Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Stephen Jerome Wyatti (Wyatt) vastu lepingust tuleneva raha tasumise nõudes. Hagihind 39 701,36 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
09.01.2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
AB
EMERALDLEGAL
(registrikood 14529431 )
Hageja esindaja:
Robert Sarv (juhatuse liige, e-post xxx)
Kostja:
Stephen Jerome Wyatt (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx, e-post: xxx)
Kostja esindaja:
OÜ
Vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (24.03.-28.03.2023, e-post [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Stephen Jerome Wyatti (Wyatt) vastu lepingust tuleneva raha tasumise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Stephen Jerome Wyattilt (Wyatt) hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks 04.09.2018.a Kliendilepingust ning alates 30.11.2021-28.02.2022 esitatud arvetest tulenev tasumata võlgnevus kogusummas 22 023 (kakskümmend kaks tuhat kakskümmend kolm) eurot 66 senti, sh põhivõlgnevus 20 340,20 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 683,46 eurot. Perioodil 01.03.2022-31.05.2022 esitatud arvete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
3.Välja mõista kostjalt Stephen Jerome Wyattilt hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja viivis määras 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 20 340,20 eurolt alates 09.06.2022 kuni 05.06.2023 summas
3 681,58 eurot, edasi alates 06.06.2023 määras 0,05% päevas põhinõudelt (20 340,20 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 14 975,16 eurot (20 340,20-1 683,46-3 681,58)
4.Jätta poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel täies ulatuses poolte endi kanda.
5.Jätta kehtima Harju Maakohtu 09.06.2022.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud kuni käesoleva kohtulahendi täitmiseni kostja poolt.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluse peatamata jätmise osas ei kuulu kohtuotsus edasikaebamisele. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas 08.06.2022 Harju Maakohtule hagi Stephen Jerome Wyatti vastu raha tasumise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.09.2018 kirjaliku kliendilepingu õigusalase nõustamise ja esindamise osas. Hageja on osutanud kostjale õigusteenust vastavalt poolte kokkuleppele ning on väljastanud tehtud töö eest alati kooskõlas lepinguga jooksvalt arveid. Hageja on saatnud kostjale alati kõik arved kooskõlas lepinguga e-postile. Hageja hinnangul pole poolte vahel vaidlust selles, et kostja on kõik arved kätte saanud. Seni ei ole kostja esitanud kordagi pretensiooni, et ta ei ole arveid saanud. Kõigi arvete selgitused on olnud inglise keeles ning vajadusel on hageja selgitanud kostjale arvete sisu. Kostja ei ole teinud hagejale päringuid seoses arvete sisuga. Kostjal puudusid vastuväited arvete osas kuni 01.06.2022. Kostja tekitas hagejas teadvalt ebaõige ettekujutuse arvete maksmise kohta, tekitades ettekujutuse, et ta maksab kõik arved ära kohe, kui saab enda maja müüdud. Pooltel ei ole mõistlikku vaidlust selles, et hageja on informeerinud kostjat kõigist õigusteenuse osutamise detailidest peensusteni ning kostja ei ole kuni 01.06.2022 hageja õigusteenuse ega arvete sisu ja mahu kohta ühtegi pretensiooni esitanud. Hageja oli nõus ootama õigusteenuse tasudega kuni kostjal tekib raha õigusteenuse eest tasumiseks. Hageja büroojuht, kes on suhelnud kostjaga võlgnevuse tasumise teemal, koostas kokkuvõtte võlgnevuse tasumise lubadustest ja käigust ning hageja tugineb sellele täies ulatuses. Hageja esitab kohtule tõendid selle kohta, et kostja on tasunud järjepidevalt vastavalt esitatud arvetele ühtegi vastuväidet esitamata kõik arved. Kostja on tasunud perioodil 10.01.2019 – 10.08.2021 hagejale iga kuu perioodiliselt kokku 34 674,43 eurot. Kostja ei ole sel perioodil tasu suuruse jm kohta pretensioone esitanud. Kostja on tasunud isikliku õigusteenuse eest AmFuels Baltics OÜ arvelt 01.01.2019 kuni hagi esitamise hetkeni kokku 22 037,10 eurot. Kostja ei ole sel perioodil tasu suuruse jm kohta pretensioone esitanud. Poolte praktikast omab siinse vaidluse seisukohalt tähtsust ka see, et kostja vastab kõigile sõnumitele (Whatsapp, sms, kõned, e-kirjad)
minutite jooksul ning teeb seda alati põhjalikult. See tähendab, et kostja töötab talle edastatud info alati läbi ning vastab viivitamata. Kuna kostja ei ole seoses arvetega sisuliselt ega kokkulepitud ajal vastanud, tuleb sellest lugeda, et kostja on olnud arvetega nõus. Kostja sai hagejalt kokku sadu meeldetuletusi, isegi nii palju, et kostja palus 16.03.2022 e-kirjas meeldetuletuskirjad välja lülitada, kuna ta saavat neid liiga palju ning ta töötab võla tasumise nimel. Kostja oli teadlik õigusteenuse lepingu punktist 4.4, mis ütleb, et klient on kohustatud arve tasuma 7 tööpäeva jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Arvega mittenõustumisel peab klient 3 tööpäeva jooksul, alates arve saamisest, teatama sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks. Kuna