Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-17801
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti (registrikood 12831829), lepinguline esindaja AL Puudutatud isik X (isikukood lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
filiaal
XXXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 09.02.2023 määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada. Määrata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulude suuruseks 286 eurot.
5.Välja mõista X-lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks 286 eurot.
6.Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-21-17801 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 12.11.2021 Harju Maakohtule X (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palub kohtul puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitise 7663,45 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 12.11.2021 1291,66 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on 15.09.2016 sõlminud korteri Sõpruse pst 220-32 kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1426170050. Korter on kindlustatud taastamisväärtuses, kodune vara on kindlustatud hüvitispiiriga 5000 eurot ja ajutise elukoha üürikulu hüvitispiiriga 3000 eurot. Kindlustusperiood oli 15.09.2016–14.09.2019. Kindlustusvõtja oli Y ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot.
3.Avaldaja sai 28.07.2019 kahjuteate korteris 32 26.07.2019 toimunud veekahjust. Kahjuteate kohaselt tehti viiendal korrusel asuvas korteris remonti ja uputati terve püstak. Puudutatud isik on Tallinnas Sõpruse pst 220-41 asuva korteri (korter nr 41) omanik. KÜ Sõpruse pst 220 juhatuse liikme AM vastuse kohaselt sai veekahju alguse korterist 41. Avaldaja esindaja vaatas 29.07.2019 üle kahjustada saanud korteri 32 ja koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on korteris 32 saanud kahjustada esik, köök, elutuba ja magamistuba. Esikus, köögis, elutoas ja magamistoas on kahjustatud põrandad. Esikus ja magamistoas on kahjustatud tapeet. Kõikides ruumides on kahjustatud laed. Vara ülevaatuse aktis on ka korteri 32 skeem, millele on märgitud ruumide paigutus ja kahjustatud piirkonnad.
4.Korteri 32 remondiks tegid hinnapakkumise Vesrax OÜ 7322,45 eurot ja Hensar Grupp OÜ 7873,02 eurot. Avaldaja hinnangul oli Vesrax OÜ hinnapakkumises näidatud kulud vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Vesrax OÜ tehtud remonditööd lõppesid 30.08.2019 ja avaldaja hüvitas korteri nr 32 remondikulu 6963,45 eurot. Korteri 32 remonttööde ajal vajas kindlustusvõtja oma perega ajutist elukohta. Kindlustusvõtja üüris kaheks nädalaks ajutise elukoha hinnaga 700 eurot ja hüvitas selle kulu. Avaldaja on kokku hüvitanud kahju 7663,45 eurot.
5.Kuna veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, esitas avaldaja 18.09.2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude hüvitamise tähtajaga 04.10.2019. Puudutatud isik sai kahjunõude kätte, kuid kahju ei hüvitanud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.
6.Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikul on kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest. Puudutatud isik oleks pidanud vältima kahjustavat asjaolu (veekahju) endale
2-21-17801 kuuluvas korteris. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku seisukohad
7.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.
8.KÜ Sõpruse pst 220 juhatuse liikme AM teate kohaselt sai veeleke alguse korterist 41 vannitoas asuva veetoruühenduse purunemise tõttu. Kahjukäsitluse käigus selgus, et vee lekke põhjustas kraani purunemine vannitoas. Seda on kinnitanud ka KÜ Sõpruse pst 220 esindaja. Puudutatud isik rõhutab, et tegu on erakorralise sündmusega, mida ei saanud puudutatud isik ette näha ning mis ei ole seotud puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumisega, kuna olles hoolas, ei õnnestu sellist õnnetust ette näha ja vältida.
