Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K B, N D vastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Tallinn 10143)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post xxx) Kostja I: K B (isikukood xxx; elukoht xxx, e-post xxx) Kostja II: N D (isikukood xxx; elukoht xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Osaühing EUROPARK ESTONIA hagist loobumine.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-21-117875 menetlus.
3.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-117875, riigilõivu osaline tagastamine“.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate K B ja N D kanda.
6.Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista välja solidaarselt kostjatelt K B ja N D hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks hageja menetluskuludena pool menetluses tasutud riigilõivust summas 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 312 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 14.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K Blt 70,00 euro saamiseks. Kohus tegi 17.06.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.06.2021 aadressil xxx. Võlgnik esitas 29.06.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.07.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 22.07.2021 hagiavalduse, mille kohus võttis 23.07.2021 määrusega menetlusse.
3.Hageja esitas 29.03.2022 taotluse kaasata kostjana II menetlusse N D. Hageja selgituste kohaselt on N D ise palunud menetluse kestel pöörduda seoses sõiduki xxx leppetrahvidega just tema poole, kuigi tegemist ei ole sõiduki omaniku ega vastutava kasutajaga ning hageja hinnangul ei ole ei N D ega kostja veenvalt tõendanud, kes leppetrahvi väljastamise ajal sõidukit kasutas.
4.Kohus rahuldas hageja 29.03.2022 taotluse ja kaasas 12.12.2022 määrusega kostjana II menetlusse N D.
5.Hageja esitas 11.01.2023 hagist loobumise avalduse. Hageja kinnitas, et kostja II on tasunud talle 70 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele ja sissenõudmiskulude nõudele. Tasumata on hageja poolt tasutud riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja esindajakulu 386,66 eurot. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada talle pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ning mõista solidaarselt kostjatelt menetluskuludena välja teine pool riigilõivust, s.o 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 386,66 eurot.
6.Kostjad esitasid taotlusele seisukoha 17.01.2023, milles selgitavad, et on nõus menetluse lõpetamisega, ent ei nõustu menetluskulude hüvitamise nõudega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja II võttis 27.12.2022 (s.o esimeses seisukohas pärast tema kostjana kaasamist) kohe hagi õigeks. Pealegi tasus kostja II nõudesumma ära juba enne tema menetlusse kaasamist. Auto kasutajad olid kostja II ja tema isa. Kuna kostja II isa suri, siis kostja II ei soovinud tõestada, et leppetrahvide väljastamise kuupäevadel oli roolis isa, vaid maksis lihtsalt trahvid kinni. Trahvide olemasolust ei olnud kumbki kostja enne kohtumenetluse algust teadlik. Kostjad toovad esile, et 10.02.2022 kirjas on kohus selgitanud mh hagejale, et „kostja on veenvalt põhistanud ja tõendanud, et tema ei vastuta leppetrahvide eest.” Seetõttu ei saa kostja I olla täielikult ega solidaarselt vastutav hageja kulude eest. Kostjad on seisukohal, et hageja esitas hagi vale kostja vastu, kuigi maksekäsu kiirmenetluses teatas kostja I, et tema ei ole auto kasutaja. Eeltoodu ei rahuldanud hagejat ja ta jätkas kohtuprotsessi venitamist. Hageja ei avaldanud soovi kontrollida andmeid sõiduki kasutajate kohta. Kogu info sõiduki kasutajate kohta on olemas Transpordiametis, sh volitused (ja hagis sisaldusid Transpordiameti poole pöördumise kulud 10 eurot). Samuti ei esitanud hageja kohe kõiki tõendavaid dokumente, nt postikviitungeid, vaid pikendas käesolevat menetlust ja paisutas kulusid kunstlikult. Vaatamata õigeaegselt esitatud tõenditele selle kohta, et kostja I trahvide eest ei vastuta, venitas hageja menetlust ligi 2 aastat. Isegi kui septembris 2021 esitas kostja II kohtule oma esimese tunnistajate allkirjaga avalduse, eiras hageja seda ja rõhutas jätkuvalt kostja I süüd. Seda, et hageja kunstlikult kulusid paisutab, näitab ka asjaolu, et ta palub kohtul jätta lahendamata hageja 01.03.2022 ja 21.03.2022 esitatud taotlused, kuid lisas nõudesse nende taotluste koostamise kulud. Kohutmääruse põhjendused
7.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
8.TsMS § 429 lg 3 näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale
vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
9.Käesolevas asjas esitas hageja hagist loobumise avalduse 11.01.2023, sest kostja II on tasunud hagiavalduses nõutud võlgnevuse. Kostjad ei vaielnud hagist loobumisele vastu ega taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Eeltoodust lähtudes võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas seoses hagist loobumisega.
10.Hageja taotles seoses hagist loobumisega poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivus, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, kuulub tema taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. Hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, ja kanda see vastavalt hageja taotlusele EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-117875, riigilõivu osaline tagastamine“.
11.Ühtlasi palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista teise poole riigilõivust, s.o 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 386,66 eurot. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda.
