Abertson OÜ hagi Julianus Inkasso OÜ vastu nõude puudumise tuvastamiseks ja OÜ Krediidiregister vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. oktoobri 2022. a määrus (hagide läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Krediidiregister määruskaebus Abertson OÜ vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Abertson OÜ (registrikood 10961433), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kostja I Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maarja Pild Kostja II OÜ Krediidiregister (registrikood 12400621), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maarja Pild
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. oktoobri 2022. a määrus ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Krediidiregister määruskaebus osaliselt.
3.Rahuldada Abertson OÜ vastumääruskaebus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
1.Harju maakohtu menetluses oli Abertson OÜ (hageja) hagi Julianus Inkasso OÜ (kostja I) vastu nõude puudumise tuvastamiseks ja OÜ Krediidiregister (kostja II) vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks.
2-20-9506
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja AGD Company OÜ (alltöövõtja) 2018. a novembris töövõtulepingu, mille esemeks oli Ülemiste keskuse laienduse eritööde tegemine (kütte- ja jahutussüsteemide tööd) (2018. a leping). Alltöövõtja arvates on tal hageja vastu lepingust tulenev rahaline nõue 25 325,59 eurot. Alltöövõtja on loovutanud oma väidetava nõude kostjale I. Kostja I on asunud nõuet sisse nõudma, edastades hagejale erinevaid teateid ja avaldades infot hageja väidetava võla kohta kostjale II kuuluvas veebiportaalis www.taust.ee ning ajalehe Postimees paberväljaandes. Viimases on kostjad nimetanud hagejat pikaajaliseks võlgnikuks.
1.2.Kostjate avaldatud informatsioon on ebaõige, sest kostjal I ei ole hageja vastu rahalist nõuet. Sellise negatiivse informatsiooni avaldamine toob hagejale kaasa märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi: kahjustada on saanud hageja maine ning koostööpartnerid esitavad väidetava võla kohta päringuid, mis kahjustab hageja majandustegevust. Hageja nõudis 24. aprillil 2020 e-kirja teel kostjalt II hageja kohta käivate ebaõigete andmete (võlainfo) eemaldamist, millest kostja II keeldus. Ka kostja I on keeldunud ebaõigete andmete avaldamise lõpetamisest.
1.3.Hageja palub tuvastada, et kostjal I ei ole hageja vastu alltöövõtja ja hageja vahel 2018. a lepingust tulenevat või sellega seotud muud rahalist põhinõuet 25 325,59 eurot ja/või sellega seotud viivise nõuet, ning kohustada kostjat II eemaldama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest temale kuuluvast veebiportaalist www.taust.ee hageja kohta andmete avaldamise, mille kohaselt on hagejal kostja I ees võlgnevus 25 325,59 eurot.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad leidsid, et hagi on perspektiivitu, kuna hageja ei saa hagis taotletud viisil nõude puudumise tuvastamist taotleda. Lisaks on hagi tõendamata. Hagi on esitatud vale kostja vastu.
3.Kostjad teavitasid 14. detsembril 2021, et kostja I on oma nõude loovutanud tagasi esialgsele võlausaldajale, s.o alltöövõtjale, ning hagejat puudutav maksehäire on veebiportaalist www.taust.ee kustutatud. Kostjate hinnangul peaks kohus seetõttu kostjad menetlusosaliste ringist välja arvama ja nende asemel peaks kostjaks olema esialgne võlausaldaja. Juhul, kui kohus sellega ei nõustu, tuleks esialgne võlausaldaja kaasata menetlusse kolmanda isikuna.
4.Hageja avaldas 17. veebruaril 2022 esitatud seisukohas, et ei nõustu kostjate seisukohaga.
4.1.Hageja hinnangul ei mõjuta nõude loovutamine praeguse tsiviilasja lahendamist. Hageja ei andnud nõusolekut kostjate asendamiseks, leides, et see pikendaks asja menetlemist ja oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti annaks see kostjatele võimaluse enda vabastamiseks menetlusest, mille takistamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 eesmärgiks. Hageja arvates on kostjatel soov menetlusest välja astuda ja vabaneda menetluskulude tasumise kohustusest.
