Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Andres Suik 14.06.2023, Tallinn 2-23-3454 E. K. hagi D. T. ja B. M. T. vastu võla nõudes 114 842,72 eurot Hageja: E. K. (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (e-post: XXX); Kostja I: D. T. (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja II: B. M. T. (isikukood XXX; elukoht XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-23-3454 7.2 Mõista kostjatelt D. T. ja B. M. T. välja solidaarselt välja riigituludesse riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, summas 210 eurot ja hagejale riigi õigusabi arvel määratud esindaja tasu summas 92,88 eurot. 7.3 Mõista kostjalt D. T. ainuisikuliselt välja riigituludesse riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, summas 1 890 eurot ja hagejale riigi õigusabi arvel määratud esindaja tasu summas 835,92 eurot. 7.4 Riigilõiv summas 210 eurot ja hagejale riigi õigusabi arvel määratud esindaja tasu summas 92,88 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele AS SEB Pank EE351010052031000004 või AS Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank AS EE401700017002872300 või AS LHV Pank EE957700771001523585 personaalse viitenumbriga „99923700020834“, märkides selgituseks „menetluskulud riigile tsiviilasjas nr 2-23-3454“. 7.5 Riigilõiv summas 1 890 eurot ja hagejale riigi õigusabi arvel määratud esindaja tasu summas 835,92 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele AS SEB Pank EE351010052031000004 või AS Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank AS EE401700017002872300 või AS LHV Pank EE957700771001523585 personaalse viitenumbriga „99923700020847“, märkides selgituseks „menetluskulud riigile tsiviilasjas nr 2-23-3454“. 7.6 Riigilõivu ja hagejale riigi õigusabi arvel määratud esindaja tasu tasumisega viivitamisel tuleb kostjatel I ja II tasuda riigituludesse tasumata menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 179 lg 9).
2 (4)
2-23-3454
−
−
− − −
−
−
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostjale I on menetlusdokumendid toimetatud kätte posti teel ning kostja II võttis menetlusdokumendid vastu e-toimiku infosüsteemis. Seega puudub vajadus menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Hageja taotlus ei ole enam aktuaalne ning kohus jätab selle rahuldamata. Tagaseljaotsuse tegemise tõttu ei ole aktuaalsed ja jäävad läbi vaatamata ka hageja menetluslikud taotlused, sh taotlus tõendite esitamiseks kohustamiseks. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude solidaarselt kaaskostjate kanda jätmist reguleerib TsMS § 165 lg 3, mis sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesoleval juhul rahuldas kohus hagi kostja I ja kostja II vastu põhinõude (8 490 eurot), intressi (100 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 1 731,34 eurot ja edasiulatuva viivise osas. Selles osas on kostjad solidaarvõlgnikud. Samuti rahuldas kohus hagi kostja I vastu põhinõude (72 525 eurot), intressi (8 700 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise (14 789,80 eurot) ja edasiulatuva viivise osas. Kostja II vastu rahuldatud nõuded moodustavad ligikaudu 10% hagis esitatud nõuete tervikust. Seega arvestades eelnimetatud proportsiooni, vastutavad kostjad menetluskulude väljamõistmisel solidaarselt 10% ulatuses ja 90% ulatuses vastutab kostja I ainuisikuliselt. Harju Maakohus andis tsiviilajas nr 2-22-16787 05.12.2022 tehtud määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (RÕS § 8 p 1) Kui menetlusosalisele anti riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta, ei mõisteta riigi õigusabi kulu menetlusosaliselt välja isegi siis, kui lahend tehakse tema kahjuks (3-2-1-152-12 p 23). Samas tuleb TsMS § 190 lg 3 alusel mõista hageja riigi õigusabi kulud kostjatelt välja riigi kasuks. Kohus määras hageja riigi õigusabi tasu suuruseks 928,80 eurot. Võttes arvesse eelnevat, peab kostja I ainuisikuliselt riigile hüvitama hageja riigi õigusabi tasu 835,92 eurot (90% 928,80 eurost) ning kostja I ja kostja II solidaarselt 92,88 eurot (10% 928,80 eurost). Kohus andis käesolevas asjas hagejale ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest summas 2 100 eurot. TsMS § 190 lg 3 alusel tuleb mõistja kostjalt I ainuisikuliselt välja riigi kasuks 90% hageja riigilõivust, s.o 1 890 eurot, ning kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt 10% hageja riigilõivust, s.o 210 eurot, milles hageja oli menetlusabi korras vabastatud.
3 (4)
2-23-3454 − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 179 lg 3 järgi maakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.