Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-11398
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi K. S. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 3253,02 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, Tartu mnt 50, esindajad 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Natalja Artjušenkova (e-post: [email protected]); Kostja: K. S. (isikukood xxxx, xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Svetlana Sorokina (Jurisconsultus OÜ, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt K. S.lt (isikukood xxxx) hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks välja 902,22 (üheksasada kaks eurot ja 22 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt K. S.lt (isikukood xxxx) hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 10.2022 põhinõudelt 902,22 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas.
4.Kohustada kostjat K. S. tasuma välja mõistetud summa 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ning teha maksed Renovum OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx selgitusega „K. S., isikukood xxxx ja tsiviilasja number 2-22-121398“.
1.Jätta kostja menetluskulud kostja kanda ning hageja menetluskuludest 33% kostja kanda.
2.Mõista kostjalt K. S.lt (isikukood xxxx) hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks menetluskuluna välja 257,40 (kakssada viiskümmend seitse eurot ja 40 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt K. S.lt (isikukood xxxx) hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks välja viivis menetluskulult 257,4 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni
menetluskulu täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 2014,84 eurot, intressina 574,82 eurot, seisuga 03.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivisena 207,11 eurot ja sissenõudmiskuludena 15 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 04.10.2022 põhinõudelt 2014,84 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas. Hageja palus kohustada kostjat tasuma maksed Renovum OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx selgitusega „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja M OÜ Interneti vahendusel 23.04.2021 kliendilepingu nr xxxx, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Pärast seda, kui kostja kinnitas laenutingimustega tutvumist, rahuldas M OÜ tema taotluse ja kandis kostja pangakontole laenu summas 2912,89 eurot. Pärast laenu ülekandmist saatis esialgne võlausaldaja kostjale arve, et teda uuesti teavitada tagasimakse tähtajast.
3.Vastavalt 23.04.2021 laenutingimustele võttis kostja laenu 53 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi kogukulu kogu laenuperioodi eest 4268,63 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja tasus 1344,70 eurot kohustuste täitmiseks.
4.Esialgne võlausaldaja pöördus korduvalt kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevuse tasuda. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt tasuta ja tasulisi meeldetuletusi. Tasuta meeldetuletused saadeti kostjale 30.05.2021, 06.06.2021, 16.06.2021, 22.06.2021, 04.10.2021, 14.10.2021, 20.10.2021. 24.06.2021 ja 22.10.2021 saatis laenuandja kostjale tasulised meeldetuletused võla tasumiseks. Kostja ei reageerinud.
5.Laenuandja edastas 12.07.2022 kostjale võlateatise ja laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles palus kostjal võlgnevuse tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud.
6.Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu ütles M OÜ 28.07.2022 poolte vahel sõlmitud lepingu üles lepingu punkti 16.3 alusel. Kuna kostja
meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas esialgne võlausaldaja nõude Renovum OÜ-le 02.08.2022. Nõude loovutamise kohta edastas M OÜ kostjale 02.08.2022 teatise.
7.Kostja tasus 02.09.2021 1314,70 eurot ja 28.04.2022 30 eurot ehk kokku 1344,70 eurot. Pärast 28.04.2022 kostja makseid ei teinud. Hageja nõuab põhivõlgnevust summas 2014,84 eurot. VÕS § 415 lg 2 alusel loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõusmiskulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks. Esimeses järjekorras loeb hageja tasutuks sissnõudmiskulude eest 10 eurot (24.06.2021 meeldetuletus ja 22.10.2021 meeldetuletus). Kostja tasutud 1344,70 eurot – sissenõudmiskulu 10 eurot = 1334,70 eurot. Järgmisel loeb hageja osaliselt tasutuks põhivõla ehk põhinõude summas 826,12 eurot ehk esimesest kuni neljanda osamakse. Järgmiseks loeb hageja tasutuks intressi esimesest kuni neljanda osamakseni ehk 436,65 eurot.
8.Ülejäänu tasutud summa ehk 71,93 euro (1334,70 eurot - 826,12 eurot - 436,65 eurot = 71,93 eurot) eest loeti makstuks põhiosa 5. osamakse summas 166,94 eurot. Seega põhiosa võlgnevus on 2014,84 eurot (2912,89 eurot – 826,12 eurot - 71,93 eurot = 2014,84 eurot). Intresside võlg on vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga 28.07.2022 574,82 eurot.
9.Laenulepingu punkti 6.2 kohaselt kohustus kostja tagastama maksepäevaks lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse summa, millele lisandus laenuandja välja arvestatud intressisumma. Euroopa teabelehes on avaldatud, et fikseeritud intressimäär oli 42,30% aastas. Vastavalt 23.04.2021 arves nr 600582525132 esitatud maksegraafikule on intressisummaks 1355,74 eurot, mis jagati osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkusele. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5. osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule alates 20.09.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni summas 574,82 eurot.
10.Viivise võlgnevus hagi esitamise seisuga 03.10.2022 on 207,11 eurot. Viivist arvestab hageja tasumata makse tähtpäevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni viivisemääras 0,06% tagastamata laenu summalt päevas kooskõlas laenulepingu tingimuste punktiga 11 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitus ükskõikselt ja pahatahtlikult.
12.Hageja nõudis kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. M OÜ on saatnud kostjale võlateatise ja laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, teatise ülesütlemise kohta ja nõude loovutamise teatise maksumusega 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et 15 eurot on mõistlik võla sissenõudmise kulu.
