JTK Power Finmec Estonia AS-i hagi Elektrum Eesti OÜ vastu lepingu täitmise nõudes ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
JTK Power Finmec Estonia AS-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
40 474,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja JTK Power Finmec Estonia AS (registrikood 10102919), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kostja Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rauno Klemm
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 23.05.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Muuta tsiviilasja hinda maakohtus ja määrata selleks 40 474,32 eurot.
2.Jätta rahuldamata JTK Power Finmec Estonia AS-i taotlus ringkonnakohtu 23.05.2023 istungi protokolli parandamiseks.
3.Võtta vastu JTK Power Finmec Estonia AS-i hagist loobumine lepingu täitmise nõudes ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-21-20014 menetlus. Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2022 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata JTK Power Finmec Estonia AS-i lepingu täitmise nõude (resolutsiooni p 1 osaliselt).
4.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 31.10.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
5.Jätta JTK Power Finmec Estonia AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Jätta apellatsioonimenetluse kulud JTK Power Finmec Estonia AS-i kanda.
7.Mõista JTK Power Finmec Estonia AS-ilt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2278,80 eurot. Nimetatud summalt tuleb
2-21-20014 alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
8.1.Võtta vastu JTK Power Finmec Estonia AS-i hagist loobumine lepingu täitmise nõudes ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-21-20014 menetlus.
8.2.Jätta rahuldamata JTK Power Finmec Estonia AS-i hagi Elektrum Eesti OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.
8.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud JTK Power Finmec Estonia AS-i kanda.
8.4.Mõista JTK Power Finmec Estonia AS-ilt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja maaja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitis 8876,30 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.JTK Power Finmec Estonia AS (hageja) esitas 22.12.2021 Harju Maakohtule Elektrum Eesti OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat täitma poolte vahel 07.11.2018 sõlmitud elektrienergia müügilepingut nr 8153000000 (leping) selles sätestatud tingimustel kuni 31.12.2022. Hageja esitas 09.03.2022 hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt lisaks välja mõista kahjuhüvitise 2022. a jaanuari ja veebruari eest 37 476,22 eurot ning viivise sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu, millega kostja müüs hagejale elektrienergiat perioodil 01.01.2019–31.12.2021 hinnaga 42,61 eurot/MWh. Leping pikenes samadel tingimustel 12 kuuks (s.o kuni 31.12.2022), sest kumbki pooltest ei esitanud üksteisele lepingus toodud tähtajaks (s.o hiljemalt 01.12.2021) teadet lepingu mittepikenemise kohta (lepingu p 5.2.1). Kostja esitas hagejale 15.12.2021 küll pakkumise lepingu muutmiseks, kuid selleks ajaks oli möödunud ka selle tahtevalduse tegemiseks lepingus kokku lepitud tähtaeg (s.o 16.11.2021 vastavalt lepingu p-dele 5.2.2 ja 5.3). Kostja 15.12.2021 pakkumine ei oma õiguslikku tähendust – see ei muuda ega lõpeta lepingut ning ei too kaasa lepingu mittepikenemist.
2-21-20014
1.2.Kuna kostja keeldus lepingu täitmisest, oli hageja sunnitud elektrienergiat ostma teistelt müüjatelt kõrgema hinnaga. 2022. a jaanuaris tarbis hageja elektrienergiat 217,137 MWh (142,724 + 74,413), mille eest tasus 32 302,18 eurot. Lepingu kohaselt oleks selle koguse elektrienergia hinnaks olnud 9252,21 eurot. Seega tasus hageja kostja rikkumise tagajärjel 2022. a jaanuaris elektrienergia eest 23 049,97 eurot rohkem. 2022. a veebruaris tarbis hageja elektrienergiat 213,533 MWh (141,066 + 72,533), mille eest tasus 23 524,90 eurot. Lepingu kohaselt oleks selle koguse elektrienergia hinnaks olnud 9252,21 eurot. Seega tasus hageja kostja rikkumise tagajärjel 2022. a veebruaris elektrienergia eest rohkem 14 426,25 eurot. Kokku on hageja tasunud 2022. a jaanuaris ja veebruaris elektrienergia eest rohkem 37 476,22 eurot võrreldes olukorraga, kui kostja oleks lepingut täitnud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Poolte vahel sõlmitud leping oli tähtajaline. Kostja andis hagejale teada, et lepingut selles märgitud hinnaga ei pikendata ning leping lõppeb selles ettenähtud tähtajal, s.o 31.12.2021. Pooled on alates 2021. a märtsist pidanud hinna üle läbirääkimisi uueks lepinguperioodiks alates 01.01.2022. Hageja otsis sobivat hetke, et elektrihind fikseerida alates 2022. aasta algusest, tehes kostjale hinna kohta päringuid. Pooltel oli ühine arusaam, et lepingut senistel tingimustel ei jätkata ja leping lõppeb 31.12.2021. Lepingu lõppemist osundatud ajal on hageja ise kinnitanud.
