AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu 20.02.2023 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
643,53 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood esindajad ringkonnakohtus 12831829) Kostja Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu (registrikood 80167027) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 01.06.2023 esitatud taotlus võtta asja juurde United Motors AS selgitus.
2.Rahuldada osaliselt apellatsioonkaebus ja tühistada Harju Maakohtu 19.01.2023 kohtuotsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise rohkem kui 516,21 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning sellelt arvestatud viivise alates 30.06.2022 kuni sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni, jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Muus osas jätta otsus muutmata.
Teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt kahjuhüvitise 516,21 eurot ületavas osas ja sellelt seisuga 30.06.2022 arvestatud viivise 0,91 eurot ületavas osas väljamõistmiseks.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 49,42% osas AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja 50,58% osas C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.Rahuldada osaliselt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
6.Välja mõista C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistult hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis 516,21 eurot ja viivis sellelt seisuga 30.06.2022 0,91 eurot.
7.Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu vastu kahjuhüvitise 38 euro, kahjuhüvitiselt alates 01.07.2022 arvestatava viivise, sissenõudmiskulude 40 eurot nõudes ja sissenõudmiskuludelt arvestatava viivise nõudes.
8.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 49,42% osas AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja 50,58% osas C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 30.06.2022 Harju Maakohtule hagi Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu (kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt kahju hüvitis 1020,64 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot, viivise kahjuhüvitiselt seisuga 30.06.2022 1,79 eurot ja edasiulatuvalt alates 01.07.2022 kuni selle täieliku tasumiseni, viivise
võla sissenõudmiskulult alates 30.06.2022 kuni selle täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 23.09.2022 avalduses loobus hageja osaliselt kahju hüvitise nõudest 466,43 euro ulatuses ja selgitas, et ei nõua kostjalt kahju, mis seondus sõiduki uksele kukkunud puuoksaga. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja kindlustusandjana kindlustas sõiduki BMW X5 (XXXXXX) (sõiduk); - kindlusvõtja omavastutuse suurus on 200 eurot kindlustusjuhtumi kohta; - 25.03.2022 parkis sõiduk Jakobsoni tn 6 ääres ja Jakobsoni tn 4 hoone katuselt kukkus sõidukile ventilatsioonikorstna katus (korstnadetail), mille tulemusena sai sõiduk kahjustada; - kettakujuline ja õhukese terava servaga korstnadetail asus selle leidmisel sõiduki esimese parempoolse nurga ees maas; kuna kapott on ettepoole kaldu, veeres detail pärast kapotile kukkumist sõiduki ette maha; sõiduki kapotile jäi iseloomulik kahjustus, mis on tekkinud terava servaga eseme kukkumise tagajärjel; - United Motors AS parandas ja värvis kapoti, samuti vahetas BMW logo, ning esitas hagejale remondiarve 1020,64 eurot (omavastutus 200 eurot on maha arvestatud), millest ukse kahjustuse parandamise kulu on 557,64 eurot; - hageja tasus arve ja esitas 08.06.2022 kostjale kahju hüvitamise nõude maksmistähtajaga hiljemalt 22.06.2022. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja esitas hagile peamiselt järgmised vastuväited: - sündmuskohale ei kutsutud kohe kostja esindajaid, kahju tekkimise asjaolud on fikseerimata asjatundja poolt ja selle suurus tõendamata; - üldine viitamine hinnapakkumisele ei ole piisav ja hageja peab enda avalduses lahti kirjutama, mida ja mille eest ta konkreetselt nõuab; - pole võimalik tuvastada, milles seisnesid kapoti parandustööd ja miks tuli kapott üle värvida; - üksikud kapotikriimustused saanuks kõrvaldada säästlikumalt poleerimise teel; - hageja ei ole põhjendanud, miks ei saanud kasutada endist kahjustamata logo; - hageja esitatud tõendite põhjal ei ole usutav, et kahju tekkis just hagis kirjeldatud asjaoludel; - kui ka tormituulte tõttu kukkus korstna detail katuselt alla, ei ole korstna asukoht sõidukiga vertikaalselt samas tsoonis, vaid mitmeid meetreid edasi hoovi poole; loodetuule korral pidanuks korstna detail kukkuma Jakobsoni tn 4 sisehoovi poole; - fotodelt nähtuvad täkked sõiduki kapotil tekivad pigem liikluses teise sõiduki ratta alt paiskunud osiste tõttu; hageja ei ole selgitanud, kuidas sai tekkida kaks täket; - kostja ei ole majandustegevuses tegutsev isik, mistõttu ei saa temalt nõuda sissenõudmiskulusid. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hageja nõude, mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 554,21 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise summas 1,79 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt 40 eurolt alates 30.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.