9.Puudutatud isik ei nõustu kahju ulatuse ega suurusega. 29.07.2019 koostatud vara ülevaatuse akti on allkirjastanud ainult kannatanu ning puudub kindlustusandja allkiri ehk sisuliselt on kannatanu hinnanud ise oma kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid kinnitavaid isikuid kaasamata. Aktis puudub kahju kirjeldus, mis on asendatud korteri skeemiga, mis ei anna aga adekvaatset pilti kahju ulatusest. Puudutatud isiku korter asub 4-ndal korrusel ja kahjustatud korter esimesel korrusel. Ei ole eluliselt usutav, et läbi kahe korruse lekkis sellisel määral vett, et põhjustada kirjeldatud kahjustusi.
10.Avaldaja ei ole kirjeldanud, milles seisnes KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustuse rikkumine. Kuna puudutatud isik on järginud korrashoiukohustust ja eeldatavast tootmisdefektist toimunud kraani purunemist ei saanud ette näha, ei ole ta korrashoiukohustust rikkunud. Puudutatud isik ei saanud visuaalse vaatluse teel tuvastada võimalikku kraani defekti ning täitis oma korrashoiukohtustust parimal võimalikul viisil. Viimast tõendab ka remondi alustamine korteris.
11.Kahju suurus on tõendamata. Väidetavat kahju ei ole võimalik tõendada mistahes hinnapakkumisega. Otsesed tõendid kahju suuruse kohta puuduvad. Kahju suurust ei tõenda fotod, sest fotode alusel ei ole võimalik kahjude suurust kindlaks teha. Avaldaja ei ole tõendanud, et väidetava kahju kõrvaldamise maksumus vastaks turutingimustele. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et vajalik oli asenduspinna võtmine ning võetud asenduspind vastas samaväärsele ning selle hind turutingimustele. Maakohtu määrus
12.Maakohus rahuldas 09.02.2023 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju 7663,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1291,66 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1056,67 eurot ja viivise.
13.Vaidlus puudus selle üle, et Tallinnas Sõpruse pst 220 korterelamus toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter nr 32, avaldaja ja kahjustatud korteri omanik olid sõlminud kindlustuslepingu, avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju 7663,45 eurot, puudutatud isik on korteri 41 omanik, vee lekke korteris põhjustas kraani purunemine vannitoas ja 18.09.2019 esitas avaldaja puudutatud isikule tagasinõude 7663,45 eurot.
14.Menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas puudutatud isik vastutab kahju eest. Samuti oli vaidlus kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle.
2-21-17801
15.Puudutatud isik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.
16.Maakohus tuvastas esile toodud teabe ja tõendite, sh KÜ Sõpruse pst 220 juhatuse liikme AM teate põhjal, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri vannitoas asuva kraani purunemisest. Puudutatud isiku vastuväited, et tegemist oli erakorralise sündmusega, arvestades avaldaja ja puudutatud isiku asja läbivaatamisel esile toodud selgitusi, ei ole põhjendatud.
17.Maakohtu hinnangul oli kahju suurus põhjendatud ja tõendatud. Kuivõrd vaidluse all ei olnud veekahju tekkimine korteris nr 32, vaid kahju ulatus ja hüvitise suurus, siis leidis kohus, et avaldaja võetud hinnapakkumistes kirjeldatud remonditööd on kooskõlas kahjuavalduses esile tooduga. Kuna puudutatud isik ei toonud esile, et tehtud tööd ei vastaks mahult või tööde vajalikkusest lähtuvalt hinnapakkumises kirjeldatule, lähtus maakohus Vesrax pakkumusest ja luges tehtud tööd vajalikeks ja kahju suuruse tõendatuks.
18.Tööd tehti ja anti korteriomanikule üle 30.08.2019. Tulenevalt tööde spetsiifikast ja mahust oli põhjendatud, et kannatanu vajas remonditööde tegemise perioodiks elamispinda. Asenduspinna üürimise kulu tõendab 15.08.2019 sõlmitud eluruumi üürileping, tasuga 700 eurot. Arvestades üürihindasid ja asjaolu, et asenduspind pidi leitama kiirelt, oli see kohtu hinnangul mõistlik.