4.2.Hageja leidis, et kuna kostja II on hagejat puudutava maksehäire veebiportaalist www.taust.ee kustutanud, on kostja II hageja nõude rahuldanud. Seega puudub alus tema suhtes kohtumenetlust jätkata ning pool hageja senistest menetluskuludest tuleb jätta kostja II kanda. Hageja märkis, et kui kohus nõustub hagejaga, et kostja II on hageja nõude täitnud, esitab hageja kostja II suhtes hagist loobumise või selle tagasivõtmise avalduse.
4.3.Hageja vaidles vastu kostjate taotlusele kaasata alltöövõtja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud et nad saavad hagi rahuldamise korral esitada alltöövõtja vastu rahalise nõude (TsMS § 216 lg 1).
2 (10)
2-20-9506 Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis 10. oktoobri 2022. a määrusega läbi vaatamata hageja hagi kostja II vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks seoses kostja II poolt nõude täitmisega. Samuti jättis maakohus läbi vaatamata hageja hagi kostja I vastu nõude puudumise tuvastamiseks. Hageja menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate I ja II kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda.
5.1.Maakohus leidis, et kuna kostja II on hageja nõude täitnud, puudub alus tema suhtes kohtumenetlust jätkata. Hageja on avaldanud, et kui kohus nõustub hagejaga, et kostja II on hageja nõude täitnud, esitab hageja kostja II suhtes hagist loobumise avalduse või selle tagasivõtmise avalduse. Arvestades, et kostja II ei ole esitanud kohtule avaldust hagi õigeksvõtmiseks, vaid väljendanud, et ta on hageja nõude täitnud, ei saa tema avaldust käsitada hagi õigeksvõtmisena. Maakohus viitas TsMS § 423 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning leidis, et praegusel juhul puudub menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajadus hagejal esitada hagist loobumise või hagi tagasivõtmise taotlust. Kohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hageja nõude kostja II vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks seoses nõude täitmisega läbi vaatamata. Hagiga ei ole enam võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, sest kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist täitnud.
5.2.Maakohus selgitas, et TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi esitada juhul, kui tuvastusnõude esitamiseks on õiguslik huvi. Tuvastushuvi puudumisel tuleb menetlusse võetud nõue TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-120-16, p 24). Kohus palus 30. augusti 2022. a kohtunõudega alltöövõtjal, kellele kostja on nõude tagasi loovutanud, esitada seisukoht kostjate taotlusele kostja asendamiseks või alternatiivselt alltöövõtja kaasamiseks kolmanda isikuna. Alltöövõtja ei ole kohtu nõudele vastanud. Kuna puudub alltöövõtja seisukoht, pole teada, kas alltöövõtja kavatseb esitada hageja vastu nõude. Seetõttu pole hageja tuvastushuvi selge ja tuvastushagi esitamine ei ole põhjendatud. Hageja nõue kostja I vastu tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata, kuna tegemist on perspektiivitu nõudega.
5.3.Hageja andis nii kostjale I kui ka kostjale II kohtueelselt võimaluse vabatahtlikult loobuda hagejat puudutava ebaõige maksehäire avaldamisest ja hageja vastu alusetute rahaliste nõuete esitamisest. Kuna kostjad seda vabatahtlikult ei teinud, on põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda. Seega, kuigi kohus jättis hagi mõlema kostja vastu läbi vaatamata, on põhjendatud jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg-te 2 ja 4 alusel solidaarselt kostjate I ja II kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
5.4.Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, leides, et kuna tegemist on pikaajalise menetlusega, on menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik seda teha alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Kostjate määruskaebus
6.Kostjad I ja II esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kõik maakohtu menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Määruskaebemenetluse kulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
6.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud menetlusõiguse kohaldamisel, jaotades menetluskulud ebaõigesti. TsMS § 162 lg 4 ei võimalda jätta menetluskulusid kostjate kanda.
3 (10)
2-20-9506
6.2.Kuna hageja ei loobunud hagist ega võtnud seda tagasi, ei ole asjakohased sätted, mis reguleerivad menetluskulude jaotust nendel juhtudel (TsMS § 168 lg-d 4 ja 5).
6.3.Maakohus oleks pidanud jätma kõik menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Kohus jättis hagi nii kostja I kui ka kostja II vastu läbi vaatamata ning TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatud asjaolusid ei esine.
