EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise nõudes
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine, menetluskulude kindlaksmääramine ja kohtuistungi aja tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING (registrikood 10312261; asukoht Värvi tn 5, 10621 Tallinn; e-post: teet @eeb.ee); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige T. S. (e-post xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Alik Karajev (e-post: [email protected]); Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013; asukoht Veskiposti tn 2/1, 10138, Tallinn; e-post: [email protected]). Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaat Kadi Sauluste (e-post [email protected], [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING 06.06.2023 loobumine hagist ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise nõudes ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-5086.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Mõista hagejalt EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING välja kostja ERGO Insurance SE kasuks menetluskulud summas 3435,4 eurot.
3.Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3435,4 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tühistada 14.06.2023 kell 11:00 määratud kohtuistungi aeg.
2-23-5086
5.Tagastada hagejale tsiviilasjas nr 2-23-5086 tasutud riigilõivust 1050 eurot ja kanda see hageja EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING arveldusarvele nr xxxx.
6.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagist loobumine ja poolte seisukohad
1.Harju Maakohtu menetluses on EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise nõudes. Hageja esitas kohtule 06.06.2023 avalduse hagist loobumiseks tsiviilasjas nr 2-23-5086. Hageja palus võtta vastu hagist loobumise avalduse ja tühistada 14.06.2023 aastaks määratud kohtuistung. Hageja palus lõpetada käesoleva asja menetlus kohtumäärusega kohtuistungit pidamata ning tagastada hageja poolt tasutud riigilõivust pool ehk 1050 eurot hageja arvelduskontole nr xxxx, Xxxx (TsMS § 150 lg 2 p 2). Hageja taotluste põhjenduste kohaselt hageja loobub täielikult kostja vastu esitatud hagist. Hageja viitas, et hageja on saavutanud mõistliku kompromissi kahju saanud isikuga ja arvestades hagi summat, menetlusele kuluvat aega ning tulevikus tekkida võivaid menetluskulusid, ei pea hageja mõistlikuks ja vajalikuks menetluse jätkamist.
2.Hageja esitas 06.06.2023 ka menetluskulude nimekirja. Hageja hinnangul tuleb menetluskulud (va tasutud riigilõiv hagi esitamisel) jaotada poolt vahel võrdsetes osades, ehk siis 50% : 50%. Hageja palub kindlaks määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude (kulutused õigusabile) rahaliseks suuruseks 810 eurot käibemaksuta. Hageja palub, et kohus kohustaks kostjat hüvitama hagejale tsiviilasja nr 2-23- 5086 Harju Maakohtu menetlusega seotud menetluskulud (kulutused õigusabile) summas 810 eurot käibemaksuta.
3.Kostja pole hagist loobumise osas vastuväiteid esitanud. Vastuseks hageja 06.06.2023 menetluskulude nimekirjale ja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele teatas kostja, et hageja avaldus tuleb jätta rahuldamata kuivõrd antud juhul loobus hageja hagist pärast seda, kui sai aru selle perspektiivitusest (tulenevalt kostja poolt 29.05.2023 esitatud ekspertiisist). Kostja märkis, et vaieldamatult ei tunnistanud ega tunnista kostja mistahes hageja nõudeid ja pole ka hagejale mistahes hüvitisi tasunud. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Samuti osundas kostja, et mõlema poole esindajate ajakulu on sisuliselt identne (vahe on veidi üle 1h). Seega on kostja arvates tema menetluskulude nõue põhjendatud ja kuulub 100% rahuldamisele.
4.Kostja esitas 06.06.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub jätta menetluskulud Ehitusekspertiisibüroo Osaühing kanda. Kostja palub määrata ERGO Insurance SE menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas 4177,50 eurot ja mõista Ehitusekspertiisibüroo Osaühingult ERGO Insurance SE kasuks välja menetluskulud summas 4177,50 eurot. Kostja märgib, et kostjale osutasid õigusabi vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik tunnihinnaga 225 eurot tund (ilma käibemaksuta) ja vandeadvokaat Kadi Saluste tunnihinnaga 205 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kostja kulud esindajate (ilma käibemaksuta) on kokku summas 3 227,50 eurot. Lisaks kandis kostja riiklikult tunnustatud ekspert T. R. erialaasjatundja kulud summas 950 eurot (käibemaksuta summa) – vt kostja 29.05.2023 menetlusdokumendi lisa nr 2. Seega on kostja menetluskulud kokku summas 4177,50 eurot.