19.Korteriomanikul lasus kohustus hoida eriomandi ese korras. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub lekkekoht, vaatamata asjaolule, et seal toimus remont. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et 29.07.2019 koostatud vara ülevaatuse akti allkirjastas ainult kannatanu ehk sisuliselt on kannatanu hinnanud ise oma kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid kinnitavaid isikuid kaasamata. Kahju ulatus on tõendatud hinnapakkumustes kirjeldatud tööde loeteluga, milles puudub alus kahelda, kuivõrd ümberlükkavaid tõendeid ei ole. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu kahjukirjelduses ning fotomaterjalides. AM kirjast nähtuvalt teavitati puudutatud isikut veelekkest ja tekkimise põhjus sai tema poolt koheselt likvideeritud, seega ei saa talle alumiste korterite võimalikud veekahjustused teadmata olla. Määruskaebus
20.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
21.Maakohus rikkus asjaolude hindamise ja määruse põhjendamise kohustust järgmiste asjaolude osas.
21.1.Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Sõpruse pst 220 korterelamus toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter 32. Puudutatud isik on vaielnud vastu sellele, et kannatada sai korter 32.
21.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju 7663,45 eurot. Avalduse lisa 10 ei ole asjakohane tõend ja seda ei ole võimalik sisuliselt hinnata, kuna sellest ei nähtu tehtud tööd, nende kogused, hinnad jne.
2-21-17801
21.3.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et veelekke põhjustas puudutatud isiku korteri vannitoas kraani purunemine. Puudutatud isiku korteris purunes vannitoa veekraani ühendus.
21.4.Selgusetuks jääb, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes asus maakohus seisukohale, et kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Maakohus ei hinnanud sisuliselt ühtegi puudutatud isiku vastuväidet seoses väidetava väljamakse tegemisega.
22.Õnnetuse järgselt ei ole korteriühistu esindajatest keegi korteris viibinud, mistõttu ei saa ükski korteriühistu esindaja anda hinnangut väidetava kahju tekkepõhjuste kohta. Vannitoa veekraani ühendus ei purunenud puudutatud isiku hoolsuskohustuse vms rikkumise tagajärjel. Tegemist oli vääramatu jõuga.
23.Maakohus rikkus asjaolude ja tõendite hindamise ning määruse põhjendamise kohustust kahju suuruse hindamisel. Maakohus jättis puudutatud isiku sellekohased vastuväited ja puudutatud isiku esitatud hinnapakkumise sisuliselt hindamata.
24.Maakohtu määrusest ei selgu, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes mõistis maakohus asenduspinna kasutamise eest välja hüvitise.
25.Puudutatud isik jääb selle juurde, et 29.07.2019 koostatud vara ülevaatuse akti korteri 32 kahjustuste kohta on allkirjastanud ainult kannatanu ning puudub kindlustusandja allkiri ehk sisuliselt on kannatanu hinnanud ise oma kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid kinnitavaid isikuid kaasamata. Puudutatud isik ei nõustu kahju ulatusega ega kahju suurusega.
26.Avaldaja esitas viivisenõude 1291,66 eurot, kuid ei esitanud viivise arvestamise metoodikat. Seda ei kontrollinud ka maakohus. Esitatud viivisenõue on kontrollimatu.
27.Arvestades vaidluse asjaolusid, tuleb menetluskulud jätta avaldaja või alternatiivselt poolte endi kanda. Kuna avaldaja ei taotlenud 24.10.2022 menetluskulude nimekirjas menetluskuludelt viivise arvestamist, siis puudus kohtul alus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Eluliselt ei ole usutav, et avaldajal kulus puudutatud isiku 16.05.2022 seisukohaga tutvumiseks 30 minutit (põhjendatud ajakulu 7 minutit), 12.09.2022 seisukohaga tutvumiseks 30 minutit (põhjendatud ajakulu 10 minutit). Põhjendamatu on avaldaja 11.08.2022 istungiks valmistumise ajakulu 1 tund olukorras, kus varem kulus avaldajal selleks 30 minutit. Menetluse edasine käik
28.Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2-21-17801
31.Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude või tõendite ebaõiget või ebapiisavat hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas tõendamiskoormise menetlusosaliste vahel ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
32.Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Kahjustatud korteri omanikul (mh kindlustusandjal VÕS § 492 lg 1 alusel) on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649).
