AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus Q.L vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB „Lietuvos määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder
draudimas“
(Eesti
filiaali
kaudu)
Puudutatud isik Q.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.01.2024 määrus, millega maakohus jättis AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avalduse rahuldamata, menetluskulud AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kanda, mõistis AB-lt „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) Q.L kasuks välja menetluskulud 5436 eurot (koos
käibemaksuga) ning viivise välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus ning mõista Q.L-ilt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja põhivõlg 5278,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2536,81 eurot kohtumääruse tegemise seisuga 07.11.2024 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Q.L kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 04.03.2021 Harju Maakohtule avalduse Q.L (puudutatud isik) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt kindlustas avaldaja kindlustusandjana korteri aadressil Tallinn, XXX avaldaja ja korteriomaniku (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot. Avaldaja sai 26.07.2019 kahjuteate, mille kohaselt toimus 26.07.2019 korteris nr 35 veekahju. Kahjuteate kohaselt toimus kaks korrust kõrgemal asuvas korteris nr 41 veeuputus ning vesi tuli alla kuni keldrini välja. Korterisse nr 35 tuli vett laest, esiku lambi pesadest ja lülititest. Korteri vannituba, WC, esik ja köök said kahjustada ning kõik põrandad ujusid. Korteriühistu kinnitas, et veekahju sai alguse korterist nr 41, kus purunes kraan. Avaldaja esindaja vaatas 30.07.2019 korteri nr 35 üle ning koostas vara ülevaatuse akti. Selle kohaselt olid saanud kahjustada esiku lagi ja laminaatparkett; vannitoa uks; köögi lagi ja laminaatparkett; WC lagi; vannitoa lagi ja seinad; magamistoa lagi, seinad ja laminaatparkett. Korteri taastamiseks tegi hinnapakkumise 4965,36 eurot RVO Ehituse OÜ. Remonttööde ajal selgus lisatööde teostamise vajadus ning RVO Ehituse OÜ koostas uue kalkulatsiooni maksumusega 5278,56 eurot. Lisatööde vajadus oli tingitud sellest, et seineks oli koos
aluspahtliga lahti löönud ning seda ei olnud võimalik tagasi liimida. RVO Ehituse OÜ parandas korteri kahjustused ja avaldaja hüvitas 5278,56 eurot. Kuna korteris sai kahjustada ka kodune vara, siis omavastutuse tasaarvestas avaldaja koduse vara kahjuhüvitisega. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 41, esitas avaldaja 04.09.2019 talle kahju hüvitamise nõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 20.09.2019. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Puudutatud isik rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud korteriomandi korrashoiu kohustust ning põhjustas sellega kindlustatud korteri omanikule kahju. Kahju hüvitamise nõue on VÕS § 492 lg 1 alusel avaldajale üle läinud. Avaldaja palub puudutatud isikult enda kasuks välja mõista põhinõudena kahjuhüvitise 5278,56 eurot, viivise 04.03.2021 seisuga 613,18 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.03.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Puudutatud isiku vastuväited
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku korteris purunes veekraan. Tegemist oli erakorralise sündmusega, mida puudutatud isik ei saanud ette näha. Kraan oli heas seisukorras ning sellel puudusid visuaalselt nähtavad puudused. Ei ole mõeldav, et kraani puhul peaks puudutatud isiku hoolsuskohustus hõlmama pidevat kraani inspekteerimist, lahti võtmist, korrashoius veendumiseks ekspertiiside tellimist jne. Reaalses elus ei ole võimalik kõiki kahjujuhtumeid vältida, kuna need tekkivad ettenägematu olukorra tulemusena. Avaldaja ei ole kirjeldanud, milles seisnes puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine. Puudutatud isik ei ole torulukksepp ning oma teadmiste pinnalt ei saanud temal tekkida isegi põhjendatud kahtlust, et kraan võib puruneda. Kuna teadmata on puudutatud isiku korteris kraani purunemise aeg ning selle seos avaldaja poolt väidetud sündmusega, ei saa puudutatud isik vastutada väidetava kahju ega tagajärgede eest. Avaldaja ei ole tõendanud puudutatud isiku tegu, väidetavat kahju ega põhjuslikku seost puudutatud isiku väidetava teo ja kahju vahel. Samuti ei ole avaldaja tõendanud ka väidetava kahju suurust ega kahju kõrvaldamist. Vara ülevaatuse akti ja kannatanu kahjuavalduse vahel on teatavad erinevused, mis seab kahtluse alla kahju ulatuse. Kuna korter nr 35 oli juba enne väidetavat kahju amortiseerunud, siis on väidetav kahju kannataja läbi korteri renoveerimise alusetult rikastunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 5436 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2) ning kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud
esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Avaldaja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud XXX korteri parandamise kulu 5278,56 eurot.