kostja teadis, et tal ei ole tegelikke ja sisulisi pretensioone hageja tööde suhtes, siis pettiski ta teadvalt hagejat eesmärgiga jätta rahalised kohustused täitmata pärast maja müüki. Kostja tasus 43 215,84 eurot. Eeltoodut summat ületavas osas on kostja jätkuvalt hagejale võlgu. Kostja ei ole kordagi kohtueelselt vaidlustanud arvete edastamist ja arvete sisu. Kostja on avaldanud hagejale, et ta lihtsalt jätab osa oma suva järgi maksmata argumendiga „idaeurooplased püüavad lääne inimesi petta“, „ta ei ole loll“ ja tema on nüüd selle „pettuse“ avastanud ning ei luba siis nüüd (ehk pärast kõiki lubadusi kõik arved tasuda ja õigusteenuse järjepidevat edasi tellimist) end „lolliks pidada“ ja „petta“. Kostja tasu maksmise kohustus tuleneb lepingu punktist 4.1 ning maksmise tähtaja sätestab punkt 4.4 – arved tuleb maksta seitsme päeva jooksul alates nende väljastamisest. Hageja on lugenud arvete tasumise tähtpäevaks arvetele märgitud päeva, mis võib olla hilisem võrreldes lepingus kokkulepitud maksetähtajaga. Hageja on arvestanud viivist arvele märgitud tähtpäevale järgnevast päevast. Kostja on lepingut rikkunud. Kostja kohustuseks oli tasuda hagejale tehtud tööde eest. Kostja ei ole hagejale tehtud töö eest tänaseni tasunud. Seega on kostja lepingut rikkunud. Kostja poolt on tasumata arved kogusummas 33 856,79 eurot, sh 32 025,02 eurot põhivõlgnevus ja 1831,77 eurot viivised (hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summalt 28 918,02 eurolt). Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 32 025,02 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis summas 1831,77 eurot; samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis määras 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 28 918,02 eurot alates 09.06.2022 kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi määras 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis määras 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 3107 eurot alates 14.06.2022 kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi määras 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt; jätta kõik menetluskulud kostja kanda. (kd. 1,tl. 1-98).
2.Harju Maakohtu 09.06.2022.a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. Kostja esitas määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2022.a määrusega jäeti kostja määruskaebus rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 09.06.2022.a määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale (kd 1, tl. 99-101).
4.Viru Maakohtu 14.06.2022.a määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hahejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so täiendava riigilõivu tasumiseks (kd. 1, tl. 104-106).
5.Hageja kõrvaldas puudused 15.06.2022. 15.06.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks (kd. 1, tl. 109-111).
6.Kostja esitas 04.07.2022 kohtule taotluse kokkuleppe/kompromissi sõlmimise või hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.08.2022. (kd. 1, t. 116).
7.Hageja esitas 08.07.2022 taotluse, milles palub teha pooltele kompromissettepanek, mida pooled võiksid arutada, kuna valmisolek kompromissi sõlmimiseks on olemas. Pooled on arutanud kompromissi sõlmimise, kostja pakkumine oli 25 000 eurot, hageja pakkumine 35 000 eurot. Hageja ettepanek kompromissiks on alljärgnev: „kostja tasub põhisumma 25 574,16 eurot, samuti umbes 50% viivisest ja menetluskulud, mida hageja tagasi ei saa ning hageja loobub jooksvast viivisest 0,06% päevas = 21,9% aastas ning muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“ Hageja palus kaaluda TsMS § 333 lg 1 alusel, kas hagile vastamiseks ligi 2,5 kuu andmine on põhjendatud, sest kostjal on olnud teada võlgnevuse sissenõudmise fakt alates maikuu 2022. a lõpust; ta on saanud hagile vastamise korraldamisega tegeleda alates juuni lõpust ning esindaja leidmine suveperioodil ei nii keeruline, nagu kostja paljasõnaliselt väidab.
8.20.07.2022 esitas kohus kohus menetlusosalistele alljärgneva kompromisslepingu projekti ning tegi ettepaneku sõlmida kompromiss alljärgnevas: „Kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse summas 25 574,16 eurot, 50% sissenõutavaks muutunud viivisest summas 915,89 eurot, hagi tagamise riigilõiv summas 70 eurot ning 1⁄2 riigilõivust summas 700 eurot, kokku 27 260,05 eurot. Kostja tasub võlgnevuse kogusummas 27 260,05 eurot 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Hageja loobub lisanduva viivise nõudest. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tühistada hagi tagamise määrus (et anda kostjale võimalus võlgnevuse tasumiseks). Hageja taotleb 1⁄2 riiiglõivu, summas 700 eurot ja hagi tagamise tagatise, summas 1985,07 eurot, tagastamist.“ Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust (sh kohtu poolt pakutud viisil). Kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 23.08.2022. Kompromissi mittesõlmimise korral esitada kostjal Stephen Jerome Wyattil (Wyatt) vastus hagile hiljemalt 31.08.2022. Kohus selgitas hagejale, et: „Vastuseks hageja palvele kaaluda, kas kostjale vastamiseks ligi 2,5 kuu andmine on põhjendatud, selgitab kohus, et kohus lähtus taotluse lahendamisel sellest, et seoses puhkustega, sh asja lahendava kohtuniku puhkusega, asja sisulist lahendamist ei toimu. Antud asjaolust tulenevalt pidas kohus võimalikuks/põhjendatuks anda kostjale tavapärasest pikem tähtaeg.“ (kd. 1, tl. 117-118)
