2-20-9264/64 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Ebaõige faktiväide seisnes selles, et kostja väitel koondasid hagejad kostja ebaseaduslikult. Kostja püüdis eksitada avalikkust väites, et kui ta lapsehoolduspuhkuselt tagasi tuli, oli tema töökoht alles, kuid hagejad koondasid ta põhjusel, et töökohta enam ei olnud. Eelnevast tulenevalt seisnes hagejate maine rikkumine ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamises. Kostja jättis hagejatest kui juhtidest ja tööandjatest halva mulje, vähendas nende võimalusi inimesi palgata või tekitas olemasolevates töötajates probleemi lojaalsuses ja austuses. Hagejad pöördusid 21.04.2020 kostja poole nõudekirjaga (I kd, tl 36-38), milles palusid eemaldada laimava postituse ja hüvitada kahju. Kostja vastas nõudekirjale 14.05.2020, milles keeldus hagejate nõudmiste rahuldamisest, väites, et kahjunõude ja ebaõigete andmete eemaldamise nõude aluseks olevad asjaolud olid tõendamata. Kostja postitus oli selgelt suunatud konkreetsete inimeste mahategemisele. Kostja kasutas oma postituses hagejate kohta väljendeid „neid“ ja „see kolmik“, millest järeldus, et inimesi kelle kohta kostja kommentaar tehti oli kolm ja nad olid osaühingu X juhtkonnas. EP postitus sisaldas tööandja nime. Kuivõrd väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis, ei olnud võimalik kostja kommentaari postitusest eraldada. Seega kõneles postituse sisu hagejatest. EP ja kostja soovisid hagejaid alandada ning nende mainet rikkuda. Oluline oli, et iga huviline võis kiiresti ja vaevata tuvastada osaühingu X juhtkonna. Äriregistri päringu kohaselt oli Eestis 3 äriühingut, kelle nimes oli kasutatud sõna „X“, millest 2 teise puhul olid äriühingute nimed D ja I. Seega oli osaühingu X kaubamärk ja firma selgelt eristatav. Googles viis otsingusõna „X juhtkond“ otsimine esimese tulemusena Pärnu Postimehe XX.XX.XXXX artikli juurde, milles toodi välja kõik hagejad. Iga huviline võis leida viite neile, kelle kohta kostja kommentaar käis. Kuivõrd osaühing X oli Pärnus laiemalt tuntud, sai Google otsinguga ja andmebaasist www.teatmik.ee ja www.inforegister.ee leida hagejate nimed, ka otsides ettevõtte kodulehel. Seega oli kostja avaldatu seostatav hagejatega ja hagejad olid kostja kommentaaris äratuntavad. Kostja püüdis oma kommentaari viimase lausega luua mulje, et hagejad koondasid lapsehoolduspuhkuselt saabunud kostja ilma seadusliku aluseta. Kostja tööleping lõpetati põhjusel, et hagejate ettevõttes korraldati töö ümber ajal, mil kostja lapsehoolduspuhkusel oli. Töölepingu lõpetamise asjaolud toodi välja ka kostja koondamise teatises ja kostjale maksti hüvitist. Kostja väited olid ettevõtjate mainet ja hagejate isiklikku sissetulekut kahjustavad. Kui inimesed ei soovi enam ettevõttes töötada, puudub äriühingul võimalus tulu teenida. Kostja avaldatu andis hageja isikutele negatiivse kuvandi ja kahjustas hagejate mainet. Hagejad tegelesid ettevõtlusega ja kostja tegevus tõi kaasa kolmandate isikute loobumise koostööst hagejate ettevõttega ning töötajate suhtumine muutus. Läbi ebaõigete andmete avaldamise põhjustas kostja hagejale märkimisväärse moraalse kahju, mistõttu tundsid hagejad avalikku häbitunnet. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejatest ekslik ja halvustav mulje. Kostja avaldatu põhjustas hagejatele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides, teiste inimestega suheldes ja häiris hagejate igapäevaelu. Töötajad hakkasid kahtlema hagejate usaldusväärsuses. Hagejatel esines meeleolulangusi ja negatiivseid emotsioone. Kostjalt tuli välja mõista hüvitis. Avaldatud laimavad väited olid hagi esitamise seisuga olnud internetis kättesaadavad umbes 2 kuud, mistõttu jõudis kostja avaldatu hulga inimesteni ja riive hagejate õigushüvedele oli intensiivne. Kostja õigusvastane tegevus kahjustas hagejate mainet tööandjate, ettevõtjate ja inimestena. Arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hagejate au teotamise suhtes ning hagejate maine hävitamist, pidasid hagejad õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2000 eurot hageja kohta. Hagejad nõudsid kostjalt viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjal tuli igale hagejale eraldi kohtu poolt kindlaksmääratud mittevaralise kahju hüvitiselt

