Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 24.01.2023 hagi M K (kostja) vastu 45 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja, kui kostja sõiduk oli 16.12.2020 pargitud KÜ Xxx tee 86, Tallinn parkimistingimusi rikkudes, nimelt ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Hageja esitas kostjale kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Kostja jättis hagejale leppetrahvinõude (1351 6122 0112 4148, maksetähtaeg 30.12.2020, võlgnevuse summa 30 eurot) tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri tähitult Omniva vahendusel võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei olnud leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki numbrimärgiga xxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja. Leppetrahvi väljastamise hetkel oli Maanteeameti registri andmetel sõiduki omanikuks Osaühing Xxx (xxx). Vastutavaks kasutajaks (registreerimistunnistuse omanikuks ) oli registris märgitud M K ( xxx) Xxx tee 127. Tallinn. Sõiduk oli registrisse kantud ainult ettevõtluses kasutatava sõidukina. Tegemist ei olnud sõiduki parkimisega, vaid peatumisega. Sõiduki kasutaja viis kliendi juurde töömaale tööriistad ja materjalide näidised. Sõiduki kasutaja viibis sõidukist eemal 6-7 minutit. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk parkis hageja opereeritaval alal. Hageja piltidega on tõendatud, et sõiduk viibis hageja opereeritaval ajal 32 sekundit. Hageja poolt edastatav teave tingimuste kohta hageja poolt opereeritavale alale sissesõidul on edastatud viisil, mis välistab tingimustega tutvumise ilma alale sisenemata. Menetluse käik Kohus kuulas kostja ära 13.06.2023 kohtuistungil. Kostja märkis, et tegemist ei olnud parkimisega, vaid peatumisega. Kostja on taotlenud helisalvestise väljavõtet enda seisukoha osas. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja oli leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja või mitte. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud Transpordiameti vastusega, et kostja oli leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki xxx omanik/vastutav kasutaja (dtl 49). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tegemist oli sõiduki parkimisega või peatumisega. Kostja väitel viibis ta sõidukist eemal 6-7 minutit. Liiklusseaduse § 2 p 52 esimese lause kohaselt peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Vastavalt sama paragrahvi p-le 49 parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei olnud tegemist sõiduki peatumisega, kuivõrd sõiduk ei jäetud seisma reisijate peale/mahaminekuks või veose laadimiseks, vaid sõiduk jäeti seisma kauemaks – kostja toimetas kliendi juurde töömaale tööriistad ja materjalide näidised ning viibis sõidukist eemal enda sõnul 62

7 minutit. Seega oli tegemist parkimisega liiklusseaduse mõistes. Kohus märgib ka seda, et liiklusseadus reguleerib peatumist ja parkimist teedel liiklusseaduse § 1 lg 1 järgi. Kostja parkis eramaale, mis ei ole tee, seega ei kehti eramaal ka liiklusseaduse reeglid parkimise ja peatumise kohta vaid eramaa omaniku poolt kehtestatud reeglid. Käesoleval juhul seega parkimisoperaatori poolt parkimistingimustes kehtestatud reeglid. Poolte vahel on vaidlus selles osas, kas kostja parkis hageja opereeritaval alal ja kas parkimistingimused olid nähtaval kohal. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud esitatud fotodega, et kostjale kuuluv sõiduk parkis hageja opereeritaval alal. Hageja poolt lisatud fotodelt nähtub silt Europark ja parkimistingimused (dtl 45-48). Fotodelt on näha, et parkimistingimustega oli võimalik tutvuda alale sisenedes. Teavitusmärkidelt on selgelt näha, et antud alal võib parkida üksnes KÜ Xxx tee 86 parkimislubadega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et alale sissesõidul on viide, et parkimistingimused on märgi tagaküljel (dtl 46). Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Kostja väited selle kohta, et parkimiskaardi toomise ajal on juba tegemist parkimistingimuste rikkumisega, ei ole usutavad. Kostja on ise selgitanud, et ta läks parkimisalale etteplaneeritult, et viia parkla kõrval asuvasse kortermajja esemeid. Kohus järeldab sellest, et kostja tegevust oli võimalik korteriühistuga kooskõlastada ning korteriühistu oleks saanud anda kostjale parkimist lubava kaardi juba parklasse sisenemisel. Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvi parkimistingimuste korra kontrollimisel ning esitanud selle kohta kostjale leppetrahvi nõude, jättes vastavasisulise kviitungi kostja auto kojamehe vahele. Fotodelt (38-39) on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvide paigutamist kostja autole. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus

asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Kuna üksnes kostjal on seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse, siis on kohtu hinnangul parkimise operaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja opereeritavatele parkimisaladele, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, et auto parkis vaidlusalustel kuupäevadel vaidlusalatele parkimisalale keegi teine. Kuna kostja rikkus sõiduki parkimistingimusi, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvi suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõude tasunud. Kostja väide, et nii tema, kui ka korteriühistu juhatus võtsid parkimiskorraldajaga pärast leppetrahvi väljastamist ühendust, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Leppetrahvi õigus tekkis hagejal parkimistingimuste eiramisel kostja poolt ning hagejal ei ole kohustust leppetrahvi vähendada. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahv) summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 45 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 45 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 3 tunni ulatuses hinnaga 110 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 450 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.