9.Kostja esitas 20.07.2022 vastuse, milles nõustus kohtu poolt pakutud kompromissiga ja kohustus antud kogusumma 27 260,05 eurot tasuma 7 päeva jooksul. Kostja palus edastada talle rekvisiidid, kuhu summa tasuda. (kd. 1, tl. 121-122). Kohus 21.07.2022 kirjas soovitas kompromissi sõlmimiseks pöörduda hageja poole (kd. 1, tl. 123). Kostja 21.07.2022 teate kohaselt on hageja tema meilid blokeerinud, kostja palus vabastada tema arestitud konto (kd. 1, tl. 124125)
10.Hageja esitas 26.07.2022 arvamuse, milles märkis: „Kohtu ettepanekus ei ole arvestatud, et põhivõlg on 25 574,16 eurot (kui lahutada arvete põhisummast maha kostja tehtud makse ning arvestada seda vaid põhikohustuse katteks), kuid sellisel juhul tuleb arvestada 50% viivisena mitte ainult 1831,77 eurot, vaid kogu hagi esitamisele eelnevalt sissenõutavaks muutunud 5 779,96 + 1831,77 eurot viivisena. Kuna kohus on viidanud 50% viivisele ja pidanud seda mõistlikuks ja ka kostja on pidanud seda mõistlikuks vastustes hagejale, siis tegelik viivisevõlg on 7611,73 eurot ning sellest 50% on 3805,87 eurot. Kohtu ettepanekus ei ole arvestatud kohtutäituri tasudega (kogusummas 459 eurot) hagi tagamise rakendamisel ja tühistamisel ning kohtupraktikaga, mille kohaselt ei pea ka juhatuse liige osutama esindatavale tasuta õigusabi. /--/ Kuna kostja viitab läbivalt kohtu ettepanekule ja tuleb kompromissiläbirääkimistel lähtuda põhimõtetest, mille suhtes on kostja valmisolekut väljendanud, siis vastab kohtu osundatud põhimõtetele enim hageja pakkumine summas 30 213,05 eurot ning sellise summa tasumisel loetakse kõik poole nõuded lõppenuks. 30 213,05 eurot koosneb "põhivõlast" 25 574,16 + täituritasudest 459 + riigilõivud 700 + 70 + ülejäänu on viivis (vähemalt summas 3805,87 eurot) (tegelikult on summa isegi 30 609,03 eurot, aga hageja on valmis summat alandama 30 213,05 euro peale). Hageja loobub täielikult muudest menetluskuludest, et soodustada kompromissi. Samuti peab kompromissi korras kokku leppima, et hagi tagamine jääb peale kuni ülekande
tegemiseni ning hageja annab kohtutäituri kaudu nõusoleku ülekande tegemiseks. /----/ Kui kohus leiab, et eeltoodud informatsiooni põhjal on mõistlik teha pooltele uus kompromissiettepanek, siis jääb hageja seda ettepanekut ootama. Kui kohus peab hageja arvutuskäiku põhjendatuks, on hageja valmis ette valmistama kompromissilepingu asja lõpetamiseks.“(kd. 1, tl. 139-141) 26.07.2022 esitas hageja ka teise taotluse, milles märgib: „Hageja palub kohtul arvesse võtta asjaolu, et kostja pole vaidlustanud põhinõude suurust ehk järelikult arvete saamist ning poolte vahel oli küsimuse all üksnes see, kui suure osa viivisest peaks kostja hagejale hüvitama. Kostja ei ole vaidlustanud viivisearvestust ning oli nõus põhimõttega "50%". Hageja oli valmis loobuma menetluskuludest, kui pooled lepivad kokku summana 30 000 eurot.“(kd. 1, tl. 128-130)
11.Kostja esitas 26.07.2022 vastuse, milles nõustus veelkord kohtu poolt pakutud kompromissiga ning palus vabastada tema konto. Kostja viitas ka sellele, et ühe korra hageja siiski tunnistas, et võttis temalt liigselt raha, tagastades 2019. aastal kostja kontole 1⁄2 hageja poolt nõutud summast. Kostja märkis, et kohtu poolt pakutud kompromiss on mõistlik. (kd. 1, tl. 131-136)
12.26.07.2022.a kohtunõudes esitas kohus vastuse hageja 26.07.2022 arvmusele, samuti teatas kohus, et jätab hageja 26.07.2022 pakutud tingimustel kompromissi projekti koostamata. Kohus kohustas hagejat hiljemalt 05.08.2022 esitama kohtule nõude aluseks olevad arved ja andmed, milliste arvete/võlgade/viiviste katteks on kantud kostja poolt tasutud summad. (kd. 1, tl. 144-145)
13.Hageja esitas 27.07.2022 vastuse, milles märkis: „Pooled jõuaksid kompromissile hulga lähemale, kui te väljendaksite kostjale, et ta peab arvestama ka viiviseosa, mille on hageja tasutuks märkinud. Viimasel juhul oleks põhinõudeks hoopis 32 025,02 eurot (mitte kostja arvestuse, kus üldse pole viivist arvestatud, põhjal 25 574,16 eurot). Erinevus tekibki sellest, kas arvestada kostja põhivõlast summas 68 790 eurot maha tehtud makse summas 43 215,84 vaid põhikohustuse katteks, siis on tõesti põhivõlg 25 574,16 eurot. Kuna seadus annab hagejale võimaluse maha arvestada võrdeliselt ka viivist, siis on tegelik põhivõla summa 32 025,02 eurot ning sellele lisandub veel 1831,77 eurot. Ehk hageja vastutulek on ligi 4000 eurot + menetluskulud. Rõhutamist väärib, et kostja ei ole seda arvestuskäiku vaidlustanud. Sel põhjusel palus hageja mitte anda hagejale ülesandeks tööd, mis nõuab 2-3 h ressursikulu, et tõendada seda, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kohus saab arvete ülevaate kätte hagi p-st 19, mida kostja pole vaidlustanud (seda kinnitab ka kostja loogika: põhivõlg 68 790 miinus 43 215,84 on tõesti 25 574,16 eurot = see vastab hagi p 19 tabeli loogikale). Kohus saab usaldada poolte arvamust faktiväidete kohta, sest see on poolte faktiväited määrata. Kui kohus ei pea võimalikuks enne 22.08.2022 menetlustoiminguid teha, siis on see hagejale arusaadav ning sellisel juhul jääb hageja ootama kohtuniku naasmist 22.08.2022. Hagejale sobib, kui asi jääb pausile ning tuleme selle juurde tagasi augusti teises pooles. Hageja ei näe mõtet esitada kohtule tõendeid asjaolude kohta, mida kostja pole vaidlustanud.“ (kd. 1, tl. 147)
