Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 16.06.2023, Tallinn 2-23-110713 AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal hagi A. L. vastu võla nõudes 1529,26 eurot Hageja: AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa 2b, 11314 Tallinn); Hageja volitatud esindaja: Ü. V. (e-post: xxx); Kostja: A. L. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Välja mõista kostjalt A. L. hageja AAS „BTA Baltic Insurance Company“ AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu kasuks võlgnevus summas 1529,26 eurot.
2.Jätta menetluskulud kostja A. L. kanda. Välja mõista kostjalt A. L. hageja AAS „BTA Baltic Insurance Company“ AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal kasuks menetluskulud summas 315 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (hageja) esitas 02.05.2023 hagi A. L. vastu võla nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 529,26 €. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 315 €.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt toimus 07.05.2022 toimus Tallinnas, Sõpruse pst 208 juures liiklusõnnetus, kus sõiduk TOYOTA PRIUS reg märgiga XXX, mida juhtis A. L. (edaspidi Kostja), tagurdas otsa pargitud sõidukile SUBARU FORESTER reg märgiga XXX. Kohapeal koostasid liiklusõnnetuses osanenud sõidukite juhid teate liiklusõnnetusest (hagiavalduse lisa 1), milles kostja tunnistas liiklusõnnetuse põhjustamist.
3.08.05.2022 esitas sõiduki SUBARU FORESTER reg märgiga XXX omanik oma kindlustusandjale Swedbank P&C Insurance AS kahjuteate (hagiavalduse lisa 2), kes hüvitas sõiduki SUBARU FORESTER reg märgiga XXX taastamiskulud summas 1 529,26 €, vastavalt AUTOSPIRIT AS taastusremondi kalkulatsioonile (hagiavalduse lisa 3) ja arvele 390074 (hagiavalduse lisa 4).
4.AAS “BTA Baltic Insurance Company” Eesti filiaali (edaspidi Hageja) ja sõiduki TOYOTA PRIUS reg märgiga XXX vastutava kasutaja (Kostja) vahel oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustusleping (poliis XXX) (hagiavalduse lisa 5), perioodiga 19.04.2021 - 18.04.2022. Liiklusõnnetuse hetkel puudus sõiduki TOYOTA PRIUS reg märgiga XXX osas kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse leping, kuid viimase kindlustusandja (Hageja) hüvitamise kohustus kestis. 26.10.2022. esitas Swedbank P&C Insurance AS Hagejale tagasinõude summas 1 629,26€, (1 529,26€ taastusremondi kulud ja 100€ käsitluskulud) (hagiavalduse lisa 6). Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 36 lg 1 ja 2 ning § 24 alusel hüvitas Hageja Swedbank P&C Insurance AS-le Kostja tekitatud liikluskahju kokku 1 629,26 € maksekorraldusega I1720646 (hagiavalduse lisa 7).
5.02.11.2022 esitas Hageja Kostjale tagasinõude summas 1529,26 € (hagiavalduse lisa 8) tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid Kostja Hagejaga ühendust ei võtnud ning nõuet ei tasunud. 14.03.2023 esitas Hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kostja vastu võlgnevuse 1 529,26€ nõudes. Kohus tegi Kostjale makseettepaneku, millele Kostja esitas vastuväite, teavitades, et temale teadaolevalt oli tal kehtiv liikluskindlustuspoliis. Hageja Kostja vastuväitega ei nõustu, sest Kostjal puudus 07.05.2022, liiklusõnnetuse hetkel, Hageja juures kehtiv liikluskindlustuse poliis. Hageja juures kehtis Kostjal enne liiklusõnnetuse toimumist liikluskindlustuse poliis 19.04.2021 - 18.04.2022 (hagiavaldusee lisa 5). Järgmise liikluskindlustuslepingu (poliisiga XXX) (hagiavalduse lisa 9) sõlmis Kostja 09.05.2022 kell 14:56:34 ning poliis kehtis 09.05.2022, kell 15:11 - 08.05.2023. Seega liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil TOYOTA PRIUS reg märgiga XXX kehtiv liikluskindlustus.
