Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi XX ja YY vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja I XX (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II YY (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.01.2023 määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate XX ja YY kanda (resolutsiooni p 5) ning mõistis solidaarselt XXlt ja YYlt välja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks pool menetluses tasutud riigilõivust 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 312 eurot (resolutsiooni p 6).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kuni YY kaasamiseni (12.12.2022) tekkinud menetluskulud XX kanda ning alates YY kaasamisest tekkinud menetluskulud solidaarselt XX ja YY kanda; välja mõista XXlt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 317,50 eurot.
3.Muuta resolutsiooni punkti 7 selliselt, et asendada sõna „kostjatel“ sõnaga „kostjal I“.
4.Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata.
5.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.1.Võtta vastu Osaühing EUROPARK ESTONIA hagist loobumine.
5.2.Lõpetada tsiviilasja 2-21-117875 menetlus.
5.3.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-117875, riigilõivu osaline tagastamine“.
5.4.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
5.5.Jätta kuni YY kaasamiseni (12.12.2022) tekkinud menetluskulud XX kanda ning alates YY kaasamisest tekkinud menetluskulud solidaarselt XX ja YY kanda.
5.6.Välja mõista XXlt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 317,50 eurot.
5.7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal I tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
6.Rahuldada XX ja YY määruskaebus osaliselt.
7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 22.07.2021 Harju Maakohtule XX (kostja I) vastu hagi, milles palus kostjalt I hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot. Hagi kohaselt pargiti sõidukit XXXXXXX numbrimärgiga YYYYYYY 02.06.2018 ja 31.05.2019 hageja opereeritavale parkimisalale. Sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes. Nimetatud kuupäevadel oli sõiduki omanik / vastutav kasutaja kostja I. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Lepptrahvid on käesoleva ajani tasumata. Kostja I leppetrahvinõuetele õigeaegselt vastuväiteid ei esitanud.
2.Maakohus võttis hagiavalduse 23.07.2021 määrusega menetlusse.
3.Kostja I tõi oma 11.08.2021 vastuses ja 19.08.2021 seisukohas välja, et tema ei ole sõiduki kasutaja. Liisinguleping on sõlmitud temaga, kuid auto on teiste isikute kasutuses. Kostja I ei ole trahvidest teadlik. Kostja I kinnitas, et teab, kes on auto kasutajad, kuid ei tea, kes konkreetselt nendel kuupäevadel autot juhtis.
4.Kostja I esitas 24.09.2021 seisukoha, milles märgib, et auto kasutajate nõusolekul edastab ta kasutajate kohta teavet. Seisukohale lisas kostja I YY, TT ja SS allkirjastatud kinnituse, et
sõiduki kasutajad olid maist 2017 kuni veebruarini 2021 YY ja JJ, ning alates märtsist 2021 kuni praeguse ajani ainult YY.
5.Kostja I esitas 28.10.2021 seisukoha, millele lisas YY kinnituse, et kostja I pole autot kasutanud. Autot kasutasid YY ja JJ, kellest kumbki võis trahvide väljastamise kuupäevadel roolis olla.
6.Hageja esitas 01.03.2022 taotluse kostja asendamiseks. Kuna menetluse kestel on selgunud, et kostja I ei kasutanud sõidukit leppetrahvide väljastamise hetkel, palub hageja asendada kostja YYga.
7.Kostja I teatas oma 14.03.2022 seisukohas, et YY on 14.02.2022 ja 12.03.2022 tasunud hagejale mõlemad trahvid, olenemata sellest, et ta ei olnud sõiduki ainus kasutaja.
8.Hageja esitas 21.03.2022 taotluse hagist loobumiseks. Hageja toob välja, et kuna YY tasus talle põhinõude, loobub hageja hagist. Hageja palub võtta loobumine vastu ning jätta menetluskulud kostja I kanda.