3.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
- hageja on sõiduki kindlustusandja; - 25.03.2022 kukkus vaidlusaluse hoone katuselt alla korstnadetail; - 25.03.2022 teavitas sõidukiomanik kindlustusandjat, et öösel on Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 4 ja 6 hoovis korstnamüts alla lennanud auto kapotile, mistõttu on autokapotil kriimustused ja mõlk; - hageja hüvitas sõidukiomanikule tekkinud kahju.
3.2.Maakohus tuvastas kindlustusjuhtumi teate, United Motors AS 27.05.2022 arve ja kalkulatsiooni alusel, et auto vigastus tekkis hagis kirjeldatud viisil korstnadetaili kukkumise tõttu. Asjakohased ei ole kostja väited, et korstnamütsi võis auto ette panna ka omanik ise, kes pildid tegi. Juhtumi olemasolu kinnitavad kirjeldatud remonditööd, mis langevad kokku kindlustusjuhtumi teates märgituga, et autokapotil on kriimustused ja mõlk, ning teostatud on värvitööd, õgvendus ja roostetõrje koos montaažiga. Hageja on selgitanud, et kahjuhüvitis ei sisalda nõuet autoukse paranduse eest. 22.08.2022 kalkulatsioonist nähtub eraldi töömaht ja hind autokapoti tööde osas. Fotodelt on näha, et korstnadetail asub sõiduki esimese parempoolse nurga ees maas. Kuna kapott on ettepoole kaldu, siis pärast kapotile kukkumist on kettakujuline korstnadetail veerenud sõiduki ette maha. Sõiduki kapotile on jäänud iseloomulik kahjustus, mis on tekkinud terava servaga eseme kukkumise tagajärjel. Korstnadetailil on õhuke terav serv. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et autokapoti kirjeldatud kahjustus on toimunud muul viisil või selle tekkimine kirjeldatud viisil ei oleks üldse võimalik. Korteriühistu ei ole taganud kaasomandi korrashoidu, mille tagajärjel kukkus korstnadetail autole. Vaidlusalune kahjujuhtum tekkis kõigi korteriomanike kaasomandist. Maakohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 5 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lgtele 2 ja 3. Kahju hüvitamise nõude alusena viitas maakohus VÕS § 115 lg-le 1 ja §-le 127. Korteriühistu hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2 p 1 alusel on mh ventilatsioonikorstna perioodiline kontroll ning kohustus hoida kaasomandis olevad tehnosüsteemid korras. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Selline kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, mida kaasomanikud teostavad korteriühistu kaudu. Kuivõrd korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisab nõude rahuldamiseks siinse juhtumi tõendamisest. Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida. Tõendanud on, et korteriühistu tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel on tekkinud kahju. Vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel see ventilatsioonikorstna müts alla kukkus. Sõidukit kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, mille kohta seadus näeb ette korteriomanike solidaarkohustuse. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Seega vastutab kostja tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on autoomanikule makstud hüvitise osas kindlustusandjale üle läinud nõue ühistu vastu. Korteriühistu vastutust välistavaid asjaolusid (VÕS § 103 lg 1 mõttes) ja tõendeid kohtu ette ei toonud.