6.4.Menetluses ei ole tuvastatud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta TsMS § 162 lg 4 järgi menetluskulud poolte endi kanda. Ebaõige on kohtu väide, nagu kostjad oleks avaldanud ebaõigeid väiteid või esitanud alusetult rahalisi nõudeid. Maksehäire sisu vastab tõele ja nõude esitamiseks on õiguslik alus. Kohus ei ole praeguses menetluses vastupidist tuvastanud.
7.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Hageja vastumääruskaebus
8.Hageja esitas vastumääruskaebuse, milles palub kostjate määruskaebuse rahuldamata jätmisele alternatiivselt rahuldada vastumääruskaebuse ning: -
tühistada maakohtu määrus osaliselt ja teha tühistatud osas uus määrus, millega täiendatakse maakohtu määruse resolutsiooni uue neljanda punktiga, millega lahendatakse hageja avaldus hagi tagasivõtmise kohta ja jäetakse menetluskulud täielikult kostjate kanda (alternatiivne nõue 1); või
-
tühistada maakohtu määrus täielikult ja saata tsiviilasi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks või teha uus määrus, millega menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud täielikult kostjate kanda (alternatiivne nõue 2).
Määruskaebemenetluse kulud palub hageja jätta kostjate kanda.
8.1.Hageja palub jätta kostjate määruskaebuse rahuldamata ja kaevatava määruse muutmata. Maakohtu määrus on osas, milles menetluskulud jäeti täielikult kostjate I ja II kanda, sisuliselt õige ja õiglane ning vastab TsMS § 168 eesmärgile ja mõttele. Praegusel juhul esinevad kõik eeldused TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 rakendamiseks: hageja pöördus kohtusse selleks, et kostja II lõpetaks veebiportaalis www.taust.ee hageja kohta ebaõige teabe avaldamise ja kostja I lõpetaks hagejalt olematu võla sissenõudmise (kohus tuvastaks, et nõuet ei ole). Kuna kostjate I ja II tegevuse tulemusena on hageja hagis taotletud eesmärgi saavutanud – veebiportaalis www.taust.ee ei avaldata enam hageja kohta ebaõigeid andmeid ja kostja I on lõpetanud mitteeksisteeriva võla sissenõudmise, millega ta on sisuliselt möönnud, et tal puudub hageja vastu rahaline nõue –, siis oli hageja poolt kohtusse pöördumine põhjendatud ja menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate I ja II kanda.
8.2.Kui ringkonnakohtu hinnangul ei saa vaidlustatud määrus sellisel kujul kehtima jääda, siis taotleb hageja maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis 17. veebruari 2022. a menetlusdokumendis (p-d 11 ja 12) esitatud hagi tagasivõtmise avalduse rahuldamata ja vaidlustatud määruse resolutsiooniga rahuldamata (vastumääruskaebuse alternatiivne nõue 1). Hageja palub täiendada maakohtu määrust uue neljanda punktiga, millega lahendada hageja esitatud hagi tagasivõtmise taotlus. Hagi tagasivõtmise avalduse lahendamise tulemusena on kohtul võimalik kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 ning jätta kostjate I ja II põhjustatud menetluskulud täielikult kostjate kanda.
8.2.1.Maakohus eksis vaidlustatud määruse tegemisel sellega, et ei lugenud hageja 17. veebruari 2022. a menetlusdokumendi p-des 11 ja 12 tehtud hagi tagasivõtmise avaldust 4 (10)
2-20-9506 esitatuks. Maakohus oleks pidanud määruse resolutsioonis TsMS § 425 kohaselt lahendama hagi tagasivõtmise avalduse. Selles osas tuleb vaidlustatud määrus tühistada, selle resolutsiooni täiendada ja lugeda hagiavaldus hageja poolt tagasi võetuks seoses kostjate poolt nõuete täitmisega ning lõpetada TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel menetlus.
8.2.2.Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et hageja ei ole 17. veebruari 2022. a menetlusdokumendis (p-d 11 ja 12) esitanud hagi tagasivõtmise avaldust, siis esitab hageja selle praegu: kuna maakohus tuvastas vaidlustatud määruses õigesti, et kostja II on hageja nõude täitnud ja kostja I on loovutanud nõude tagasi alltöövõtjale, siis võtab hageja avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel tagasi, kui kohus nõustub hagejaga, et kostjate tegevust tuleb käsitada hageja nõuete täitmisena. Hageja palub jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel hageja menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
8.3.Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta maakohtu määrust muutmata või alternatiivi 1 kohaselt maakohtu määruse resolutsiooni täiendada, siis palub hageja, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu määruse täies ulatuses ja saadaks tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtusse (vastumääruskaebuse alternatiivne nõue 2).