1.Hageja viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 04.10.2022 (hagi esitamise päevale järgnevast päevast) lepingus sätestatud määras 0,06% aastas. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Esimene laenuleping oli kostjaga sõlmitud 2020. aastal. Kui klient suurendab algse laenu summat, koostatakse uus leping, mis koosneb eelneva laenu jäägist ja lisasummast. Hageja esitas kohtule lõpliku lepingu kostjaga, et vähendada kostja menetluskulusid. Kuna kostja esitas kohtule vale informatsiooni saadud laenude kohta, esitab hageja kohtule kõik lepingud alates aastast 2020 koos selgitusega.
15.Iga laenu väljastamise ja laenu suurendamise järel saadeti kliendile laenuleping, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja arve, kus oli toodud maksegraafik. Maksegraafik on kliendile nähtav ka iseteenindus keskkonnas ning igal saadetud arvel. Kostja tegi tagasimakseid maksegraafiku järgi. Seega kostja väide, et talle oli esitatud vaid sõlmitud kliendileping nr xxxx ja Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabeleht, ei ole ei vasta tõele.
16.M OÜ ja kostja sõlmisid Interneti vahendusel 08.03.2020 kliendilepingu nr xxxx, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Pärast seda, kui kostja kinnitas laenutingimustega tutvumist, rahuldas M OÜ kostja taotluse ja kandis 08.03.2020 kostja märgitud pangakontole laenu 1000 eurot. Pärast kostjale laenu ülekandmist saatis esialgne võlausaldaja talle arve, et kostjat uuesti teavitada tagasimakse tähtajast. Vastavalt 08.03.2020 laenutingimustele kostja võttis laenu 40 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 1430,06 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas.
17.07.04.2020 tasus kostja 116 eurot. Tasumine läks 1. osamakse põhiosa katteks summas 80 eurot ja 1. osamakse intressi katteks summas 36 eurot. 07.05.2020 tasus kostja 106,72 eurot. Tasumine läks 2. osamakse põhiosa katteks summas 73,60 eurot ja 2. osamakse intressi katteks summas 33,12 eurot. Järgmise makse tasus kostja 10.06.2020, kuigi pidi tasuma 06.06.2020. Kostja tasus 98,18 eurot. Tasumine läks 3. osamakse põhiosa katteks summas 67,71 eurot ja 3. osamakse intressi katteks summas 30,47 eurot. Kuna kostja pidi tasuma makse 06.06.2020, tekkis viivis 0,12 eurot.
18.05.07.2020 tasus kostja 90,45 eurot. Tasumine läks 4. osamakse põhiosa katteks summas 62,30 eurot ja 4. osamakse intressi katteks summas 28,03 eurot. Ülejäänud 0,12 eurot kostja tasutust jäeti läks juunikuu viivise katteks. Järgmise makse tegi kostja 08.08.2020, kuigi pidi tasuma 05.08.2020. Kostja tasus 83,20 eurot, millest 5. osamakse põhiosa jäägiks katteks läks 57,19 eurot ja 0,12 eurot. 5. osamakse intressi katteks jäi 25,79 eurot. Ülejäänud 0,10 eurot läks augusti viivituse katteks. Kostja pidi tasuma 05.08.2020 seega, tekkis viivis 0,10 eurot. Kokku oli põhiosa jääk 659,08 eurot.
19.11.08.2020 esitas kostja vastavalt tema ja M OÜ vahel 08.03.2020 sõlmitud kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenu 500 euro saamiseks. Seega oli 11.08.2020 seisuga kostja laenu põhisumma jääk 1159,08 eurot. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt kliendilepingu tingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 11.08.2020 kostjale ülekantud laenu 500 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (659,08 eurot + 500 eurot) 1159,08 eurot.
20.Kostjale saadeti uus arve, et teda uuesti teavitada tagasimakse tähtajast. Vastavalt 11.08.2020 laenutingimustele kostja võttis laenu 42 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 1665,48 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja ei teinud ühtegi makset.
21.31.08.2020 esitas kostja vastavalt tema ja M OÜ vahel 08.03.2020 sõlmitud kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenu 150 euro saamiseks. Seega oli 31.08.2020 seisuga kostja laenu põhisumma jääk 1309,08 eurot. Kostja kinnitas täiendavalt a kliendilepingu tingimused ja kostjale saadeti uuesti kliendileping. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 31.08.2020 kostjale ülekantud 150 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (1159,08 eurot +
150 eurot) 1309,08 eurot. Kostjale saadeti uus arve, et teda uuesti teavitada tagasimakse tähtajast. Vastavalt 31.08.2020 laenutingimustele kostja võttis laenu 44 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 1910,78 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja ei teinud ühtegi makset.
22.15.09.2020 esitas kostja vastavalt tema ja M OÜ vahel 08.03.2020 sõlmitud kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 690,92 euro saamiseks. Seega 15.09.2020 seisuga kostja laenu põhisumma jääk oli 2000 eurot. Kostja kinnitas täiendavalt kliendilepingu tingimused ja kostjale saadeti uus kliendileping. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 15.09.2020 kostjale üle kantud 690,92 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (1309,08 eurot + 690,92 eurot) 2000 eurot. Kostjale saadeti uus arve, et teda uuesti teavitada laenu tagasimakse tähtajast. Vastavalt 15.09.2020 laenutingimustele kostja võttis laenu 49 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 2934,59 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas.
