2-21-17801 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja AL (e-post xxx) Puudutatud isik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx), lepinguline esindaja Kuldar Kirt (e-post xxx) 20.10.2022 14.09.2021 Avaldaja lepinguline esindaja AL
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Puudutatud isiku lepinguline esindaja Kuldar Kirt Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus X vastu kahju ja viivise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult X avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks kahju 7663.45 eurot ja 12.11.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1291.66 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.Välja mõista puudutatud isikult Xlt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1056,67 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul Xl tasuda avaldajale AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue ja asjaolud
1.Avaldaja palub kohtul välja mõista kahju summas 7663,45 eurot, viivis põhinõudelt seisuga 12.11.2021 summas 1291,66 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, Sõpruse pst 220-32 ja 15.09.2016 sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1426170050. Kindlustatud esemeteks on korter, mis on kindlustatud taastamisväärtuses, kodune vara hüvitispiiriga 5000 eurot ning ajutise elukoha üürikulu hüvitispiiriga 3000 eurot. Kindlustusperiood on kolm aastat, alates 15.09.2016 kuni 14.09.2019. Kindlustusvõtja on Y ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 28.07.2019 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 26.07.2019 korteris Tallinn, Sõpruse pst 220-32 veekahju. Kahjuteate kohaselt teeb ülemine naaber viiendal korrusel remonti ja uputas terve püstaku. KÜ Sõpruse pst 220 juhatuse liikme, AM vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr 41. Avaldaja esindaja vaatas 29.07.2019 üle kahjustada saanud korteri nr 32 ja koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on korteris nr 32 saanud kahjustada esik, köök, elutuba ja magamistuba. Esikus, köögis, elutoas ja magamistoas on kahjustatud põrandad. Esikus ja magamistoas on kahjustatud tapeet. Kõikides ruumides on kahjustatud laed. Vara ülevaatuse aktis on ka vormistatud korteri nr 32 skeem, millele on märgitud ruumide paigutus ja kahjustatud piirkonnad.
3.Korteri nr 32 remondiks tegid hinnapakkumise Vesrax OÜ summas 7322,45 eurot ja Hensar Grupp OÜ summas 7873,02 eurot. Avaldaja hinnangul oli Vesrax OÜ poolt korteri remondiks tehtud hinnapakkumises näidatud kulud vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Vesrax OÜ tehtud remonditööd lõppesid 30.08.2019 ja avaldaja hüvitas korteri 32 parandamise kulu summas 6963,45 eurot. Korteri 32 remonttööde ajal vajas kindlustusvõtja oma perega ajutist elukohta. Kindlustusvõtja üüris kaheks nädalaks ajutise elukoha hinnaga 700 eurot ja avaldaja hüvitas ajutise elukoha üürimaksumuse summas 700 eurot. Avaldaja on kokku hüvitanud kahju summas 7663,45 eurot (6963,45+700).
4.Puudutatud isik on korteriomandi Tallinn, Sõpruse pst 220-41 omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 18.09.2019 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude hüvitamise tähtajaga hiljemalt 04.10.2019. Puudutatud isik sai kahjunõude kätte, kuid kahju ei hüvitanud. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud Tallinn, Sõpruse pst 220-32 korteri parandamise kulu summas 6963,45 eurot ja ajutise elukoha üürikulu summas 700 eurot. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast puudutatud isikute vastu läinud üle avaldajale. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta
sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud.