3.Kostja palus oma esialgses vastuses hagiavaldusele jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hagi sisulisel läbivaatamisel palus kostja anda talle täiendav tähtaeg hagile sisulise vastuse esitamiseks. Kostja ei esitanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid, ebakohaseid väärtushinnanguid ega tekitanud hagejatele kahju. Vaidlusaluses postituses ei mainitud hagejate nimesid, mistõttu ei olnud kolmandatel isikutel võimalik teada, et kommentaaris viidati hagejatele. Kuivõrd hagejate õiguste rikkumine ei olnud nende väidete õigsust eeldades võimalik, oli hagi alusetu ja tuli jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagejad ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja kommentaar käis hagejate kohta. Samuti jäeti tõendamata, et kostja esitas oma kommentaaris mitmeid ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid hagejate suhtes. Kostja ei nõustunud, et hagejad täitsid oma tõendamiskoormuse märkides, et kolmandad isikud saavad läbi erinevate otsingumootorite teada, keda kostja oma kommentaaris silmas pidas. Mõistlikule lugejale sai olla ilmne eelkõige postitusest endast informatsiooni leidmine, mitte järelduste tuletamine või hagejate isikute tuvastamine täiendavate otsingumootorite abil. Kuivõrd hagejate ettevõttes töötas üle 40 töötaja, kellest 10 olid juhtivtöötajad, siis nõudis kostja kommentaari ja hagejate isikute seostamine mitte pelgalt otsingumootori kasutamist, vaid ka vastavasisuliste oletuste tegemist. Kostja ei nõustunud väitega, et kostja avaldas EP Facebooki lehele kommentaari, mis oli kõigile avalikult kättesaadav. Ilma Facebooki kasutajakontot omamata Facebookis postitusi teha ei saanud, samuti ei olnud võimalik näha teiste kasutajate postitusi. Postituse nägemiseks pidi lugeja juhtuma konkreetsel ajahetkel Facebooki kasutama, sest vanad postitused, mille kommenteerimine lõpeb nende postitamise päeval, uudisvoogu ei jõudnud. Kuivõrd EP viimane kommentaar tehti 13.03.2020, ei saanud nõustuda hagejate väitega, et kommentaar oli kõigile nähtav ja kättesaadav. Kostja ei nõustunud, et hagejate äriühing oli laiemalt tuntud ja tegu oli Pärnus olulise tööandjaga. Pärnu elanikkond oli peaaegu 40 000 inimest ja oluliseks ei saanud pidada tööandjat, kes andis tööd 0,1%-le elanikkonnast. Kuivõrd EPt jälgis Facebookis 22 isikut, ei saanud keskmisel isikul olla teadmisi EP postituse ja kostja kommentaari kontekstist ja neil puudus huvi tuvastamaks, keda kostja oma kommentaaris silmas pidas. Asjaolu, et hagejatele tundus, et kostja kommentaar võis käia nende kohta, ei olnud mõistlikule lugejale äratuntav. Antud juhul nõuti objektiivselt kõrvalseisjalt vastavasisulise järelduse tegemiseks äriühingu tegevuse sügavuti uurimist ja eri allikatest info saamiseks aja panustamist. Samuti pidi isikul olema huvi kommentaari subjektide tuvastamiseks. Kuivõrd taoline huvi keskmisel mõistlikul lugejal puudus, ei saanud taolist süvaanalüüsi pidada standardiks. Ei saanud järeldada, et mõistlik lugeja seostas kostja kommentaaris viidatud sõnu „nende“ või „kolmik“ hagejatega. Kostja Google otsing ei viidanud hagejatele, vaid autotarvikutele. Vaidlusalusest kommentaarist ei olnud võimalik välja lugeda hagejaid kahjustavaid ega au ja väärikust teotavaid väiteid.