23.Kostjal oli 15.10.2020 maksetähtaeg ning ta pidi tasuma 286,52 euro (160 eurot põhiosa ja 126,52 eurot intress). Kostja tasus 300 eurot ehk 13,48 eurot rohkem ja see summa läks põhiosa katteks. Kui enne 14.11.2020 oli laenu põhisumma 1840 eurot ja graafikumakse 213,44 eurot, siis pärast enammakstud summat tuli põhisumma jäägiks 1826,52 eurot. 14.11.2020 makse suurus oli 211,87 eurot. Kostja tasus 16.11.2020 220 eurot. Kuna kostja tasus viivitusega, läks enam tasutud 7,95 eurot viivise katteks. Seisuga 14.12.2020 oli põhiosa jääk 1680,40 eurot enammakstud 7,95 eurot = 1672,45 eurot.
24.11.12.2020 esitas kostja vastavalt tema ja M OÜ vahel 08.03.2020 sõlmitud kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenu 300 euro saamiseks. Seega oli 11.12.2020 seisuga kostja laenu põhisumma jääk 1972,45 eurot. Kostja täiendavalt kliendilepingu tingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 14.12.2020 kostjale ülekantud 300 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (1672,45 eurot + 300 eurot) 1972,45 eurot. Kostjale saadeti uus arve, et kostjat uuesti teavitada tagasimakse tähtajast. Vastavalt 11.12.2020 laenutingimustele kostja võttis laenu 49 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 2906,36 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas.
25.Kostja tasus 15.12.2021 187 eurot, 13.01.2021 108,08 eurot, 14.02.2021 210,50 eurot, 14.03.2021 194 eurot ja 13.04.2021 178,15 eurot. Kostja tasus kokku 877,73 eurot. Esimeses järjekorras loeb hageja osaliselt tasutuks põhivõla summas 559,40 eurot (157,80 euro + 145,17 eurot + 133,56 eurot + 122,87 eurot. Tasutud on 1. -4. osamakse. Teises järjekorras luges hageja nõuetekohaselt tasutuks intressi 318,00 eurot (137,28 eurot + 65,33 eurot + 60,10 eurot + 55,29 eurot). Ülejäänud summaks on 0,33 eurot. Kostja viivitas veebruari makse tasumisega 2 päeva, seega tekkis viivis 0,17 eurot. Seega põhiosa jääk on 1972,45 eurot - 559,40 eurot + 0,17 eurot 0,33 eurot =1412,89 eurot.
26.23.04.2021 esitas kostja vastavalt tema ja M OÜ vahel 08.03.2020 sõlmitud kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 1500 euro saamiseks. Seega 23.04.2021 seisuga kostja laenu põhisumma jääk oli 2912,89 eurot. Kostja kinnitas täiendavalt kliendilepingu tingimused. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 23.04.2021 kostjale ülekantud laenu 1500 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (1412,89 eurot + 1500 eurot) 2912,89 eurot.
27.Kostja tasus 02.09.2021 1314,70 eurot ja 28.04.2022 30 eurot. VÕS § 415 lg 2 alusel luges hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks. Esimeses järjekorras luges hageja tasutuks sissenõudmiskulude eest 10 eurot (24.06.2021 ja 22.10.2021 meeldetuletus). Järgi jäi 1334,70 eurot. Järgmisena luges hageja seoses tasumisega osaliselt
tasutuks põhivõla 826,12 eurot (tasutud 1. - 4. osamaksed). Edasi luges hageja intressi nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1. - 4. osamaksed) summas 436,65 eurot. Ülejäänud 71,93 eurost (1334,70 eurot -826,12 eurot - 436,65 eurot =71,93 eurot) läks põhiosa ehk 5. osamakse katteks 166,94 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus 2014,84 eurot (2912,89 eurot – 826,12 eurot71,93 eurot = 2014,84 eurot.
28.Kostja on ette heitnud, et lepingutes puuduvad andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta ning kohaldatava viivise aastase määra kohta. Hageja sellega ei nõustunud. Vastuseks laenutaotleja veebilehe kaudu saadetud taotlusele saatis laenuandja laenutaotleja e-posti aadressile kirja, milles olid toodud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormis andmed laenutaotleja soovitud laenu tingimuste kohta. Vastavaid lepingu tingimusi käsitleti lepingu lisadena ja nad on lepingu lahutamatuteks osadeks. Kui laenutaotleja esitas laenutaotluse laenuandja asukohas, tutvus ta laenu tingimustega laenuandja asukohas. Seega olid vajalikud lepingu andmed tarbijale avaldatud.
29.Hageja ei nõustunud, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise. Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise juhendi. Juhendi punktis 4.3.1 on toodud, et laenuandja 4.3.1. kogub ja säilitab andmeid tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutab neid andmeid tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Juhendi punkti 4.3.2 järgi esitab laenuandja tarbijale lepingueelse teabe krediidilepingu oluliste tingimuste kohta, andes muuhulgas vajadusel täiendavalt selgitusi eesmärgiga, et tarbija saaks piisava informatsiooni alusel kaaluda, kas pakutav krediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Punkti 4.3.3. kohaselt hoiatab tarbijat krediidi võtmisega seotud ohtudest.
30.Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Juhendi punktis 5.4. on Finantsinspektsioon kirjutanud, et vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiasutuse tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on laenuvõtmisele olemuslikud või mida krediidiasutus ei saanud ega pidanud ette nägema. Punkti 5.5. kohaselt on krediidiasutusel õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni.