2-23-5086
5.Hageja teatas 08.06.2023 kohtule, et hageja hinnangul on põhjendatud kostja menetluskulu eksperdile tasutu osas summas 950 eurot käibemaksuta. Samuti nõustub hageja kostja poolt õigusabile kulutatud ajaga. Hageja hinnangul on aga kostja esindajate tunnitasu käibemaksuta 225 ja 205 eurot liigselt suur. Hageja arvates käsilolev vaidlus ei olnud juriidiliselt keerukas, pigem on tegemist lihtsa juriidilise vaidlusega. Hageja hinnangul on põhjendatud advokaadist esindaja tasu käsilolevas asjas kuni 170 eurot tunnis käibemaksuta. Hageja palub kohtu poolt määrata õiglane kostja esindaja tunnitasu suurus kuni 170 eurot käibemaksuta. Seonduvalt hagist loobumisega märgib hageja, et loobumise otsus ei olnud tingitud kostja esitatud ekspertarvamusest, kostja vastavat väidet ei toeta teise eksperdi arvamus ja lepitusmenetluse seisukoht. Hageja märgib, et otsus hagist loobumise koha oli tehtud enne kostja poolt ekspertarvamuse edastamist kohtule ja see sõltus ainult ühest asjaolust – kompromissi sõlmimisest. Kuna menetluses ilmnes, et kompromissi sõlmimine on võimatu (kostja välistas selle ning ei teinud ka kompromissi vastupakkumist), siis arvestades kõiki asjaolusid, pidas hageja mõistlikuks loobuda hagist ning saavutada maksimaalselt kiiresti õigusrahu. Hageja palub rahuldada hagist loobumise avaldus. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
7.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada.
8.Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on menetluskulude kandmise kohustus hagejal, sest hageja ei ole kohtule esitanud andmeid, mille kohaselt kostja oleks tema nõude rahuldanud ja sellist informatsiooni ei nähtu ka kohtutoimikust. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 168 lg 4 menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2-23-5086
11.Hinnates kostja menetluskulude põhjendatust, leiab kohus, et TsMS § 143 p 2 alusel on põhjendatud kostja kulu 25.05.2023 asjatundja T. R. arvamuse saamiseks summas 950 eurot (ilma käibemaksuta). Asjatundja arvamuse kulu on põhjendatuks pidanud ka hageja.
12.Kostja lepingulise esindaja kulude osas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate poolt näidatud ajakulu käesolevas menetluses kokku 14,62 h on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Ka hageja on nõustunud kostja lepinguliste esindajate poolt õigusabi osutamiseks kulunud ajaga.
13.Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole oma olemuselt ega õiguslikult keskmisest keerukam. Kohus ei pidanud kohaldama välisriigi ega Euroopa Liidu õigust, asjas ei olnud vajalik määrata kohtu poolt ekspertiise ega kuulata üle tunnistajaid. Lisaks oli kostja esindajatele käesolevas menetluses kostja näol olemas suure kindlustusseltsi professionaalne tugi. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks, et käesolevas tsiviilasjas oleks kostja lepinguliste esindajate tunnitasu kõrgem kui 170 eurot (koos käibemaksuga oleks see 204 eurot). Seejuures peab kohus mõistlikuks rakendada tunnitasumäära 170 eurot võrdselt mõlema kostja lepingulise esindaja toimingutele, sõltumata sellest, kes konkreetse toimingu tegi. Tähtsust ei oma, et kostjat esindav advokaadibüroo kasutab oma büroo siseselt erinevaid tunnihindasid näiteks partnerile ja n-ö tavalisele vandeadvokaadile või muude kriteeriumite alusel. Kohtu hinnangul ei olnud kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsioonil ja n-ö turuhinnal käesolevas menetluses vahet sõltumata sellest, et esindajate tunnitasud olid erinevalt hinnastatud. Käesoleva vaidluse keskpärast keerukust arvestades ei olnud sellesse kohtu hinnangul vajalik kaasata erikvalifikatsiooniga ja tavapärasest kallima hinnaga vandeadvokaati. Tegemist ei ole etteheitega kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsioonile (kes on kahtlemata pädevad juristid), vaid tõdemusega, et menetluse vastaspool ei pea kinni maksma kostja lepinguliste esindajate põhjendamatult suurt tunnitasu määra. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et kostja lepinguliste esindajate aktsepteeritavaks tunnitasumääraks käesolevas vaidluses on ilma käibemaksuta 170 eurot.
14.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate põhjendatud kulu käesolevas asjas on kokku 2485,4 eurot (14,62 h x 170 eurot/h). Kohus määrab kindlaks, et kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos asjatundja arvamuse saamise kuluga 950 eurot on kokku 3435,4 eurot. Seega määrab kohus kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 3435,4 eurot. Tulenevalt TsMS § 174 lg 10 kuuluvad menetluskulud kostjale hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3435,4 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 742,1 eurot (taotletud summa 4177,50 – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 3435,4 eurot).
15.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-23-5086
16.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Hageja on tasunud hagiavalduselt 03.04.2023 riigilõivu 2100 eurot. Hagist loobumise avalduses on hageja taotlenud riigilõivust poole tagastamist. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 1050 eurot seoses hagist loobumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tagastamisele kuulub riigilõiv summas 1050 eurot ja vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHING arveldusarvele nr xxxx, Xxxx.
17.TsMS § 150 lg 8 esimeses lauses on sätestatud, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse, ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada.
18.Seoses hagist loobumisega ja menetluse lõpetamisega tühistab kohus 14.06.2023 algusega kell 11:00 määratud kohtuistungi aja (TsMS § 352 lg 1).
19.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.