33.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. Seega on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 16).
34.Riigikohus on selgitanud, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21).
35.Arvestades asjas esitatud tõendeid ja puudutatud isiku enda seisukohti, järeldas maakohus põhjendatult, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri 41 vannitoas asuva veekraani purunemisest. Olukorras, kus puudutatud isik ka ise möönab enda korteris veekraani purunemist, leidis maakohus õigesti, et nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub (tl-d 86, 96, 99 ja pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka määravat tähtsust, kas õnnetuse järgselt korteriühistu esindajatest keegi puudutatud isikule kuuluvas korteris viibis, kuivõrd puudutatud isik on enda korteri vannitoas asuva veekraani purunemist menetluses korduvalt kinnitanud.
2-21-17801
36.Määruskaebuses rõhutab puudutatud isik, et korteris 41 purunes vannitoa veekraani ühendus, seejuures täpsustamata, mida kohus peaks sellest asjaolust tulenevalt teisiti järeldama. Puudutatud isik ei ole otseselt tuginenud asjaolule, et tema hinnangul võib veekraani ühendus olla kaasomandi ese. Kuigi puudutatud isik ei ole selle paljasõnalise väitega ümber lükanud maakohtus tuvastatud asjaolu, et kahjujuhtum oli põhjustatud veekraani purunemisest (s.o eriomandi esemest), siis isegi, kui veekraani ühendust lugeda eriomandi piires asuvaks kaasomandi esemeks, tuleneb eeltoodud Riigikohtu selgitustest, et korteriomanikul on kohustus jälgida ka eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda. Seega isegi sellisel juhul vastutab kahju eest puudutatud isik, kui ta ei tõenda, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.
37.Puudutatud isik vaidlustab maakohtu järelduse, mille kohaselt põhjustas puudutatud isiku korterist lähtunud veeleke kahjujuhtumi korteris 32. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi esemest, saab eeltoodud Riigikohtu selgitustest lähtudes eeldada, et puudutatud isik rikkus korrashoiukohustust. Puudutatud isik pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et veeleke ei olnud välditav, s.t rikkumine oleks olnud vabandatav. Üksnes see, et puudutatud isikul ei saanud enda teadmiste pinnalt tekkida kahtlus, et kraan võib puruneda, ei vabasta teda korrashoiukohustusest ega tähenda, et kraani purunemise näol on tegemist ettenägematu olukorraga. Seega ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest.
38.Menetlusosalised vaidlevad kahjunõude suuruse üle. Avaldaja hüvitas korteri 32 omanikule remondi ja ajutise elukoha üürimise tõttu tekkinud kulud (kahju). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju 7663,45 eurot, läks selles ulatuses avaldajale kahju hüvitamise nõue võimaliku kahju tekitaja vastu üle.