8.3.1.Hageja märgib, et tema alternatiivi 2 kohane nõue määruse tervikuna tühistamiseks tooks kaasa menetluse asjatu venimise, mistõttu selle võiks rahuldada juhul, kui ükski muu eelnevalt taotletud lahendus ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik.
8.3.2.Maakohtu määrus tuleks tervikuna tühistada materiaalõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Maakohtule saab ette heita üllatava lahendi tegemise keelu rikkumist (TsMS § 436 lg-d 3 ja 4). Hageja jaoks on vaidlustatud määruse lk-del 10 ja 11 esitatud maakohtu seisukohad üllatavad. Maakohus ei selgitanud hagejale, et hagejal ei ole vaja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt esitada hagist loobumise või selle tagasivõtmise avaldust, sest kohus kavatseb jätta nõude kostja II vastu läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja lähtus eeldusest, et kohus annab hagejale sellise võimaluse, kui kohus on seisukohal, et hagi kostja II vastu tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seda eelkõige põhjusel, et hageja oli 17. veebruari 2022. a menetlusdokumendis kohtule oma menetluslikku positsiooni selgitanud ja palunud kohtu seisukohta, kas kohus mõistab kostja II käitumist võlateate avaldamise lõpetamisel samuti nõude täitmisena. Hageja ei saanud hagist loobuda enne, kui tal on tekkinud piisav kindlus, et kohus nõustub hagejaga, et kostja II on hageja nõude täitnud. Kui hageja oleks teadnud kohtu kavatsusest jätta kostja II vastu esitatud nõue TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest kostja II on hageja nõude täitnud, oleks hageja esitanud kohtule selgesõnalisema avalduse hagi tagasivõtmise kohta (TsMS § 424). Sellisel juhul ei oleks maakohtul olnud takistust TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamiseks ja hageja menetluskulude kostja II kanda jätmiseks, sest need tekkisid üksnes kostja II enda tegevuse tulemusena. Kohus ei selgitanud hagejale kordagi, et kohtu hinnangul võiks hageja nõue kostja I vastu olla perspektiivitu, sest kostja I võõrandas väidetava võlanõude tagasi alltöövõtjale, ja kohtu hinnangul annab see aluse menetlus TsMS § 423 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel lõpetada. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et menetlust kostja I vastu saaks TsMS § 210 (ja § 460) alusel jätkata.
8.3.3.Maakohtu määruse tühistamise ja asja maakohtule menetluse jätkamiseks tagasi saatmise korral oleks hagejal võimalik kaaluda hagi tagasivõtmise avalduse esitamist või jätkata menetlust kuni kohtuotsuse tegemiseni ja hagi rahuldamiseni.
5 (10)
2-20-9506
8.3.4.Maakohtu määruse tervikuna tühistamisel võiks ringkonnakohus teha ka ise uue määruse, millega lõpetab tsiviilasja ja jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
9.Kostjad vaidlesid hageja vastumääruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
10.Maakohus määruskaebust ega vastumääruskaebust ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Ringkonnakohus saatis menetlusosalistele 21. veebruaril 2023 kirja, milles selgitas õiguslikku olukorda ja tegi pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse kokkuleppel lõpetamist selliselt, et pooled loobuvad esitatud määruskaebustest ja kinnitavad kohtule kirjalikult, et nad ei nõua vastaspoolelt määruskaebustega seotud menetluskulude hüvitamist. Hageja avaldas 3. märtsil 2023, et on kohtu ettepanekuga nõus. Kostjad avaldasid samal päeval, et pooled ei ole jõudnud vaidluse lõpetamise osas kokkuleppele ning kostjad jäävad esitatud määruskaebuse juurde ja paluvad ringkonnakohtul seda edasi menetleda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja vastumääruskaebus tuleb alternatiivse nõude 2 osas rahuldada. Kostjate määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
13.Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus läbi vaatamata hageja hagi kostja I vastu nõude puudumise tuvastamiseks ja hagi kostja II vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ning jaotas menetluskulud, jättes hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kostjad on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3). Hageja on vastumääruskaebuse alternatiivse nõudega 1 vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus ei lahendanud tema taotlust hagi tagasivõtmiseks, ning alternatiivse nõudega 2 osas, millega maakohus jättis hagid kostja I ja kostja II vastu läbi vaatamata. Seega on maakohtu määrus vaidlustatud täies ulatuses.