6.Hageja leiab, et tal on põhjendatud nõue Kostja vastu VÕS 492 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 55 alusel summas 1 529,26 €, sest Kostjal puudus 07.05.2022, st liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis. Tuginedes LKindlS § 35 lg 1 on kahjustatud isikul võimalik kahju hüvitamist nõuda kas kindlustusandjalt, kes on kindlustanud sõidukiga, millega kindlustusjuhtum põhjustati, kahju tekitamisest tuleneva vastutuse või kindlustusandjalt, kes on kindlustanud kahjustatud isiku sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse.
7.LKindlS § 36 lg 1 ja 2 kohaselt, peab kahju põhjustaja kindlustusandja hüvitama kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule tekitatud kahju, kui kindlustusjuhtum toimus lepingu kehtivuse ajal või 12 kuud pärast lepingu kehtivust. Mistõttu Hageja oli kohustatud hüvitama sõidukiga TOYOTA PRIUS reg märgiga XXX tekitatud kahju summas 1 529,26 €.
8.LKindlS § 4 lg 1 p 1 kohaselt liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud registris, v.a vanasõiduk ja
2-23-110713 võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LKindlS § 7 lg 2 kohaselt, kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Antud juhul oli sõiduki TOYOTA PRIUS reg märgiga XXX vastutavaks kasutajaks liiklusõnnetuse hetkel, kellel lasus liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus, Kostja. Seega Kostja jättes sõlmimata kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ei täitnud LKindlS tulenevat kindlustuse kohustust ning vastutab sõiduki liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätmise eest. LKindlS § 55 kohaselt, kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lg 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Eeltoodust lähtuvalt esinevad LKindlS § 55 tagasinõude alused. Nimetatud sätte alusel on Hageja nõue Kostja vastu summas 1 529,26 €.
9.Kahju hüvitamise üldalused sätestab võlaõigusseadus, liikluskindlustuse seadus täpsustab kindlustusandja hüvitamiskohustust. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 132 lõigetes 1-3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-138-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki SUBARU FORESTER reg märgiga XXX esistange, iluliist kapotil, tulepesuri pihusti ja -kate ning numbri alus, mis vajasid vahetust, sellele lisandusid ka kere- ja värvitööd, kokku summas 1 529,26€. Kahjustused on tõendatud fotodega (hagiavalduse lisa 9). Tulenevalt AUTOSPIRIT AS taastusremondi kalkulatsioonile (hagiavalduse lisa 3) ja arvele 390074 (hagiavalduse lisa 4) ilmneb, et remonditööd summas 1 529,26 € sisaldasid esistange ja tulepesuri pihusti ja katte ning numbrimärgi aluse vahetudst ning sellega seotud kere- ja värvitöid. Seega kahjuhüvitis hõlmab üksnes kulusid, mis olid vajalikud sõiduki SUBARU FORESTER reg märgiga XXX liiklusõnnetuseelsesse olukorda viimiseks. Seega tehtud remonditööd on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Hageja nõue on 1 529,26 € ning viivise nõuet Hageja ei esita.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja teatas 23.05.2023 vastuses, et kostja kahjuks ei teadnud liikluskindlustuse lõppemisest. Kostja möönab, et see on tema viga, aga kostja ei saanud ühtegi dokumendi BTA-st, et tema liikluskindlustus ei kehti. Ja kui oli see avarii, siis kostja on süüdi, aga kostja oli kindel, et tema kindlustus kehtib, sest kindlustuse tegi kostjale igakord sõbranna. Siis, kui see juhtus ja kui kostja teadis, et kindlustus ei kehti, sai kostja ikka kokku leppida teise liiklusjuhtumi osalejaga ja maksta talle raha või teha remondi mitte selle suure summa eest. BTA kohe ei teatanud kostjale, et kostja kindlustus ei kehtinud ja ei teinud ettepanekut iseseisvalt läbirääkida ja kokku leppida. Nad võtsid kõik dokumendid, mitte ühtegi kirja kostja ei saanud. Ja tegid remondi väga suure summa eest, tõenäoliselt seal oli ainult kaitseraud katki, ja pärast nad tegid kiirmenetluse, et kostja peab kõige eest maksta. Kostja palub teda mõista ja annulleerida maksekohustus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2
2-23-110713 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et on võtnud kõik käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumendid tsiviilasja materjalide juurde.