2.2.Kostja on hagejat mitmel korral teavitanud sellest, et ei müü enam fikseeritud hinnaga elektrienergiat, kuna elektrienergia hinnad on väga palju tõusnud. Kostja tegi hagejale 2021. aasta jooksul lepingus toodud hinnastasemest erinevaid pakkumisi 2022. aastaks, mida hageja ei võtnud vastu. Kuna lepingu tähtaeg oli saabumas, tuletas kostja seda hagejale 15.12.2021 meelde ja tegi kostjale pakkumise uue elektrienergia müügilepingu sõlmimiseks alates 01.01.2022. Hageja teavitas alles pärast kostja 15.12.2021 kirja ja vastuolus oma varasemate seisukohtadega, et loeb lepingu alates 01.01.2022 senistel tingimustel pikenenuks.
2.3.Leping ei pikenenud p 5.2. alusel. Leping lõppes p 5.6 kohaselt elektrienergia müügiperioodi mittepikendamisel. Lepingu p 5.2.1. ei näinud ette detailset protseduuri, kuidas poolel tuli väljendada soovi lepingut mitte pikendada. Hagejal ei saanud tekkida kahtlust, et kostja ei soovinud senistel tingimustel lepingut pikendada.
2.4.Hageja on käitunud vastuoluliselt, kinnitades ühelt poolt lepingu lõppemist 31.12.2021 ja asudes läbi rääkima uue perioodi pakkumise üle, teistelt poolt aga väites, et leping ei lõppenud 31.12.2021.
2.5.Kui kohus peaks leidma, et leping ei lõppenud, sai leping pikeneda üksnes kostja pakkumises toodud muudetud tingimustel. Kostja on väljendanud tingimused, millistel ta oli valmis hagejale elektrienergia müüki jätkama.
2.6.Hagejale ei ole kahju tekkinud. Kahjuks ei saa pidada seda, kui hageja on teadlikult otsustanud elektrienergia turuhinna langemisele panustades viivitada uue elektrilepingu sõlmimisega ja hageja võetud risk realiseerus kõrgema turuhinna näol. Turutingimustel elektrienergia ostmine ei tähenda, et hagejale oleks tekkinud kahju või et kostja oleks hagejale kahju tekitatud. Hageja on ise ennast praegusesse olukorda pannud. Hageja ei ole esitanud lepinguid, mille alusel on hagejal hinnavahest tulenevalt väidetavalt kahju tekkinud. Hageja on esitanud vaid kaks arvet, kuid neist ei selgu, mis tingimustel on hageja elektrienergiat ostnud.
2-21-20014 Kahju hüvitamise eeldused on igal juhul täitmata, sest alates 01.01.2022 puudus poolte vahel kehtiv leping. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Väidetav kahju ei ole ka hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja kahju ei olnud rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Väidetava rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Alternatiivselt esinevad igal juhul alused kahjuhüvitise vähendamiseks nullini (VÕS § 139 ja 140). Hageja väidetav kahju on põhjustatud hageja enda ebaõnnestunud otsusest spekuleerida elektrihinnaga, hageja on teadlikult asunud kostjat eksitama (kinnitades lepingu lõppemist, kuid hiljem asunud üllatuslikult väitma vastupidist) ning ei astunud samme väidetava kahju piiramiseks (vastu võtnud väidetavalt hagejale pakutud paremat elektrienergia müügihinda). Lisaks annab VÕS § 140 lg 1 aluse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Olukorras, kus järsu energiahinnatõusu kontekstis asusid osad elektrimüüjad 2021. aastal ka fikseeritud hinnaga tähtajalisi lepinguid mh VÕS § 97 alusel lõpetama, otsustas kostja hoolimata lepingu ülimadalast hinnast seda siiski mitte teha ja jätkata lepingu täitmist selle tähtajani. Sellises olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõetamatu karistada kostjat veel suurema kahjuga, kui kostja lepingut tähtaja lõpuni täites kandis. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 31.10.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude katteks mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 6597,50 eurot ja viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.