31.Finantsinspektsioon on juhendi punktis 9.16 märkinud tingimused mõistliku laenukoormuse hindamise aluseks. Laenuandja on hinnanud kõiki juhendis toodud tingimusi. Kostja on tunnistanud, et tal olid kohustused teiste võlausaldajate ees. Kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole ta suuteline neid täitma, ei oleks ta tohtinud laenulepingut sõlmida. Finantsinspektsioon on juhendi punktis 6. sõnaselgelt välja toonud tarbija vastutuse, mille kohaselt laenu võtmise otsustab klient.
32.Esmalt toimus automaatne taustakontroll Ametlikes Teadaannetes ja maksehäireregistris. Palgainfo päring tehti automaatselt pensioniregistrisse. Kui klient ei läbinud automaatset kontrolli, tühistati tema taotlus automaatselt. Kui kontrollitud andmeid on heas seisundis, jõuab taotlus halduriteni. Krediidiandjatele ei ole ette nähtud ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu kohta, lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Võetud kohustuse täitmine oli kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk
täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta. Lisaks sellele kostja oli juba laenuandjal kliendiks, kes regulaarselt tegi tagasimakseid.
33.Laenuandja on kontrollinud maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise ning muudatuste kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et ta on õigus-, teo-, ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.
34.24.02.2023 seisukohas selgitas hageja, et vastuseks laenutaotleja veebilehe kaudu saadetud laenutaotlusele saatis laenuandja talle e-posti aadressile kirja, milles oli toodud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormis andmed laenutaotleja soovitava laenu tingimuste kohta. Vastavaid lepingu tingimusi käsitleti lepingu. Seega alguses olid need teavitamise andmed, kuid hiljem loeti need lepingu andmeteks. Seega on vajalikud lepingu andmed tarbijale avaldatud. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehele p 3 on nähtav, et fikseeritud intressimäär oli 43,30% ja krediidikulukuse määr 53,77%.
35.Laenutaotluse tegemiseks pidi iga M OÜ klient looma Interneti leheküljel xxxx oma kasutajakonto. Kasutajakonto sai luua ennast identifitseerides ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID abil. Iseteenindusse said kliendid sisse logida samuti kasutades smart-ID, mobiil-ID rakendust või ID-kaarti. Pooled sõlmisid Internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu. Lepingu pooleks oli kostja, sest laen oli võetud kostja isikuandmete alusel. Lepingus oli märgitud kostja nimi, perekonnanimi ja isikukood, kostja sai laenusummad enda pangakontole.
36.Laenuandja juhindus vastutustundliku laenamise põhimõttest. Andmed, mille pinnalt laenuandja kontrollib laenusaaja maksevõimelisust, esitab laenusaaja ise ning laenuandjal on üksnes piiratud võimalused kontrollida esitatud infot täiendavatest allikatest (pensioniregister, maksehäireregister). Laenuandja kontrollis piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Olukorras, kus laenusaaja on tahtlikult jätnud laenuandjale esitamata teabe või võltsinud esitatud krediidivõimekuse hindamiseks vajalikku teavet ja selle tagajärjel on laenuandja hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust valesti, ei saabu vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevad tagajärjed. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Krediidiasutusel on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et klient teab oma laenu eesmärki ja finantsolukorda.
37.Taotluse esitamisel täidavad kliendid küsimustiku, kus märgivad oma kohustuse ja sissetuleku kohta andmeid. Hageja esitas kohtule kostja küsimustiku. Pärast seda toimub automaatne taustakontroll Ametlikes Teadaannetes ja maksehäireregistris (ametlikud teadaanded, maksehäired, krediidiskoor). Laenuhaldurid ei tee päringuid manuaalselt. Kui klient ei läbi automaatset kontrolli või on tal MHR-s lõpetamata maksehäire, lükkab süsteem taotluse automaatselt tagasi ja a taotlus ei jõuagi laenuhalduriteni. Kui kõik on korras, maksehäireregister on puhas ja pensionikonto kohaselt klient töötab, jõuab taotlus halduriteni. Küsimustikus on samuti rida CreditInfo Data (Small Report) ja selle all on Payment defaults - 0. Payment defaults - 0 tähendab seda, et maksehäire kontrollimise hetkel ei olnud aktiivset maksehäiret.
38.Laenulimiidi määras laenuandja esimese taotluse ja andmete kohaselt. Klient võib kasutada limiiti enda soovil. Algselt võib võtta 50 eurot ja seejärel kohe 2950 eurot või vastupidi. Kui klient suurendab algset laenu summat, koostatakse temaga uus leping lähtuvalt laenulimiidi piirist, mis oli algselt määratud. Võttes arvesse kliendi deklareeritud andmeid ja palgainfot,
määrati kostjale maksimaalne laenulimiit 3000 eurot. Palgainfo kohaselt olid laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul kostja keskmine neto sissetulek vahemikus 1300 eurot Kohustusi oli tal küsimustiku järgi summas 220 eurot + 450 eurot majapidamiskulud. Pärast laenu väljastamist oli esimese kuu kohustus koos laenuandja kuumaksega 1070 eurot esimene kuu ja jäi reserv 230 eurot. Teise kuu kohustus koos laenuandja kuumaksega oli 980 eurot ja veel jäi reserv 320 eurot. Kolmanda kuu kohustus koos laenuandja kuumaksega oli 956 eurot ja jäi reserv 344 eurot.
39.Sissetulekute ja kohustuste suhe leitakse järgmise valemiga: 1070 / 1300 x 100 = 82,31 %. Eeltoodust tulenevalt moodustasid kostja finantskohustused koos tema kuludega igakuisest sissetulekust 82,31% ja üle jäi reserv 230 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta. Kostja vastuväited
40.Kostja vaidles hagile vastu 23.04.2021 sõlmisid esialgne võlausaldaja M OÜ ja kostja kliendilepingu nr xxxx. Sõlmitud kliendilepingu alusel võimaldas võlausaldaja kostjale laenu. Pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu. Kostjale oli esitatud kliendileping nr xxxx ja Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabeleht. Rohkem ei ole kostja ühtegi dokumenti saanud.