3.2.Maakohus tuvastas, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil Tallinn, XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 2512770952 (kodukindlustuse poliisi nr 2512770952). Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. Avaldaja sai 26.07.2019 kahjuteate, mille kohaselt toimus 26.07.2019 kell 19.00 korteris nr 35 korteris veekahju. Kahjuteate kohaselt oli kaks korrust kõrgemal asuvas korteris nr 41 veeuputus, kus lõi kraani toru otsast ära.
3.3.Tõendatud ei ole, et 26.07.2019 kell 19.00 toimunud varakahju korteris nr 35 sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 41.
3.3.1.Tunnistaja ja korteri nr 35 omaniku C ütluste kohaselt on tema korteris kindlustusjuhtumeid toimunud kolm korda. 2019. a kevadel oli väiksem vee tilkumine vannitoas ja WC-s. Pärast seda oli suur uputus 26.07.2019 ning paar aastat tagasi tilkusid läbi vannitoa ja esiku lagi. 26.07.2019 uputus toimus umbes kella 19.00 ajal ning uputada said magamistuba, WC, vannituba, esik ja köök. Kui vee jooksmine oli lõppenud, läks tunnistaja korterite nr 38 ja 41 uste taha, kuid seal ei olnud kedagi kodus. Ka trepikojas tuli veekardin ülevalt alla. Vesi jooksis tunnistaja korteris umbes 30 minutit ja ta ei tea, kes vee lõpuks kinni keeras. Samal õhtul tulid tema juurde noor abielupaar, kes ütles, et nad on korterist nr 41, kus tehakse remonti. Nad arvasid, et remondimehel lõi ilmselt toru kraani pealt ära. Tunnistaja ise korteris nr 41 ei käinud.
3.3.2.Tunnistajana W ütluste kohaselt helistas talle juhtumi toimumise ajal C, et on korteris veeleke ja vett tuleb pahinal sisse. Tunnistaja helistas puudutatud isiku abikaasale, kes ütles, et korteris toimub remont, kuid teda ennast seal kohapeal ei ole. Puudutatud isiku abikaasa kahtlustas, et äkki ei ole töömehed kraani korralikult kinni sulgenud ning surve tagajärjel on löönud kraanilt korgi pealt ära. See oli puudutatud isiku abikaasa arvamus, mitte kindel teadmine. Kui tunnistaja õhtul kella 20.00 paiku C korterisse läks, oli selleks ajaks vesi kinni keeratud. Ta nägi, et esiku ja vannitoa põrandad olid märjad, vesi lirtsus põrandal, kuid vett enam ei jooksnud. Veeuputuse põhjust ta täpselt ei tea. Samal päeval ta korteris nr 41 ei käinud.
3.3.3.W saatis 01.08.2019 e-kirja Yle. Kirja kohaselt helistas talle 26.07.2019 korteri nr 35 omanik ja teatas veelekkest oma korteris. Visuaalse vaatluse põhjal ta järeldas, et veeavarii põhjuseks võis olla remondis oleva korteri nr 41 vannitoas asuva veetoruühenduse purunemine. Veeavarii tekkimise põhjus sai omaniku poolt koheselt likvideeritud. Korteri nr 32 ülevaatusel oli märgata veelekkest põhjustatud kahjustusi. W poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on Y korteri nr 32 omanik ning nüüd ka korteriühistu juhatuse esimees. Sel ajal võis ka Y korteris olla mingi kindlustusjuhtum, kuid see ei olnud seotud puudutatud isikuga. Y korteri kahjustused võisid olla põhjustatud ka korteri nr 41 uputusest.
