Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-126633

EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses oli GelvoraSergel OÜ (edaspidi hageja) hagi V M (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus andis 24.09.2021. a määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Hagiavaldus Kostja sõlmis 02.03.2020 B AS-ga (esialgne võlausaldaja) järelmaksulepingu nr XX espressomasina Jura E8 soetamiseks. Järelmaksusumma 1158,90 eurot. Kogu lepingu perioodi intress oli 307,1 eurot, mis moodustab 15,90% krediidisummast aasta kohta. Lepingu maksegraafikus on intressisumma kokku 307,1 eurot, mis on jagatud annuiteetgraafikusse, mis tähendab, et esialgu tasub klient suuremaid intressimakseid ning seejärel suurenevad krediidisumma maksed. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 34,18%. Lepingu punktis 5.1. leppisid pooled kokku, et krediidisumma, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelike päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivisemäär vastavalt lepingule on 26,96%. Lepiti kokku, et krediidisaaja (kostja) maksab igakuiselt 0,90 eurot lepingu haldustasu. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 10.11.2021. Lepingu üldtingimuste punkt 1.1. sätestab, et krediidisaaja (kostja) kohustub tagastama krediidisumma ja tasuma intressi ning lepingu haldustasu vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja lepingu punkti 1.1 ei täitnud ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis B AS kostjale 16.06.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, ning tuginedes lepingu punktile 4.1.1, saatis B AS 22.07.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Lepingu üldtingimuste punkti 4.1.1. alusel on pangal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui krediidisaaja (kostja) on lepingust tulenevate maksekohustuste täitmisega täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, ning pank on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla

2-21-126633 tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla kohest tasumist. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 4.1. ja 4.1.1. ütles B lepingu üles 22.07.2020. Kostjale saadeti 16.06.2020 hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks, on tasuta saadetud meeldetuletuskiri. 22.07.2020 kostjale saadetud meeldetuletuskiri lepingu ülesütlemise kohta on tasuline (5 eurot) meeldetuletuskiri. Tuginedes VÕS §-le 1132 lg 1 ja laenulepingu punktile 5.3, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 5.- eurot meeldetuletuste-hoiatuste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal. Lepingu ülesütlemise seisuga ei teinud kostja järelmaksusumma katteks ühtegi makset. Kostja ei ole tasunud põhivõlga B AS-le 1158,90 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata intress alljärgnevalt - 14.04.20. makse 37,32 eurot, 11.05.20 makse 22,71 eurot, 10.06.20 makse 24,09 eurot, - 10.07.20. makse 22,99 eurot, 8,01 eurot 10.08.20. a maksest. Tasumata intressi kogusumma 115,12 eurot. Hageja esitas nõude 3,60 euro suuruse haldustasu tasumiseks lepingu punkti 1.1. alusel. Lepingus oli kokku lepitud lepingu haldustasu 0,90 eurot kuus. Lepingu maksegraafikus on kokku lepitud haldustasu igakuine makse. Tasumata on haldustasu maksed alljärgnevalt - 14.04.20. makse 0,9 eurot; 11.05.20. makse 0,9 eurot, 10.06.20. makse 0,9 eurot, 10.07.20. makse 0,9 eurot. 4 x 0,9 = 3,6. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu 3,60 eurot. Tuginedes VÕS §-le 1132 lg 1 ja laenulepingu punktile 5.3., nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 5.- eurot meeldetuletuste-hoiatuste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata viivis osamaksete tasumisega hilinemise eest, kuid hageja loobub laenulepingu kehtivuse ajal kogunenud viivise nõudest. B AS loovutas 07.08.20 lepingust nr XX tuleneva nõude hagejale, mida tõendab lisatud kinnitus. Loovutatud nõudes oli põhivõlg 1158,90 eurot, tasumata intress 115,12 eurot, tasumata lepingu haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulu 10,0 eurot ja viivis. 14.08.2020. meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 26.08.2020 ja 26.09.2020. Tuginedes tarbijakrediidilepingu punktile 5.3. ja VÕS §-le 1132 lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletuskirja saatmise eest peale lepingu lõppemist kokku 35.- eurot (25 + 5 +5 =35). Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 1158,90 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress 115,12 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 40,0 eurot (5 + 25 + 5 +5), ning lisanduv viivis. Käesoleval juhul on lepingus kokku lepitud viivisemäär 26,96% aastas, mille hageja vähendab Riigikohtu poolt nõutud määrani 24,0% aastas. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 24% aastas alates lepingu ülesütlemisele 22.07.2020 järgnevast päevast kuni 08.09.2021. Hagiavalduse esitamisel on viivis 318,52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 1158,9 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 14.09.2021 viivise määraga 24,0% aastas. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks tasumata võla põhiosa 1158,90 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress 115,12 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 40,0 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 13.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 318,52 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 1158,90 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 14.09.2021 viivisemääraga 24,0 % aastas.