14.Kohus tegi 29.07.2022 pooltele veelkord kompromissettepaneku (võttes sh arvesse hageja poolt märgitut): „Kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse summas 25 574,16 eurot, 50% sissenõutavaks muutunud viivisest summas 915,89 eurot, 50% viivisest perioodi 09.06.2022 kuni 29.07.2022 eest summas 408,22 eurot, kohtutäituri tasu summas 459 eurot, hagi tagamise riigilõivu summas 70 eurot ning 1⁄2 riigilõivust summas 700 eurot, kokku 28 127,27 eurot (antud summa võib muutuda/suureneda kui pooled lepivad kokku jooksva viivise mitte 29.07.2022 seisuga, vaid kompromissi sõlmimise seisuga). Kostja tasub võlgnevuse kogusummas 28 127,27 eurot või muu poolte kompromissis kokkulepitud summa 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Hageja loobub alates 30.07.2022 või kompromissi sõlmimisele järgnevast päevast lisanduva viivise nõudest. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagi tagamine jääb kehtima kuni ülekande tegemiseni ning hageja annab kohtutäituri kaudu nõusoleku ülekande tegemiseks. Hagi tagamine tühistatakse kohtutäituri kaudu koheselt pärast kompromissis märgitud võlgnevuse tasumist. Hageja taotleb 1⁄2 riigilõivu, summas 700 eurot ja hagi tagamise tagatise, summas 1 985,07 eurot, tagastamist.“
Kohus märkis, et kompromissi mittesõlmimise korral esitada kostjal Stephen Jerome Wyattil (Wyatt) vastus hagile hiljemalt 31.08.2022 (kuna kostja ei olnud sisulist vastust hagile eelnevalt esitanud). (kd. 1, tl. 148-151)
15.Kostja esitas 29.07.2022 vastuse, milles teatas, et tasub võla kogusumma 28 127,22 eurot või muu poolte kompromissis kokkulepitud summa 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. (kd. 1, tl. 152)
16.Kostja esitas 01.08.2022 Harju Maakohtule taotluse tõendite kogumiseks, so välja nõuda Politsei- ja Piirivalveametilt välja andmed selle kohta kas Aigul Aimakova suhtes on väljastatud INTERPOL ́i punane hoiatusteade (red notice) või mitte ja kui Aigul Aimakova suhtes on INTERPOL ́i punane hoiatusteade (red notice) väljastatud, siis alates mis kuupäevast. Taotluses märkis kostja seonduvalt hagiga, et: „... juhul, kui pooled ei saavuta asjas kompromissi, hageja vastu vastuhagi esitamist, mis oleks suunatud põhihagi tasaarvestamisele ja/või vastuhagi rahuldamine välistaks täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise .... „ (kd. 1, tl. 153-158)
17.Hageja esitas 23.08.2023 teate, milles märkis, et: „Hageja on hetkel nõus kohtu pakutud tingimustel kokkuleppe sõlmima, kuid kostja on sellest ungari keeles keeldunud, sest ei soovi lisada kompromissilepingusse tingimust, et kõik poolte nõuded lõpevad kompromissi sõlmimisega. Kostja pole hagejale teatanud nõuetest hageja vastu ega nende sisust, kuigi hageja seda kostjalt 09.08.2022 küsis (kostja jättis üldse vastamata). Hagejal puudub mõte sõlmida kompromiss ja loobuda viivise nõudmise õigusest, kui pooled peavad hiljem uuesti õigusvaidluseid pidama. Kui kohus peab võimalikuks pooli kompromissile suunata, siis on hageja valmis kompromissi arutama. Muul juhul palub hageja kohtul menetlusega edasi minna.“ (kd. 1, tl. 161-163)
KOSTJA VASTUS
18.Kostja esitas 30.08.2022 vastuse hagile, milles märkis, et on üritanud leida endale esindajat, kuid see ei ole õnnestunud. Kostja on pühendunud asja lahendamisele, Robert Sarv võttis temalt tasu ja võib-olla võlgneb ta talle makstud raha tagasi. Kostja väitel ei ole see esimene kord, kui temalt on liiga palju tasu võetud ja osa õigusabikuludest on talle tagasi makstud. Lisatud on Swedbanki pangakonto väljavõte alates 02. detsembrist 2019. See kajastab 4095 € tagasimakset, mis moodustab ~ 50% tema poolt makstud tasust, võttes aluseks ~ 10 000 € kahe lepingu sõlmimise eest. Seoses kostja poolt varasemalt esitatud taotlusega tõendite kogumiseks märkis kostja, et Katrin Paulus 17.03.2022 teatas talle, et Aigul Aimakova kohta tehti punane teade. See asjaolu on märkimisväärne, sest tema sõnul oli punane teade väljastatud kuni 24. maini 2022, mil nad kohtusid laste tagasisaamise spetsialistiga. Laste tagasisaamisega seonduvate toimingute osas leiab kostja, et puudus vajadus kohtuda 3,5 tundi, piisav oleks olnud 15 minutit, et arutada edasist tegevust. Prokurörile e-kirja koostamise eest küsiti temalt 1000 eurot. Toimus palju telefonivestlusi (mille lindistas), kus Robertiga arutasid üht teemat ja jõudsid kokkuleppele, kuid hiljem teatas hageja, et rääkis Katrin Paulusega. Nad leidsid talle ütlemata teistsuguse lähenemisviisi, seejärel edastasid selle lähenemisviisi kohtule ja kohus lükkas lähenemisviisi tagasi kui menetlusvea. Seda meetodit kasutati korduvalt ja ta usub, et see oli hageja viis õigustasude kogumiseks. (kd. 1tl. 164-171)
