Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-23-3405

Asjaolud Osaühing Rakvere Betoon esitas 02.03.2023 hagi Beton Ehitus OÜ vastu võla 17042,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1329,12 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 03.03.2023. Kostja esitas 17.03.2023 vastuse hagile. Vastuse kohaselt, võlgnevus on tekkinud arvete 26.10.2022 nr 3732 (summas 8239,50 eurot) ja 15.11.2022 arve nr 3874 (summas 8802,78 eurot) alusel. Kostja ei ole kunagi keeldunud arvete tasumisest ja selgitas hagejale võlgnevuse tekkimise põhjust. Sellest tulenevalt puudus igasugune vajadus pöörduda hagiavaldusega kohtu poole ning selle oleks saanud lahendada ka kohtuväliselt. Kostja on asunud võlga vähendama ja on 09.03.2023 tasunud arve nr 3732 summas 8239,50 eurot ja tasub hiljemalt 31.03.2023 ka teise arve. Hageja esitas 05.04.2023 hagi täpsustuse. Hageja teabe kohaselt, kostja on peale hagi esitamist tasunud hagejale põhinõude 17042,28 eurot, sh kostja tasus 09.03.2023.a 8239,50 eurot ja 31.03.2023 ülejäänud. Kostja ostis hagejalt 28.02.2023 täiendavalt betooni objektile xxx külmalisandit REBA FS-3, koos betooni soojendamisega pluss 15 kraadini ja segu pumpamisteenusega. Kauba ja teenuse üleandmise kohta vormistati eraldi saatelehed. Nimetatud kauba ja teenuse eest esitas hageja kostjale 28.02.2023 arve nr 4123, summas 2201,40 eurot, millest betoon 1440 eurot, külmalisand 72 eurot, soojendamine 60 eurot ja pumpamine 262,50 eurot, millele lisandub käibemaks 366,90 eurot. Arve maksetähtajaks oli 30.03.2023. Viivis 09.03.2023 kuni 30.03.2023 on 290,40 eurot. Arvutuskäik: 8802,78 eurost (17042,28-8239,50) 0,15% on 13,20 eurot; viivitatud päevi 22 päeva; 22 x 13,20 = 290,40 eurot. Viivise summaks kokku 31.03.2023 seisuga arvestab hageja 1619,52 eurot (290,40+1329,12). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 2201,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 31.03.2023 seisuga 1619,52 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt määras 0,05% päevas, alates 02.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja teatas kohtule 10.04.2023 e-kirjaga, et kuna kostja on tasunud ka viimase arve, summas 2201,40 eurot, siis palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise 31.03.2023 seisuga 1619,52 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis 12.04.2023 e-kirjaga menetlusse hageja 05.04.2023 hagi täpsustuses esitatud nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2201,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 31.03.2023 seisuga 1619,52 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt määras 0,05% päevas, alates 02.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus andis hagejale tähtaja teatada, kas hageja on loobunud hagis ja hagi täpsustuses esitatud põhinõuetest 17 042,28 eurot ja 2201,40 eurot. Kohus andis kostjale tähtaja esitada seisukoht hageja 05.04.2023 ja 10.04.2023 menetlusdokumentide osas. Hageja vastas kohtule 12.04.2023 e-kirjaga, et hageja on loobunud hagis ja hagi täpsustuses esitatud põhinõuetest 17 042,28 eurot ja 2201,40 eurot, sest need on kostja poolt tasutud. Hageja on nõus, et viivis ja menetluskulud tasutakse kahes võrdses osas, riigilõiv väheneb kompromissiga 50%. Kostja ei ole täiendavalt oma arvamust esitanud. Pooled ei ole käesolevas menetluses kompromissi sõlminud.

2-23-3405

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on 12.04.2023 e-kirjaga loobunud hagis ja hagi täpsustuses esitatud põhinõuetest 17042,28 eurot ja 2201,40 eurot, sest need on kostja poolt tasutud. Kohus võtab hagist osaliselt loobumise vastu ja lõpetab põhinõuete 17 042,28 eurot ja 2201,40 eurot osas menetluse. VÕS § 8 lg 1 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 nõuda kohustuse täitmist ja kohustuse täitmisega viivitamis korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole hageja põhinõudele vastu vaielnud ja on põhinõude pärast hagi esitamist, kohtumenetluse ajal tasunud. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhinõudelt 17 042,28 eurot viivise 02.03.2023 seisuga 1329,12 eurot. Poolte vahel 08.09.2022 sõlmitud kaubabetooni ja sellega seotud teenuste müügi raamlepingu p 2.3 kohaselt, arve tasumisega viivitamisel on viivise määraks 0,5% päevas. Hageja on arvestanud viivise määraks 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja arvestab viivist alates 13.12.2022 (viimase arve maksetähtajast järgnev päev kuni 02.03.2023 (hagiavalduse esitamiseni), 78 päeva eest summas 1329,12 eurot.

2-23-3405 Hageja palub 05.04.2023 hagi täpsustuses kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 8802,78 eurot ajavahemiku 09.03.2023-30.03.2023 eest summas 290,40 eurot. Hageja on arvestanud viivise määraks 0,15% tasumata summalt (8802,78 eurot) päevas, 22 päeva eest summas 290,40 eurot. Kostja ei ole hageja viivisenõudele ja viivise arvestusele vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kokku 1619,52 eurot. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv hagiavalduselt 1260 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud, sh riigilõiv ja kohtuvälised kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 1260 eurot, mis on kooskõlas RLS § 59 lg 1, TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 ning vastab hagihinnale 24 591 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

2-23-3405 tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (3-2-1-93-13, 3-2-1-115-13, 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja osutab teenust tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga ja hageja on teenuse osutamises kokku leppinud. Kohus leiab, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav tunnitasu summa 144 eurot koos käibemaksuga ei ole ülemäära suur, see on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 4,5 tundi tunnihinnaga 144 eurot (120 eurot+käibemaks), kokku summas 648 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -materjali kogumine, hagi koostamine ja edastamine 3 tundi; -vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 0,75 tundi; -nõude täpsustamine 0,75 tundi. Tsiviilasja toimiku andmetel on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (haginõue, hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine kirjalikult) tervikuna arvestades peab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks 4 tundi 30 minutit tunnihinnaga 144 eurot, summas 648 eurot koos käibemaksuga. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 1908 eurot koos käibemaksuga, millest riigilõiv on 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 648 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.