VÕS § 1131 lg 1 järgi tuleb kostjal hüvitada ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Viivise nõude rahuldamisel viitas maakohus VÕS § 113 lg-le 1 ja mõistis kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt 1,79 euro ulatuses 30.06.2022 seisuga, samuti viivise sissenõudmiskuludelt (40 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2022 kuni sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus leidis ebaõigesti, et kahju suurus ja põhjuslik seos on tõendatud. Hageja ei ole kogunud tõendeid ega läbi viinud kahjukäsitlusprotsessi, mille raames oleks mootorsõiduk üle vaadatud, kahjustuste ulatus ja võimalikud tekkepõhjused fikseeritud. Maakohus mõistis välja kahjuhüvitise analüüsimata, kas ja millised remonttööd olid kahjude kõrvaldamiseks üldse vajalikud. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid kahjus suuruse, kujunemise ja kindlakstegemise kohta. Kohus jättis vastamata kostja 15.12.2022 menetlusdokumendis esitatud täiendavatele vastuväidetele, mh miks oli vaja kapott üle värvida ja välja vahetada sõiduki logo. Maakohus on viitega kalkulatsioonile lugenud tõendatuks töömahu ja hinna kapotitööde osas, aga otsusest ei nähtu seisukohta, kas ja missugust asjas tähtsat asjaolu see tõend tõendab. Kalkulatsioon ning sellega esitatud varuosade ja tööde kokkuvõtted on kokku kuuel lehel. Dokumentatsioon sisaldab mh auto esi- ja tagauksega seotud töid. Milliste konkreetsete kuluartiklite eest otsustas kohus kostjat vastutavaks pidada ja kuidas kohus vajalikud tööd tuvastas, ei ole lahendist arusaadav. Esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada kahju hüvitamiseks vajalikke töid. Tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Tõendamata on asjaolu, et kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast. Kohus ei hinnanud kostja väidet, et kukkunud detail ei saanud tekitada kahte ringikujulist täket ja kahju pidi tekkima muudel asjaoludel (liikluses). Kohus ei ole põhjendanud, miks ta välistab kahju tekkimise puuoksa tõttu. Otsuse p-s 20 on kohus rajanud põhjendused põhjusliku seose kohta hageja väidetele, aga need ei olnud tõendatud ega üldtuntud. Hageja ei esitanud põhjusliku seose kohta tõendeid. Pole esile toodud, et naaberkinnistul elav kannatanu oleks korstnadetaili langemist näinud. Otsuses puudub põhjendus, millisest tõendist kohus järeldas, et värvitööd, õgvendus ja roostetõrje koos montaažiga on seotud mootorsõiduki kapotiga mitte aga mõne teise sõiduki kereosaga. Kostja kordab sissenõudmiskulude osas maakohus esitatud seisukohti. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja suurema kahjuhüvitise kui 516,21 eurot ja sellelt kuni 30.06.2022 seisuga arvestatud suurema viivise kui 0,91 eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja nendelt arvestata viivise (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt kahjuhüvitise 516,21 eurot ületavas osas ja sellelt seisuga 30.06.2022 arvestatud viivise 0,91 eurot ületavas osas väljamõistmiseks. Samuti jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele. Hageja on esitanud VÕS § 492 lg 1 alusel kostja vastu rahalise nõude, tuginedes sellele, et talle on üle läinud kindlustusvõtja kahjuhüvitamise nõue kostja vastu. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et ehitiselt aadressiga C. R. Jakobsoni tn 4, Tallinnas on alla langenud korstnadetail, mis on kahjustanud hageja kindlustatud sõidukit. Nõude aluseks saavad seega olla VÕS § 1056 lg-d 1 ja 2 ning § 1059. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi. Tulenevalt KrtS § 34 lg-st 3 tuleb nõue esitada kostja vastu. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. I
7.Maakohus leidis õigesti, et kahju tekkimine antud asjaoludel, selle ulatus ja põhjuslik seos on tõendatud.