19.Hageja esitas 03.10.2022 taotluse eelistungi määramiseks, kuna kostja vastus on üldsõnaline ja laialivalguv. (kd. 1, tl. 175-176)
20.Kostja esitas 02.01.2023 täiendavad tõendid, millele osaliselt põhineb tema vastuväide. Samuti teatas kostja, et ei saa kohtuistungil osaleda, kuna viibib Saksamaal, kostja palus teatada virtuaalse istungi korraldamisega seotud asjaoludest. Kohtule esitatud tõendid/dokumendid on
seotud laste Kasahstanist tagasisaamisega seotud küsimustega ja teenuse eest osutatud arvetega. (kd. 2, tl. 5-33)
KOHTUISTUNG
21.09.01.2023 kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Võlg on tekkinud arvetest, mis on tabelis alates 30.november ja kus tabelis muutub saldo poitiivseks, kuna kostja tegi hagejale ülekande. Hageja on lugenud selle kostja tehtud maksega varasemad sissenõutavaks muutunud arved tasutuks, need arved olid maksmata. Kostja poolt on tasumata 14 arvet. Põhikohustus moodustab 32 000 eurot, tabelis näidatud jääk 33 000 eurot on koos viivisega. Kostja on üle kandnud 43 215,84 eurot. Kostjale on osutatud kogu õigusabi, mida kostja on tellinud lepingu alusel erinevate kaasuste raames, seda kõike on tehtud ja nagu hagis on välja toonud, siis ei ole kostjalt tulnud vaidlustust, et ta ei ole neid arveid saanud. Arvete edastamisel, seal lehekülg 1 on alati ametlik arve plankett ja alates leheküljest 2 on tegevuste loetelu, kliendilepingus on p.4.4 välja toodud, et kui klient ei ole arvet saanud või selle sisuga nõus, siis loetakse arve ja töö vastuvõetuks. Lepingu tüübiks on käsundusleping. Hageja on nõus kohtu poolt pakutud kompromissiga, mille alusel kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse summas 25 5744,16 eurot ja muud kulud. Kompromissi puhul oleks hageja nõus vähendama põhinõuet 4 000-5000 euro võrra. Hageja esitas taotluse kohaldada TsMS § 231 lg 4. Kostja väitel ei ole ta saanud koopiat hagist ja selle lisadest. Kostja tunnistas, et tegi hagejale juunis 2022 ülekande summas 43 215,84 eurot. Kohtu poolt pakutud kompromissiga enam ei nõustunud, kostja on nõus kompromissi korras tasuma 10 000 eurot. Kostja jäi seisukohale, et ta on hagejale tasunud juba piisavalt palju, ta on tasunud õiglaselt, ta ei ole saanud teenust selles ulatuses, nagu hageja on märkinud. Samuti on temalt kasseeritud nende teenuste eest, mida ta ei ole soovinud, seega leiab, et ei pea selle eest maksma. Alates 30.11.2021-31.05.2022 saadetud arved ja arvete selgitused on tema poolt kätte saadud.25.05.2022, kui tema juures kodus olid nii Katrin Paulus kui Robert Sarv, siis ta palus Robertil lahkuda, kuid ta ei teinud seda. Kostja leiab, et teda on koheldud kui rumalat välismaalast, kellelt tulebki raha välja pumbata. Kostja leiab, et ta ei ole enam hagejale midagi võlgu. Kostja väite kohaselt on tegemist hageja käitumismustriga. Kohus selgitas kostjale kompromissiga seotud asjaolusid, samuti seda, et sellisel juhul saaks tema arveldusarved vabaks ja viivised ei läheks edasi. Kohus selgitas samuti, et kuna osa dokumente on hageja poolt esitatud ingliskeelsena, kohtumenetlus on eestikeelne, siis see eeldab ka, et kostjale võivad tulla täiendavad kulud ka tõlkekulude näol juurde, mida enam kohtumenetlus venib, seda rohkem võivad edasi minna viivised. Kohus andis kostjale tähtaja 3 päeva selleks, et mõelda, kas on võimalik sõlmida 2022. juulis kohtu poolt pakutud kompromiss, sest hageja oli selle kompromissiga nõus. Kohus määras, et hageja esitab 10. veebruariks arved koos selgitustega ja kostja saab oma täiendused, taotlused esitada kohtule hiljemalt 22. veebruariks, siis kohus edasi otsustab, kas lahendab asja kirjalikus menetluses, seda võib hageja ka kirjutada, kas on võimalik lahendada kirjalikus menetluses ja kostja 22. veebruariks vastab, kas on edasi võimalik minna kirjalikus menetluses. (kd. 2, tl. 40-47)
ASJA EDASINE KÄIK
22.Kostja esitas 07.02.2023 vastuse, milles märkis, et hageja on temalt liiga palju raha võtnud. Ta ei ole keeldunud maksmast, vastupidi, ta maksis talle seda, mis tema arvates kajastas aega, mida hageja tema esindamiseks kulutas. Ta teatas hagejale, et ta ei maksa lepinguga vastuolus tehtud otsuste eest ega oma kodus veedetud aja eest (31.05.2022 arvel nr. 22050041 märgitud ajakulu 3,5 tundi, tegelik ajakulu moodustas 15 minutit). Kogu infot oli kostja varem näinud. Ükski hageja dokument ei kajasta arveid, kus on kajastatud Katrin Paulusega nõupidamisega seotud tasusid, mis läksid vastuollu sõlmitud lepinguga. Ta on korduvalt hagejale öelnud, et ei
ole nõus sellise tegevuse eest maksma, pealegi on K. Paulus talle valetanud. Seetõttu soovib kostja hagejalt ja K. Pauluselt saada tagasi 33 047,64 eurot. (kd. 2, tl. 56-64).
23.Hageja esitas 10.02.2023 kohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks (võlgnevuse tabel, arved ja arvete selgitused). Hageja märkis, et kostja võttis eelistungil omaks hageja väite, et ta on kõik hagi aluses nimetatud arved kätte saanud; kostja on, viitega maja müümise soovile ja seejärel arvete tasumisele, andnud hagejale pärast arvete väljastamist korduvalt lubadusi arved tasuda, st võttis kohtuväliselt õigeks hageja nõude pärast seda, kui hageja oli saatnud talle mitukümmend meeldetuletuskirja ning korduvalt meelde tuletanud võla tasumise. Nimetatud asjaolud on olulised kostja käitumise hindamisel hea usu põhimõtte ja heas usus käitumise kontekstis. Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni enne 01.06.2022 (st hetkeni, mil kostja müüski maja, sai raha ning siis lahkus riigist), kuid kostja on väga aktiivse suhtlusmaneeriga ning reageerib, kui tal on midagi avaldada, väga kiiresti. Pooled leppisid kliendilepingu p-s 4.4 kokku tähtaja pretensioonide esitamiseks ja tõendamiskoormuse ümber pööramiseks pärast nimetatud tähtaega ehk kokkulepitud tähtaja möödumise järel peab kostja tõendama pretensioonide sisu. (kd. 2, tl. 67-101)
24.24.03.2023 teatas kohus menetlusosalistele, et lähtudes nii menetlusökonoomia põhimõttest kui ka sellest, et pooled on kohtuistungil ära kuulatud, uue kohtuistungi määramine tooks kaasa põhjendamatud menetluskulud (tõlgitasu) ning et kostja ei viibi Eestis, jätkab kohus käesoleva tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus tegi veelkord pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss vastavalt 29.07.2022 tehtud ettepanekule. Kohus teatas, et kompromissi mittesõlmimise korral on lõppseisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamise tähtaeg 10.04.2023, vastuväidete esitamise tähtaeg on 17.04.2023. Kohus teatas, et kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja teatab kohus kompromissi mittesõlmimise korral pärast seisukohtade saabumist. (kd. 2, tl. 102104)
25.Kostja teatas 24.03.2023 kohtule, et teda esindab menetluses advokaat Tiina Mare Hiob. T.M. Hiob esitas 28.03.2023 teatise mille kohaselt sai ta materjalid üle vaadatud ja analüüsitud, ta selgitas kostjale õiguslikku olukorda, sh 24.03.2023 menetlusdokumendis sätestatud tähtaegasid ja juhul, kui isik ei tunnista hagi ega nõustu ka kompromissiga, vajadust esitada sisuline põhistatud vastus. Esindaja volitused piirnesid materjalidega tutvumise ja kliendile olukorra selgitamisega ning õiguslikule perspektiivile hinnangu andmisega, edasiseks tal volitused puuduvad. (kd. 2, tl. 106, 112-113). Kostja esitas 03.04.2023 taotluse dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks. (kd. 2, tl. 114116). 04.04.2023 vastusega jättis kohus taotluse rahuldamata. (kd. 2, tl. 117)
26.Hageja esitas 10.04.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustasid hageja menetluskulud kokku 5166,45 eurot, sh riigilõiv 1470 eurot; lepingulise esindaja kulu 3346,65 eurot (tunnitasuga 160 eurot tund ilma käibemaksuta); sõidukulu 16,20 eurot, kohtutäituri tasu hagi tagamiselt 333,60 eurot. Hageja palus menetluskulud kostjalt välja mõista, samuti palus välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras. (kd. 2, tl. 120-126)
27.Hageja esitas 10.04.2023 kirjalikud teesid, milles palus hagi rahuldada, kuna poolte vahel puudub vaidlus 04.09.2018 lepingu sõlmimise, tunnihinna 130 eurot + käibemaks määramise ja kohustuse olemasolu üle. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei ole kordagi kuni 01.06.2022 pretensioone esitanud. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on järjepidevalt, kuni 2022. aasta maikuu lõpuni hageja teenust kasutanud. Kostja vastuväited on olnud paljasõnalised, kostja ei ole omavastuväiteid millegagi kinnitanud. Kostja on 09.01.2023 kohtuistungil selgitanud, et vähendas oma suva järgi hageja poolt nõutud tasu ca 1/3 võrra. Ühtegi konkreetset vastuväidet hageja mistahes arvete osas ei ole kostja esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja väljastas kostjale arved ja kostja on need kätte saanud. Hageja palub rahuldada hagi nii
põhinõude kui ka viiviste osas, samuti palub jätta jõusse hagi tagamine kuni jõustunud kohtulahendi täitmiseni. (kd. 2, tl. 127-130)
28.Hageja esitas 11.04.2023 arvamuse, milles märgib, et: „Hageja palub kohtul edasise menetluse käigu kujundamisel arvestada Riigikohtu asjas nr 2-17-13391 (p-des 16 - 22) põhimõtteid eesmärgiga välistada hilisem tarbetu vaidlus menetlusõiguse kohaldamise üle. Hagejale ei ole teada, et kostja oleks nõustunud kirjaliku menetlusega. Kui kohus määrab kohtuistungi, on kostja kohustus tagada tõlk (see pole kohtu kohustus) ning praegu on pooled saanud piisavalt avaldada asja sisuliseks arutamiseks istungil. Hageja palub võimalust osaleda istungil menetluskonverentsi teel.“ (kd. 2, tl. 132-133)