3.3.4.Tsiviilasja nr 2-21-17801 09.02.2023 kohtumääruse p-st 2 nähtub, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, XXX ning kindlustusvõtja on Y. 28.07.2019 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 26.07.2019 korteris Tallinn, XXX veekahju. Kahjuteate kohaselt teeb ülemine naaber viiendal korrusel remonti ja uputas terve püstaku. KÜ XXX juhatuse liikme W vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr 41. Avaldaja esindaja vaatas 29.07.2019 üle kahjustada saanud korteri nr 32 ja koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on korteris nr 32 saanud kahjustada esik, köök, elutuba ja magamistuba.
3.3.5.Nii tunnistajate kui avaldaja (tsiviilasjas nr 2-21-17801) ütlustes ja seisukohtades on vastuolu selles osas, millisel korrusel mis korter asub. Tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et XXX majas on viis korrust ning kohakuti asuvad korter nr 32 (omanik Y), mis asub esimesel korrusel; korter nr 35 (omanik C), mis asub teisel korrusel; korter nr 38, mis asub kolmandal korrusel ning korter nr 41 (omanik puudutatud isik), mis asub neljandal korrusel. Majal on ka veel viies korrus.
3.3.6.Esitatud materjalidest nähtub, et 29.07.2019 said veekahjustusi kaks kohakuti asuvat korterit – nr 32 ja nr 35. Võib järeldada, et veekahju sai alguse kõrgemal asuvast korterist. Korteri nr 35 kohal asuvad kolm korterit, milles üheski ei käidud veeuputuse ajal või vahetult pärast seda. Tõendamata on, et 29.07.2019 kella 19.00 ajal sai veeuputus alguse korteris nr 41 kraani purunemisest. Puudutatud isik tunnistas, et tema korteris on mingil ajaperioodil veekraan purunenud, kuid ta ei tea, millal see täpselt juhtus. Samuti kinnitas C, et tema korteris on toimunud kokku kolm kindlustusjuhtumit. Ka W ütluste kohaselt toimus majas 2019. aastal mitmed kindlustusjuhtumeid. Maja on ehitatud 1968. aastal. Korterite omanikud on teinud ümberehitusi, millega kaasnesid kommunikatsioonide ümberpaigutused ning võib-olla ei tehtud alati kõike nii nagu peab. Kindlustusandja 30.07.2019 e-kirjast nähtub, et nendeni on taaskord jõudnud teade järjekordsest veekahjust 26.07.2019 XXX majas, mis viitab sellele, et samasisulisi kindlustusjuhtumeid samas majas on toimunud korduvalt ka enne.
3.3.7.Teadmata korteris nr 35 toimunud veeuputuse põhjust, ütles KÜ juhatuse esimees W 02.08.2019 avaldajale, et kahju põhjuseks oli kraani purunemine korteris nr 41. Samuti on ta seda kinnitanud 01.08.2019 Yle saadetud e-kirjas. Nendele tõendamata andmetele tuginedes koostati 30.07.2019 vara ülevaatuse akt, milles on juhtumi põhjusena märgitud korteris nr 41 kraani ja toru ühenduse leke. Puuduvad igasugused objektiivsed tõendid selle kohta, et veeuputus sai alguse just korterist nr 41.
3.4.Seega pole leidnud tuvastamist, et puudutatud isik oleks VÕS § 115 lg 1 tähenduses kohustust rikkunud, mistõttu puudub vajadus analüüsida teisi kahju hüvitamise kohustuse eelduste olemasolu ja tõendatust. Avaldaja jääb rahuldamata.