41.23.04.2021 laekus kostja arvelduskontole 1 500 eurot selgitusega ”xxxx M OÜ”. Maksjaks oli T AB. Võlausaldaja ei ole enam kostjale ühtegi väljamakset tehtud. 02.09.2021 tegi kostja võlausaldajale ülekande 1314,70 eurot. Kostja tegi makse pensionikeskusest saadud pensioni arvelt. 28.04.2021 tegi kostja võlausaldajale ülekande 30 eurot. 28.07.2022 esitati kostjale lepingu ülesütlemisavaldus ja 02.08.2022 teade nõude loovutamise kohta.
42.Kliendilepingu sõlmimise seisuga olid kostja eelnevalt saadud laenud. Xxxx ees tuli tasuda igakuine makse 160 eurot. H AS-le tuli tasuda igakuine makse 79 eurot. B AS-le tuli tasuda igakuine makse 440 eurot. I AS-le tuli tasuda igakuine makse 120,62 eurot. T AS-le tuli tasuda igakuine makse 149 eurot ja P OÜ-le 240 eurot.
43.Kliendilepingu sõlmimise seisuga oli kostjal sissetulekuks peretoetus 520 eurot + 38,36 eurot, tööandja Xxxx makstav töötasu keskmisel 900 eurot ja ebaregulaarne elatis 182,15 eurot.
44.Võlausaldaja M OÜ on rikkunud laenulepingute sisunõuded, mis on kaasa toonud VÕS §-s 408 krediidiandjale ette nähtud sanktsioonid. Võlausaldaja ja kostja vaheline kliendileping sisaldab laenu üldtingimusi, kuid puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta ning kohaldatava viivise aastase määra kohta. Esitatud Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabeleht ei ole tarbijakrediidileping, vaid lepingueelne teabeleht, mis annab tarbijale võimaluse võrrelda erinevate krediidiandjate tehtavaid pakkumisi (VÕS § 4031). Vastavalt VÕS § 408 lg 4 loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem kokkulepitud intressimäärast. Kostja eeldab, et intressimääraks on teabelehes märgitud intressimäär 43,20% aastas, mis on suurem VÕS §-s 94 sätestatust, seega kostja saadud laenu intressimääraks tuleb kohaldada 0,00 %. Vastavalt VÕS § 408 lõikele 10 loetakse viivisemääraks VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud viivise määr ehk 8 % aastas.
45.23.04.2021 laenulepingu alusel on kostja arvelduskontole laekunud 1 500 eurot. Rohkem kostjale ei ole võlausaldaja teinud ühtegi väljamakset. Hageja väidete kohaselt oli kostjale peale taotluse rahuldamist üle kantud laen 2912,89 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis
kinnitaks nimetatud laenusumma ülekandmist. Kuna kostja sai laenuna 1500 eurot ja maksis tagasi 1344,70 eurot, intressimäär oli 0 ja sissenõudmise kulud 15 eurot, on kostja võlgnevus võlausaldaja ees 170,30 eurot.
46.Laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja viitas VÕS §-le 4034. Võlausaldaja ei ole laenulepingu sõlmimisel hinnanud kostja krediidivõimelisust. Võlausaldaja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida, kuna kostja ei olnud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostjal olid suured kohustused teiste võlausaldajate ees ja polnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks. Kostja sissetulekud olid ca 1 640,51 eurot ja laenukohustused ca 1 188,62 eurot. Kostja sissetulekute ja väljaminekute andmed ei sisalda tema igapäevaseks eluks vajavaid väljaminekuid (toit, kommunaalkulud, sidevahendid, alaealiste ülalpidamine). Võlausaldaja väljastatud laenu katteks ei suutnud kostja täita ühtegi graafikujärgset makset. Esimese makse 1314,70 eurot sai kostja tasuda tänu pensioni väljamaksele.
47.Võlausaldaja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega teostanud analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja viitas VÕS § 4034 lõikele 7. Seega hageja intresside ja muude kulude nõuded ei ole põhjendatud. Seega moodustab kostja võlgnevuse 155,30 eurot, mille kostja oli valmis tasuma. Kostja palus hagi rahuldada osaliselt summas 155,30 eurot ja määrata talle tasumise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.
48.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud. Õigusabi osutati kokku 4 tundi tunnitasuga 90 eurot. Kokku oli õigusabi tasuks 360 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kohtuotsuse põhjendused
49.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
50.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja sõlmis Interneti vahendusel M OÜ-ga 23.04.2021 tarbijakrediidilepingu, milles on laenu summaks märgitud 2 912,89 eurot; 2) kostja maksis laenulepingu alusel kohustuste täitmiseks laenuandjale 1344,70 eurot; 3) kuna kostja ei tasunud makseid maksegraafikus märgitud ajal ja summades, saatis laenuandja kostjale korduvaid meeldetuletusi; 4) kuna kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles M OÜ laenulepingu 28.07.2022 üles; 5) laenuandja loovutas laenulepingust tuleneva nõude hagejale ning kostjat teavitati nõude loovutamisest 02.08.2022.
