Muud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 30.04.24 makseõjuetusavalduse, milles sisaldus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldus ja andmed võlgade ja vara kohta. Kohus kuulas võlgniku ära 27.05.24. Võlgnik selgitas, et käesolevalt töötab katseajaga puhastusfirmas, sissetulek on ca 500 eurot kuus, lisaks töövõime vähenemise totetus 350 eurot. Eluasemele kulu ca 300 eurot. Kohustusi on ca 20 tuhande euro ulatuses, vara puudub. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist. Võlgnik avaldas valmisolekut täita seadusest tulenevaid eeldusi kohustustest vabanemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kuna võlgnik avaldas ärakuulamisel selget soovi pankrotimenetluse läbiviimiseks, puudub sisuline vaidlus võlgniku maksejõuetuse osas. Kohus on seotud võlgniku tahtega FIMS § 18 lg 3 alusel, seega on pankrotimenetlus antud juhul ainumõldav. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaset ja algatab samas kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 45 kohaselt. Kohus ei pea vajalikuks usaldusisiku määramist FiMS § 15 lg 9 kohaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 eesmärgks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et maksjõutuseavaldus ja võlgniku seletus ärakuulamisel tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku igakuise sissetuleku näol. Võlgade kogusumma absoluutselt ületab võlgniku maksevõime, seega on tegemist püsiva maksejõuetusega ning tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletus ei anna alust eeldada võlgniku sissetulekute kiiret ja märgatavat suurenemist, millega oleks võimalik võlgnevuste tasumine väljaspool pankrotimenelust. Isik on soovinud pankrotimenetlust, kuna üldine maksevõime on madal ning teisi võimalusi makseraskuste ületamiseks ei ole. Kohus märgib, et menetluses ei ole tuvastatud, et võlgniku pankrotistumine oleks vahetult põhjustatud kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimivea tõttu (PankrS § 28). Avaldaja pankrotistumise põhjuseks on ülemäärane laenude võtmine, kuritegelik käitumine, mõnuainetega liialdamine ning ebapiisavad sissetulekud ja oskamatus plaanerida oma eelarvet. Kohus leiab, et vandeadvokaat Anne Tammer vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt AT-s. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 eesmärgks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti FIMS § 15 lg 9 kohaset ja algatab samas kohustustest vabastamise enetluse FIMS § 45 kohaselt. Kohus leiab, et avaldus ja võlgniku seletus ärakuulamisel ning usaldusisiku aruanne tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku igakuise sissetuleku ja korteriomandi näol. Võlgade kogusumma ületab võlgniku maksevõime, seega on tegemist püsiva maksejõuetusega ning tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletus ei anna alust eeldada võlgniku sissetulekute kiiret ja märgatavat suurenemist, millega oleks võimalik võlgnevuste tasumine väljaspool pankrotimenelust. Isik on soovinud võlgadest vabastamise menetlust. Kohus märgib, et menetluses ei ole tuvastatud, et võlgniku pankrotistumine oleks vahetult põhjustatud kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimivea tõttu (PankrS § 28). Avaldaja pankrotistumise põhjuseks on ülemäärane laenude võtmine, kuritegude toimepanemisestulenevad kohustused ning oskamatus oma eelarvet juhtida. Võlgnik on teadlik, et puudub võimalus teatud kohustustest vabanemiseks, samuti tuleb tal eesmärgi saavutamsieks täita FiMS § 47 nõudeid, st tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega, eelkõige töötada peale vangistusest vabanemst. Kohus leiab, et vandeadvokaat Anne Tammer vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, tuleb pankrot koheselt välja kuulutada, kuna võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole mõsitlik teha täiendavaid kulutusi selle asjaolu kindlakstegemiseks või asjaolude selgitamiseks FIMS § 17 kohaselt, kuna võlgniku lõplik varaline seis ja kohustuste suurus selgub pankrotimenetluses. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt. Kohus rahuldab usaldusisiku taotluse tasu osas summas 1171,20 eurot, mis tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast Ab Tammer ja Tammer kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.