3.1.Leping lõppeb p 5.6 kohaselt lepingu lõpetamise teates sisalduva tähtaja viimasel päeval või lepingu I osas sätestatud elektrienergia müügiperioodi mittepikendamisel või päeval, mil lõpeb kliendi võrguteenuste leping võrguettevõtjaga. Lepingu p 5.2 kohaselt pikendatakse lepingut ühel kahest viisist: samade paketi tingimustega, samaks elektrienergia müügiperioodiks, kuid mitte pikemaks kui igakordselt 12 kuuks, kui kumbki pool ei teavita teist poolt vähemalt 30 päeva enne elektrienergia müügiperioodi lõppemist soovist konkreetse paketi elektrienergia müügiperioodi mitte pikendada (p 5.2.1); või muudetud paketi tingimustega, kui ettepaneku teeb müüja ja klient sellega nõustub vastavalt lepingu II osa p-le 5.3 (p 5.2.2).
3.2.Hageja 01.11.2021 e-kirjast nähtub tema veendumus, et 31.12.2021 seisuga leping lõpeb – hageja teatas kostjale, et aasta lõpuga leping lõppeb ja ta soovib uut pakkumist börsihinnaga ja fikseeritud hinnaga 12 ja 24 kuuks. Hageja on juba 25.03.2021 tundnud huvi elektrienergia hinna vastu. Kostja on hagejale hinnaindikatsioonid perioodide kaupa esitanud 25.03.2021, 05.05.2021, 12.05.2021, 19.05.2021, 26.05.2021, 02.06.2021, 09.06.2021, 16.06.2021, 30.06.2021, 07.07.2021 ja 14.07.2021. Kostja teatas hagejale 11.10.2021 ja 02.11.2021, et ei paku enam fikseeritud hinnaga lepingut ning elektrilepingu pikendamiseks pakutakse vaid börsipaketti.
3.3.Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja on 2021. aasta jooksul pidevalt otsinud endale soodsaimat pakkumist 2022. aastaks. 2021. a novembris peetud e-kirjavahetusest nähtub üheselt, et hageja ei soovi kostja pakkumist vastu võtta, kuna on saanult teiselt pakkujalt soodsama pakkumise. 01.11.2021 e-kirja tuleb tõlgendada selliselt, et hageja ei soovi lepingu pikendamist kui kostja ei tee talle uut fikseeritud hinnaga pakkumist. Hageja väljendas, et 2021. aasta lõpuga leping lõppeb. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai hageja tahteavalduse kätte. Seega muutus hageja e-kirja teel tehtud tahteavaldus kehtivaks ja pooltele siduvaks. Järelikult ei saanud hageja oma 16.12.202 e-kirjas tehtud tahteavaldusega lugeda lepingut pikenenuks kuni 31.12.2022 – see oleks 01.11.2021 tahteavalduse ühepoolne muutmine.
2-21-20014 02.11.2021 kostja e-kirjast pidi iga mõistlik inimene aru saama, et fikseeritud hinnaga lepingut kostja oma klientidele (sh hagejale) ei paku. Eelnevast tulenevalt ei pikenenud leping kuni 31.12.2022 ning hageja lepingu täitmisel nõudel puudub õiguslik alus.
