Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-1994
Kohtuasi
Fepower OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse toimetuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.09.2025 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
Fepower OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Fepower OÜ (registrikood 12325730), seaduslik esindaja Reet Raidur Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Mari Mikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2025 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Fepower OÜ (hageja) esitas 06.02.2025 Harju Maakohtule AS-i SEB Pank (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja ja hageja vahel sõlmitud arvelduskonto leping, Balti väärtpaberikonto leping, pangasisene väärtpaberikonto leping ja ärikliendi internetipanga leping ei lõppe 11.02.2025 kostja erakorralise ülesütlemise alusel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, paludes kohustada kostjat vabastama arvelduskonto nr EE311010220210093224 blokeeringust, keelata kostjal 10 kuu jooksul hageja arvelduskonto nr EE311010220210093224 blokeerimine ja sulgemine kostja algatusel ning kohustada samaks perioodiks (s.o 10 kuu jooksul hagi tagamise määruse jõustumisest) kostjat tagama hagejale takistamatu juurdepääs arvelduskontole ja Balti Väärtpaberikontole nr 99103654018 ning pangasisesele väärtpaberikontole nr VP49552 internetipanga kasutamise lepingus märgitud tingimustel. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 2 ja § 340 1 lg 2 alusel, kuna hagiavaldus on esitatud olulise puudusega, mida hageja ei ole kõrvaldanud ka puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul ning taotletavat eesmärki ei ole seetõttu võimalik saavutada.
3.2.Hagiavalduse resolutsiooni p 3 kohaselt palub hageja: “Rahuldada Fepower OÜ hagiavaldus ja tuvastada, et AS SEB Pank ja Fepower OÜ vahel sõlmitud arvelduskonto leping, Balti väärtpaberikonto leping, Pangasisene väärtpaberikonto leping ja Ärikliendi internetipanga leping ei lõppe 11.02.2025.a AS SEB Pank poolt erakorralise ülesütlemise alusel“. Kohus jättis hagi 14.08.2025 puuduste tõttu käiguta. Määruses tõi kohus esile, et hagejal tuleb resolutsioonis esitatav nõue formuleerida selliselt, et see oleks täidetav ja õiguslikult perspektiivikas. Hageja ei nõustunud 25.08.2025 seisukohas, et hagi nõue ei ole täidetav ega menetletav. Hageja märkis, et kui kohus tuvastab erakorralise ülesütlemise tühisuse või kehtetuse, siis ei lõppenud lepingud kostja ja hageja vahel 11.02.2025. Samuti on hageja arvates ebaõige, et hagi resolutsioonist ei nähtu arvelduskonto ja Balti väärtpaberikontode arvenumbrid, sest numbrid on toodud hagi resolutsiooni p-s 1.
3.3.Kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus ei saa otsuse resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest, mistõttu puudub kohtul ka õigus hagimenetluses hageja taotletut omaalgatuslikult muuta. Hageja esitatud nõue ei ole täidetav, kuivõrd kostja ütles lepingud 11.02.2025 erakorraliselt üles. Lepingute vahepealse lõppemise tõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, et lepingud ei lõppe 11.02.2025 nagu nõuab hageja, sest see sündmus on juba aset leidnud. Hagiavalduses esitatud nõuet ei ole kohtul õiguslikult võimalik rahuldada. Hageja ei ole esitanud nõuet lepingute kehtivuse tuvastamiseks ega ka nõuet selle tuvastamiseks, et lepingud ei ole 05.02.2025 tehtud ülesütlemisavalduse alusel ülesütlemisega lõppenud. Nõue ei ole täidetav ka seetõttu, et puuduvad kontode identifitseerimist võimaldavad andmed. Hageja poolt viidatud hagiavalduse resolutsiooni p 1 on hagi tagamise taotluses esitatud nõue, mitte hagis esitatud nõue. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2
2-25-1994 Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagis esitatud haginõuded on õiguslikult perspektiivitud. Hagist nähtuvalt on täiesti selgelt ja ühemõtteliselt aru saada, mis on hagi ese ja mida hageja soovib, et kohus tuvastaks. Ebaõige on kohtu seisukoht, et pelgalt seetõttu, et möödunud on kuupäev, mis seondus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute ülesütlemisega, on hagi muutunud õiguslikult perspektiivituks. Hagi esitati enne vastava kuupäeva saabumist ja sel põhjusel on hagi esitatud õigesti. Kohus peabki tuvastama, et sel kuupäeval hageja ja kostja vahelised lepingud ei lõppenud. Ühemõtteliselt on hagist aru saada, et hageja soovib kohtult lepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Kui kohus tuvastab erakorralise ülesütlemise tühisuse või kehtetuse, siis ei lõppenud lepingud kostja ja hageja vahel 11.02.2025. Samuti on ebaõige, et hagi resolutsioonist ei nähtu arvelduskonto ja Balti väärtpaberikontode arvenumbrid, sest numbrid on toodud hagi resolutsiooni p-s 1.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Maakohus keeldus hageja esitatud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel, kuna hagiavaldus on esitatud olulise puudusega ja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on hagiavalduse oluliseks puuduseks, mille tõttu ei ole ka hagiga soovitavat eesmärki võimalik saavutada, hagis esitatud nõude ebaselgus.