2-21-126633 Kostja vastus hagile Kostja ei ole hagiga nõus, kuna teda on petetud, kostja pöördus politseisse ning praegu on käimas kriminaalasi. Kostja vastusele on lisatud 29.06.2020 nõudekiri kriminaalasjas XXX, mille kohaselt Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse menetluses on kriminaalasi nr XXX, millest alustati menetlus 11.09.2019 KarS § 209 lg. 2 p 4 tunnustel, selles et vastavalt laekunud informatsioonile K Z , ik XXX kasutades erinevate isikute dokumendid võtab kiirlaenu ja sõlmib järelmaksukelmusu lepinguid ilma isikute nõusolekuta. Kriminaalmenetluse käigus V M tegi avalduse selle kohta, et 2020.a märtsis K Z võttis erinevatest kiirlaenu firmadest laenud ja ostis järelmaksuga kaupa ilma tema nõusolekuta. Käesoleval ajal kriminaalmenetlust jätkub.

Hageja seisukoht Hageja saatis päringu politsei komissar O K , et saada selgitusi kriminaalasja nr XXX kohta. Politsei komissar O K esialgu selgitas telefoni teel, et järelmaksuleping nr XX ei ole seotud nimetatud kriminaalasjaga. Ühtlasi politsei komissar täiendavalt selgitas, et uurimise käigus on selgunud, et V M (kostja) andis vabatahtlikult oma ID-kaardi kolmandale isikule kasutada pettuste korraldamiseks. Kostja ei kaotanud oma dokumente, ning keegi ka ei sundinud teda dokumente loovutama. Politsei komissar O K saatis 08.09.2021 hagejale kinnituse, et kostja ja B AS vahel sõlmitud järelmaksuleping nr XX ei ole seotud kriminaalasjaga nr XXX. Kostja täiendav vastus hagile Kostja ei ole hagiga nõus, kuna teda oli petetud; kostja pöördus politseisse, pettur on end süüdi tunnistatud ja vanglas. Hageja täiendav seisukoht Hagejale on teada, et kostja ja väidetav „pettur“ olid tuttavad. Kostja väidab, et teda on petetud, aga ei selgita milles pettus seisneb. Hagejale on politsei väidete põhjal teada, et kostja ja väidetav pettur tegid omavahel koostööd. Maksekäsu kiirmenetluses vastas kostja makseettepanekule, et on käimas kriminaalasi ja esitas politsei komissar O K 29.06.2020 allkirjastatud dokumendi “Nõudekiri kriminaalasjas XXX ”. Hageja saatis päringu politsei komissar O K , et saada selgitusi kriminaalasja nr XXX kohta. Politsei komissar O K esialgu selgitas telefoni teel, et järelmaksuleping nr XX ei ole seotud nimetatud kriminaalasjaga. Nimetatud leping on käesolevas asjas hageja nõude aluseks. Ühtlasi selgitas politsei komissar täiendavalt, et uurimise käigus on selgunud, et V M (kostja) andis vabatahtlikult oma ID-kaardi kolmandale isikule kasutada pettuste korraldamiseks. Kostja ei kaotanud oma dokumente, ning keegi ka ei sundinud teda dokumente loovutama. Politsei komissar O K saatis 08.09.2021 hagejale kinnituse, et kostja ja B AS vahel sõlmitud järelmaksuleping nr XX ei ole seotud kriminaalasjaga nr XXX . Kostja pole esitanud ühtegi tõendit, mis välistaks tema vastutuse käesolevas asjas.