9.Maakohus selgitas oma 24.03.2022 kirjas hagejale, et kui hageja jääb oma taotluse juurde kostja asendamiseks, tuleb hagejal esitada uue kostja jaoks uus hagi, mille kohus peab uuele kostjale kätte toimetama ning andma talle tähtaja vastamiseks. Seoses loobumise taotlusega märkis kohus, et käesolevaks hetkeks ei ole YY menetluses kostja. Seega ei ole kohtul võimalik lahendada hageja hagist loobumise ja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust hageja taotletud viisil. Kohus saab vastu võtta hageja avalduse hagist loobumiseks, kuid kohtul ei ole võimalik käesolevas menetluslikus seisus jätta hageja menetluskulusid ei XX ega YY (kuivõrd isik ei ole menetlusosaline) kanda.
10.Hageja esitas 29.03.2022 taotluse kostja kaasamiseks. Hageja palus kohtul jätta tähelepanuta oma 01.03.2022 ega 21.03.2022 taotlused. Kolmas isik YY kinnitas kohtumenetluse ajal, et leppetrahvide osas tuleks pöörduda tema poole, mistõttu ta tuleb menetlusse kaasata kostjana II. YY ega kostja I ei ole veenvalt tõendanud, kes leppetrahvi väljastamise ajal sõidukit kasutas. Hageja palub kaasata menetlusse kostja II, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 10 eurot ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
11.Maakohus tegi 12.12.2022 määruse, millega rahuldas hageja taotluse kaasata tsiviilasja menetlusse kostjana II YY.
12.Kostja II esitas 27.12.2022 vastuse, milles teatas, et on 25.12.2022 tasunud hagejale ka 10 eurot sissenõudmiskulude katteks, mistõttu tuleb menetlus lõpetada.
13.Hageja esitas 11.01.2023 taotluse hagist loobumiseks, milles palus menetluse lõpetada ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
14.Maakohus võttis 18.01.2023 määrusega vastu hageja taotluse hagist loobumiseks, lõpetas tsiviilasja menetluse, tagastas hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis neilt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna välja pool menetluses tasutud riigilõivust 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 312 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hageja esitas hagist loobumise avalduse ning kostjad ei vaielnud sellele vastu, kuulub hagist loobumise avaldus vastuvõtmisele ning menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetamisele. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja II on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuigi kostja I väitis juba maksekäsu kiirmenetluses, et tema autot ei kasutanud, esitas ta andmed võimalike kasutajate kohta esmakordselt alles 24.09.2021. Selleks ajaks oli menetluses vahetatud rohkelt seisukohti ning määratud ka kohtuotsuse tegemise aeg. Kohus oli selleks ajaks kostjale I juba korduvalt tõendamiskoormist selgitanud. Kostja II kinnitas esmakordselt 28.10.2021, et tema võis olla leppetrahvide väljastamise hetkel roolis, ent ei väitnud seda täie kindlusega. Kostja II tasus esimese leppetrahvi 14.02.2022. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt edastas hageja leppetrahvid, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe alla (dtl 75, 78). Kohtupraktika kohaselt on tegu mõistliku viisiga tahteavalduse esitamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Seejärel on hageja saatnud leppetrahvide kohta meeldetuletuskirja tähitud kirjaga kostja I rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kiri tagastati hagejale, kuna saaja ei olnud kättesaadav. Hageja teavitustöö enne kohtumenetlust ei olnud puudulik. Seetõttu tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud 312 euro ulatuses (s.o tunnitasu 96 eurot käibemaksuga ning ajakulu 3 tundi ja 15 minutit). Lisaks kuulub hüvitamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel. Määruskaebus
15.Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja I sai alles hagist leppetrahvidest teada. Kohtueelseid teatiseid kostja I samuti saanud ei ole. Hageja ei avaldanud soovi sõiduki andmete kontrollimiseks teiste kasutajate osas. Kogu sõiduki info, sh volitused, on Transpordiametis olemas. Kostja I on tõendanud, et tema autot ei kasuta. Kuigi hageja esitas 01.03.2022 taotluse kostja asendamiseks ning 21.03.2023 taotluse hagist loobumiseks, siis kohus nendele ei reageerinud. 29.03.2022 esitas hageja kolmanda taotluse kostja kaasamiseks ja kohus rahuldas selle alles 12.12.2022. Kostja I sai kohtult viimase teate oma e-postile 04.03.2022. Teatiseid hageja 21.03.2022 ja 29.03.2022 taotluste kohta ei ole e-posti teel saadud. Kostja II ei saanud hageja 01.03.2022 taotluse kohta teadet, kuigi asi puudutas teda otseselt. Kostja II maksis nõudesumma ära enne, kui ta menetlusse kaasati, hagiavaldus esitati talle hiljem. Sõiduki kasutajad olid kostja II ja tema isa. Kuna kostja II isa suri, ei soovinud kostja II tõendada, et leppetrahvide väljastamise ajal oli tema isa roolis. Selle asemel maksis kostja II leppetrahvi ära. Oma vastuses võttis kostja II hagi kohe õigeks. Maakohus nimetatud asjaoludega menetluskulude jaotamisel ei arvestanud.