Hagejate väited ebaõigete faktiväidete avaldamise osas olid tõendamata ja ebaõiged. Hagejad ei tõendanud asjaolu, et kostja kommentaar käsitles hagejaid, kuivõrd postituses ei mainitud ühegi hageja nime. Tavapärasele isikule jäi arusaamatuks, kelle kohta kommentaar käis. Seosed kostja postituse ning hagejate vahel olid hagejate poolt otsitud ja ülepaisutatud. Kostja kommentaar oli umbisikuline ning selle seostamine hagejatega oli meelevaldne. Hagejad ei tõendanud, et isegi kui postitus käis hagejate kohta, oleks seal esitatud ebaõigeid väiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid hagejate suhtes. Kostja kommentaari näol oli tegemist piltlikult väljendatud sisuga, millest faktiväidete või väärtushinnangute otsimine eeldas loomingulisust ja asjaolude juurde mõtlemist. Arusaamatuks jäi, millised ebaõiged faktid vastavates lausetes sisaldusid. Kostja hinnangul oli tegemist kujundlike väljenditega, millest ei saanud välja lugeda ühegi valeväite esitamist hagejate kohta. Hagejatele kahju tekkimine ja selle ulatus on tõendamata. Hagejate esitatud ekspertarvamus (I kd, tl 43) oli ebausaldusväärne ja kaheldava väärtusega ning seal esitati mitteusutavaid ja oluliselt liialdatud arvutusi. Samuti oli tõendamata eksperdi pädevus. Tõsiseltvõetav ei olnud eksperdi väide, et 12.03.2020 piiratud isikute ringile suunatud venekeelne kommentaar võis jõuda lugejate arvult lähedale Maalehe päevasele loetavusele veebis (I kd, tl 43). Taoline väide oli ülepaisutatud kostjalt võimalikult suure hüvitise väljanõudmise eesmärgil. Eluliselt usutav oli, et kostja kui avalikus elus mitteosaleva isiku venekeelne Facebooki kommentaar ei äratanud huvi mitmetes tuhandetes Facebooki kasutajates. Vastavale postitusele reageerinute sõprusgrupid kattusid suures osas, kuivõrd Pärnu venekeelne elanikkond oli piiratud. Maksimaalselt võis kommentaar jõuda mõnekümne inimeseni ning oli usutav, et kommentaari läbilugemiseni jõudsid vaid need isikud, kes vastavat postitust peale kostjat kommenteerisid või sellele reageerisid (maksimaalselt 5-10 inimest). Hagejad asusid vastavale postitusele tähelepanu juhtima televisioonis ja ajakirjanduses. XX.XX.XXXX avaldas Kanal 2 „Kuuuurija“ saate episoodi, milles hageja II rääkis käesoleva kohtuasja asjaoludest ja selle mõjust tema eraelule. Saate jooksul avaldati mitmel korral ekraanil muutmata kujul Facebooki postitus. 2020. a detsembris oli „Kuuuurija“ üks vaadatumaid saateid, mida vaatas reaalajas 97 000 isikut ja nädala jooksul 129 000 isikut. Kostja leidis, et hageja käitumine välistas hagejate nõude kostja vastu, kuna hagejad kasutasid kostja kommentaari oma ettevõtte televisioonis reklaamimiseks ega olnud vastu kommentaari täiendavale levikule. Kuivõrd hagejate käitumine viitas sellele, et kostja postitus hagejate elu ega mainet ei mõjutanud, ei saanud käesoleval juhul rääkida mainekahjust. Samuti ei astunud hagejad samme kommentaari ümberlükkamiseks või kustutamiseks. Juhul kui kohus leiab, et kostja kommentaar tekitas hagejatele kahju, siis hagejad soodustasid kahju tekitamist oma tegevusega, asudes ise kommentaari meedias levitama, mistõttu tuli hagejate kahjunõue VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada 0 euroni. Hagejatel puudus alus kahjunõude esitamiseks, kuivõrd hagejatele tekkinud mittevaraline kahju ja mainekahju oli tõendamata. Kahju kindlaksmääramisel ja kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb kohtul arvestada avaldatu levikuga ja võtta arvesse, kui suur hulk inimesi potentsiaalselt postitusi loeb, kas avaldatut jagati edasi, kui kaua oli au teotav avaldus avalik ja kas laimav avaldus levis otsingumootoritesse. Kuivõrd kostja sõnul luges tema kommentaari 5-10 inimest, kommentaari edasi ei jagatud ja otsingumootoreid kasutades puudus võimalus hagejaid kostja kommentaariga seostada, ei olnud ükski eeldustest antud juhul täidetud ja puudus alus kahju hüvitamiseks. Hagejate seisukoht