7.1.Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja ei ole kogunud tõendeid ega läbi viinud kahjukäsitlusprotsessi. On loogiline eeldada, et kindlustusandja kahjukäsitlejad omavad piisavalt kogemusi, et osata praegusel juhul sõidukile tekkinud kahjustuste iseloomu, ulatust ja tekkepõhjuseid hinnata ka kindlustusvõtja teate ja fotode põhjal. Selleks ei olnud vajalik veelkord sündmuskohale tulla või asjatundjalt arvamust küsida. Kostja leiab ekslikult, et tema vastutuse eelduseks on asjaolu, et tema tegevus või tegevusetus oleks põhjuslikus seoses sõidukile tekkinud kahjuga. Ehitise aluse maa omaniku kui suurema ohu allika vastutus tuleneb üldnormidena VÕS § 1056 lg-test 1 ja 2 koosmõjus erinormi §-ga 1059. Suurema ohu allika valdaja vastutuse korral ei oma tähendust teo õigusvastasus ja tegemist on süüst sõltumata vastutusega. VÕS § 1056 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused on siinsel juhul täidetud: sõiduki omaniku asjale on tekitatud kahju; ehitise omanikud valitsevad suurema ohu allikat (ehitist); valitsemise käigus on realiseerunud risk – korstnadetail on kukkunud ehitiselt alla; esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja ehitiselt korstnadetaili kukkumise vahel: kui korstnadetail poleks alla kukkunud, poleks sõidukile kahju tekkinud. VÕS § 1059 järgi vastutab ehitisealuse maa omanik mh ehitiselt selle osade või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Praegusel juhul ei esine kostja vastutust välistavaid asjaolusid.
7.2.Hageja esitas kahju tekkimise asjaolude, ulatuse ja suuruse tõendamiseks fotod maapinnal asuvast korstnadetailist, kindlustusvõtja teatise, United Motors AS arve ja kalkulatsiooni. Maakohus on otsuse p-s 20 tuvastanud esitatud tõendite (kindlustusvõtja teatise ja fotode) alusel, et sõiduki kahju on tekkinud terava servaga korstnadetaili kukkumisest sõiduki kapotile ja lugenud ka hageja selgitused usutavaks.
Olukorras, kus hageja on esitanud enda väidete tõendamiseks tõendeid, ei piisa kostjal hageja positsiooni ümberlükkamiseks väitest (15.12.2022 menetlusdokumendi p 11), et sellistel asjaoludel ei saanud sõiduki kapotile väidetud kahju tekkida (kaks ringikujulist täket) ja kahju on tekkinud liikluses eessõitva mootorsõiduki ratta alt lennanud kivide või killustiku tagajärjel. Samuti on kostja väitnud, et detail oleks antud ajal esinenud tuule suuna korral pidanud kukkuma hoopis teise kohta (kostja 22.08.2022 menetlusdokumendi p 7). Mõlemat väidet pidanuks kostja tõendama, aga ei ole seda teinud. Seega on kostja väited tõendamata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja on selgitanud, et üks ringikujuline täke, mis nähtub kostja 15.12.2022 vastuse neljandalt leheküljelt ja paremini fotolt (tl 53), ei ole täke, vaid linnu väljaheide.
7.3.Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusnorme sellega, et luges viitega kalkulatsioonile tõendatuks töömahu ja hinna kapotitööde osas. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Maakohus ei viidanud kahju ulatuse ja suuruse tuvastamisel üksnes kalkulatsioonile, vaid ka fotodele, arvele ja kahjuteatisele. Kohus menetles asja lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1 mõttes) ja võis seetõttu TsMS § 444 lg 2 järgi märkida kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendid. Kuna ringkonnakohtus lihtmenetluse sätted ei kohaldu, vastab kolleegium sellekohastele apellatsioonkaebuse väidetele tõendeid hinnates.