12.TsMS § 168 lg 2 näeb üldnormina ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
13.Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja II on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Vaidlust pole, et maksekäsu kiirmenetluse ja hagi esitamise ajal oli nõue rahuldamata. Kostjate vastuväidete kohaselt on hageja ise menetlust venitanud, kuigi kostja I on algusest peale selgitanud, et tema leppetrahvide väljastamise ajal roolis ei olnud ning kostja II on hagi kohe tema kaasamise järgselt õigeks võtnud, mistõttu kohaldub menetluskulude jaotusele TsMS § 168 lg 6.
14.Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited ei anna alust kalduda kõrvale TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud üldreeglist ning jätta menetluskulud hageja või poolte endi kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja I tõepoolest juba maksekäsu kiirmenetlusest alates (s.o esmakordselt 29.06.2021) väitnud, et tema autot leppetrahvide väljastamise ajal ei kasutanud. Kostjate etteheide, et eeltoodu hagejat ei rahuldanud ja ta jätkas menetluse venitamist, pole asjakohane. Kostja I esitas andmed sõiduki võimalike tegelike kasutajate kohta esmakordselt alles 24.09.2021 menetlusdokumendis, s.o ajal, mil menetluses oli vahetatud juba rohkelt seisukohti ning määratud ka kohtuotsuse tegemise aeg. Seda ka vaatamata sellele, et kostjale I on tõendamiskoormist selgitatud korduvalt. Kostja II kinnitas esmakordselt 28.10.2021, et tema võis olla leppetrahvide väljastamise hetkel roolis, ent ei väitnud seda täie kindlusega, milliselt oleks võimalik menetluses kostja asendada. Kostja II tasus esimese leppetrahvi 14.02.2022.
15.Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohus kostjate etteheitega, et menetluse venimise ja kulude tekkimise on põhjustanud hageja. Kostjale I on korduvalt selgitatud tõendamiskoormist. Kostja II on käesolevaks hetkeks leppetrahvid tasunud, ent ka käesolevalt pole selge, kes täpselt leppetrahvide väljastamise hetkel sõidukit juhtis. Seega pole kohtu hinnangul ka käesolevalt kostjad tõendamiskoormist nõuetekohaselt täitnud.
16.Samuti on kostjad esile toonud, et kostjad polnud leppetrahvidest enne maksekäsu kiirmenetlust teadlikud. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on hageja leppetrahvid edastanud paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe alla (dtl 75, 78). Kohtupraktika kohaselt on tegu mõistliku viisiga tahteavalduse esitamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Seejärel on hageja saatnud leppetrahvide kohta meeldetuletuskirja tähitud kirjaga kostja I rahvastikuregistrijärgsele
aadressile, mis hagejale tagastati, kuna saaja ei olnud kättesaadav. Viimane aga pole hageja mõjuväljas. Seega ei saa ka väita, et hageja teavitustöö enne kohtumenetlust oleks olnud puudulik.
17.Arvestades eeltoodut, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.
18.Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 386,66 eurot (käibemaksuga).
19.Kuna hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud suuruses, s.o 75 eurot, millest kohus käesoleva määrusega tagastab pool, s.o 37,50 eurot, on põhjendatud jätta kostjate kanda teine pool hageja tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot.
20.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
21.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja töötunni hind 96 eurot (käibemaksuga) ning hageja lepinguline esindaja on teinud menetluses järgmised toimingud: 1) Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi; 2) Kostja seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 45 minutit; 3) Kostja 16.08.2021 arvamusega tutvumine, selle analüüs ning hageja vastuse koostamine ja lisade komplekteerimine ning maakohtule esitamine – 25 minutit; 4) Kostja 12.10.2021 esitatud vastusega tutvumine, selle analüüs ning hageja vastus – 20 minutit; 5) 01.03.2022 hageja esitatud taotlus kostja asendamiseks – 20 minutit; 6) 21.03.2022 hageja esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks ning menetluskulude kindlaksmääramiseks – 15 minutit; 7) 29.03.2022 hageja esitatud taotlus kostja kaasamiseks, lisa komplekteerimine, maakohtule esitamine – 45 minutit.
22.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Hagiavalduse koostamine ning sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid käesolevas asjas on põhjust eeldada, et tegu on standardse „täidalüngad“ stiilis hagiga, mille koostamisele (sh lisade komplekteerimisele) 2 tunni kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlik aeg hageja lepingulise esindaja toimingule nr 1 on 1 tund, vähendades antud ajakulu 1 tunni võrra. Ka ei pea kohus põhjendatuks hageja esindaja toimingute nr 5 ja 6 kulu kostjate kanda jätmist, kuivõrd hageja palus 29.03.2022 kohtul jätta toimingute väljundiks olnud taotlused jätta lahendamata. Seega vähendab kohus ajakulu täiendavalt 35 minuti võrra.
23.Ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada esindaja ajakulu kokku 1 tunni ja 35 minuti võrra, seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 3 tunni ja 15 minuti ulatuses.
24.Hageja esindaja ühe töötunni hind on 96 eurot (käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-15916, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on hageja lepingulise esindaja ühe töötunni hind 96 eurot põhjendatud.
25.Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 312 eurot (s.o 96x3 tundi ja 15 minutit).
26.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Tegu on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjatel hagejale hüvitada. Seega tuleb ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kostjatelt välja mõista.
27.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 369,50 eurot (pool riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu) ning mõistab summa solidaarselt kostjatelt välja.
28.Kohus selgitab kostjatele, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-le 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
29.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
30.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
osaliselt tühistatud 05.06.2023 TRK määrusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.