5.Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Korteriomanikul on kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud vältima teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist. Avaldaja hinnangul oleks asjast puudutatud isik pidanud vältima teisi kaasomanikke kahjustavat asjaolu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isikute vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kahjustav asjaolu (veekahju) tekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik olid kahju tekkimise hetkel korteri Tallinn, Sõpruse pst 220-41 omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
6.Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, tema rikkumist saab eeldada. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud
või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12913, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud Tallinn, Sõpruse pst 220-41 korterist (lisa 5). Seega ei pea avaldaja puudutatud isiku kohustuse rikkumist tõendama, kui on tõendatud, et kahju lähtus puudutatud isiku korteriomandist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr 32 on saanud 26.07.2019 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada said esik, köök, elutuba ja magamistuba. Esikus, köögis, elutoas ja magamistoas on kahjustatud põrandad. Esikus ja magamistoas on kahjustatud tapeet. Kõikides ruumides on kahjustatud laed. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. Avaldaja hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 5 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 32-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral võib vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
7.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr 32 siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei vältinud korterisisest veekahju) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
8.Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 04.10.2019. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 05.10.2019 ja avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates
05.10.2019. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on 0,00%. Põhinõude suurus: 7663,45 eurot ja viivised avalduse esitamise seisuga 12.12.2021 (periood 05.10.2019 – 12.11.2021) on 1291,66 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/). Puudutatud isiku vastuväited
9.Puudutatud isik ei nõustu esitatud kahjunõudega. Juhatuse liikme AM teate kohaselt sai veeleke alguse korterist 41 vannitoas asuva veetoruühenduse purunemise tõttu. Kahjukäsitluse käigus selgus, et vee lekke tema korteris põhjustas kraani purunemine vannitoas. Seda on kinnitanud ka KÜ Sõpruse pst 220 esindaja ja puudutatud isik rõhutab, et tegu on erakorralise sündmusega, mida ei saanud puudutatud isik ette näha ning mis ei ole seotud puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumisega, kuna olles hoolas, ei õnnestu sellist õnnetust ette näha ja vältida.
10.29.07.2019 on koostatud vara ülevaatuse akt Sõpruse pst 220-32 korteri osas, mille on allkirjastanud ainult kannatanu ning puudub kindlustusandja allkiri ehk sisuliselt on kannatanu hinnanud ise oma kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid kinnitavaid isikuid kaasamata. Juhtumi kirjelduses on toodud: „Ülevalt 5. korruselt jooksis vesi alla (tehakse remonti üleval). Kahjud kliendi korteri esikus, köögis, WC-s, elutoas ja magamistoas. Põrandad demonteerida esikus, köögis, elutoas ja magamistoas. Esikus ja magamistoas tapeet... Kõigis ruumides laed viimistleda.“ Aktis puudub ka kahju kirjeldus, mis on asendatud korteri skeemiga, mis ei anna aga adekvaatset pilti kahju ulatusest. Korter asub 4-ndal korrusel ning kahju saanud korter esimesel korrusel. Ei ole eluliselt usutav, et läbi kahe korruse lekkis sellisel määral vett, et põhjustada kirjeldatud kahjustusi. Puudutatud isik ei nõustu kahju ulatusega ega kahju suurusega.
11.Avaldaja ei ole kirjeldanud, milles seisnes KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustuse rikkumine, tegevust ei ole esile toodud, et väidetavat rikkumist vältida. Puudutatud isik on seisukohal, et kuna tema poolt on järgitud korrashoiukohustust ning eeldatavast tootmisdefektist toimunud kraani purunemist ei saanud ette näha, ei ole ta korrashoiukohustust rikkunud. Puudutatud isik ei saanud visuaalse vaatluse teel tuvastada võimalikku kraani defekti ning täitis oma korrashoiukohtustust parimal võimalikul viisil. Viimast tõendab ka remondi alustamine korteris. Puudutatud isik selgitab, et avaldaja lähtub kahju temalt nõudmisel valest eeldusest- eeldusest, et puudutatud isiku poolt on rikutud KrtS § 31 lg 1 ja AÕS § 72 lg 5 koostoimes olevaid kohustusi. Puudutatud isik on veenvalt tõendanud, et tema poolt ei ole kohustusi rikutud ning tema on korrashoiukohustust täitnud parimal võimalikul viisil. Tema poolt ei olnud võimalik ette näha ettenägematut asjaolu ehk temal puudus võimalus veekahju ära hoida.