7.3.1.Hageja esitas seoses sõiduki kapotile kukkunud korstnadetailiga tekkinud kahju hüvitise suuruse tõendamiseks arve koos tööde loeteluga (tl 8), foto sõiduki kapotist (tl 14) ja kalkulatsiooni sõiduki uksele puuoksaga tekkinud kahju suuruse kohta (tl 43-51). Kalkulatsioon sisaldab erinevalt kostja väidetust ainult sõiduki esi- ja tagauksega seotud töid, mis on tingitud puuoksa kukkumisest. Selle kahju hüvitamist hageja ei nõua. Hageja on esitanud kalkulatsiooni selleks, et välistada arvestuslikult puuoksaga tekkinud kahju. Ringkonnakohus leiab, et tõendite hindamise seisukohalt olnuks loogilisem, kui hageja esitanuks tõendi, milles oleks näidatud eraldi just kapotile tekkinud kahju. Maakohus on aga antud kalkulatsiooni tõendina aktsepteerinud. Ka nende tõendite pinnalt kogumis saab sõidukile tekkinud kahju hinnata.
7.3.2.Hageja on selgitanud, et kapoti kahjustuste kõrvaldamiseks tuli kapott parandada ja värvida, samuti tuli vahetada kapotil olev BMW logo. On loogiline eeldada, et arvestades fotodelt nähtuvaid kapoti mõlki ja täkkeid tuli kapoti värvimis- ja parandustöödeks see demonteerida ja hiljem tagasi panna, teha plekitöid, värvida, teha roostetõrjet ja õgvendust. Tulenevalt tööde spetsiifikast ja mahust on eeldatav, et kindlustusvõtja vajas tööde tegemise perioodiks asendusautot. Samas on ilmne, et auto kapoti parandamiseks ja värvimiseks ei saa olla vajalikud sellised arvelt nähtuvad kuluartiklid nagu door handle, primered, outer left; covering primend left ja VT ukse B piilari tihend. BMW embleemi kahjustamist fotodelt ei nähtu ja selle vahetamist ei ole hageja vaatamata kostja vastuväidetele põhjendanud. Eeltoodu tõttu ei saa ka seda pidada vajalikuks kuluks (VÕS § 132 lg 3 mõttes). Muud arves kirjeldatud remonditööd ja kulud, millest on maha arvestatud kalkulatsioonis toodud tööd, on kooskõlas kahjuavalduses tooduga. Nagu maakohus põhjendatult märkis, ei ole kostja tõendanud, millised teostatud tööd ei vastaks mahult või tööde vajalikkusest lähtuvalt
arves toodud kirjeldusele. Hageja on 23.09.2022 menetlusdokumendis esitanud arvestuse, mille kohaselt moodustab kapotile tekkinud kahju 54,3% ilma omavastutuseta hüvitatavast kogukahjust 1020,64 eurost, s.o 554,21 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada veel embleemi maksumus 38 eurot, mille tulemusena tuleb kostjal hagejale hüvitada 554,21 – 38 = 516,21 eurot.
8.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis vastamata, miks oli vaja kapott üle värvida ja välja vahetada sõiduki logo. Ringkonnakohus kõrvaldab nimetatud minetuse, hinnates kostja vastuväiteid.
8.1.Kostja leiab, et sõidukile tekkinud kahjustuse oleks saanud kõrvaldada odavamalt, st poleerimise teel. Kolleegium nimetatud seisukohaga ei nõustu. Fotodelt (tl 14, 53) nähtub, et kahjustuseks on lisaks ringi moodustavatele kriimustustele ka sügavam mõlk koos täkkega. Seega poleks kahjustust eelduslikult võimalik kõrvaldada üksnes poleerimisega. Lisaks pidanuks kostja ka oma nimetatud vastuväidet tõendama, aga ei ole seda teinud.