14.Kuna hageja taotleb vastumääruskaebuse rahuldamist juhul, kui kohus peab põhjendatuks kostjate määruskaebust, käsitleb kolleegium esmalt kostjate määruskaebuse väiteid maakohtu eksimuste kohta menetluskulude jaotamisel (I). Seejärel käsitleb kolleegium hageja vastumääruskaebuse alusel kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmise põhjendatust (II) ja kostja II vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmise põhjendatust (III). Lõpetuseks esitab kolleegium menetluslikud selgitused. I
15.Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada, kuna maakohus on eksinud menetluskulude jaotust reguleerivate normide kohaldamisel.
15.1.Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda, viidates TsMS § 162 lgtele 2 ja 4. Vaidlustatud määruses on maakohus tsiteerinud ka TsMS § 168 lg-d 2, 4 ja 5. 6 (10)
2-20-9506
15.2.Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 2 ei ole praegusel juhul asjakohane säte, kuna see ei reguleeri menetluskulude jaotust, vaid menetluskulude hüvitamise ulatust. Tõenäoliselt on maakohus viidanud sellele normile ekslikult, soovides viidata TsMS § 168 lg-le 2.
15.3.Olukorras, kus maakohus jätab hagi läbi vaatamata selle õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel, tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Praegusel juhul jättis maakohus kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ning kostja II vastu esitatud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Seega ei olnud vaidlustatud määruses ette nähtud menetluskulude jaotus, mille kohaselt menetluskulud jäid kostjate kanda, hagide läbi vaatamata jätmise õiguslikke aluseid arvestades põhjendatud.
15.4.Samuti nõustub kolleegium kostjatega, et maakohus on eksinud TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel, jättes kõik menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks lahend tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. See säte ei näe ette võimalust jätta ühe menetlusosalise kanda teise menetlusosalise menetluskulusid (vt ka Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017, § 162, p 3.4.1.a).
15.5.Lisaks eelnevale leiab kolleegium, et kuna hageja oli esitanud kostjate I ja II vastu sisuliselt erinevad hagid, sh erineva esemega, ei olnud kostjate näol tegemist solidaarvõlgnikega. Seega ei olnud maakohtul alust jätta hageja menetluskulusid solidaarselt kostjate I ja II kanda (vt TsMS § 165 lg 3).
15.6.Eelnevast tulenevalt esineb praegusel juhul alus maakohtu määruse tühistamiseks menetluskulude jaotuse osas. Ehkki hageja arvates tuleks maakohtu määruse resolutsioon jätta menetluskulude jaotuse osas muutmata, kohaldades TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, ei ole ringkonnakohtul praeguses asjas võimalik piirduda maakohtu määruse põhjenduste muutmisega. Kuna hageja ei võtnud maakohtu menetluses kostjate vastu esitatud hagisid tagasi ega loobunud neist (vt ka praeguse määruse p-d 18 ja 22), ei oleks maakohus saanud menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 168 lg-st 5 ning jätta sel alusel menetluskulusid kostjate kanda. II
16.Hageja vastumääruskaebuse alusel tuleb maakohtu määrus osas, milles kohus jättis hagi kostja I vastu läbi vaatamata, tühistada TsMS § 210 lg 2 ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
16.1.Maakohus jättis kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu. Kostja I oli loovutanud oma nõude hageja vastu tagasi algsele võlausaldajale, s.o alltöövõtjale, ning viimane ei olnud kohtu määratud tähtaja jooksul kohtunõudele vastanud ja polnud teada, kas ta kavatseb esitada hageja vastu nõude. Sellest järeldas maakohus, et hagejal puudub kostja I vastu tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi.
