Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-19-116220
Kohtuasi
XX hagi YYi vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX ja YYi määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Fränk Valdmann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2023 määrus osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 3100 eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja hüvitis 490 eurot.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2.Määrata kindlaks YYi maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 3100 eurot.
3.
Välja mõista XXlt YYi kasuks menetluskulud 3100 eurot.
4.Välja mõista XXlt YYi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3100 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
3.YYi määruskaebus rahuldada.
4.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
2-19-116220 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi YYi (kostja) vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 03.02.2022 otsusega hagi rahuldati ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 otsusega maakohtu otsus tühistati ning tehti uus otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohtu 16.01.2023 määrusega jäeti hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning hageja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus seega 16.01.2023.
2.Kostja esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 17.01.2022, milles palus hüvitatavate kulude suuruseks maakohtus määrata 2190 eurot. Kostja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Samuti palus kostja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot kostjat esindades maakohtus 18 t 15 min ulatuses toiminguid.
3.Toimingud ja neile lepingulise esindaja poolt kulunud aeg on maakohtumenetluses järgmised: 1) 07.10.2019 hagiavaldusega tutvumine – 1 t 15 min; 2) 10.10.2019 kliendinõupidamine õigusbüroos – 1 t; 3) 10.10.2019 kliendi vastu esitatud nõude õiguslike aluste analüüs, sh erinevate õiguslike alustega seotud tõendamiseseme, tõendite vajaduse ja kaasnevate riskide hindamine, seisukoha kujundamine – 1 t; 4) 14.10.2019 hagiavalduse vastuse koostamine – 1 t 15 min; 5) 21.10.2019 kliendinõupidamine telefonis– 15 min; 6) 21.10.2019 hagiavalduse vastuse täiendamine, lõplik vormistamine ning kohtule esitamine – 30 min; 7) 02.11.2019 hageja 25.10.2019 taotluse osas kliendiga suhtlemine telefonis, taotlusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine – 15 min; 8) 06.05.2021 eelistungiks valmistumine – 15 min; 9) 06.05.2021 eelistungil osalemine – 30 min; 10) 10.05.2021 hageja 17.12.2019 menetlusdokumentidega tutvumine – 1 t 30 min; 11) 10.05.2021 kliendinõupidamine õigusbüroos – 30 min; 12) 18.05.2021 kostja seisukohtade ja taotluste koostamine ja kohtule esitamine seoses hageja 21.10.2019 menetlusdokumendiga – 2 t; 13) 10.06.2021 hageja 01.06.2021 seisukohtade ja taotlustega tutvumine – 30 min; 14) 24.08.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine – 30 min;
2-19-116220 15) 24.08.2021 kohtuistungil osalemine – 15 min; 16) 19.10.2021 kohtuistungiks valmistumine – 30 min; 17) 19.10.2021kohtuistungil osalemine – 15 min; 18) 24.11.2021 LL poolt menetlusse esitatud tõenditega tutvumine ja sellega seonduv kliendinõupidamine – 1 t; 19) 14.12.2021 kohtuistungiks valmistumine – 30 min; 20) 14.12.2021 kohtuistungil osalemine – 2 t; 21) 17.01.2022 toimiku materjalidega tutvumine, kostja seisukohtade kokkvõtte koostamine ja kohtule esitamine – 2 t; 22) 17.10.2022 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 30 min.
4.Seoses ringkonnakohtumenetluses kantud kuludega esitas kostja menetluskulude nimekirja 26.04.2022, milles palus hüvitatavate kulude suuruseks määrata 1150 eurot. Samuti palus kostja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot kostjat esindades ringkonnakohtus 5 t 30 min ulatuses toiminguid. Lisaks palus kostja mõista hagejalt välja tasutud riigilõiv 490 eurot.
5.Toimingud ja neile lepingulise esindaja poolt kulunud aeg on ringkonnakohtumenetluses järgmised: 1) 07.02.2022 maakohtu otsusega tutvumine ja seisukoha kujundamine – 1 t 30 min; 2) 07.03.2022 apellatsioonikaebuse koostamine – 3 t 30 min; 3) 07.03.2022 kliendi märkustega tutvumine ja apellatsioonkaebuse täiendamine ning esitamine – 20 min; 4) 26.04.2022 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 10 min.
6.Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2610 eurot ning mõistis need hagejalt kostja kasuks välja. Samuti märkis maakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Maakohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud esindajakulule maakohtus on osaliselt ülemäärased.
9.Esmalt märgib kohus, et lõpptulemusena peaksid kõik menetlusosalise toimingud väljenduma kohtule esitatavas menetlusdokumendis. Õigusabiteenus hõlmab kahtlemata ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega ei pea kohus põhjendatuks jätta vastaspoole kanda kliendisuhtluse ajakulu. Kliendisuhtlus on äärmiselt subjektiivne kulu ning see ei ole kuluks, mille eest vastaspool peaks vastutama. Puhtalt kliendisuhtlust sisaldavad kostja lepingulise esindaja kuluread nr 2, 5, 11 ajakuluga kokku 1 t 45 min. Seega vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 t 45 min võrra.
