lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-115422/7

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-115422/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
872
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

01.12.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115422

Tsiviilasi

AB Fjord Bank (registrikood 304493038, asukoht Rinktins g. 5, LT-09234 Vilnius, Leedu Vabariik) hagi S. G. (isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2025 otsus.
2.Kinnitada AB Fjord Bank ja S. G. vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt: 2.1 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et S. G. kohustub tasuma AB-le Fjord Bank võlgnevuse kogusummas 3007,15 eurot (so põhisumma 2288,44 eurot, intressi summas 100,93 eurot, haldustasu summas 12 eurot, viivise summas 113,28 eurot, õigusabikulud summas 300 eurot ja 50% riigilõivust summas 192,50 eurot) AB Fjord Bank arveldusarvele nr XXX, selgitusega tsiviilasi nr 2-25-115422 igakuiste võrdsetes osades maksetena summas 50,12 eurot 60 kuu jooksul alates 2026. aasta aprillist iga jooksva kuu 15. kuupäevaks kuni võlgnevuse likvideerimiseni. 2.2 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et kui S. G. tasub käesoleva kohtumääruse punktis 2.1 toodud võlgnevuse kohaselt, siis loevad AB Fjord Bank ja S. G. vaidluse tsiviilasjas nr 2-25-115422 lõplikult lahendatuks ning kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes 09.09.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 300595 ja tsiviilasjast nr 2-25-115422 tulenevad mistahes rahalised (sealhulgas viivise-, intressi-, kahju hüvitamise nõuded jne) ning mitterahalised nõuded ja/või pretensioonid. 2.3 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et kui S. G. on käesoleva kohtumääruse punktis 2.1 toodud osamakse tasumisega viivituses, siis muutub kogu võlgnevuse jääk automaatselt sissenõutavaks, misjärel on AB-l Fjord Bank õigus nõuda S. G.lt koheselt kogu võla jäägi tasumist ning ka viivist 0,083% tasumata põhisummalt päevas kuni selle likvideerimiseni, arvestusega, et viivisenõue kokku ei ületa põhisummat. 2.4 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et S. G. hüvitab AB-le Fjord Bank hagimenetlusega seotud õigusabikulud summas 300 eurot ja pool tasutud riigilõivust summas 192,50 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Lõpetada tsiviilasja menetlus. Menetluskulude jaotus 1
4.Jätta menetlusosaliste poolt kantud kompromissiga hõlmamata menetluskulud nende endi kanda.
5.Tagastada AB-le Fjord Bank riigilõiv summas 155,54 eurot ning kanda see AB Fjord Bank pangakontole nr XXX, SWIFT: XXX, XXX AB, XXX.
6.Jätta rahuldamata AB Fjord Bank taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused AB Fjord Bank on esitanud kohtule hagiavalduse S. G. vastu võla nõudes. 29.10.2025 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 18.11.2025 võttis kostja hagi õigeks. 27.11.2025 rahuldas kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 27.11.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab, et kohus peab ka kompromissi korral kontrollima krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on toonud välja, et lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 23,15% aastas. Hageja poolt väljatoodud krediidi kulukuse määr ei ületa lepingu krediidi kulukuse määra rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust summas 2288,44 eurot, intressi summas 100,93 eurot, viivist summas 113,28 eurot ja haldustasu summas 12 eurot. Kompromissis on pooled kokku leppinud kompromissisummas 3007,15 eurot ning hageja on nõustunud võlgnevuse likvideerimises osade kaupa, kusjuures esimene makse tuleb kostjal teostada 2026. aprillis. Kohus leiab, et kompromiss vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kohus saab kompromissi sellisel kujul kinnitada. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et neile on teada menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärjed. Kohus kinnitab kompromissi, tühistab Harju Maakohtu 27.11.2025 kohtuotsuse ja lõpetab menetluse. 2

TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud riigilõivu summas 385 eurot, so maksekäsu kiirmenetluse avalduselt summas 73,92 eurot ja hagiavalduselt summas 311,08 eurot. Hageja taotleb kohtult poole riigilõivu tagastamist summas 192,50 eurot. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega tagastab kohus hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 155,54 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamise taotluse jätab kohus rahuldamata tulenevalt TsMS § 150 lõikest 3. Kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 155,54 eurot käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud arveldusarvele. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja