2-23-4808/8 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Tilburg OÜ esitas 28.03.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku põhiliseks varaks hoonestusõigus (registriosa nr xxx), mis koormab kinnistut asukohaga xxx. Võlgnik omandas hoonestusõiguse 2022. aastal hinnaga 348 000 eurot. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku arveldusarvel 227,06 eurot. Võlgnikul on võlgnevusi ca 505 209,32 euro ulatuses. Avalduse kohaselt on võlgnikul 2023. aasta hoonestusõiguse tasust tasumata 137 413,20 eurot ning vastava summa tasumiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Võlgniku maksejõuetuse tingis Tallinna väikese ringtee projekteerimistingimuste vaidlustamine, mis sai võlgnikule teatavaks 2023. aastal ning millest tulenevalt ei ole eeldatavasti võimalik ehitada võlgniku kinnistule enne 2025. aastat. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 04.04.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Kristjan Aava. 26.04.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kaks osanikku, so D OÜ, kellele kuulub 1000 euro suurune osa ja S E OÜ, kellele kuulub 1500 euro suurune osa. Krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul konto L B AS-is, mille rahaliste vahendite jääk oli 05.04.2023 seisuga summas 268,60 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul esemeline vara puudub; võlgnikule kuulub hoonestusõigus, mille realiseerimine pankrotimenetluses on ebatõenäoline; võlgnikul on laenulepingutest tulenevaid kohustusi põhiosas summas 367 000 eurot; võlgnikul on tasumata hoonestusõiguse tasu, millest 25.04.2023 seisuga on sissenõutavaks muutunud 45 804,40 eurot ja täiendavalt muutub 2023. aasta jooksul sissenõutavaks 91 608,80 eurot ning võlgniku vastu on lepingurikkumisest tulenev leppetrahvi nõue summas 4580 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 508 993,20 euro ulatuses, kuid vara ja majandustegevus, mille arvelt nõudeid täita, puudub. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus saabunud 2023. aastal seoses võimatusega asuda ellu viima xxx kinnistule võlgniku kasuks seatud hoonestusõigust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 03.05.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3500 eurot hiljemalt 16.05.2023 ning avaldas 03.05.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. 17.05.2023 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 30.05.2023 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Tilburg OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi.

Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kaks osanikku, so D OÜ, kellele kuulub 1000 euro suurune osa ja S E OÜ, kellele kuulub 1500 euro suurune osa. Krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul konto L B AS-is, mille rahaliste vahendite jääk oli 05.04.2023 seisuga summas 268,60 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul esemeline vara puudub; võlgnikule kuulub hoonestusõigus, mille realiseerimine pankrotimenetluses on ebatõenäoline; võlgnikul on laenulepingutest tulenevaid kohustusi põhiosas summas 367 000 eurot; võlgnikul on tasumata hoonestusõiguse tasu, millest 25.04.2023 seisuga on sissenõutavaks muutunud 45 804,40 eurot ja täiendavalt muutub 2023. aasta jooksul sissenõutavaks 91 608,80 eurot ning võlgniku vastu on lepingurikkumisest tulenev leppetrahvi nõue summas 4580 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 508 993,20 euro ulatuses, kuid vara ja majandustegevus, mille arvelt nõudeid täita, puudub. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus saabunud 2023. aastal seoses võimatusega asuda ellu viima xxx kinnistule võlgniku kasuks seatud hoonestusõigust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725:5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 8,75 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 145 eurot, mis jääb halduri tasu ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1268,75 eurot (8,75 h x 145), millele lisandub käibemaks summas 253,75 eurot, kokku summas 1522,50 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXX. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 712,80 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.