6.Maakohus jättis hagi rahuldamata, kostja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda ja hagejate menetluskulud nende endi kanda. Kohus määras kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 6054 eurot 60 senti ja mõistis selle võrdsetes osades ehk 2018 eurot 20 senti igalt hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskuludelt tuli tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Pooled ei vaielnud selle üle, et vaidlusaluse kommentaari tegi kostja. Samuti puudus vaidlus kommentaari tõlke osas. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja teotas hagejate au ning tekitas mittevaralise kahju, mis tuli kostjal hagejatele hüvitada. Ei olnud vaidlust selles, et poolte vahel puudusid kommentaari kirjutamise ajal lepingulised suhted. Kostja töötas osaühingus X kuni 14.08.2017. Kuivõrd tegemist oli lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga, lähtus kohus asja lahendamisel deliktiõiguse regulatsioonist. VÕS § 1043 järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on: 1) objektiivne teokoosseis ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive (VÕS § 1045 lg 1), kahju (VÕS § 128), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 2) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) ja 3) kahju tekitamise süülisus (VÕS § 1050). Tõendamiskoormis jaguneb VÕS §-st 1043 ja § 1047 lg-st 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul selliselt, et kannatanu (hageja) peab tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1). Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) või süü puudumist. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetles kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejad esitasid kostja vastu nõude mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1). Kohus märkis, et Facebooki grupis postituse avaldamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, s.t avalikuks. Seega sai sellist avaldamist pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena nagu nad on ehk tuleb tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tähtsust ei omanud, mida avaldaja ise väidet esitades silmas pidas. Käesoleval juhul tuli avaldamise seisukohalt silmas pidada, et kostja ei kirjutanud algset postitust, vaid avaldas EP postituse all kommentaari. Kokku oli postitusel 101 kommentaari ja seda jagati 44 korda (I kd, tl 19), kusjuures kostja kommentaar oli nendest järjekorras 73. Puudus võimalus tuvastada, milline osa EP postituse jagamistest toimus pärast kostja kommentaari, kuid ilmselt ei olnud see kostja kommentaari järjekohta vaadates märkimisväärne. Teokoosseisu seisukohalt tõi kostja õigesti esile, et kostja kommentaari seostamine hagejate isikutega oli küsitav. Kostja kommentaaris ei mainitud ühegi hageja nime, seda ei tehtud ka EP postituses ega üheski teises nimetatud postituse kommentaaris. EP postituses mainiti ühel korral „ülemusi“, kahel korral „juhtkonda“, samuti kasutati mõnel korral sõna „juhtimine“ erinevates käänetes või liitsõnades. Enne kostja kommentaari kasutati kahes kommentaaris sõna

„juhtkond“. Kohtu hinnangul oli oluline asjaolu, et peale kostja teksti ei mainitud sõna „kolmik“. Mitmes kommentaaris räägiti umbisikulises vormis „nendest“. Kohus nõustus kostjaga, et mõistlik lugeja peaks postitust/kommentaari lugedes saama kogu esmase info ning mõistma kellest või millest käib jutt. Samuti oli õige hagejate seisukoht, et EP postituse pinnalt oli mõistetav, et jutt käis osaühingust X ja et kõiki väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis. Kostja kommentaaris oli sõna „kolmik“ seost juhtkonnaga võimalik vaid tuletada kolmanda lause fraasist „minna alluvatega suhtlemise kursustele“, viimase kostja kommentaari lause puhul oli samuti tegemist umbisikulise vormiga – „öeldi mulle, et mind koondatakse“. Poolte esitatud Google otsingumootori päringuvastustest nähtus, et tulemused võisid sõltuvalt päringu tegija arvuti seadistusest