2-21-126633 Kirjaliku menetluse määramine Arvestades asja olemust ja hagihinda ning et asi saab lahendada võimalikult kiiresti ja väikese kuludega, määras kohus lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata TsMS § 404 alusel. Kohus määras pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus selgitas ka pooltele, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus andis pooltele ka tähtaja esitada kohtule menetluskulude nimekirjad ja seisukohad vastaspoole menetluskulude nimekirja osas. Kostja lõplik vastus Kostja ei ole hagiga nõus, kuna teda oli petetud. Kostja esitas kohtule veel kord 29.06.2020 nõudekirja kriminaalasjas XXX ja Harju Maakohtu 10.05.2021 otsus kriminaalasjas nr XX (kohtueelses menetluses XXX ). Hageja lõplik arvamus Kostja on korduvalt väitnud, et teda on petetud ja tema pole järelmaksulepingut sõlminud, see tähendab, et ta ei ole käesolevas tsiviilasjas kostja. Selle tõendamiseks esitas kostja 10.05.2021 koostatud kohtuotsuse. Kuid nimetatud kohtuotsus ei puutu asjasse, sest järelmaksulepingust nr XX tulenevat nõuet ei uuritud kriminaalasjas nr XXX . Seda asjaolu tõendab politsei komissar O K poolt 08.09.2021 hagejale saadetud kinnitus (kohtutoimikus), et kostja ja B AS vahel sõlmitud järelmaksuleping nr XX ei ole seotud kriminaalasjaga nr XXX . Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis välistaks tema vastutuse käesolevas asjas. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides selgitanud, et politsei väidete põhjal tegid kostja ja väidetav pettur omavahel koostööd. Ühtlasi politsei vanemkomissar täiendavalt selgitas, et uurimise käigus on selgunud, et V M (kostja) andis vabatahtlikult oma ID-kaardi kolmandale isikule kasutada pettuste korraldamiseks. Kostja ei kaotanud oma dokumente, ning keegi ka ei sundinud teda dokumente loovutama. Hageja jääb oma seisukohtadele kindlaks, mis on hageja poolt esitatud hagiavalduses ning 05.11.2021 ja 25.05.2022 esitatud seisukohtades ja käesolevas menetlusdokumendis. Hageja menetluskulud on välja toodud hagiavalduse punktis 4.3., mis on tasutud riigilõiv 225 eurot esindustasu 20 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

2-21-126633 TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited Hageja tugineb enda nõudes B AS (esialgse võlausaldaja) ja kostja vahel 2.03.2020 sõlmitud järelmaksulepingule nr XX. Hagi kohaselt rikkus kostja nimetatud lepingut, mille tagajärjel ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt lepingu ülesütlemisest tulenevalt tagastamata krediidisumma tasumist koos lepingust tulenevate kõrvalkohustustega, so intressi, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulud ja viivist. Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et teda on petetud ja tema pole järelmaksulepingut sõlminud. Hageja ei nõustu kostjapoolse väitega. Seega pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sõlmis esialgse võlausaldajaga järelmaksulepingu. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 1 järgi tekivad lepingust tulenevad õigused ja kohustused lepingu pooltele. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel VÕS § 9 lg 1 järgi ning VÕS § 11 lg 1, 4 järgi võidakse leping sõlmida kirjalikult, mis tähendab, et lepingu pooled on lepingule alla kirjutanud. Hageja esitas kohtule järelmaksulepingu nr XX. Lepingu allkirjastas kostja digitaalselt allkirjastatud 2.03.2020 (dtl. 64). Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 22 selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Seega kui kostja väidab, et tema ise allkirja ei andnud ega järelmaksulepingut sõlminud, tuleb kostjal tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid kostja valdusest välja kostja süüta, tema tahte vastaselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodud asjaolu tõendanud. Kostja esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2020 nõudekirja kriminaalasjas nr XXX , mille kohaselt Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse menetluses on kriminaalasi nr XXX , millest alustati menetlus 11.09.2019 KarS § 209 lg. 2 p 4 tunnustel, selles et vastavalt laekunud informatsioonile K Z , ik XXX kasutades erinevate isikute dokumendid võtab kiirlaenu ja sõlmib järelmaksukelmusu lepinguid ilma isikute nõusolekuta. Kriminaalmenetluse käigus V M tegi avalduse selle kohta, et 2020. a märtsis võttis K Z erinevatest kiirlaenu firmadest laenud ja ostis järelmaksuga kaupa ilma tema nõusolekuta. Käesoleval ajal kriminaalmenetlust jätkub (dtl. 95). Lisaks esitas kostja kohtule Harju Maakohtu 10.05.2021. a otsuse kriminaalasjas nr XXX (kohtueelses menetluses XXX ) (dtl. 151). Kohus tuvastas, et politsei komissar O K 08.09.2021 kinnituse kohaselt ei ole kostja ja B AS vahel sõlmitud järelmaksuleping nr XX seotud kriminaalasjaga nr XXX (dtl. 134). Ka kostja poolt kohtule esitatud 10.05.2021 kohtuotsus kriminaalasjas nr XX ei puutu asjasse, sest järelmaksulepingust nr XX tulenevat nõuet ei uuritud kriminaalasjas nr XXX ja kohtuotsuses puuduvad andmed eelnimetatud järelmaksulepingu kohta (dtl. 151).