51.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale laenulepingu alusel põhinõudena 2014,84 eurot, intressina 574,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 207,11 eurot ja sissenõudmiskuludena 15 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
52.Hageja osundas, et kostja sõlmis sama laenuandjaga korduvalt laenulepinguid ning jättis varasematest lepingutest tulenevad kohustused osaliselt täitmata. Selle tõttu oli vaidlusaluses laenulepingus märgitud laenu summaks suurem summa võrreldes sellega, mis kostjale üle kanti.
Lepingus oli viivise määraks kokku lepitud 0,06% tagastamata summalt päevas. Laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollis kostja krediidivõimelisust, mille järgi määrati kostja maksimaalseks laenulimiidiks 3000 eurot, mida lepingud ei ületanud.
53.Kostja leidis, et ta sai tegelikult laenu ainult summas 1500 eurot. Laenuandja rikkus laenulepingutele sätestatud nõudeid, sest lepingus puudusid andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra ja krediidi kogukulu kohta. Võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust. Kostja võttis õigeks nõude summas 170,30 eurot, mis sisaldas võla sissenõudmise kulu 15 eurot.
54.Kohus leiab esmalt, et hageja nõue tuleb 170,30 euro osas rahuldada kostja õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks õigeksvõtu alusel välja mõista 155,30 eurot.
55.VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping selline krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu nõude tarbijakrediidilepingu alusel. Sõltumata sellest tuleneb VÕS § 76 lõikest 1, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Eeltoodust lähtuvalt oli hagejal õigus esitada kostja vastu hagi tulenevalt nõude loovutamisest.
56.VÕS § 52 lg 1 p 1 sätestab, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtu hinnangul tuleneb käesolevas asjas esitatud tõenditest, et laenuandja ja kostja vahel oli sõlmitud leping. Kuigi lepingudokumendid ei olnud allkirjastatud, on nad olemas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja esitas kohtule laenuandja veebilehe väljavõtte (toimiku lk 169), millest nähtub, et kasutajakontole sisenemiseks tuli end identifitseerida kas parooli, Smart ID, Mobiili ID või ID kaardiga. Hageja esitas kohtule ka kostja 08.03.2020 taotluse (toimiku lk 170-172) laenulepingu sõlmimiseks.
57.Kooskõlas VÕS § 4031 lõike 1 punktidega 7 ja 9 peab krediidiandja esitama tarbijale püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määra aasta kohta. VÕS § 4031 lg 4 näeb ette, et kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määr esitatakse tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra kohta. Samas näeb VÕS § 408 lg 2 ette, et krediidi kulukuse määra andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
58.VÕS § 406, mille lõike 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Samas näeb VÕS § 406 lg 2 ette, et krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi kogukulu tarbijale ei sisalda kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja ostmisega või teenuse kasutamisega.
59.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ta sai lepingu alusel laenu vaid 1500 eurot ning leping ei sisaldanud andmeid krediidi kulukuse määra ega krediidi kogukulu kohta. Hageja esitatud lepingutest nähtub, et vaidlusalune laenuleping, mille alusel on esitatud nõue, oli osaliselt refinantseerimise leping. Kostja oli sõlminud korduvalt laenulepinguid ning oli varasemaid lepinguid täitnud osaliselt. Kostja varasematest lepingutest tulenev võlgnevus lisati täiendavalt laenatud summale.
60.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 23.04.2021 sõlmisid kostja ja M OÜ kliendilepingu nr xxxx (toimiku lk 19-22). Lepingu üldtingimuste järgi loeti kasutuslimiidiks maksimaalset piirsummat, mille laenusaaja määrab kokkuleppel laenuandjaga ja mille piires laenuandja võimaldab laenusaajal laenu saada. Lepingu üldtingimustes oli ka selgitatud, mida loetakse krediidi kogukuluks ja mida krediidi kulukuse määraks. Laenulepinguks loeti antud kliendilepingut ning laenuandja aktsepteeritud laenusaaja laenutaotlust, milles sisalduvad lepingu tingimused ning lepingu muudatused ja lisad. Laenutaotlus oli kliendilepingu alusel esitatud laenutaotleja tahteavaldus laenu saamiseks, milles oli toodud laenutaotleja taotletava laenu tingimused, mille laenutaotleja või laenusaaja esitab laenuandjale veebilehe kaudu või kirjalikult ja mis on laenuandja poolt aktsepteerituna lepingu lisaks ning lahutamatuks osaks. Lepingu tingimuste punkt 5.1 nägi ette, et laenuandja positiivse otsuse korral võimaldatakse lepingu alusel laenusaajal saada laenu tema suhtes kehtiva krediidilimiidi piires. Lepingu punkti 11 järgi oli viivise määr 0,06% päevas.
61.Lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (toimiku lk 23-24), mille kohaselt oli krediidisummaks või krediidi ülempiiriks 2 912,89 eurot. Laenu tuli tagastada maksegraafiku alusel ning maksed koosnesid laenu põhiosa maksetest, intressist ja kontohaldustasust. Krediidi kogukulu oli sama dokumendi järgi 4 268,63 eurot. Fikseeritud intressimäär aastas oli 43,20% ning krediidi kulukuse määr 53,77%. Täiendava laenuosa väljastamise tasu oli 3 eurot + 3% väljastatava täiendava laenuosa suurusest. Laenutähtaja pikendamise tasu oli 25 eurot. Krediidireitingu kordusanalüüsi tasu 0 eurot. Seega sisaldas lepingu osaks olev teabeleht seaduse kohaselt vajalikke andmeid ning vastupidised kostja väited on alusetud.