12.Kahju, selle väidetav koosseis ja ulatust on see täies ulatuses tõendamata. Väidetavat kahju ei ole võimalik tõendada mistahes hinnapakkumisega, vaid väidetavat kahju tuleb tõendada otseste tõenditega. Kuna sellisteks tõenditeks ei saa olla fotod, sest nende pealt ei ole võimalik kahjude suurust kindlaks teha, siis on avaldaja avaldus väidetava kahju, selle koosseisu, koguse, rahalise suuruse jms. osas täies ulatuses paljasõnaline ja tõendamata. Lisaks ei ole avaldaja tõendanud, et väidetava kahju kõrvaldamise maksumus vastaks turutingimustele. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et vajalik oli asenduspinna võtmine ning võetud asenduspind vastaks samaväärsele ning selle hind turutingimustele. Kohtumääruse põhjendused
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja
korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
14.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. Kohus võttis avalduse 25.11.2021 määrusega menetlusse.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
16.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: • • • • • •
Tallinnas Sõpruse pst 220 korterelamus toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter nr 32; korter Sõpruse pst 220 - 32 oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud PZU ehk AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustuslepinguga nr 1426170050 (tl 9-10); avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 7663,45 eurot (tl 17-18); puudutatud isik on korteriomandi Tallinn, Sõpruse pst 220- 41 (registriosa nr 5343501) omanik; vee lekke korteris põhjustas kraani purunemine vannitoas; 18.09.2019 esitas avaldaja puudutatud isikule tagasinõude summas 7663,45 eurot (tl 27).
17.Pooled vaidlevad kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle.
18.Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
19.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses avaldajale kui kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.
21.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel
tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
22.Avalaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.
23.Avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt sai avaldaja 28.07.2019 kahjuteate, mille kohaselt toimus 26.07.2019 korteris Tallinn, Sõpruse pst 220-32 veekahju, mis sai alguse korterist nr 41. Juhatuse liikme AM teate (tlk 12) kohaselt sai veeleke alguse korteris 41 vannitoas asuva veetoruühenduse purunemise tõttu. Asja sisulise läbivaatamise käigus on samuti tuvastamist leidnud, et vee lekke puudutatud isiku korteris põhjustas kraani purunemine vannitoas. Kohtu korraldaval istungil 22.03.2020 väitis puudutatud isiku esindaja, et talle ei ole teada, milline kraan täpselt purunes (00:04:19). 03.01.2022 koostatud vastuväite punktis 2 leidis puudutatud isiku esindaja, et kraani purunemine vannitoas on erakorraline sündmus ning hilisemal istungil pidas esindaja vajalikuks edaspidi täpsustada, milline kraan see oli. Sellest järeldab kohus, et puudutatud isiku vastuväited erakorralise korteriomanikust sõltumatu juhtumi kohta on paljasõnalised, teadmata, mis ja miks täpselt purunes. 16.05.2022 menetlusdokumendis on puudutatud isiku esindaja täpsustanud, et purunes veekraan. 12.09.2022 menetlusdokumendis on puudutatud esiku esindaja täpsustanud, et purunes vannitoa veekraani ühendus. Kohus tuvastab esile toodud teabe ja tõendite põhjal, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri vannitoas asuva kraani purunemisest. Puudutatud isiku vastuväited, et tegemist oli erakorralise sündmusega arvestades avaldaja ja puudutatud isiku asja läbivaatamisel esile toodud selgitusi, ei ole põhjendatud.