2-21-126633 Kohus leiab, et kostja poolt viidatud tõendid ei kinnita aga kuidagi seda, et kostja poleks ise kirjutanud vaidlusalusele lepingule alla digitaalselt või et kostja valdusest oleks tema tahte vastaselt välja läinud digitaalallkirja andmiseks vastavad PIN-koodid. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole teinud tahteavaldust järelmaksuga müügilepingu sõlmimiseks ja ei ole vastavalt lepingule lepingu esemeks olnud kaupa saanud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, asub kohus järeldusele, et kostja kirjutas lepingule alla ja lepingule alla kirjutades avaldas kostja tahet pangale pangalt saada krediidi ja nii on leping sõlmitud poolte vahel kirjalikult kooskõlas VÕS § 9 lg 1 ja § 11 lg 1, 4. Seega on vaidlusalune leping pooltele VÕS § 8 lg 1, 2 järgi siduv ja kostjal on kohustus lepingut täita VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi. Kohus selgitab, et kui kostjat on petnud kolmandad isikud, siis märgitu ei mõjuta hageja ja kostja vahelist lepingu kehtivust. Kostja pole ka väitnud, et ta oleks lepingu tühistanud näiteks pettuse tõttu TsÜS § 94 lg-te 3 ja 4 järgi, mis võimaldab tehingu teinud isikul pettuse tehingu tühistada, kuid kui pettuse pani toime mitte lepingu pool (antud juhul pank) vaid kolmas isik, siis saab tehingu tühistada vaid siis, kui leping teine pool, antud juhul pank, pettusest teadis või teadma pidi. Samas tuleb arvestada, et kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. Kohus selgitab, et kui kostja rikkus digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel hoolsuskohustust ja seeläbi kasutas kolmas isik kostja ID-kaarti ja PIN-koode, vastutab lepingu täitmise eest kostja, kuid tal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue tema identiteeti kasutanud isiku vastu. Hageja on kostja vastu esitanud järelmaksulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1158,90 euro, intress 115,12 euro, lepingu haldustasu 3,60 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 318,52 euro ja viivise põhinõudelt alates14.09.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivisemääraga 24% aastas väljamõistmiseks. Hageja väited on tõendatud järelmaksulepingu, järelmaksulepingu üldtingimuste ja lepingu ülesütlemisavalduse koos nõude loovutamise teatisega (dtl. 64-72). Kohus leiab, et tegemist on konkreetse asja (s.o espressomasina Jura E8) omandamise finantseerimiseks sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, nn järelmaksulepinguga. Kohus järeldab, et pooled on sõlminud tarbijakrediidi lepingu (VÕS § 402 lg 1), kostja on tarbija (VÕS § 1 lg 5). Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et vaidlusalusest järelmaksulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees vastutab kostja. Kostja ei ole hageja nõude suurusele, sh intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viivise suurusele, vastuväiteid esitanud. Kostja pole väitnud, et ta oleks märgitud võlgnetava laenu, intressi, viivise, sissenõudmiskulu ja lepingu haldustasu hagejale ära maksnud. Leping on sõlminud kostja, kellel on lepingutest tulenev tasumiskohustus, mida kostja on rikkunud, jättes kauba eest tasumata. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei olnud teinud järelmaksusumma katteks ühtegi makset. Kostja pole vaidlustanud võlgnetava summa suurust. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 1158,90 eurot.