3.4.Kuna pooltevaheline leping lõppes 31.12.2021, ei saanud kostja 2022. aastal rikkuda juba lõppenud lepingut. Hageja ei ostnud 2022. a jaanuaris ja veebruaris Eesti Energia AS-ilt elektrienergiat mitte kostjast tulenevate asjaolude tõttu, vaid hiljemalt 2021. a augustis Eesti Energia AS-iga sõlmitud lepingu alusel. Eesti Energia AS-i arvetel kajastub 2021. a augusti– detsembri tarbimine ja võrguteenus. Seega puudub põhjuslik seos hageja võimaliku kahju ja kostja tegevuse vahel. Hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
maakohus tõlgendas ebaõigesti, vastuoluliselt (kahel erineval moel) ja üllatuslikult hageja 01.11.2021 e-kirja – tegemist ei olnud lepingu mittepikenemise teatega lepingu p 5.2.1. järgi; lepingu lõppemiseks oleks vähemalt üks pool pidanud saatma teisele poolele hiljemalt 01.12.2021 lepingu mittepikenemise kohta teate, mida kumbki pooltest ei teinud; maakohus ei ole otsuses käsitlenud hageja seisukohti lepingu mittepikenemise kohta (hagi p-d 5 ja 6); maakohus ei ole lepingu p 5.2.1 sisuliselt analüüsinud; viited poolte 2021. aastal toimunud kirjavahetusele ja läbirääkimistele tulevaste perioodide hindade üle on asjakohatud – lepingu pikenemiseks ei olnud vaja teha tahteavaldust, lepingu mittepikenemiseks aga tahteavaldust ei tehtud; hageja pidas läbirääkimisi, et selgitada, kas on võimalik saada parem pakkumine või kasutada võimalust, et leping pikeneb veel 12-ks kuuks samadel tingimustel; lepingu lõppemise (mittepikenemise) formaalne eeldus ei olnud täidetud, sest kumbki pool ei öelnud lepingut hiljemalt 01.12.2021 üles; maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 4, kui tugines hagi lahendamisel VÕS § 101 lg-le 3, samuti on otsus selles osas ebapiisavalt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1); kuna kostja keeldus lepingu täitmisest, ei olnud hagejal võimalik elektrienergiat osta lepingus kokkulepitud hinnaga ning hageja oli sunnitud elektrienergiat ostma teistelt müüjatelt kõrgema hinnaga; leping nägi ette soodsamad tingimused, kui oli turuhind 2022. aastal; otsusest ei selgu, kuidas mõjutas kohtu hinnangut vaidlusalusele lepingule hageja ja kolmanda isiku (Elektrilevi OÜ) vahel sõlmitud leping võrguteenuse osutamiseks (s.o muu teenus, mis ei olnud hageja ja kostja vahelise lepingu esemeks). Hageja ja kostja vahel puudus leping võrguteenuse osutamiseks, hageja ei ole sellist teenust kostjalt kunagi saanud ning hageja ei esitanud kostja vastu nõudeid tulenevalt võrguteenuse osutamisest; üllatav on maakohtu seisukoht, nagu oleks hageja pidanud esitama tema ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud lepingu. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 4, sest ei andnud hagejale võimalust osundatud lepingut esitada; hageja esitatud arved tõendavad hageja poolt 2022. a jaanuaris ja veebruaris tarbitud elektrienergia kogust ja selle eest tasutud hinda.
2-21-20014 Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2023 istungil loobus hageja lepingu täitmise nõudest (tl 120 pöördel, ajamärk 00:02:04).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingu täitmise nõudest loobumise tõttu tuleb menetlus osaliselt lõpetada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Apellatsioonkaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon ülejäänud osas muutmata, kuid kohtuotsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.
8.Hageja esitas taotluse ringkonnakohtu istungi protokolli parandamiseks. Taotluses vaidlustab istungil osalenud lepinguline esindaja protokollist nähtuvat enda istungil tehtud viidet vaidlusaluse lepingu punktile, leides, et protokollis on trükiviga. Ringkonnakohus kontrollis esindaja viidet istungi salvestuse alusel ja leiab, et hageja esindaja viitas istungil lepingu p-le 5.1 (tl 120 pöördel, ajamärk 00:04:48). Seega ei ole ringkonnakohtul alust protokolli parandada. Hageja taotlus jääb rahuldamata.