2-19-116220
10.14.12.2021 protokollist nähtuvalt toimus kohtuistung kell 10:30–12:11, mis teeb kokku 1 t 41 min ehk ligikaudu 1 t 45 min. Kostja lepingulise esindaja kulurea nr 20 kohaselt kestis istung 2 t. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 15 min võrra.
11.Ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Tööaeg vastab kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada esindaja ajakulu kokku 2 t võrra, seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 16 t 15 min ulatuses.
12.Kostja esindaja töötunni hind on 120 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 120 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 1950 eurot (käibemaksuta).
13.Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik kulu on ringkonnakohtumenetluses kostja kantud riigilõiv 490 eurot. Kostja esindaja poolt ringkonnakohtumenetluses tehtud toimingud on põhjendatud. Tööaeg vastab kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 5 t 30 min ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtus 660 eurot (käibemaksuta).
14.Maakohus rahuldas kostja taotluse kohustada hagejat hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebused ja menetluse edasine käik
15.Kostja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kostja palub teha uue määruse, millega hagejalt mõistetaks kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 3100 eurot. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks küll osaliselt, kuid tegi lahendi resolutsiooni punktides 2–4 vea, kui jättis välja mõistmata kostja menetluskulud 490 euro ulatuses vähem, kui saaks järeldada määruse sisulistest põhjendustest. Kohus jättis resolutsioonis ekslikult välja mõistmata riigilõivu ringkonnakohtus, kuigi põhjenduste punktis 15 pidas seda kulu põhjendatuks. Samuti palub kostja mõista hagejalt välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
16.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja jätta kostja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. TsMS-i sätete põhimõte on, et hüvitamisele kuulub vaid asjas kantud kohtukulu. Ebaõige ja -õiglane oleks teiselt poolelt välja mõista kulu, mida tegelikkuses pool ei ole kandnud. Puuduvad andmed, et kostja lepingulise esindaja kulu taotletud ulatuses oleks kantud. Kostja on määruskaebuses teatanud, et lepinguliseks esindajaks, kelle kulu hüvitada, on OÜ VALDMANN & CO. Maakohus ei tuvastanud, kellele oli kostjal kohustus tasuda õigusabi eest – kas Fränk Valdmannile või OÜ-le VALDMANN & CO. Kohtule esitatud volikiri on F. Valdmanni nimel.
2-19-116220
17.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis, et esineb alus kostja määruskaebuse rahuldamiseks, kuivõrd kohus on teinud menetluskulude kindlaksmääramisel arvutusvea, kuid olukorras, kus ka vastaspool on sama määruse peale esitanud määruskaebuse, peab kohus õigemaks edastada mõlemad kaebused ringkonnakohtule, et vältida õigusliku segaduse tekkimist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 3100 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise 490 eurot. Hageja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb hageja kaebus jätta rahuldamata.
19.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
20.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14).
22.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidlusta kostja maakohtu kaalutlusi kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise osas, vaid leiab, et maakohus on eksinud resolutsiooni punktide 2–4 sõnastuses ja jätnud ebaõigesti välja mõistmata kostja menetluskulud 490 eurot ulatuses. Tulenevalt määruse põhjendustest, ei ole see olnud kohtu tegelik tahe. Määruse põhjendavas osas on maakohus pidanud riigilõivu summas 490 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
23.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu resolutsioonis esineb arvutusviga. Seda on maakohus ka ise nentinud 24.05.2023 kirjas, millega kaebused ringkonnakohtule edastas. Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu määrus tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 3100 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise 490 eurot. Kokku seega tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulude katteks 3100 eurot.
24.Kostja on määruskaebuses palunud hagejalt välja mõista määruskaebuse esitamisel makstud riigilõiv 70 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
26.Hageja leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada täies ulatuses ja jätta kostja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Hageja määruskaebuse põhjenduste kohaselt
2-19-116220 puuduvad andmed, et kostja oleks lepingulise esindaja kulu taotletud ulatuses kandnud ja maakohus ei tuvastanud, kellele oli kostjal kohustus tasuda õigusabi eest.
27.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab hageja, et vastaspoolelt menetluskulude hüvitise väljamõistmise eelduseks on nende kulude kantus. See seisukoht on ekslik. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-112-01, p 16).
28.Samuti on ekslik kaebuse väide nagu ei oleks praegusel juhul selge, kellele on kostjal kohustus tasuda õigusabi eest. Kostja on määruskaebuses palunud hagejal kanda väljamõistetud menetluskulud OÜ VALDMANN & CO arveldusarvele. Kuna F. Valdmann osutab õigusabi läbi oma äriühingu OÜ VALDMANN & CO, on põhjendatud hüvitada kulud äriühingule. Tuginedes eeltoodule jääb hageja määruskaebus rahuldamata.
29.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
30.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.