3.5.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
3.6.Maakohus pidas puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu põhjendatuks 5436 euro ulatuses (ajakulu 35,75 tundi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks) ning mõistis selle menetluskuluna avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja. Samuti märkis maakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.1.Maakohus ei arvestanud kõigi oluliste asjaoludega. 25.06.2021 avaldas puudutatud isik oma vastuses, et tema korteris purunes veekraan ning selle põhjuseks pidas ta tootmisdefekti. Puudutatud isik märkis, et ta ei saanud kraani purunemist ette näha ega veekahju ära hoida. Seega tunnistas puudutatud isik, et veekahju tema korteris toimus. KÜ kinnitas avaldajale, et
veekahju põhjustas kraani purunemine korteris nr 41. KÜ ja puudutatud isiku vastused on kooskõlas. Ka 03.12.2021 kinnitas puudutatud isik samu asjaolusid. 06.04.2022 kohtuistungil kinnitas puudutatud isik, et tema korteris purunes veekraan. Kohus selgitas talle tõendamiskoormist ning märkis, et puudub vaidlus selle üle, et kahjujuhtum sai alguse puudutatud isiku korteris olnud veekraanist. Seejärel kohtukoosseis vahetus. Maakohus ei põhjendanud, miks ta järsku leidis, et eelnevalt viidatud asjaolu, mis ei olnud vaidluse all, tuleb asuda tõendama. Ka 22.05.2023 kohtuistungil kinnitas puudutatud isik uuesti, et tema korteris purunes vannitoa veekraani ühendus. Avaldaja soovis 28.06.2023 kohtuistungil kohtusse kutsuda puudutatud isiku, et talle küsimusi esitada. Maakohus jättis puudutatud isiku kohtusse kutsumata. Avaldaja juhtis ka tähelepanu, et tsiviilasjas nr 2-21-17801 on kohus 26.07.2019 korteris toimunud kraani purunemisest tingitud avaldaja kahjunõude puudutatud isiku vastu rahuldanud. Lahendit kontrollis ringkonnakohus ning Riigikohus ei võtnud puudutatud isiku määruskaebust menetlusse. Maakohus jättis välja selgitamata, kas puudutatud isiku kohustuse rikkumisel on kraani purunemisega seos. Samuti ei põhjendanud kohus, miks on oluline, et kraani purunemine ja kahju toimumine peavad olema toimunud samal päeval.
4.2.Maakohus jättis menetlusse kaasamata korteriühistu (TsMS § 614). Kui kohus leiab, et veekahju ei saanud alguse korterist 41, vaid kusagilt mujalt, siis pidi veekahju alguse saama kas teisest korterist või kaasomandis olevast hooneosast. Kohus on jätnud täitmata ka hagita menetlusele omase uurimispõhimõtte. Vastutava isiku tuvastamine eeldab juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamist.
4.3.Avaldaja soovib asja uuel läbivaatamisel maakohtus puudutatud isiku vande all üle kuulamist. Menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 5278,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2536,81 eurot kohtumääruse tegemise seisuga 07.11.2024 ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Asjas on leidnud tõendamist, et 26.07.2019 kell 19.00 toimus XXX korteris nr 35 veekahju. Seda kinnitavad avaldajale esitatud kahjuteade (dtl 28) ning tunnistajate C ja W ütlused (dtl 238– 244).
9.Maakohus leidis ebaõigesti, et asjas pole leidnud tõendamist, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist nr 41. Esiteks on puudutatud isik oma 25.06.2021, 03.12.2021 ja 06.06.2022 seisukohtades ning 06.04.2022 kohtuistungil avaldanud, et tema korteris purunes veekraan. 22.05.2023 istungil kinnitas puudutatud isik, et tema korteris purunes vannitoa veekraani ühendus. Tunnistaja C ütluste kohaselt hakkas tema korteris vesi jooksma lambipesadest ja laepaneelidest ning trepikojas tuli veekardin ülevalt alla. C selgitas, et samal õhtul tuli tema korterisse noor abielupaar, kes ütles, et nad on korterist 41. Nende sõnul tegid nad korteris nr 41 remonti ning nad arvasid, et remondimehel lõi ilmselt kraanil toru pealt ära. Nad aitasid Cl põrandalt vett kokku koguda ning küsisid, et kas nad võivad C korteris ise remonti teha (dtl 240). KÜ juhatuse esimehe W ütluste kohaselt helistas ta puudutatud isiku abikaasale, kes ütles, et tal käib korteris remont, täpsemalt torutööd, ning ta arvas, et töömehed ei sulgenud kraani korralikult ning surve tagajärjel lõi korgi ära (dtl 242). Asja materjalidest nähtub, et C ja puudutatud isiku korterid asuvad kohakuti – C korter teisel ja puudutatud isiku korter neljandal korrusel. Kuigi maakohus tuvastas, et üheski C korteri kohal asuvas korteris ei käidud veeuputuse ajal või pärast seda olukorda fikseerimas, ei anna see alust asuda seisukohale, et veekahju puudutatud isiku korterist algust ei saanud. Lisaks puuduvad andmed, et veekahju oleks mõnes teises C korteri kohal asuvas korteris aset leidnud. Seega saab asjas esitatud andmete ja tõendite põhjal lugeda tuvastatuks, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist.
10.Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanik vastutab teise korteriomaniku ees olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 16). Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21). Puudutatud isik on algselt avaldanud, et tema korteris purunes veekraan ning hiljem väitnud, et purunes vannitoa veekraani ühendus. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, kas purunes veekraan või selle ühendus, kuulub see puudutatud isiku eriomandi eseme hulka. Tegemist ei ole elamu ühiseks kasutamiseks vajaliku ühiskommunikatsiooniga, vaid kraani ja selle ühenduse paigaldab iga korteriomanik endale ise. Puudutatud isik ei ole ka menetluses tuginenud asjaolule, et see võiks tema hinnangul korteriomanike kaasomandi ese olla.
11.Maakohus selgitas pooltele 06.04.2022 istungil tõendamiskoormist ning märkis, et puudutatud isik peab tooma esile kraani purunemisega seotud asjaolud ja tõendid, millest järelduks, et
puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Seega tuleb lähtuvalt eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohast järeldada, et puudutatud isik on eriomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Puudutatud isik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et tema rikkumine on VÕS § 103 lg 2 vabandatav. Üksnes asjaolu, et puudutatud isikul ei saanud enda teadmiste pinnalt tekkida kahtlust, et kraan võib puruneda, ei vabasta teda korrashoiukohustusest ega tähenda, et kraani purunemise näol on tegemist ettenägematu olukorraga. Seega ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest.
12.Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Eriomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumise (VÕS § 115 lg 1) ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isik oleks täitnud eriomandi eseme korrashoiu kohustust, oleks sisuliselt olnud võimalik välistada kahju tekkimine. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks kraan või selle ühendus purunenud, ei oleks tekkinud veeuputust, vesi ei oleks korterisse nr 35 tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Veeuputuse tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Seega vastutab puudutatud isik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest KrtS § 31 lg 1 p 1 ja VÕS § 115 alusel ning VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu.
13.Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust avaldaja poolt korteriomanikule hüvitatud kahju suuruses ja põhjendatuses kahelda.
13.1.Avaldaja on esitanud vara ülevaatuse akti (dtl 10) ja fotod korterist (dtl 29–57 ning dtl 105– 108), millest nähtub, et kahjustada said esik (laes läbijooksu jäljed, laminaatparkett ning wc ja vannitoa uksed alt pundunud), köök (laes läbijooksu jäljed, kohati seineks lahti, laminaatparkett pundunud), wc (laes läbijooksu jäljed), vannituba (laes läbijooksu jäljed, seinal värv pundunud), magamistuba (laes läbijooksu jäljed, tapeet kahjustatud, laminaatparkett pundunud, raamaturiiulid ja voodi jalad kahjustatud). Aktis loetletud kahjustused vastavad käesolevas asjas kirjeldatud kahjujuhtumi asjaoludele ning seda toetavad ka fotod korterist. Pole alust eeldada, et esitatud fotod ei ole avalduse aluseks oleva kahjujuhtumiga seotud või need oleks tehtud muul ajal või kohas.