62.M OÜ saatis 23.04.2021 kostjale ka arve (toimiku lk 25), mille kohaselt tuli esimene makse summas 402,79 eurot teha 23.05.2021. Lepingu juurde kuulus maksegraafik (toimiku lk 26), mille kohaselt tuli laen tagastada igakuiste erinevas suuruses maksetega ning viimane makse tuli teha 30.08.2025.
63.30.05.2021 saadeti kostjale e-kirja teel meeldetuletus (toimiku lk 27), sest ta jättis maksegraafikujärgse makse 23.05.2021 tegemata. 06.06.2021 saadeti kostjale uus meeldetuletus (toimiku lk 28), milles paluti kohustus täita. 16.06.2021, 22.06.2021, 04.10.2021, 14.10.2021, 20.10.2021 saadeti e-kirja teel järgmised meeldetuletused (toimiku lk 29-33). 24.06.2021 saadeti kostjale tasuline meeldetuletus ning selgitati, et selle saatmise tasu on 5 eurot (toimiku lk 34) ning samasugune tasuline teade saadeti 22.10.2021 (toimiku lk 35). 12.07.2022 saadeti viimane meeldetuletus (toimiku lk 36). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja 28.07.2022 avaldusega lepingu üles (toimiku lk 37). 02.08.2022 teatati kostjale nõude loovutamisest hagejale (toimiku lk 38). Seega tõendavad tõendid, et kostjale saadeti korduvalt meeldetuletusi, kuid lõpuks öeldi leping üles ning nõue loovutati hagejale.
64.Hageja täiendavalt esitatud tõenditest nähtub, et kostja ja laenuandja vahel olid sõlmitud mitmed varasemad laenulepingud. Esimese laenulepingu sõlmisid kostja ja M OÜ 08.03.2020 (toimiku lk 101-104) analoogilistel tingimustel võrreldes vaidlusaluse lepinguga. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi oli selle lepingu järgi krediidi ülempiir 1000 eurot (toimik lk 105-106), kuid muud lepingu tingimused olid samad. Esimene laen maksti kostjale välja 08.03.2020 (toimiku lk 107). Kostjale esitati maksetähtajast teavitav arve ning maksegraafik (toimiku lk 108-109).
65.11.08.2020 sõlmiti uus kliendileping (toimiku lk 110-113) ning selle kohaselt oli krediidi ülempiir 1159,08 eurot (toimiku lk 114-115). Kostjale maksti laen välja (toimiku lk 116) ning teda teavitati maksetähtajast ning -graafikust (toimiku lk 116-118). Järgmine leping sõlmiti 31.08.2020 (toimiku lk 119-126) ning krediidi ülempiiriks oli 1 309,08 eurot (toimiku lk 127128). Kostjale maksti laen välja (toimiku lk 129) ning teda teavitati maksetähtajast ning graafikust (toimiku lk 130-131).
66.Seejärel sõlmiti uus leping 14.09.2020 (toimiku lk 132-135) ning krediidi ülempiiriks sai 2000 eurot (toimiku lk 136-137). Kostjale maksti laen välja (toimiku lk 138) ning teda teavitati maksetähtajast ning -graafikust (toimiku lk 139-140). Viimane leping enne vaidlusalust lepingut sõlmiti 11.12.2020 (toimiku lk 141-144) ning selle järgi oli krediidi ülempiir 1 972,45 eurot (toimiku lk 145-146). Kostjale maksti laen välja (toimiku lk 147, lk 150) ning teda teavitati maksetähtajast ning -graafikust (toimiku 148-149). Viimase ja vaidlusaluse lepingu alusel laenusumma saamise võttis kostja menetluses omaks. Kogumis tõendavad hageja esitatud tõendid, et kostja oli saanud varasemaid laene, milliseid ta ei olnud täielikult tasunud ning selle tõttu maksti talle viimase laenulepingu alusel laenuna otseselt välja väiksem summa, kui oli lepingus märgitud kohustuse suurus.
67.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 5 järgi ei või krediidiandja soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga tarbijakrediidilepingut sõlmida.
68.VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodut kokku võttes tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tarbijal tasuda intressi mitte kokku lepitud määras, vaid seaduses sätestatud. Muid tagajärgi laenulepingust tulenevale kohustusele vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine kaasa ei too ehk selle kohustuse rikkumine ei too tarbijale kaasa täielikku vabanemist laenulepingulisest kohustusest.
69.VÕS § 4034 lg 13 näeb ette, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kohus selgitas 13.01.2023 hagejale (toimiku lk 161), et viimasel tuleb tõendada, kuidas ja millisel viisil kontrollis laenuandja kostja krediidivõimelisust. Vaatamata kohtu selgitustele hageja selle kohustuse täitmist ei tõendanud.
70.VÕS § 4034 lg 9 sätestab, et kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Hageja väitis, et esimese laenulepingu sõlmimise ajal kontrolliti kostja krediidivõimelisust ning määrati tema krediidi ülempiiriks 3000 eurot, mida hilisemate kokkulepetega ei ületatud, kuid need väited jäi paljasõnalisteks. Ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et kostjaga sõlmitud lepingu alusel või laenuandja hinnangu alusel oleks olnud krediidi ülempiiriks 3000 eurot. Igas lepingus on eraldi märgitud krediidi ülempiir ning alates esimesest lepingust on see ülempiir pidevalt suurenenud.