ja varasemast otsinguajaloost erineda kardinaalselt. Kui hageja päring sõnadega „X juhtkond“ viis esimese tulemusena ajalehe artiklini, milles avaldati hagejate I ja II foto ja nimetati neid juhatajadeks ja omanikeks, ei viinud kostja päringud sõnadega „X kolmik“ seosteni hagejatega. Google küpsiste kasutamise infost nähtus, et küpsised aitavad meeles pidada varasemate külastuste teavet, mh jääb brauserisse küpsisefail NID, mis peab 6 kuu jooksul meeles otsingutulemusi jm teavet. See selgitas, miks hagejate ja kostja esitatud samade päringute vastused võisid olulisel määral erineda. Kuivõrd osaühingu X kodulehe kohaselt oli meeskonnas fotode järgi 10 juhtivtöötajat, asus kohus seisukohale, et mõistlikul kõrvalseisjal tuli teha märkimisväärseid pingutusi, et jõuda arusaamisele, et kostja kommentaaris peeti silmas hagejaid. Taolise järelduse tegemiseks tuli kommentaari läbi lugenud isikul lugeda läbi EP postitus, enamik, kui mitte kõik, kostja kommentaarile eelnevatest kommentaaridest ning otsida välja osaühingu X registriandmed (juhatuse koosseisu). Kohus nõustus kostja seisukohaga, et mõistlikult kõrvalseisjalt nõudis kostja kommentaari seostamine hagejatega terve rea toimingute tegemist ning äriühingu tegevuse sügavuti uurimist, mis ei õigustanud kostja suhtes vastutuse kohaldamist avaldatud postituse eest. Kuivõrd kohtu hinnangul puudus tegu ehk kostja kommentaaris hagejate selge äratuntavus, ei olnud täidetud kostja vastutuse üks põhilistest eeldustest ning hagi rahuldamine (ka varalise kahju nõude osas) ei olnud käesoleval juhul võimalik. Eelnevast tulenevalt puudus vajadus teisi üldkoosseisu elemente ja kahju (kas ja millised on kostja kommentaari faktiväited ja/või väärtushinnangud, kui kahjustavad need on, millega on kahju põhistatud jms) käsitleda. Kohtu eelnevat järeldust ei muutnud hageja esitatud erinevate inimeste kinnitused, et nad tundsid kostja kommentaaris ära hagejad. Kinnitustest ei nähtunud, et selle esitanud isikud oleksid enne kommentaari neile tutvustamist kostja kommentaari läbi lugenud. Tegemist oli hagejate sugulaste, sõprade või lähedastega ja kõnealuste kinnituste esitajad ei kommenteerinud ise EP postitust. Kohus jättis TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel kostja menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu hagejate kanda võrdsetes osades, so iga hageja kanda 2018 eurot 20 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuli hagejatel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest selle täitmiseni. Hagejate apellatsioonkaebus

isikute vahelist seost hagejatele täiesti võõra kõrvalseisja pilgu kaudu ning jättis kõrvale isikud, kes olid hagejate tegemistega kursis. Kohtupraktika ega kehtiv õigus sellist eeldust kannatanu isiku sedastamiseks ei sätestanud. Maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, kui leidis, et kahju ulatus (ehk kui paljude isikute ees õiguste kahjustamine toimus) omas tähtsust kannatanu isiku tuvastamisel või õigusvastase teo sidumiseks kannatanuga. Kohus tegi hagejatele üllatusliku otsuse ja rikkus selgitamiskohustust. Hagejad said alles otsusest teada, et kohus tuvastas kannatanu isiku hagejatele täiesti võõra mõistliku kõrvalseisja vaatevinkli kaudu. Maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Maakohus rikkus menetlusõigust, sest kohtunik oleks pidanud ennast taandama, kuid ei teinud seda. Kohtuniku tegevus oli asja lahendamise lõppfaasis põhjendamatult kostjat soodustav. Kohtuniku erapoolik suhtumine tõi kaasa olulised menetluslikud rikkumised sh selgitamiskohustuse ja eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise, üllatusliku otsuse tegemise, ebaõige materiaalõiguse kohaldamise ja hagejate tõendite mittearvestamise. Kohus ei võimaldanud hagejatel lükata ümber kotja väiteid ja esitada tõendeid, ei võtnud vastu hagejate tõendeid, ei kuulanud üle hagejate tunnistajat ja rikkus sellega poolte võrdsuse põhimõtet. Kohus hindas