7.1.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult. Kuigi hagi resolutsiooni p-s 3 on hageja palunud tuvastada, et lepingud „ei lõppe 11.02.2025.a AS SEB Pank poolt erakorralise ülesütlemise alusel“ ning vastav kuupäev on möödunud, on hagiavaldusest selgelt arusaadav hageja taotletav eesmärk. Hageja on 25.08.2025 puuduseid kõrvaldades märkinud, et kui kohus tuvastab erakorralise ülesütlemise tühisuse või kehtetuse, siis ei lõppenud lepingud kostja ja hageja vahel 11.02.2025. Seega kuigi hagis on kasutatud väljendit „ei lõppe“, mis viitab tulevikule, on hagist ja hageja hilisematest seisukohtadest mõistetav, et ta soovib tuvastada, et lepingud ei ole 05.02.2025 tehtud ülesütlemisavalduse alusel ülesütlemisega lõppenud, st need on kehtivad. Hageja hagi oli esitatud 06.02.2025, s.o enne 11.02.2025, mistõttu on hagi resolutsioonis kasutatud sõnastus selle esitamise aega arvestades mõistetav.
7.2.Ühtlasi tõi hageja esile, et lepingute identifitseerimist võimaldavad arvelduskonto ja Balti väärtpaberikontode numbrid on esitatud hagi resolutsiooni p-s 1. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud asjakohaselt, et hagi resolutsiooni p 1 sisuks oli hagi tagamise taotlus ning haginõudes kontode numbrid või muud andmed lepingute eristamiseks puudusid. Kuigi hageja ei esitanud uut resolutsiooni sõnastust, on hagiavaldusest siiski näha, milliste kontodega seotud lepingute suhtes hageja palub tuvastada, et need ei ole lõppenud 05.02.2025 ülesütlemise tõttu 11.02.2025.
7.3.Seetõttu on tegemist kõrvaldatavate puudusega, mille jaoks oleks maakohus pidanud andma hagejale veelkord tähtaja nõude täpsustamiseks. Kuivõrd hageja 25.08.2025 vastusest on aru saada, et ta tegelikkuses ei mõistnud, miks maakohtu hinnangul on hagi puudustega, sest tema arvates olid hagi esemes kõik vajalikud andmed ja korrektne sõnastus olemas, 3
2-25-1994 tulnuks maakohtul hagejale täpselt selgitada, miks hageja nõue on ebaselge ning anda täpsemad juhised, mida hageja peab puuduste kõrvaldamiseks tegema. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile ning et maakohus ei saa hageja taotletut omaalgatuslikult muuta. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt nt RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930, p 18). See aga ei tähenda, et kohus ei võiks ega peaks menetlusosalisele, kes osaleb kohtumenetluses muuhulgas ilma lepingulise esindajata, täpselt selgitama, mida isik peab tegema, et tema esitatud hagi oleks võimalik menetleda.
8.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult ega saanud hagi menetlusse võtmisest keelduda enne, kui oleks hagejale arusaadavalt selgitanud seda, kuidas tuleks hagejal oma nõuet täpsustada. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, mis on hageja lõplikud ja selged nõuded. Kohtul on õigus nõuda pooltelt selgitusi, neid küsitleda. Vajadusel on kohtul TsMS § 372 lg 3 kohaselt õigus selleks ka hageja ära kuulata, kui on alust arvata, et hageja võib kohtu suulistest selgitusest paremini aru saada kui kirjalikest selgitustest.
9.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.