39.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse etteheitega, et maakohus ei hinnanud sisuliselt ühtegi puudutatud isiku vastuväidet seoses väidetava väljamakse tegemisega. Maakohus hindas hinnapakkumistes kirjeldatud remonditöid ja võrdles kahjuavalduses tooduga ning vastas piisavalt põhjalikult ka puudutatud isiku vastuväidetele nii vajalike remonditööde mahu kui hinnaga seoses. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda kahju suurust ebausutavaks asjaolu, et vara ülevaatuse akti allkirjastas kahjustada saanud korteri omanik. Asjaolu, et tehtud tööd ei nähtu hiljem esitatud arvest, ei muuda hinnapakkumises toodud tööde vajalikkust või tööde tegemist vähemusutavaks. Maakohus ei jätnud puudutatud isiku esitatud hinnapakkumist tähelepanuta, vaid hindas ka seda tõendit sisuliselt, leides, et see ei muuda usutavaks, et konkreetse kahjujuhtumiga seonduvaid töid oleks olnud võimalik teha väiksema kuluga. Seoses puudutatud isiku väitega, et korter 32 oli juba enne kahjujuhtumit amortiseerunud, märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on see, et kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahjustatud isiku asetamine paremasse olukorda, kui ta oli, kuid see ei tähenda seda, et kahjujuhtumi järgselt tuleb selle argumendi alusel taastamisremonti tehes kasutada juba kasutatud ehitusmaterjale või vähem kvaliteetseid viimistlusvahendeid, et tagada korteris eelnevaga täpselt samaväärne amortiseerunud olukord. Kahjustada saanud laed, seinad ja põrandad tuleb taastada mõistlike kuludega, mida antud juhul tehti. Ka asenduspinnaga seonduva kulu põhjendatust on maakohus hinnanud ja põhjendatult leidnud, et üürikulu oli mõistlik ja selle kulu kandmine tõendatud. Maakohtu põhjendused on esitatud arusaadavalt ja loogiliselt.
2-21-17801
40.Põhinõude rahuldamise tõttu rahuldas maakohus põhjendatult ka avaldaja nõude hüvitiselt viivise saamiseks seadusjärgses määras. Viivise väljamõistmisel lähtus maakohus esitatud tõenditest ja kohaldas õigesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja viivisenõue on kontrollimatu, kuivõrd avalduses ei esitatud viivise arvestamise metoodikat. Avaldaja tõi esile, et tema nõue muutus sissenõutavaks alates 05.10.2019 ja viitas viivise arvutamisel viivisekalkulaatorile (kättesaadav veebilehel http://www.viivisekalkulaator.ee/). Ringkonnakohus, kontrollinud viivise arvutust viivisekalkulaatori abil, on veendunud viivisenõude suuruse õigsuses. Seejuures ei ole puudutatud isik kaebuses esile toonud, millises summas viivis oleks tema hinnangul põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse.
42.Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole alust tühistada maakohtu määrust puudutatud isikult väljamõistetud avaldaja menetluskulude suuruse osas (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg-d 3 ja 5).
43.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
44.Määruskaebuses esile toodud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatuse ja ajakulu osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsioonipiire. Nii puudutatud isiku seisukohtadega tutvumise kui ka istungiks ettevalmistamise ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. Menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse on avaldaja esitanud 12.11.2021 menetlusdokumendis.
45.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
46.Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
2-21-17801
47.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
48.Määruskaebemenetluses on avaldaja palunud puudutatud isikult välja mõista lepingulise esindaja kulu 286 eurot (käibemaksuta). Avaldaja lepinguline esindaja on avaldaja esindamisel kulutanud 2 tundi 23 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal maakohtu määrusega tutvumiseks 30 minutit, määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 1 tund, kohtu 10.03.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, puudutatud isiku 16.03.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, määruskaebusele seisukoha koostamiseks 40 minutit, kohtu 25.05.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, menetluskulude nimekirja koostamiseks 10 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta).
49.Arvestades, et määruskaebusele seisukoha koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu määruse ja määruskaebusega, ning arvestades avaldaja seisukoha sisu ja mahtu, saab eeltoodud toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks ajakulu kokku 2 tundi 10 minutit. Põhjendatud oli tutvuda toimikus olevate kirjadega (kokku 3 minutit). Menetluskulude nimekirja koostamine on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja ajakulu 10 minutit vajalik. Avaldaja esindaja tunnitasu määr 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega kuulub hüvitamisele 286 eurot (käibemaksuta).
50.Avaldaja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse on avaldaja esitanud 12.11.2021 menetlusdokumendis.
51.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.