13.2.RVO Ehituse OÜ poolt esitatud hinnapakkumises (dtl 13) sisalduvate tööde loetelu on vastavuses ülevaatusaktis tuvastatud kahju ulatusega. Avaldaja selgitas, et remonttööde teostamise käigus selgus lisatööde vajadus – köögis oli seineks koos aluspahtliga lahti löönud ning seda ei olnud võimalik tagasi liimida. Vastavat asjaolu tõendab RVO Ehituse OÜ poolt avaldajale esitatud selgitus (dtl 15). Samuti on avaldaja vastuseks puudutatud isiku vastuväitele selgitanud, et hinnapakkumise p-s 4 sisalduvad tööd „seineksi liimimine ja seinte värvimine“ ning „seinte värvimine“ ei olnud olemuselt dubleerivad tööd ning uue seineksi paigaldamine tõi kaasa täiendava seina värvimise vajaduse. Kuna köögis tuli põrandale paigaldada uus laminaatparkett, samuti eemaldada seintelt vana seineks, seinad üle värvida ja paigaldada uus seineks, oli köögimööbli demontaaž ja montaaž vajalik töö. Nimetatust saab teha järelduse, et RVO Ehituse OÜ ei ole teostanud korteri seisukorra taastamiseks mittevajalikke töid.
13.3.Puudutatud isik on esitanud De Facto OÜ poolt koostatud võrdleva hinnapakkumise (dtl 152), mis on RVO Ehituse OÜ pakkumisest odavam (s.o 4080,84 eurot). Nimetatu ei tähenda, et avaldaja poolt RVO Ehituse OÜ hinnapakkumise alusel hüvitatud kulu 5278,56 eurot oleks ebamõistlik. Tööde teostamise ja materjalide hinnad varieeruvad ning kindlustusandjal ei ole
alati võimalik välja selgitada, millised on sel hetkel turu kõige odavamad ehitusmaterjalid (sh puudutatud isiku poolt viidatud tapeet, parkett ja alusvaip) ning kes pakub kõige odavamat remonditööde teostamise teenust. Samuti ei ole taastamistööde tegemisel kohustus kasutada kõige odavamaid ehitusmaterjale. Avaldajal tuli hinnata, kas esitatud hinnapakkumises toodud hinnad ja tööde mahud on korteri seisukorra taastamiseks mõistlikud ja vajalikud. Kindlasti oli sel hetkel turul ka odavama hinnaga teenusepakkujaid, kuid see ei muuda konkreetset hinnapakkumist ebamõistlikuks. Eriti arvestades, et puudutatud isiku esitatud ja avaldaja poolt aluseks võetud hinnapakkumiste maksumus ei erine kardinaalselt (vahe on C 1200 eurot).
13.4.Kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahjustatud isiku asetamine paremasse olukorda, kui ta oli, kuid see ei tähenda seda, et kahjujuhtumi järgselt tuleb taastamisremonti tehes kasutada juba kasutatud ehitusmaterjale või vähem kvaliteetseid viimistlusvahendeid, et tagada korteris eelnevaga täpselt samaväärne amortiseerunud olukord. Isegi kui korter vajas remonti ja oli kulunud, asendatakse parandustööde käigus kahjustada saanud osad uutega.
14.Eeltoodust tulenevalt on avaldaja on oma kahjunõude kujunemise ja suuruse tõendanud. Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust asuda kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Seega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue 5278,56 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
15.Samuti on VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel põhjendatud avaldaja viivisenõue. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Oma 04.09.2019 tagasinõudes palus avaldaja puudutatud isikul kahju hüvitada 10 päeva jooksul tagasinõude saamisest, s.o hiljemalt 20.09.2019 (dtl 21–21). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus arvestada oma põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 21.09.2019. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt ajavahemiku 21.09.2019–07.11.2024 eest 2536,81 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (5278,56 eurolt) alates 08.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
16.Maakohtu määruse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus rahuldas avalduse ning avaldaja määruskaebuse, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda, tuleb kindlaks määrata avaldaja menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.