16.2.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et nõude loovutamine alltöövõtjale muutis hagi perspektiivituks. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses leidnud, et kostja I vastu esitatud hagi oleks juba selle esitamisel olnud perspektiivitu hageja tuvastushuvi puudumise tõttu. Sel juhul ei saa hagi õiguslikku perspektiivikust mõjutada ka nõude hilisem loovutamine, arvestades, et TsMS § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta nõude loovutamine kolmandale isikule iseenesest asja menetlust. Maakohtu seisukoht, et hagi muutus perspektiivituks nõude alltöövõtjale loovutamise tõttu, on TsMS § 210 lg-s 2 sätestatuga vastuolus. Lisaks ei ole maakohus tuvastanud, et alltöövõtja oleks nõudest loobunud või kinnitanud, et ta seda sisse ei 7 (10)
2-20-9506 nõua. Sellest, et alltöövõtja kohtunõudele ei vastanud, ei saa järeldada, et ta ei nõua hagejalt nõude täitmist ning hagejal ei ole enam huvi nõude puudumise tuvastamise vastu.
16.3.Lisaks märgib hageja põhjendatult, et maakohtu kõnealune seisukoht oli üllatuslik, kuna maakohus ei olnud pooltega arutanud nõude loovutamise ja asjaolu, et alltöövõtja kohtunõudele ei vastanud, mõju hageja esitatud tuvastushagi perspektiivikusele (TsMS § 436 lg-te 3 ja 4 koosmõjus § 463 lg-ga 2 rikkumine).
16.4.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega kostja I vastu esitatud hagi jäeti läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu ja jaotati selle hagiga seotud menetluskulud. Asi tuleb selles osas saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
17.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 210 lg-st 2 tulenevalt saab menetlus maakohtus jätkuda praeguste poolte vahel, s.o hageja ja kostja I vahel, sõltumata sellest, et kostja I on loovutanud hagi esemeks oleva nõude alltöövõtjale. Hageja ja kostja I nõusolekul võib alltöövõtja astuda menetlusse kostja I asemel (TsMS § 210 lg 3 esimene lause). Kui hageja selleks nõusolekut ei anna, võib alltöövõtja astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna kostja I poolel (TsMS § 210 lg 3 teine lause). Kui alltöövõtja teadis nõude kostjalt I omandamise ajal hagi esitamisest, kehtiks praeguses asjas tehtav jõustunud kohtuotsus ka tema kui kostja I õigusjärglase suhtes (TsMS § 460 lg-d 1 ja 2).
18.Vastumääruskaebuse alternatiivse taotlusega 1 on hageja palunud ringkonnakohtul täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punktiga, millega lugeda hageja hagiavaldus seoses kostjate nõuete täitmisega tagasi võetuks. Sellisel viisil maakohtu määruse resolutsiooni täiendamiseks ei ole õiguslikku alust. Esiteks ei saaks ringkonnakohus lahendada taotlust, mille hageja esitas maakohtule, isegi kui maakohus jättis selle põhjendamatult lahendamata. Teiseks ei ole hageja asja materjalidest nähtuvalt esitanud maakohtu menetluses avaldust kostja I vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks. Hageja 17. veebruari 2022. a menetlusdokumendi p-des 11 ja 12, millele hageja vastumääruskaebuses viitab, on käsitletud üksnes kostja II vastu esitatud hagi.
19.Vastumääruskaebuse p-s 24 on hageja esitanud avalduse võtta hagiavaldus tagasi, kui kohus nõustub hagejaga, et kostjate tegevust tuleb käsitada hageja nõude täitmisena. Seda avaldust ei saa ringkonnakohus lahendada. Esiteks seetõttu, et ringkonnakohus vaatab praegu läbi üksnes maakohtu hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebust. Ringkonnakohus ei saa võtta vastu hageja taotlust hagi tagasivõtmiseks ja jätta sel alusel hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2), kuna hageja hagid kostjate I ja II vastu ei ole ringkonnakohtu menetluses. Teiseks märgib kolleegium, et ka vastumääruskaebuses ei ole hageja avaldanud selgelt soovi kostja I vastu esitatud hagi tagasi võtta. Hageja on esitanud tingimusliku avalduse võtta hagiavaldus tagasi, kui kohus nõustub hagejaga, et kostjate tegevust tuleb käsitada hageja nõuete täitmisena. Sellisel viisil esitatud avaldust ei saa kohus rahuldada, kuna see ei võimalda veenduda, et hagi tagasivõtmine on hageja tegelik soov. Ka õiguskirjanduses on leitud, et hagist loobumise tahteavaldus ei tohi olla tingimuslik (vt Kõve, V. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 429, p 3.1.g). Kuna tsiviilasja menetlus jätkub maakohtus, on hagejal võimalik edasise menetluse käigus otsustada, kas ta võtab hagi tagasi või loobub sellest, ning esitada vajadusel nõuetekohane avaldus. III
20.Maakohtu määrus tuleb hageja vastumääruskaebuse alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ka osas, milles kohus jättis hagi kostja II vastu läbi vaatamata.
