656 ja 185/2023/857 täidetud ja kohtutäituril õigus saada tasu, on asjakohatud. Täitemenetlused lõppesid TMS § 51 lg 1 alusel 29. mail 2024,
6
kuid karistused asendati 5. novembril 2024, st pärast täitemenetluste lõppemist. Seega ei saa see enam kohtutäituri tasu maksmise kohustust mõjutada. Ajakohased ei ole ka määruskaebuses esitatud seisukohad seoses täiteasja nr 185/2022/61 põhitasuga. Kohtutäituri väited ja viited kohtupraktikale seonduvad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Praeguses asjas on välja kuulutatud võlgniku pankrot ja otsustatakse pankrotimenetluses nõuete tunnustamise üle, tegemist ei ole ümberkujundamiskava alusel vabatahtlikult võlausaldajate nõuete täitmisega.
23.Kohtutäituril, kelle määruskaebuse ringkonnakohus rahuldab, puuduvad menetluskulud peale määruskaebuselt tasutud riigilõivu, mis tuleks talle TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada, kui kohus ei jäta seda mõne teise menetlusosalise kanda. Võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetlus on oluline osa pankrotimenetlusest ja toimub kõigi menetlusosaliste huvides. Arvestades eeltoodut, määruskaebuse rahuldamist ning PankrS § 3 lg 2 kolmandat lauset ja TsMS § 172 lg-t 1, tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
24.Kohtutäituri taotlus riigilõivu tagastamiseks (dtl 181) tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tuleb kohtutäiturile tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.