Hageja palus hüvitada talle õigusabikulu 386,66 eurot (käibemaksuga), s.o 4 tunni ja 3 minuti ulatuses. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 96 eurot (käibemaksuga). Maakohus vähendas ajakulu 1 tunni ja 35 minuti võrra, mis on 152,64 eurot. Seega peaks hüvitise suurus olema 234,02 eurot (386,66-152,64), mitte 312 eurot. Kohus suurendas hageja õigusabikulusid. Hageja seisukoht
16.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 (koosmõjus TsMS §ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (resolutsiooni p 5) ning mõistis välja solidaarselt kostjatelt hageja kasuks hageja menetluskuludena pool menetluses tasutud riigilõivust summas 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 312 eurot (resolutsiooni p 6). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab kuni kostja II kaasamiseni (12.12.2022) tekkinud menetluskulud kostja I kanda ning alates kostja II kaasamisest tekkinud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda; mõistab välja kostjalt I hageja kasuks menetluskulud 317,50 eurot. Maakohtu määruse resolutsiooni punktis 7 tuleb sõnad „kostjatel“ asendada sõnaga „kostjal I“. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kostjate määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud.
20.Maakohus leidis õigesti, et kuna hageja nõue on pärast hagi esitamist rahuldatud, tuleb menetluskulude jaotamisel aluseks võtta TsMS § 168 lg 5. Kohtupraktika kohaselt saab parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Kostja I tõi maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites välja, et tema sõidukit ei kasuta, kuid samas ei esitanud ta andmeid selle kohta, kes sõidukit tegelikkuses kasutas (dtl 13-14). Hageja esitas hagiavalduse lisana Maanteeameti vastuse, millest nähtuvalt oli leppetrahvide väljastamise kuupäevadel sõiduki omanik / vastutav kasutaja kostja I (dtl 94). Kostja I esitas menetluses eelnevalt mitmeid seisukohti, enne kui esitas 24.09.2021 andmed selle kohta, kelle kasutuses sõiduk leppetrahvide väljastamise ajal olla võis. Seega esitas hageja põhjendatult hagi kostja I vastu, kuna hagejale ei olnud teada, kes muu sõidukit juhtis. Kuigi kostja I tõendas lõpuks, et tema kasutuses sõiduk ei olnud, siis ei selgunudki menetluse kestel, kes täpselt leppetrahvide väljastamise ajal sõidukit juhtis. Kuna kostja II tasus leppetrahvid menetluse jooksul ära, esitas hageja maakohtu 24.03.2022 selgituste põhjal 29.03.2022 taotluse kostja kaasamiseks. Maakohus rahuldas hageja taotluse 12.12.2022. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja II kaasati menetlusse alles 12.12.2022, siis ei saa tema vastutada enne tema menetlusse asumist tekkinud menetluskulude eest. TsMS § 165 lg 2 näeb
ette, et kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. Kuna praegusel juhul muutusid kostjad kaaskostjateks alles 12.12.2022, siis tuleb kuni kostja kaasamiseni tekkinud menetluskulud kostja I kanda jätta. Peale kostja kaasamist on nõude asjaolusid arvestades põhjendatud jätta vastavad menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
