Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-22-143295

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-22-143295 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktsiaselts (AS) PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule hagiavalduse L B vastu ning palus kostjalt välja mõista hageja xxx AS-i ja kostja L B vahel 18.03.2019 sõlmitud xxx liitumislepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 130.89 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, viivised summas 28.08 eurot, viivised alates 11.02.2023 kuni põhinõude 130.89 euro täieliku tasumiseni (viivise määraks lugeda 0,05% päevas) ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja xxx AS-i vahel 18.03.2019 sõlmitud liitumislepingust nr xxx, mille alusel xxx aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed, mille tulemusena xxx AS loovutas 25.04.2022 nõuded kostja vastu AS-i PlusPlus Capital koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohus on püüdnud edastada menetlusdokumente e-posti aadressidele xxxx ja xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist kinnitanud ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadressiks märgitud xxx ja xxx. Neile aadressidele on kohus menetlusdokumendid saatnud, kuid kohtule on saadetised tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Hagiavalduse kohaselt on kostja aadressiks xxx.

2-22-143295 Kohus on teinud järelepärimise Rahvastikuregistrisse ning Kohtute Infosüsteemi kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks, kuid kostja kontaktandmeid ei ole õnnestunud kindlaks teha. TÖR andmetest nähtuvalt kostjal töökoht hetkel Eesti Vabariigis puudub. 01.02.2023 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama kohtule kõik hagejale teadaolevad täiendavad andmed kostja võimaliku elu- või töökoha. 10.02.2023 hagiavalduses on hageja selgitanud, et varasemas menetluses on xxx ja xxx korteriomanikud kinnitanud, et võlgnik neil aadressidel ei ela. Kohtuasjas 2-22-107539 seisuga 03.11.2022 Politsei- ja Piirivalveameti info kohaselt puuduvad nende andmekogus andmed isiku teiste kehtivate elukohtade kohta. Seisuga 01.09.2020 nimetas L B oma kontaktandmeteks xxx, xxx. Hilisemad andmed hagejal puuduvad. Hageja leiab, et on teinud kõik endast oleneva kostja elukoha kindlakstegemiseks, kuid ei saa esitada kohtule kostja viibimiskoha kohta täiendavaid andmeid. Viimane hagejale teadaolev kostja aadress on xxx. Hageja on kohtuväliselt otsinud kostja elukoha andmeid avalikest andmebaasidest ja internetiotsingutest, kuid ei ole suutnud kostja asukohta ega täiendavaid andmeid tuvastada, mistõttu ei ole kostja tegelik elukoht selgunud. Hageja on seisukohal, et kostja hoiab kõrvale menetlusdokumentide vastuvõtmisest. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et juhul, kui kostjale ei õnnestu menetlusdokumente kätte toimetada, soovib hageja dokumentide kättetoimetamist teadaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Hageja kinnitab, et on teadlik riskist, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita. Üheltki kohtule teadaolevalt aadressilt ja e-posti aadressilt ei ole menetlusdokumente võimalik kostjale edastada. Kohtul ei õnnestunud kostjale L B menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 28.04.2023 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Eeltoodust tulenevalt luges kohus kostjale dokumendid kättetoimetatuks 19.05.2023 ning kostja vastuse esitamise tähtaeg oli hiljemalt 02.06.2023. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 130.90 eurot, viivised summas 28.08 eurot ja sissenõudmiskulud summas 25 eurot, viivised alates 11.02.2023 kuni põhinõude summas 130.90 euro täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas.

2-22-143295 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja on tasunud menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 35 eurot ehk kokku 100 eurot. Hagiavalduse lisana on esitatud kohtule PlusPlus Legal OÜ arve nr 787485, mille kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ning ajakulu on kokku 3,5 tundi, mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi ning hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kokku on õigusabikulud summas 420 eurot (sisaldab käibemaksu). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 35 eurot ehk kokku 100 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja taotletud suuruses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 420 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.