tõendeid ühekülgselt, ei analüüsinud hagejate põhiväiteid ja tõendeid ja võttis aluseks kostja tõendamata väited, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Pooled vaidlesid selle üle, keda kostja enda postituses silmas pidas ehk kas hagejad olid VÕS § 1043 tähenduses kannatanud, kes said nõuda isiklike õiguste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kui kohus oleks sellised eeldused nõuetekohaselt kooskõlas VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-ga 4 ja § 1046 ja § 1047 sõnastanud, oleks kohus saanud kontrollida väidete avaldamise konteksti ja vastavalt poolte esitatud väidetele ja tõenditele tuvastada, et käesolevas asjas olid hagejad kannatanud ja neil oli kostja vastu nõudeõigus. Kostja esitas otsitud iseloomuga üldsõnalisi väiteid, mille kohta tõendeid ja põhjendusi ei esitatud. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et postituse lugejad asusid Pärnus või selle vahetus läheduses ja osaühing X ja hagejad olid Pärnus tuntud, kuivõrd ettevõte oli Pärnus oluline tööandja. Kostja ei tõendanud, et küpsisefailid mõjutasid otsingutulemusi. Ebaõige oli maakohtu järeldus, et mõistlikul kõrvalseisjal tuli teha märkimisväärseid pingutusi, et jõuda arusaamisele, et kostja kommentaaris peeti silmas hagejaid. Maakohtu järeldus ei võtnud arvesse avaldatu konteksti. Maakohus ei arvestanud üldtuntud asjaoluga, et osaühingu X ja hagejad kui ettevõtte juhtkond olid Pärnu piirkonnas tuntud. Seega oli juhtkonna kohta avaldatud laim seostatav hagejatega ka ilma täiendavate toiminguteta. Asjaolu, et kohus kasutas analüüsis teemaga mitte kursis olevaid inimesi võrdlusbaasina oli ühekülgne ja ebaproportsionaalselt kitsendav valik, mis ei võtnud arvesse suurt hulka inimesi, kes olid kursis hagejate nimedega. Hagejate isikud oli võimalik tuvastada marginaalse otsinguga. Samuti ei olnud keeruline leida asjakohast informatsiooni äriregistrist. Maakohus rikkus tõendite hindamise nõudeid leides, et hagejate esitatud kinnituskirjad (I kd, tl 165-193) ei tõendanud hagejate ära tundmist. Maakohtu seisukoht, et tegemist oli hagejate lähikondlastega, mis oli aluseks tõendite kõrvale jätmisele, ei põhinenud kohtupraktikal. Kostja ei osundanud ühelegi objektiivselt tõsiseltvõetavale põhjusele tõendite ebausaldusväärseks pidamiseks. Asjaolu, et tegemist võis olla hagejate tutvusringkonna inimestega ei muutnud tõendit ebausaldusväärseks. Kinnituskirju ei olnud võimalik kõrvale jätta kostja paljasõnaliste vastuväidete tõttu. Samuti ei arvestanud maakohus asjaolu, et kui EP kritiseeris osaühingu X juhtkonda, siis pidi kostjale olema äratuntav, keda EP silmas pidas. Kannatanu isiku tuvastamise juures ei omanud tähtsust see, kui suur oli postituse levik. Maakohus ei arvestanud, et kuna tegemist oli avaliku postitusega, olid kostja väited kättesaadavad piiranguteta. Kostja avaldas postituse kolme tunni jooksul pärast EP postituse avaldamist. Seega liikus postitus kommentaari avaldamise ajal aktiivselt ringi, inimesed kommenteerisid ja jagasid seda. Kohtul tuli juhinduda Riigikohtu juhistest, mille kohaselt kui postitus avaldatakse avalikult internetis, tuleb eeldada, et postituse levik on suur. Maakohus

kohaldas ebaõigesti VÕS §-i 1043 leides, et hagejad ei olnud käesolevas asjas käsitletavad kannatanutena. Hagejad vaidlustasid kohtu väite, et mõistlikult kõrvalseisjalt nõudis kostja kommentaari seostamine hagejatega terve rea toimingute tegemist ning äriühingu tegevuse sügavuti uurimist, mis aga ei õigustanud kostja suhtes vastutuse kohaldamist avaldatud postituse eest. Mõistliku isiku vaatevinkel omas tähtsust väite sisu mitte kannatanu isiku puhul. Kahju ulatus ei saanud mõjutada kannatanu ja õigusvastase teo seost. Isikute arv, kelle ees võidi hagejate kui kannatanute isiklikke õiguseid rikkuda, saab mõjutada vaid kahju ulatust. Hagejad leidsid, et tõendatud isikute ring oli vähemalt 25 inimese suurune. Seega rikkus kostja hagejate isiklikke