21.Ringkonnakohus märgib, et hageja 01.03.2022 ja 21.03.2022 taotluste osas saatis maakohus hagejale 24.03.2022 e-kirja (dtl 215), milles selgitas talle menetluslikku olukorda seoses loobumise taotluse ja menetluskulude väljamõistmisega. Hageja esitas seepeale 29.03.2022 taotluse kostja kaasamiseks, milles palus muuhulgas jätta enda 01.03.2022 ja 21.03.2022 taotlused tähelepanuta. Seega ei ole õige kostjate etteheide, et maakohus hageja taotlusele ei reageerinud. Asjaolu, et maakohus lahendas hageja 29.03.2022 taotluse alles 12.12.2022, ei anna alust menetluskulude jaotuse muutmiseks. Pooltele see täiendavaid kulusid kaasa ei toonud. Kostja II kaasati menetlusse alles 12.12.2022, mistõttu ei pidanudki ta varem menetluses mingeid teateid saama. Hageja palus kohtul oma 01.03.2022 ja 21.03.2022 taotlused tähelepanuta jätta.
22.Muuta tuleb ka maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5). Hageja palus oma 11.01.2023 taotluses kostjatelt välja mõista pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 386,66 eurot. Maakohus pidas põhjendatud õigusabikulude suuruseks 312 eurot. Kostjad esitasid määruskaebuses vastuväite, mille kohaselt vähendas maakohus õigusabikulusid 1 tunni ja 35 minuti võrra, mis on 152,64 eurot ning mille tulemusel pidi hüvitise suurus olema hoopis 234,02 eurot (386,66-152,64). Hageja poolt taotletud õigusabikulud on tekkinud 29.03.2022 seisuga ning nimetatud kuupäeva menetlusdokumendis on välja toodud ka õigusabikulude kujunemise spetsifikatsioon (dtl 219222). Selle kohaselt oli hageja ajakuluks kokku 4 tundi ja 50 minutit. Maakohus vähendas õigusabikulu 1 tunni ja 35 minuti võrra, mille tulemusel jäi põhjendatud ajakulu suuruseks 3 tundi ja 15 minutit. Maakohus on ebaõigesti arvestanud kindlaksmääratavate õigusabikulude suuruse koos käibemaksuga. Sellest tuleneb ka kostjate poolt määruskaebuses viidatud vastuolu õigusabikulude summas. Hageja tunnitasu suuruseks on 80 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja on palunud õigusabikulu välja mõista summas 386,66 eurot, mis vastab käibemaksuta summale (4 tundi ja 50 minutit x 80 eurot). Hageja ei ole taotlenud õigusabikuludelt käibemaksu hüvitamist ning samuti ei ole ta esitanud TsMS § 174 lg-s 10 nimetatud kinnitust. Kostjad ei ole vaidlustanud maakohtu poolt kindlaks määratud lepingulise esindaja ajakulu. Seega võtab ringkonnakohus aluseks maakohtu poolt kindlaks määratud ajakulu 3 tundi ja 15 minutit, mille tulemusel on hageja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 260 eurot (3,25 tundi x 80 eurot). Kuna kõik hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud on tekkinud 29.03.2022 seisuga, s.o enne kostja II menetlusse kaasamist, tuleb kostjal I hüvitada hagejale menetluskulud 317,50 eurot (pool riigilõivust 37,5 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 260 eurot).
Maakohus määras, et vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna menetluskulude hüvitamise kohustus on üksnes kostjal I, siis muudab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 7 selliselt, et asendab sõna „kostjatel“ sõnaga „kostjal I“.
23.Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.