9.Hageja loobus ringkonnakohtu istungil hagist lepingu täitmise nõude osas (tl 120 pöördel, ajamärk 00:02:04). Ringkonnakohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab selles osas TsMS § 428 lg 1 p-i 3 ja § 429 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse. Puuduvad asjaolud, mis takistaksid lepingu täitmise nõudest loobumise vastuvõtmist. Hageja esitas hagist loobumise avalduse enne maakohtu otsuse jõustumist. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagist loobumisele. TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus, kes menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse lepingu täitmise nõude osas. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 alusel pöörduda uuesti kohtusse nõudega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kahju, mis tekkis sellest, et hageja ostis 2022. a jaanuaris ja veebruaris kostja lepingu täitmisest keeldumise tõttu elektrienergiat kolmandalt isikult kallimalt, kui nägi ette poolte vaheline leping. Hageja leiab, et leping pikenes p-de 5.2 ja 5.2.1 alusel kuni 31.12.2022, sest kumbki pooltest ei teavitanud teist poolt soovist lepingut mitte pikendada. Kostja leiab, et leping lõppes selles toodud tähtajal, s.o 31.12.2021 (lepingu osa I „Elektrienergia müügiperiood“ ja p 5.2 esimene lause), sest kostja andis hagejale teada, et lepingut selles märgitud hinnaga ei pikendata (kostja 11.10.2021 ja 02.11.2021 e-kirjad – tl 20 pöördel ja 21 pöördel). Sellest, kas leping pikenes, sõltub, kas kostja pidi ka pärast 31.12.2021 lepingut täitma.
2-21-20014
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust heita maakohtule ette lepingu p 5.2.1 analüüsimata jätmist. Maakohus on tuvastanud poolte kokkuleppe sisu (tl 89 pöördel, p 27), mida saab pidada piisavaks VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgimisel. Pooled tõlgendavad lepingu p 5.2.1 ühte moodi – leping pikeneb 12 kuuks, kui kumbki pool ei teavita teist poolt vähemalt 30 päeva enne elektrienergia müügiperioodi lõppemist soovist konkreetse paketi elektrienergia müügiperioodi mitte pikendada. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas kumbki neist teavitas teist poolt vähemalt 30 päeva enne elektrienergia müügiperioodi lõppemist soovist elektrienergia müügiperioodi mitte pikendada. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus selles osas tõendite hindamisel (TsMS § 232 lg 1), mistõttu muudab ja täiendab ringkonnakohus järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi.
11.1.Lepingu p 5.2 kohaselt kehtib leping seni, kuni toimub lepingus sätestatud elektrienergia müük elektrienergia tarnimiseks vähemalt ühele mõõtepunktile. Iga lepingu I osas sätestatud paketi elektrienergia müügiperioodi, v.a kui see on tähtajatu, pikendatakse ühel järgmiselt toodud kahest viisist: samade paketi tingimustega, samaks elektrienergia müügiperioodiks, kuid mitte pikemaks kui igakordselt 12 kuuks, kui kumbki pool ei teavita teist poolt vähemalt 30 päeva enne elektrienergia müügiperioodi lõppemist soovist konkreetse paketi elektrienergia müügiperioodi mitte pikendada (p 5.2.1); muudetud paketi tingimustega, kui ettepaneku teeb müüja ja klient sellega nõustub vastavalt lepingu II osa punktile 5.3 (p 5.2.2).
11.2.Lepingu p-st 5.2.1 koostoimes p-ga 5.2 ja lepingu I osas toodud elektrienergia müügiperioodiga (tl 6–7) tuleneb, et lepingu mittepikenemise soovist pidi üks pool teist poolt teavitama hiljemalt 01.12.2021. Lepingu p 5.6 kohaselt lõpeb leping mh juhul, kui lepingu I osas sätestatud elektrienergia müügiperioodi ei pikendata.