29.Kostja esitas 12.04.2023 vastuse, milles ei nõustunud hageja menetluskuludega, märkides, et ei ole saanud hagejalt kvalifitseeritud õigusabi. (kd. 2, tl. 134)
30.19.04.2023 kohtuteates andis kohus seisukoha hageja 11.04.2023 arvamusele, samuti tegi teatavaks kohtulahendi aja. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.06.2023 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Kohus tegi veelkord pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 08.05.2023. (kd. 2, tl. 140-141)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, samuti menetlusosaliste kohtuistungil antud ütlustega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue
32.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ ja kostja vahel on 04.09.2018 sõlmitud kliendilepingu, mille alusel osutas Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ advokaat Robert Sarv kostjale õigusabi, mis seisnes tema juriidilises nõustamises ja esindamises, sh kohtumenetluses, täitemenetluses, jne. Kliendilepingust ja osutatud teenustest tulenevalt esitas Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kostjale arveid, millest 14 arvet perioodi 30.11.202131.05.2022 eest on kostjas poolt tasumata. Kostja tasus 03.06.2022 hagejale 43 215,84 eurot, mille hageja arvestas perioodil 31.05.2021-31.10.2021, osaliselt ka 30.11.2021 väljastatud arve nr. 21200056 katteks (kokku 14 arvet). Kostja poolt on täielikult tasumata 13 arvet ning osaliselt tasumata 1 arve, kogusummas 33 856,79 eurot, sh põhivõlgnevus 32 025,02 eurot ja viivised 1831,77 eurot. Vastavalt lepingule moodustas advokaadi tunnitasu 130 eurot, millele lisandus käibemaks, seega kokku 156 eurot tund. 12 arvet tasumise tähtaeg oli hagi esitamise hetkeks saabunud, 2 viimase, so 31.05.2022 arve tasumise tähtaeg saabus 12.06.2022 (pärast hagi esitamist). Kostja poolt on nimetatud arved tasumata.
33.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 629 lg 1, 2 kohaselt, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.
34.Eeltooduga on tuvastatud, et Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ ja kostja sõlmisid kliendilepingu, mille alusel osutas Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ advokaat Robert Sarv kostjale õigusabi hulgalistes kohtumenetlustes, samuti kriminaalmenetluse raames. Teenuste osutamise eest esitati kostjale 27 arvet, millest hagi esitamise hetkeks on täielikult tasumata 13 arvet ja osaliselt tasumata 1 arve, kogusummas 32 0,25,02 eurot.
35.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
36.Kostja nii kohtule esitatud vastustes kui ka kohtuistungil tunnistas hagi osaliselt. Kostja sisulisi ja konkreetseid vastuväiteid ei esitanud, kuigi märkis, et mitte kõik õigusteenuste osutamisega seotud kulud ei olnud põhjendatud. Kostja arvamuse kohaselt on kulud ülepaisutatud, samuti ei ole ta saanud selles ulatuses teenuseid, nagu hageja on märkinud.
37.Hageja esitas enda nõude tõendamiseks 04.09.2018.a kliendilepingu koos 14 arvega perioodi 30.11.2021-31.05.2022 eest. Kliendilepingust tulenevalt on õigusabi osutajaks advokaat Robert Sarv, tunnitasuga 156 eurot tund (sh käibemaks). Lepingust tulenevalt on kostjale esitatud õigusabi hulgalistes menetlustes, seega ei pea kohus võimalikuks neid üles lugeda nende liigse mahukuse tõttu. Kohus lähtub ka sellest, et kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid, samuti vastuväidete aluseks olevaid dokumentaalseid tõendeid. Kostja ei ole samuti esitanud hagejale õigeaegselt pretensioone arvete osas, va 31.05.2022 arve nr. 22050041 summas 2 119 eurot. Kostja ei nõustunud osaliselt nimetatud arvest tuleneva teenusega ka 09.01.2023 kohtuistungil.
38.Kuigi kostja ei ole esitanud hagejale pretensioone seoses kuni 31.05.2022 arvetega, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt alljärgnevatel põhjendustel: 1) Hageja on teinud arvestusliku vea nõuete/summade liitmisel: võlgnevuse tabeli read 15 ja 16 – lisades summale 14 026,34 eurot põhivõlgnevuse 226 eurot ja viivise 17,18 eurot, on hageja saanud summaks 15 970,34 eurot, kuigi tegelik võlgnevuse summa moodustaks 14 269,52 eurot, seega on hageja eksinud 1700,82 euro võrra. Kohus on antud eksimusele ka varasemalt viidanud, seoses millega esitati hagejale arvete esitamise nõue. Antud arvestusest lähtuvalt moodustaks hageja kogunõue mitte 33 856,79 eurot, vaid 32 155,97 eurot (sh viivis). Põhivõlgnevus moodustaks seega 30 324,40 eurot. 2) Kohtule teadaolevalt on hageja esindaja, õigusabi osutajaks olnud Robert Sarv advokatuurist 08.02.2022.a otsusega välja arvatud, seega jõuab kohus järeldusele, et alates vähemalt 01.03.2022 puudus R. Sarvel õigus kliendi/kostja esindamiseks (kohus võib möönata, et kuni 28.02.2022
lõpetas hr. R. Sarv esindamisega seotud toiminguid). Kohtule ei ole esitatud uut kostjaga sõlmitud kliendilepingut või 04.09.2018 kliendilepingu muudatust selle kohta, et kostjat esindab/kostjale osutab õigusabi mõni teine hageja, so Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ advokaat.
