Harju Maakohus
Kohtunik
Merit Helm
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2023.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-7045
Tsiviilasi
A K hagi R K vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A K (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lennart Oja, e-post: [email protected] Kostja: R K (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: M R, e-post: xxx
Jätta menetluskulud A K kanda.
Määrata A Klt R K kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja esitas kohtule järgneva nõude:
Mõista hagejalt kostja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud summas.
Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale kahju sellega, et (i) kostja sai hagejaga kooselu ajal lapse teise mehega ning (ii) ei öelnud seda hagejale, vaid (iii) väitis, et tegemist on hageja lapsega. Samas kostja teadis, et tegemist ei ole hageja lapsega ning (iv) hoidis seda asjaolu hageja eest saladuses ja laskis hagejal last kasvatada kui enda oma.
Hageja sai teada, et laps ei ole tema laps, alles 2018. aasta sügisel kui kostja poolt öeldu ajendas hagejat selgeks tegema, kas laps põlvneb temast. Sellise tegevusega tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju. Ühelt poolt kahjustas kostja hageja au ja väärikust (VÕS § 1045 lg 1 p 4 nimetatud rikkumine) ning teisalt tekitas hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Mõlemal juhul on kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada.
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja sai hagejaga tuttavaks xxx kostja sünnipäeval, kuhu ilmus kostja vend koos hagejaga. Hageja ja kostja alustasid kooselu 1996 aprillis, kui kostja sai teada, et ta on jäänud lapseootele. 1996 veebruari lõpus lõpetas kostja eelmise suhte. Kooselu alustamisel 1996 mais ei teadnud kostja ega osanudki aimata, et laps võib põlvneda eelmisest suhtest. Hageja ja kostja abiellusid xxx ja laps sündis xxx. Kostja sai hagejaga kooselu ja abielu ajal lapse, kuid ei teadnud sel ajal, et laps ei põlvne tema abikaasast. Seega on hageja etteheide selle kohta, et kostja hoidis saladuses lapsega seonduvat, alusetu. Kohe peale lapse sündi kui sai teatavaks lapse veregrupp, tekkis poolte vahel vaidlus seoses eeltooduga. Valvearst selgitas pooltele, et inimese veregrupp võib pärineda ka vanaisadelt ja vanaemadelt ning ei pruugi olla sama, mis on lapse emal ja isal. Sellega ka hageja ja kostja arvestasid.
Hageja ei ole vähimalgi määral tõendanud, et tal on tekkinud mittevaraline kahju. Hageja ei ole tõendanud, et seoses isadustestiga on tal kaasnenud kahjulikud tagajärjed, mis annab talle kui kannatanule õiguse nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja teadis, et laps põlvneb hagejast, sest ajaliselt (ultraheli ja sünni järgi) kõik klappis. Alles hiljem mõne aasta pärast peale lapse sündi kahtles hageja oma isaduses ja poolte vahel tekkisid seetõttu tülid. Kui laps oli 4-aastane, siis oli kostja sunnitud koos lapsega lahkuma hageja juurest, et kooselu ja abielu lõpetada. Kuna hageja ei soovinud lahkuminekut, siis palus ta kostjat tagasi enda juurde ja nõustus minema pereteraapiasse. Kostja tegi hagejale korduvalt ettepaneku DNA testi tegemiseks, kuid hageja ei soovinud seda teha. Alles hiljem, peale poolte abielu lahutamist (lahutatud Harju Maakohtu otsusega, mis jõustus 08.09.2018) otsustas hageja teha 04.12.2018 isadustesti lapse A A K suhtes. DNA testi tulemusena selgus, et A K (hageja) ei saa olla A A K bioloogiline isa. Alles pärast DNA testi sai kostja teada, et hageja ei olegi A A K bioloogiline isa.
Jääb selgusetuks, kuidas ja mis viisil sai sellega kostja kahjustada hageja au ja väärikust (VÕS § 1045 lg 1 p 4 nimetatud rikkumine) ning teisalt tekitada hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega, mistõttu on hageja hinnangul kostjal kohustus see kahju hüvitada. Hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamist, tuginedes sellele, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi, kuna kostja väidetavalt hoidis saladuses lapsega seonduvat.
Kuna käesoleval juhul ei ole hageja välja toonud selliseid asjaolusid, millele tuginedes saab hageja väita, et kostja on talle õigusvastaselt tekitanud mittevaralise kahju, siis ei pea ka kostja maksma hagejale mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on süüliselt (õigusvastaselt) rikkunud hageja isiklikke õigusi, sh. hageja au ja väärikust VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel.
Riigikohus on 29.03.2017 lahendis ts nr 3-2-1-153-16 p. 17.3. selgitanud, et VÕS-i kohaselt on võimalik isiku au teotada ja mainet kahjustada nii ebakohase väärtushinnangu (vt VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). Samas p. 30 selgitab Riigikohus, et au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide ei sisalda hinnanguid, vaid fakte. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt on kostja avaldanud ebaõigeid faktiväiteid või andnud tegelikkusele mittevastavaid hinnanguid, siis on täiesti välistatud, et kostja on oma tegevusega kahjustanud hageja au ja väärikust.
hageja ja kostja abiellusid xxx;
xxx sünnitas kostja lapse A A K;
hageja kasvatas last nagu enda oma, teadmises, et laps põlvneb hagejast;
laps ei põlvne hagejast;
asjaolu, et laps ei põlvne hagejast sai hagejale teatavaks aastaid peale lapse sündi - 2018.
käitumine. Kohus märgib, et nimetatud nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 8 ja VÕS § 1046 alusel. Kohus ei näe võimalust hagi rahuldamiseks ühelgi muul õiguslikul alusel.
kostja sai hagejaga kooselu ajal lapse teise mehega;
kostja ei öelnud seda hagejale;
kostja väitis hagejale, et tegemist on hageja lapsega (teades, et see on vale);
kostja hoidis seda asjaolu hageja eest saladuses ja laskis hagejal last kasvatada kui enda oma;
kostja ei teavitanud hagejat sellest, et oli vahetult enne hagejaga suhtesse astumist teise mehega vahekorras, mistõttu laps, keda kostja ootab, võib olla teise mehe laps.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.