11.3.Apellatsioonkaebuse väite kohaselt leidis maakohus ebaõigesti ja üllatuslikult, et hageja teavitas 01.11.2021 e-kirjas kostjat soovist lepingut mitte pikendada (tl 21). Osundatud e-kirjas märkis hageja, et „[...] aasta lõpuga lõppeb meil leping. Tehke uus pakkumine börsihinnaga ja fix hinnaga 12 ja 24 kuud“. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus hindas hageja 01.11.2021 e-kirja ebaõigesti, kui leidis, et hageja tegi e-kirjas tahteavalduse lepingut mitte pikendada. E-kirjast nähtub küll hageja tõdemus, et leping lõpeb, kuid hageja ei teavitanud e-kirjas kostjat lepingu mittepikenemise soovist. Poolte vaheline leping oli juba sõlmitud fikseeritud hinnaga (vt tl 6 „Elektrienergia hind (käibemaksuta)“), mistõttu ei olnud hagejal vajadust hoida ära lepingu pikenemine selleks, et sõlmida uus fikseeritud ja kõrgema hinnaga leping, nagu maakohus ebaõigesti leidis. Elektrienergia hinnad olid selleks ajaks oluliselt tõusnud (vt tl 19– 20 pöördel, 21 pöördel–26 pöördel, 28 pöördel ja 29 pöördel). Samuti on maakohtul jäänud tähelepanuta, et kumbki pooltest ei ole e-kirjale tuginedes väitnud, nagu oleks hageja teavitanud kostjat lepingu mittepikenemisest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja väitis üksnes seda, et hageja kinnitas 01.11.2021 e-kirjas lepingu lõppemist 2021. aasta lõpus (tl 39 pöördel, p 6 ja tl 40, p-d 14 ja 20). Eelnevast tulenevalt andis maakohus hageja 01.11.2021 e-kirjale ebaõige hinnangu.
11.4.Kostja väitel andis ta hagejale esmalt 11.10.2021 ja seejärel ka 02.11.2021 e-kirjas teada, et lepingut selles märgitud hinnaga ei pikendata, s.o leping lõppeb selles ettenähtud tähtajal (tl 15 p 2.3. ja tl 40, p-d 15 ja 19). Ringkonnakohtu hinnangul teavitas kostja hagejat lepingu p 5.2.1 tähenduses tähtaegselt soovist elektrienergia müügiperioodi senise paketiga mitte pikendada. Lepingu mittepikenemise soovist tuli poolel teist poolt teavitada vähemalt 30 päeva
2-21-20014 enne elektrienergia müügiperioodi lõppemist, s.o 01.12.2021. Kostja märkis e-kirjas, et elektrienergia hinnad on jõudsalt tõusnud ning olemasoleva hinnataseme juures (150– 200 eurot/MWh) ei paku kostja enam fikseeritud hinda. Kostja pakkus hagejale lepingu pikendamiseks börsipaketti (tl 21 pöördel, esimene ja teine lõik). Hageja ei ole väitnud, et ta pole kostja e-kirja kätte saanud. Sellele järgnevalt tõdes hageja, et 2021. aasta lõpuga leping lõpeb ja küsis kostjalt uut pakkumist nii börsi- kui ka fikseeritud hinnaga (tl 21 esimene lause). Kui hageja oleks olnud arusaamisel, et leping ei lõppe, poleks hagejal olnud vajadust küsida kostjalt uut pakkumist ega märkida, et leping lõppeb. 02.11.2021 e-kirjas on kostja veelkord märkinud, et rekordkõrgete elektrihindade tõttu ei paku kostja fikseeritud hinda (tl 20 pöördel, esimene lõik). Kuna kostja teavitas hagejat 11.10.2021 e-kirjas lepingu mittepikenemise soovist, lõppes leping 31.12.2021 vastavalt p-le 5.6 elektrienergia müügiperioodi mittepikendamisel.
11.5.Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et leping lõppes 31.12.2021, mistõttu ei olnud poolte vahel kehtivat võlasuhet, mida kostja oleks saanud rikkuda. Kuna maakohus leidis, et kostja ei ole lepingut rikkunud, polnud maakohtul vajadust asuda hindama teiste kahju hüvitamise nõude eelduste täidetust (VÕS § 115 lg 1). Ringkonnakohus jätab need põhjendused maakohtu otsusest välja. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
12.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et asja lahendamisel ei olnud olulist tähendust poolte 2021. aastal toimunud kirjavahetusel tulevaste perioodide hindade üle. Samuti nõustub ringkonnakohus, et VÕS § 101 lg 3 ei olnud asjassepuutuv säte. Ringkonnakohus jätab maakohtu asjaomased põhjendused otsusest välja.
13.Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei oma maakohtu otsusele hinnangu andmisel tähtsust, mistõttu ringkonnakohus neid ei käsitle. Tsiviilasja hind
14.Tsiviilasja hind maakohtus on määratud ekslikult ning seda tuleb muuta.