39.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades advokatuuriseaduses sätestatud erisusi. Kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS (võlaõigusseadus) § 619 mõttes. AdvS § 55 lg 1 kohaselt õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Sellise lepingu on pooled 04.09.2018 sõlminud. Kuna lepingu alusel teenust osutav advokaat on advokatuuri nimekirjast välja arvatud veebruaris 2022, ning uut lepingut/lepingu muudatust ei ole kohtule esitatud, loeb kohus 02.09.2018 kliendilepingu lõppenuks 28.02.2022. Advokaadibüroo pidaja ei või volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat, kes ei ole advokaat, ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja isikule, kes ei ole advokaat (AdvS § 55 lg 2).
40.Seega leiab kohus, et käeoleval juhul on põhjendatud mõista kostjalt välja põhivõlgnevus ainult perioodil 30.11.2021-28.02.2022 väljastatud arvete (8 arvet) eest summas 20 340,20 eurot (6815,20+5954+226+5200+416+1053+494+182; kuna 30.11.2021 arvest nr. 21200056 tuleneva nõude lõppsummaks on märgitud 7640,68 eurot, sh viivis 825,48 eurot ning kohtule ei ole teada, millise osa lõppsummast moodustab viivis ja millise osa põhinõue / esmane arvest tuleneva nõue 9275 eurot, siis loeb kohus antud arvest tuleneva põhinõude suuruseks 6815,20 eurot). Kohus leiab, et perioodi 01.03.2022-31.05.2022 eest ei ole õigusteenuse osutamise ja arvete esitamise alus tõendatud ja põhjendatud ning kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kostja ei ole perioodil 30.11.2021-28.02.2022 väljastatud arvetest (8 arvet) tulenevat võlgnevust summas 20 340,20 eurot hagejale hüvitanud.
41.Ülaltooduga on tõendatud, et kostja poolt on tasumata perioodil 30.11.2021-28.02.2022 väljastatud arvetest (8 arvet) tulenev põhivõlgnevus kogusummas 20 340,20 eurot (6815,20+5954+226+5200+416+1053+494+182) eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis
42.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ 04.09.2018 kliendilepingu punktile 7.1, punktis 4.4 märgitud arve tähtajaks tasumata jätmisel on bürool õigus nõuda viivist 0,06% päevas tasumata summast iga viivtatud päeva kohta.
43.Hageja on hagis arvestanud viivist lepingust mõnevõrra väiksemas määras, so 0,05% alates arvete sissenõutavaks muutumisest. Hageja on esile toonud, et arve nr 21200056 (9 275 eurot) muutus sissenõutavaks alates 13.12.2021; arve nr. 21120120 (226 eurot) muutus sissenõutavaks
alates 08.01.2022; arve nr 21120119 (5954 eurot) muutus sissenõutavaks alates 15.01.2022; arved nr. 22010056 ja 22010057 (5200 ja 416 eurot) muutusid sissenõutavaks alates 11.02.2022; arved nr 22020057, 22020058 ja 22020059 (1053, 494 ja 102 eurot) muutusid sissenõutavaks alates 11.03.2022; arved nr. 22030034 ja 22030035 (3744 ja 273 eurot) muutusid sissenõutavaks alates 17.04.2022; arved nr. 22040043 ja 22040042 (1313 ja 1547 eurot) muutusid sissenõutavaks alates 11.05.2022. Nende arvete tasumisega on kostja viivituses – arved on tänaseni tasumata.
44.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja sisulist vastuväidet viivise nõudele ei esitanud.
45.Kohus, võttes arvesse, et hageja on esitanud osaliselt põhjendamata/tõendamata nõude perioodi 01.03.2022-31.05.2022 eest, leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmise nõudes on põhjendatud osaliselt, perioodi 30.11.2021-28.02.2022 eest esitatud arvete osas. Kostja on rahalise kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tuginedes Riigikohtu senisele praktikale piirab kohus viivise lõppsummat põhivõlgnevuse summaga.
46.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks (TsMS § 486 lg 2) sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 30.11.2021-28.02.2022 eest esitatud arvete alusel kogusummas 1 683,46 eurot (825,48+431,66+17,18+306,80+24,54+47,38+22,23+8,19). Ülejäänud osas jätab kohus viivisenõude rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise kohtuotsuse tegemise päevaga kogusummas 3 681,58 eurot (0,05% rahuldamisele kuuluvalt põhinõudelt 20 340,20 eurot alates 09.06.2022-05.06.2023) ning edasiulatuva viivise alates 06.06.2023 määras 0,05% päevas tasumata summalt 20 340,20 eurot, piirates viivise lõppsummat põhivõlgnevuse summaga. Menetluskulud
47.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 163 lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
48.Hageja esitas 10.04.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustasid hageja menetluskulud kokku 5166,45 eurot, sh riigilõiv 1470 eurot; lepingulise esindaja kulu 3346,65 eurot (tunnitasuga 160 eurot tund ilma käibemaksuta); sõidukulu 16,20 eurot, kohtutäituri tasu hagi tagamiselt 333,60 eurot. Hageja palus menetluskulud kostjalt välja mõista, samuti palus välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras. (kd. 2, tl. 120-126)
Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, kohtule teadaolevalt on kostja kandnud tõlkekulusid summas 168 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaldamisega poolte endi kanda ning ei anna sisulist hinnangut hageja menetluskulude suuruse põhjendatusele.
49.Harju Maakohtu 09.06.2022.a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. Kohus jätab vastavalt hageja taotlusele Harju Maakohtu 09.06.2022.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud kehtima kuni käesoleva kohtulahendi täitmiseni kostja poolt.
50.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2024. a otsusega nr 2-22-8610.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.