8 (10)
2-20-9506
20.1.Maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu põhjusel, et kostja II oli hageja nõude pärast hagi esitamist täitnud ning seega ei olnud hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada.
20.2.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi ennatlikult selle perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. 17. veebruari 2022. a menetlusdokumendis oli hageja seisukohal, et kostja II on hageja nõude rahuldanud, kuna ta oli hagejat puudutava maksehäire veebiportaalist www.taust.ee kustutanud. Hageja avaldas, et kui kohus nõustub hagejaga, et kostja II on hageja nõude täitnud, esitab hageja kostja II vastu hagist loobumise või selle tagasivõtmise avalduse. Selles olukorras oleks maakohus pidanud paluma hagejal täpsustada, kas ta soovib esitada avalduse hagist loobumiseks või selle tagasivõtmiseks, ning määrama hagejale tähtaja nõuetekohase taotluse esitamiseks (TsMS § 3401 lg 1). Maakohus ei oleks enne selle väljaselgitamist, kas hageja soovib oma nõude täitmise tõttu hagist loobuda või see tagasi võtta, tohtinud jätta samal alusel, s.o nõude täitmise tõttu, hagi perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Jättes hagi perspektiivituse tõttu läbi vaatamata, ilma seda eelnevalt pooltega arutamata, on maakohus käitunud ka menetlusosalistele üllatuslikult (TsMS § 436 lg-te 3 ja 4 koosmõjus § 463 lg-ga 2 rikkumine).
20.3.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudus hagejal vajadus esitada täiendavat hagist loobumise või selle tagasivõtmise taotlust. See, kas hagi jäetakse läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu või põhjusel, et hageja on hagi tagasi võtnud, või lõpetatakse menetlus hagist loobumise tõttu, võib mõjutada asjas menetluskulude jaotust, kuna sellest sõltub, kas menetluskulud jaotatakse TsMS § 168 lg 2 või sama paragrahvi lõigete 4 ja 5 järgi. Seega oli praegusel juhul ka asja õigeks lahendamiseks oluline määrata hagejale tähtaeg oma taotluse täpsustamiseks.
20.4.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega kostja II vastu esitatud hagi jäeti läbi vaatamata selle perspektiivituse tõttu ja jaotati selle hagiga seotud menetluskulud. Asi tuleb saata selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks.
21.Menetluse jätkamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus täpsustada, kas ta soovib hagi tagasi võtta või sellest loobuda. Kui hageja võtab hagi tagasi või loobub hagist, tuleks maakohtul vastavalt kas jätta hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3) ning jaotada menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-tele 4 ja 5.
22.Sarnaselt kostja I vastu esitatud hagiga ei saa ringkonnakohus ka kostja II vastu esitatud hagi osas rahuldada hageja vastumääruskaebuse alternatiivset taotlust 1 ja täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punktiga, millega lugeda hageja hagi kostja II vastu tagasi võetuks (vt praeguse määruse p-s 18 toodud põhjendused). Ehkki kostja II osas oli hageja maakohtule 17. veebruaril 2022 esitatud menetlusdokumendi p-des 11 ja 12 avaldanud, et kui kohus nõustub hagejaga, et kostja II on hageja nõude täitnud, esitab hageja kostja II suhtes hagist loobumise või selle tagasivõtmise avalduse, oli tegemist tingimusliku avaldusega, mida kohus ei oleks saanud sellisel kujul rahuldada.
23.Samuti ei saa ringkonnakohus praeguse määruse p-s 19 toodud põhjustel ka kostja II osas lahendada vastumääruskaebuse p-s 24 esitatud tingimuslikku avaldust hagi tagasivõtmiseks.
24.TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
25.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi 9 (10)
2-20-9506 vaatamata. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna ringkonnakohus rahuldab vastumääruskaebuse ning saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa praeguse määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.