71.Hageja esitas kohtule kostja 08.03.2020 taotluse (toimiku lk 170-172), kus viimane oli märkinud, et talle kuulub kinnisvara, tema igakuine sissetulek on 1300 eurot ning varalised kohustused kokku 450 eurot. Kostja avaldas, et ta on võtnud eluasemelaenu ja tarbimislaenu ning igakuise makse suurus on 150 eurot. Hageja ei esitanud peale oma esindaja seletuste ühtegi tõendit selle kohta, kas või kuidas kostja avaldatud andmeid kontrolliti ning millisel viisil seejärel tema krediidivõimelisust analüüsiti. Hageja esitas kohtule Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi vastutustundliku laenamise nõuete kohta (toimiku lk 151-159), kuid ainuüksi juhendist ei saa kohus tuvastada, kas või mida tegi kostjaga laenulepingu sõlminud laenuandja.
72.Hageja väitis, et laenuandja toiminguid kostja esitatud andmete kontrollimisel tõendab kostja esitatud taotlus, sest selles on tähistatud nulliga maksehäired. Hageja väitis, et sellest saab järeldada, et maksehäire kontrollimise hetkel ei olnud kostjal aktiivset maksehäiret. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Kõik ülejäänud andmed on taotlusesse märkinud kostja ning ainuüksi ühest nullist taotluses ei saa kohus järeldada mistahes laenuandja toiminguid. Kohtule esitatud tõendi alusel ei saa järeldada, et andmed maksehäirete puudumise kohta avaldas kostja ise. Ühtegi muud tõendit maksehäirete puudumise või kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta hageja ei esitanud. Kohus osundab, et seaduse alusel oleks laenuandja pidanud kostja krediidivõimelisust hindama igal korral, kui sõlmiti uus laenuleping ja suurendati laenulimiiti. Sellise kontrolli teostamist ei ole hageja isegi väitnud, rääkimata tõendamisest.
73.Kostja esitas kohtule oma kontode osalised väljavõtted 2020. ja 2021. a kohta (toimik lk 5586), põhjendamata konkreetselt, milliseid asjaolusid ta kontode väljavõtetega tõendada soovib. Kohus ei saa laenuandja eest asuma hindama kostja krediidivõimelisust ning ainuüksi konto väljavõtte alusel ei saa järeldada, millised olid kostja igakuised kohustused ja millises ulatuses ta neid täitis. Kontode väljavõtetest võib vaid järeldada, et kostja oli saanud laene mitmetelt ettevõtetelt, mis tema sissetulekute suurust arvestades annab alust kahelda, kas kostja oli laenuandjaga lepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline.
74.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vaidlusaluse lepingu ja sellele eelnevate lepingute sõlmimise ajal oli intressimäär 0. Kuna hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, oli kostjal laenulepingute kehtivuse ajal kohustus tasuda laenu vaid intressiga 0% määras. Seega on hageja ebaõigesti arvestanud varasemate ja vaidlusaluse laenulepingu alusel tasutud summad osaliselt intressi katteks.
75.Esimese laenulepingu alusel on õige põhinõude jääk 505,57 eurot, mitte 659,08 eurot. Teise laenulepingu alusel on õige põhinõude jääk koos varasema jäägiga 1294,65 eurot. Kolmanda laenulepingu alusel on õige jääk koos varasemaga jäägiga 716,92 eurot. Neljanda laenulepingu alusel on õige jääk 902,22 eurot. Kohus osundab, et arvestab seejuures hageja viidatud sissenõudmise kulu ja varasem maha arvestatud viivisega. Kuna kostja ei ole tasunud laenulepingutest tulenevat põhinõuet, tuleb kostjalt lisaks omaks võetud summale välja mõista 746,92 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 902,22 eurot, millele lisandub võla sissenõudmise kulu 15 eurot ehk kokku 917, 22 eurot. Muus osas hageja põhinõue rahuldamisele ei kuulu.
76.Kohus iseenesest nõustub hagejaga, et tal oli õigus nõuda kostjalt viivist laenulepingutes märgitud määras. Küll aga on ebaõige ning sisult ka ebaselge hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise arvestus. Kohus ei saa hageja eest ise tuvastada viivisearvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hageja on viivist arvestanud ebaõigelt põhinõudelt, ei saa kohus seda nõuet rahuldada ja kohus jätab sissenõutavaks muutunud
viivisenõude rahuldamata.
77.Kohus saab rahuldada hageja sissenõutavaks muutuva viivise nõude. Kostjalt tuleb hageja kasuks alates 04.10.2022 välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 902,22 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas.
78.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Antud asjas esitasid mõlemad pooled otsuse täitmise taotluse ega vaielnud teise poole taotlusele vastu. Hageja palus kohustada kostjat tasuma maksed Renovum OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx selgitusega „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. Kostja palus määrata talle täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.
79.Lähtudes poolte taotlusest kohustab kohus kostjat tasuma välja mõistetud summa 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ning teha maksed Renovum OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx selgitusega „K. S., isikukood xxxx ja tsiviilasja number 2-22-121398“.
80.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõudest ligikaudu 33%, tuleb kostja menetluskulud jätta kostja kanda ning hageja menetluskuludest kostja kanda 33%. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
81.Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu suurust ja menetluses õigusabi osutamiseks kulunud aega põhjendatuks. Seetõttu on põhjendatud õigusabikulud 360 eurot ja menetluskuluna riigilõiv 420 eurot ehk kokku 780 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ei ole põhjendatud kulu, sest antud summa mõistetakse välja vaid siis, kui menetlus ei jätku hagimenetluses. Seega on kogumis hageja menetluskulud põhjendatud summas 780 eurot, millest 33% on 257,4 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 257,4 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 257,4 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.