12.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja põhjendab seda alljärgnevalt. Vaidlus puudub selles, et 07.05.2022 toimus Tallinnas, Sõpruse pst X juures liiklusõnnetus, kus sõiduk Toyota Prius reg märgiga XXX, mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile Subaru Forester reg märgiga XXX. Kohapeal koostasid liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid teate liiklusõnnetusest, milles kostja tunnistas liiklusõnnetuse põhjustamist (dtl 20-23, dtl 52-53). Kostja on oma süüd liiklusõnnetuses tunnistanud ka käesolevas kohtumenetluses.
13.Vaidlus puudub ka selles, et liiklusõnnetuse põhjustanud kostja sõidukil Toyota Prius reg märgiga XXX puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis. AAS “BTA Baltic Insurance Company” Eesti filiaali (hageja) ja sõiduki Toyota Prius reg märgiga XXX vastutava kasutaja (kostja) vahel oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustusleping perioodiga 19.04.2021 - 18.04.2022 (dtl 30-31). Järgmise liikluskindlustuslepingu sõlmis kostja 09.05.2022 kell 14:56:34 ning poliis kehtis 09.05.2022, kell 15:11 - 08.05.2023 (dtl 36-37). Kostja kinnitas liikluskindlustuse puudumist Toyota Prius reg märgiga XXX osas liiklusõnnetuse toimumise ajal ka käesolevas kohtumenetluses. Seega loeb kohus tuvastatuks, et vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil Toyota Prius reg märgiga XXX kehtiv liikluskindlustus.
14.Liiklusõnnetusega põhjustatud liikluskahju kohustus liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 36 lg 2 alusel hüvitama hageja viimase liikluskindlustuse lepingu järgse kindlustusandjana. 08.05.2022 esitas sõiduki Subaru Forester reg märgiga XXX omanik oma kindlustusandjale Swedbank P&C Insurance AS kahjuteate (dtl 22-23), kes hüvitas sõiduki Subaru Forester reg märgiga XXX taastamiskulud summas 1 529,26 €, vastavalt Autospirit AS taastusremondi kalkulatsioonile ja arvele 390074 (dtl 24-29). 26.10.2022. esitas Swedbank P&C Insurance AS hagejale tagasinõude summas 1629,26 eurot (vt dtl 32; 1529,26 eurot taastusremondi kulud ja 100 käsitluskulud) Hageja hüvitas 31.10.2022 Swedbank P&C Insurance AS-le kostja tekitatud liikluskahju katteks kokku 1 629,26 eurot (dtl 33). 02.11.2022 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 1529,26 eurot tekitatud kahju hüvitamiseks (dtl 34-35), kuid kostja nõuet ei tasunud.
15.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja on hüvitanud kõnealuse liiklusõnnetusega seoses tekkinud kahju kokku summas 1529,26 eurot. Kostja väide, nagu oleks remont tehtud „väga suure summa“ eest, on paljasõnaline. Kohus ei saa otsuse aluseks võtta oletusi ega spekulatsioone. TsMS § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad vaidlusaluse kahju suurust (Autospirit AS taastusremondi kalkulatsioon ja arve, vt dtl 24-29; vt ka dtl 40-48) ning kohtul puudub alus nende põhjendatuses kahelda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
16.VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohtu hinnangul on hageja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda hageja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kui kostja arvates olid antud juhul taastusremondi maksumusega seotud tööd liialt kulukad, pidanuks kostja väiteid tõendama, mida kostja aga teinud ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 otsuse nr 2-21-1429, p-s 16.1. on selgitatud, et „Maakohus sai lähtuda kahju hüvitise suuruse määramisel hageja esitatud hinnapakkumisest, sest see vastab dokumentaalse tõendi nõuetele. Kui kostja arvates on kordategemise kulud ebamõistlikud, peab ta oma väidet tõendama.“ Arvestades
2-23-110713 eeltoodut loeb kohus tuvastatuks liiklusõnnetusega põhjustatud kahju suuruse summas 1529,26 eurot.