24.Kohtu hinnangul on kahju suurus põhjendatud ja tõendatud. Avaldaja on kahjustunud korteri taastusremondi maksumuseks võtnud kaks hinnapakkumust: Vesrax pakkumine nr P 100236, 31.07.2019 ja Hensar Grupp 08.08.2019 pakkumine (tlk 14-16). Kuivõrd vaidluse all ei ole veekahju tekkimine korteris nr 32, vaid kahju ulatus ja hüvitise suurus, siis leiab kohus, et kirjeldatud remonditööd on kooskõlas kahjuavalduses esile tooduga. Ka puudutatud esik ei ole esile toonud, et teostatud tööd ei vastaks mahult või tööde vajalikkusest lähtuvalt hinnapakkumises kirjeldatule. Seega lähtub kohus Vesrax pakkumusest ja loeb teostatud tööd vajalikeks ja kahju suuruse tõendatuks. Puudutatud isiku vastuväite järgi ei ole eluliselt usutav et korteris oleks olnud 50m2 naturaalparketti. Vesrax hinnapakkumisest nähtuvalt on märgitud naturaalparketi montaaž koos alusvaibaga 13,14m2, 16,8m2, 16,83m2 ja naturaalparketi kogus 50m2, mis vastab eluruumi suurusele. Kohus selgitas kahel korraldaval istungil puudutatud isiku esindajale, et juhul, kui ta peab hüvitisesummat ebamõistlikuks, on kohustus TsMS § 230 lg 1 kohaselt seda väidet tõendada (00:50:11; 00:36:46) asjatundja või eksperdi hinnanguga. Puudutatud isik esitas De Facto OÜ pakkumuse, kus on remondikuluks hinnatud 6412.98 euro ulatuses töid. Kohus leiab, et see ei ole ilmselgelt seostatud konkreetse kahjustada saanud eluruumiga ning ehitushinnad muutuvad ajas, mis muudab taastamistööde kulukust. Vaidlusalune kahjujuhtum toimus juulikuus, ning remont teostati augustikuus, seega ei ka arvestada hindasid kogu 2019 piires.
25.Tööd teostati ja anti korteriomanikule üle 30.08.2019. Tulenevalt tööde spetsiifikast ja mahust on põhjendatud, et kannatanu vajas taastamistööde tegemise perioodiks elamispinda. Seega arvestades, et kahjujuhtum toimus 26.07.2019 ning korteri taastamistööd valmisid 30.08.2019, on tekkinud kahju asenduspinna üürimise kuluga. Nimetatut tõendab 15.08.2019 sõlmitud eluruumi üürileping, tasuga 700 eurot. Arvestades üürihindasid ja asjaolu, et asenduspind pidi leitama kiirelt, on see kohtu hinnangul mõistlik.
26.Avaldaja tugineb oma kahjunõudes asjaolule, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub lekkekoht, vaatamata asjaolule, et seal toimus remont. Avaldaja hinnangul on veekahju alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist, mille üle ka kohtumenetluses vaidlus puudub. Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele vastu leides, et veeleke tekkimisel on tegemist erakorralise sündmusega, kus kraani purunemine vannitoas ei ole puudutatud isikule ettenähtav ning ei ole seotud hoolsuskohustuse rikkumisega. Kohus leiab, et korteriomanikul lasus kohustus hoida eriomandi ese korras.
27.Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et 29.07.2019 koostatud vara ülevaatuse akt Sõpruse pst 220-32 korteri osas, on allkirjastanud ainult kannatanu poolt ehk sisuliselt on kannatanu hinnanud ise oma kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid kinnitavaid isikuid kaasamata. Kohus leiab, et kahju ulatus on tõendatud hinnapakkumustes kirjeldatud tööde loeteluga, milles puudub alus kahelda, kuivõrd ümberlükkavaid tõendeid ei ole. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu kahjukirjelduses ning fotomaterjalides. AM kirjast nähtuvalt teavitati puudutatud isikut veelekkest ja tekkimise põhjus sai tema poolt koheselt likvideeritud, seega ei saa talle alumiste korterite võimalikud veekahjustused teadmata olla.