2-21-126633 Lepingust nähtuvalt oli aastane intressimäär 15,90% ja krediidi kulukuse määr aasta kohta 34,18%. Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata intress alljärgnevalt: 14.04.20. makse summas 37,32 eurot; 11.05.20. makse summas 22,71 eurot; 10.06.20. makse summas 24,09 eurot; 10.07.20. makse summas 22,99 eurot; 8,01 eurot 10.08.20. maksest. Tasumata intressi kogusumma 115,12 eurot. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Krediidikulukuse määr on arvestatud seadusest tulenevalt ja ei ületa keskmist kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja esitatud arvestusi intressi osas kostja ei vaidlustanud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intressi 115,12 eurot. Hageja esitas nõude 3,60 euro suuruse haldustasu tasumiseks lepingu punkti 1.1. alusel. Lepingus oli kokku lepitud lepingu haldustasu 0,90 eurot kuus. Lepingu maksegraafikus on kokku lepitud haldustasu igakuine makse. Tasumata on haldustasu maksed alljärgnevalt: 14.04.20. makse summas 0,9 eurot; 11.05.20. makse summas 0,9 eurot; 10.06.20. makse summas 0,9 eurot; 10.07.20. makse summas 0,9 eurot. 4 x 0,9 = 3,6. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu summas 3,60 eurot. Lepingu punkti 1.1 kohaselt kohustub krediidisaaja tasuma järelmaksusumma, intressi ja leping haldustasu vastavalt maksegraafikule, mida krediidisaajal on lepingu kehtivusaja jooksul õigus tasuta nõuda. Lepingu maksegraafikus on kokku lepitud haldustasu igakuine makse 0,90 eurot kuus.

Kostja ei ole hageja lepingu haldustasu nõudele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on hageja lepingu haldustasu nõue summas 3,60 eurot põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot meeldetuletuste/hoiatuste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal ning sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 35 eurot (25 + 5 +5 =35), kokku 40 eurot. VÕS § 113-2 lg 1 järgi, lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 113-2 lg 2 p 3 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lepingu üldtingimuste p. 5.3 sätestab, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hageja on saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 16.06.2020, samuti 14.08.2020 26.08.2020 ja 26.09.2020 meeldetuletuskirjad. Seega on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulude saamiseks VÕS § 113-2 lg 1 lg 2 p 3 järgi. Hageja esitatud arvestusi sisse8

2-21-126633 nõudmiskulude osas kostja ei vaidlustanud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Lepingus on kokku lepitud viivisemäär 26,96 % aastas, mille hageja vähendab Riigikohtu poolt nõutud määrani 24% aastas. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 24% aastas alates lepingu ülesütlemisele 22.07.2020 järgnevast päevast 23.07.2023 kuni 08.09.2021 kokku 318,52 eurot. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole viivise määr 24% aastas ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Hageja on nõudnud viivist mõistlikul ajal. Hageja poolt viivise arvestamine on kooskõlas VÕS § 415 lg 1, VÕS § 113 lg 1. Kostja hageja arvestusi viivise osas ei vaidlustanud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 318,52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 1158,90 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 14.09.2021 viivise määraga 24% aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 ja VÕS § § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivis põhinõudelt lepingus sätestatud määras alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja viivise arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised alates 14.09.2021 kuni põhinõude 1158,90 eurot täitmiseni määras 24% aastas. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1158,90 eurot, intress 115,12 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot, viivise 318,52 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku 1636,14 eurot ja viivised alates 14.09.2021 kuni põhinõude 1158,90 eurot täitmiseni määras 24% aastas.

Hagi hind Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ning § 134 lg 1 moodustab hagihind 1914,28 eurot (põhinõue 1158,90 eurot + intress 115,12 eurot + lepingu haldustasu 3,60 eurot + sissenõudmiskulud 40 eurot + sissenõutavaks muutunud viivised 318,52 eurot + ühe aasta lisanduv viivis 278,14 eurot).

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

2-21-126633 TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 20 eurot. Kostja ei esitanud kohtule seisukohta hageja menetluskulude suuruse osas. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 225 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot on TsMS § 172 lg 9 ja § 484-2 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal muud lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 245 eurot (225+20). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 245 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täitmise kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma väljamõistetud summad hageja poolt määratud arveldusarvele.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.