17.Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetusega tekitatud kahju eest summas 1529,26 eurot on hageja eest vastutav kostja. LKindlS § 36 lg 2 on sätestatud, et kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lõikes 2 on sätestatud, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 2 on sätestatud, et kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Seega näeb seadus selgelt ette, et kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab isik, kes on sõiduki vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud ning seda sõltumata sellest, milliseid kokkuleppeid antud isik oli sõlminud teiste isikutega. Kostjal liiklusregistrisse sõiduki Toyota Prius reg märgiga XXX vastutava kasutajana kantud isikuna oli vastavalt seadusele kohustus tagada kõnealuse sõiduki liikluskindlustuse olemasolu.
18.Eelnevat arvestades ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja vastuväited selles, et kostja olevat ekslikult arvanud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal on tal kehtiv liikluskindlustus, sest kindlustuse olevat teinud iga kord kostja sõbranna. Samuti ei sõltu kostja vastutus tagada oma sõiduki liikluskindlustuse olemasolu sellest, kas hageja või mingi muu isik kostjat eelnevalt liikluskindlustuse lõppemisest teavitas. Kostja väide, et ta saanuks liikluskindlustuse mittekehtivusest teadlik olles leppida kokku teise liiklusõnnetuses osalejaga ja maksta talle raha või teha remondi väiksema summa eest, on asjassepuutumatu ja ka paljasõnaline. Kostja vastutust hageja ees ei muuda see, milliseid alternatiivseid tegevusi kostja väidetavalt saanuks teha.
19.Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma 26.08.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-19-5204 p-s 19, et „LKindlS § 55 kui erinormi alusel kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu nõude esitamisel ei oma tähendust, kes rikkus LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõiduki liikluses osalemise keeldu. Oluline on, et seda keeldu rikuti 12 kuu jooksul viimase kindlustuslepingu lõppemisest ja põhjustati kindlustusjuhtum.“ Ka käesolevas asjas toimus kindlustusjuhtum 12 kalendrikuu jooksul pärast viimase kindlustuslepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Tallinna Ringkonnakohus viitas oma 14.09.2018 otsuse nr 2-17-10189 p-s 13 seadusandja eesmärkidele seoses kindlustuskohustusega isiku vastutusega, mis kohtu hinnangul on legitiimsed ja mõistlikud: „Seadusandja eesmärgiks uue seaduse vastuvõtmisel oli kindlustamata sõidukite liikluses osalemise vähendamine ja kehtiva LKindlS § 7 lg-s 1 sätestatud regulatsiooniga sooviti korrastada registriandmeid. Eelnõu seletuskirja kohaselt sooviti sätestada automaatne liikluskindlustus, s.o sundkindlustussüsteem, mis lülitab liiklusregistris olevad kohustusliku liikluskindlustuse lepinguta sõidukid automaatselt kindlustuskaitse alla. Läbi automaatse liikluskindlustuse saab paremini kaitsta nii kannatanuid kui ka kahju põhjustanud sõidukijuhte, suunates siiski sõidukiomanikke täitma oma seadusest tulenevat kohustust. Seaduse regulatsiooni eesmärk oli välistada vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks (vt eelnõu seletuskiri http://eelnoud.valitsus.ee/main#4E5HWayq).“
20.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja kui viimase kindlustuslepingu järgne kindlustusandja, oli kohustatud kahju LKindlS § 36 lg 2 alusel hüvitama ning hagejal on tagasinõue kostja vastu LKindlS § 55, § 3 lg 2 ja § 7 lg 2 alusel. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ega VÕS § 140 alusel. Riigikohus on
2-23-110713 leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kostjalt väljamõistetavat hüvitist vähendada. VÕS § 140 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kuna hageja nõue kostja vastu tuleneb LKindlS regulatsioonist, siis ei saa hageja nõuet kostja vastu äärmiselt ebaõiglaseks või mõistlikult vastuvõtmatuks lugeda.
21.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kostja vastuväited ei anna alust jätta hageja nõuet rahuldamata. Hageja tagasinõue kostja vastu summas 1529,26 eurot kuulub rahuldamisele.
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 315 eurot.
23.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostja I menetluskulude rahalist suurust. Kostja pole ka menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.