8.2.Põhjendatud on kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud maakohtu menetluses logo vahetamise vajalikkust ja ei saa seetõttu nõuda kostjalt selle vahetamise maksumust 31,67 eurot, millele lisandub käibemaks 6,33 eurot, kokku 38 eurot. Hageja on apellatsioonimenetluses 01.06.2023 menetlusdokumendis esitanud taotluse võtta tõendina asja juurde United Motors AS selgitus. Hageja soovib tõendiga tõendada, et logo vahetamine oli vajalik.
8.3.Kolleegium jätab taotluse tõendi juurdevõtmiseks rahuldamata ja tagastab tõendi. 17.11.2022 määrusega andis maakohus pooltele tähtaja tõendite, taotluste ja teeside esitamiseks kuni 15.12.2022, samuti vastaspoole esitatule vastamiseks kuni 15.01.2023. Vastuväite kapoti logo osas esitas kostja 15.12.2022 menetlusdokumendi p-s 6 (tl 63 pöördel). Hageja ei kasutanud võimalust sellele väitele vastata ja omapoolseid tõendeid esitada. Seega on tõend apellatsioonimenetluses esitatud hilinemisega. Kuna hageja ei ole põhistanud tõendi hilisemat esitamist, jätab kohus tõendi tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Tõend tuleb jätta asja juurde võtmata ka põhjusel, et see põhjustaks otsuse kuulutamise viibimist (TsMS § 331 lg 1). Tõend on esitatud pärast ringkonnakohtu 29.05.2023 antud võimalust võtta vastu kohtu pakutud kompromissiettepanek või esitada lõplikud seisukohad. Taotluse menetlemine tingiks vajaduse anda kostjale võimalus ja täiendav tähtaeg taotlusele vastamiseks, samuti täiendavate menetluskulude esitamiseks. Arvestades, et ringkonnakohus teatas asjas otsuse kuulutamisest 14.06.2023, ei oleks sellisel juhul võimalik kuulutada otsust kohtu poolt lubatud ajal.
9.Maakohus rahuldas ebaõigesti hageja nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks 40 euro ulatuses. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 1131 lg 1. See norm siinses asjas ei kohaldu, kuna sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult, kelleks korteriühistu ei ole. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Korteriühistu eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine, vaid korteriomanike ühistes huvides kaasomandis oleva hoone haldamine. Eeltoodu tõttu jääb hageja nõue nimetatud osas rahuldamata, nagu ka sissenõudmiskuludelt arvestatava viivise nõue. Apellatsioonkaebus on vastavas osas põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb nimetatud osas tühistada.
10.Kuigi hageja taotles viivise väljamõistmist edasiulatuvalt nii põhivõlalt kui sissenõudmiskuludelt, rahuldas maakohus viivise nõude kahjuhüvitiselt üksnes 30.06.2022 seisuga. Hageja ei taotlenud maakohtult täiendava otsuse tegemist edasiulatuva viivise osas ega ole ka otsust nimetatud osas vaidlustanud. Seetõttu on maakohtu otsus jõustunud osas, millega maakohus ei mõistnud välja kostjalt viivist kahjuhüvitiselt edasiulatuvalt alates 01.07.2022. Põhjendatud on mõista viivis välja kahjuhüvitiselt 516,21 eurot ajavahemiku 23.06.2022– 30.06.2022 eest. Arvestades, et perioodis on 8 päeva ja seadusjärgse viivise päevamäär on 0,021918, on summa päevas (0,113142 ×8) 0,91 eurot.
11.Arvestades hageja esialgse nõude ulatusega 1020,64 eurot ja sellest 23.09.2022 avalduses osalist loobumist 557,64 euro ulatuses, hindab ringkonnakohus hagi rahuldamise ulatuseks kokkuvõttes 50,58%. Seetõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 50,58% ulatuses kostja ja 49,42% ulatuses hageja kanda (TsMS § 168 lg 4 ja § 171 lg 1).
12.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
14.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.