õiguseid ja kohtul tuli tuvastada hagejatele kui kannatanutele VÕS § 1043 tähenduses õigusvastaselt kahju tekitamine. Kostjate väide, et hageja kritiseerimine oli põhjendatud, ei õigustanud hagejate suhtes ebaõigete andmete avaldamist. Sama kehtis ka väärtushinnangute suhtes. Kostjad seostasid hageja suhtes antud hinnanguid konkreetsete faktiväidetega. Kui isik annab teise isiku suhtes hinnanguid, ei tohi faktilised asjaolud, millel hinnangud põhinevad, olla ebaõiged. Kostja väited ei põhinenud tegeliku elu faktidel, mistõttu olid need faktiväidetena ebaõiged ning hinnangutena ebakohased. Eelnevast tulenevalt viis tõendite ebaõige hindamine selleni, et kohus tuvastas ebaõigesti faktilised asjaolud (sh et kostja väited ei käinud üldse hagejate kohta). Selle juures mängis rolli materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, sest maakohus asus faktilisi asjaolusid tuvastama ebaõigesti valitud materiaalõiguslike eelduste alusel, mis viis sisult ebaõige otsuseni. Juhul, kui kohus rahuldab hagi uue otsusega täies ulatuses või jätab hagi osaliselt rahuldamata, palusid hagejad jätta menetluskulud kostja kanda. Kui kohus jätab maakohtu otsuse jõusse, tuli maakohtu otsus tühistada menetluskulude ulatuse osas. Hageja hinnangul tuli apellatsioonkaebuse rahuldamise korral saata asi maakohtule teises kohtukoosseisus lahendamiseks, sest esimeses astmes ei hinnatud kõiki tõendeid. Vastustaja seisukoht

15.Vaidlus puudub selles, et kostja ei kirjutanud algset postitust, vaid avaldas EP postituse alla kommentaari. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja kommentaarist ei olnud võimalik tuvastada, et jutt käib just hagejatest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et puudub tegu ehk kostja kommentaaris hagejate selge äratuntavus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et eeltoodust järelduvalt ei ole täidetud kostja vastutuse üks põhilistest eeldustest, mis välistas hagi rahuldamise, sh ka varalise kahju nõude osas. Ringkonnakohus peab õigeks maakohtu seisukohta ja nõustub, et mõistlikult kõrvalseisjalt nõuab kostja kommentaari seostamine hagejatega terve rea toimingute tegemist ning äriühingu tegevuse sügavuti uurimist, mis aga ei õigusta kostja suhtes vastutuse kohaldamist avaldatud kommentaari eest. Hagejate poolt pakutud nende tuvastamise skeem ja Google otsingu abil teostatud ülesannete jada ei ole kommentaari lugejale kui keskmisele mõistlikule isikule tavakohane, tüüpiline ega paku asjas esitatud materjalide kohaselt huvi kommentaari lugejale ega jäta muljet hagejatest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate tuvastamiseks pidi lugeja lugema EP postituse, kostja kommentaarile eelnevad kommentaarid ja tegema päringu äriregistrisse. Samuti ei ole asja materjalidega kooskõlas väited hagejate tuntusele Pärnu linnas. Maakohus on möönnud, et isegi selle väite õigsuse korral ei oleks kõik hagejaid tundvad isikud jõudnud kostja kommentaari lugemiseni. Nimetatu eeldaks, et kostja kommentaar oleks kõigile eelmärgitud tuttavatele olnud kättesaadav, st nad oleksid pidanud Facebookist EP sirvima tema postitustes, leidma kostja kommentaari ja seejärel tuvastama, kas kommentaar käib hagejate kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kommentaari levik oli väike ja piirdus EP sõbralistiga, kellest mõned on küll hagejate äriühinguga kokku puutunud, kuid valdavas osas ei ole neil hagejatega mingit seost ja hagejad on neile tundmatud. Kokku oli EP postitusel 101 kommentaari ja seda jagati 44 korda, sh kostja kommentaar oli nendest 73., arvestades ka peidetud vastuseid (I kd, lk 19). Nõustuda tuleb maakohtuga, et selleks, et aru saada, et sõna „kolmik“ käib hagejate kohta, pidi kommentaari lugeja tundma hagejate äriühingu juhtimisstruktuuri, st juhatuse liikmeid. Ringkonnakohus leiab, et hagejate väited kommentaari massilisest levikust ja hagejate äratuntavusest ei ole kooskõlas asja materjalidega. Asja