15.Maakohus lähtus hagihinda (70 000 eurot) määrates hageja nimetatud hagihinnast (tl 3). Esialgses hagis hindas hageja TsMS § 124 lg-st 2 juhindudes võimalikuks kahjuks kohustuse täitmata jätmise puhuks kahe kuu eeldatava kahjuna 70 000 eurot. 09.03.2022 täiendatud hagis palus hageja: 1) kohustada kostjat täitma lepingut kuni 31.12.2022; 2) mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 37 476,22 eurot (2022. a jaanuari- ja veebruarikuu eest); ning 3) mõista välja viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.03.2022 (tl 49).
16.Kui hageja nõuab kostjalt muu kui rahalise kohustuse täitmist ning ühtlasi kahjuhüvitise kindlaksmääramist kohustuse täitmata jätmise juhuks, määratakse hagihind nõutava kahjuhüvitise suurusega (TsMS § 124 lg 2).
17.Tsiviilasja hind maakohtus on 40 474,32 eurot, mis kujuneb TsMS § 124 lg-st 2 ja täpsustatud haginõuetest tulenevalt järgmiselt: kahjuhüvitis 37 476,22 € + viivis aasta eest 2998,10 eurot (37 476,22 × 0,08).
18.Hagejal on võimalik taotleda hagilt makstud riigilõivu tagastamist enam tasutud osas (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 ning riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 1).
2-21-20014 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Hoolimata sellest, et hageja loobus osaliselt hagist, ei ole praegusel juhul alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Küll aga tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
20.Hagist loobumise korral kannab TsMS § 168 lg 2 järgi kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud üldjuhul hageja. Erandina ei kanna hageja kostja menetluskulusid ning kostja kannab hageja menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega juhul, kui hageja loobub hagist omal initsiatiivil, jäävad menetluskulud hageja kanda, ning üksnes juhul, kui hageja saavutab kostja tegevuse tõttu eesmärgi, milleks ta kohtu poole pöördus, jäävad menetluskulud kostja kanda.
21.Eeltoodut arvestades tuleks ka hagist osalist loobumist arvestades jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi menetluskulude jaotuse kohta viitega TsMS § 168 lg-le 2. Kostja menetluskulud maakohtus on rahaliselt kindlaks määratud.
22.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.
23.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
24.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3590 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 17 tundi, sh kohtuotsuse analüüsimine, apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine, vormistamine ja selle arutelu, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine, suhtlemine kliendiga (sh ülevaade maakohtu otsusest). Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul vandeadvokaat Rauno Klemmi tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 12,66 tunni ulatuses. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonkaebusele esitatud vastuse (9 t) ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajakulu (0,5 t) täies ulatuses, maakohtu otsuse analüüsimisele ja kliendile ülevaate edastamisele kulunud aega (1 t), samuti apellatsioonkaebusega tutvumise ja kliendile edastamisele kulunud aega (1 t). Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kohtuistungiks ettevalmistamise kulu ühe tunni ulatuses, kohtuistungil osalemise kulu (0,66 t) ning kulu 05.12.2022 kliendisuhtlusele (0,5 t).
25.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas märgitud vandeadvokaat Karin Orase 19.12.2022 (menetluskulude nimekirjas ekslikult märgitud 19.12.2023 – ringkonnakohtu märkus) toimingut „Projekti ülevaatus ja arutelu“ 1 t, samuti vandeadvokaat Liisi Kentsi toimingut „Apellatsioonkaebuse vastuse vormistamine“ 1 t. Vandeadvokaat Rauno Klemm oli selleks ajaks koostanud apellatsioonkaebuse vastuse. Kostja ei ole selgitanud, miks oli teistel vandeadvokaatidel vaja projekt üle vaadata, seda arutada ning sellega seonduvalt täiendavalt midagi vormistada. Kostja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et eelneva tulemusel oleks apellatsioonkaebuse vastust sisuliselt täiendatud. Vandeadvokaat Liisi Kents ei ole siinses asjas olnud ka kostja esindaja.
2-21-20014
26.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajate tunnitasu 180–260 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et siinne vaidlus ei olnud keskmisest keerukam, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnihinda 180 eurot (ilma käibemaksuta).
27.Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 2278,80 eurot (12,66 tundi × 180 eurot/tund = 2278,80 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.