28.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik vastutab korterile nr 32 tekitatud kahju eest. Kohtu hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult selle eest viivist. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul muutus kohustus sissenõutavaks 05.10.2019, kuivõrd 18.09.2019 esitatud kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 04.10.2019. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgset viivist. Avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 12.11.2021 seisuga on 1291.66 eurot, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele põhinõudelt alates 13.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
29.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
30.Avaldaja on taotlenud jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda.
31.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avaldaja nõude, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
33.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
35.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud summas 1398 eurot (11 tunni 39 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot).
36.Puudutatud isik ei nõustu avaldaja menetluskulude ega nende suurusega. Taotleb kohtult avaldaja menetluskulude suuruse, vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist.
37.Lepinguline esindaja on osutanud avaldajale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Avaldajat esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud. Arvestades vaidluse sisu ja asjaolu, et avaldaja esindajaks on kindlustusvaldkonnaga igapäevaselt tegelev jurist, peab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.
38.Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: o nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 12.11.2021 avalduse koostamine ja kohtule esitamine (3 tundi); o 25.11.2021 kohtumäärusega tutvumine (3 minutit); o asjast puudutatud isiku (API) 28.11.2021 taotlusega tutvumine (1 minut); o API 03.01.2022 vastusega tutvumine ning avaldaja 04.01.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (1 tund); o ettevalmistus 25.03.2022 kohtuistungiks (30 minutit); o avaldaja esindamine 25.03.2022 kohtuistungil (55 minutit); o 25.03.2022 kohtuistungi protokolliga tutvumine (10 minutit); o API 28.04.2022 taotlusega tutvumine (2 minutit); o kohtu 28.04.2022 kirjaga tutvumine (1 minut); o API 16.05.2022 seisukohaga tutvumine (30 minutit); o ettevalmistus 11.08.2022 kohtuistungiks (1 tund); o avaldaja esindamine 11.08.2022 kohtuistungil (44 minutit);
o 11.08.2022 kohtuistungi protokolliga tutvumine (10 minutit); o API 12.09.2022 seisukohaga tutvumine (30 minutit); o avaldaja 21.09.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (50 minutit); o API 11.10.2022 seisukohaga tutvumine (10 minutit); o ettevalmistus 20.10.2022 kohtuistungiks (15 minutit); o avaldaja esindamine 20.10.2022 kohtuistungil (23 minutit); o avaldaja 24.10.2022 seisukoht käibemaksu osas ja teeside esitamine (1 tund); o menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit).
39.Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega (sh menetlusdokumentide sisuga), nõustub puudutatud isikuga, et avaldaja ajakulu on osaliselt ülepaisutatud ega vasta töö mahule: •
Nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine ja avalduse koostamine on võtnud aega 3 tundi. Arvestades avalduse ja selle lisade sisu ja mahtu, leiab kohus, et selle koostamine ei saanud avaldaja esindajal aega võtta rohkem kui 1,5 tundi.
40.Ülejäänud osas peab kohus avaldaja esindaja ajakulu põhjendatuks. Tehtud toimingud on avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Kõigi toimingute tegemine on kontrollitav ka tsiviilasja toimikust ja neile kulunud aeg ei ole ülepaisutatud. Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega selgitusi avaldaja konkreetsete menetluskulude osas.
41.Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 10 tundi 4 minutit (1,5 tundi + 3 minutit + 1 minut + 1 tund + 30 minutit + 55 minutit + 10 minutit + 2 minutit + 1 minut + 30 minutit + 1 tund + 44 minutit + 10 minutit + 30 minutit + 50 minutit + 10 minutit + 15 minutit + 23 minutit + 1 tund + 20 minutit). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on avaldaja õigusabikulu kokku 1006,67 eurot (10 tundi 4 minutit × 100 eurot).
42.Lisaks eeltoodule taotleb avaldaja puudutatud isikult riigilõivu 50 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.
43.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1056,67 eurot (1006,67 + 50), mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
44.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
45.Kuivõrd puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema endi kanda, ei analüüsi kohus nende põhjendatust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.