O. P. hagi EcoPood OÜ vastu lepingu tagasitäitmise nõudes
Hagihind
371 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: O. P. (ik XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Vadim Vilde, e-post: [email protected] Kostja: EcoPood OÜ (rk. 12594140, asukoht Kangelaste prospekt 2, Narva 20605) Kostja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Hillar Villers, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta O. P. hagi rahuldamata. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud O. P. kanda.
2.Välja mõista O. P.lt EcoPood OÜ kasuks menetluskulud 371 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse
normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.01.2021 töövõtulepingu hageja korterisse kahe ukse Laima 650R paigaldamiseks vannituppa ja WC-ruumi. Kostja jättis teatamata, et uksed on uste avade jaoks väikesed ja pärast paigaldamist jäid külgedele praod paremalt ja vasakult 2-2,5 cm, ülevalt 5 cm ja alt 1,5cm. Seega paigaldati hagejale vale mõõduga uksed (hageja mõõtmetest lähtumata) ning ühe ukse lävepakk ei olnud põrandal. Hageja esitas kostjale lepingust taganemise avalduse. Hageja palub kohustada kostjat oma kulul demonteerima paigaldatud Laima 650R uksed, need ära viima ja tagastama hagejale 371 eurot.
2.Mõõdistuse akt, millele viitab kostja oli koostatud kostja esindaja (mõõdistaja) poolt ühes eksemplaris, mille kostja esindaja hagejale ei jätnud. Aktis on sisse viidud parandused ja täiendused, mida ei olnud hageja poolt allkirjastamise päeval. Ukse Laima 650 R välimus sobis hagejale ning kuna hagija mõõtude järgi kostja midagi muud hagejale pakkuda ei saanud, otsustas hageja tellida just need uksed Laima 650 R. Ukse mõõdud (laius) pidi olema 650 mm, kuid tegelikult ukse laius vannitoas on 620 mm ja WC ruumis on 630 mm. Samas ei vastanud nõuetele ka uste paigaldus.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. 27.01.2021 teostati kostja poolt hageja juuresolekul hageja korteris ukseavade (tualettruum ja vannituba) mõõdistustööd (sh arutati hagejaga läbi ka kõik vajalikud nüansid seoses vanade uste demonteerimisega ja uute paigaldamisega), millise tulemusena vormistati poolte vahel mõõdistuse akt. Swedbank P&C Insurance AS-i ülevaatuse aktis nr 1574 toodud järeldused (sisuliselt hinnang ehitustöödele) ei ole tehtud pädeva isiku poolt ja on ka asjatundmatud, kuna kahjustada saanud vara kirjeldus „ukse mõõdud ei vasta ukseava mõõtudele – liiga väike“ ning juhtumi põhjus „firma poolt olid paigaldatud uksed vale mõõduga“ on täiesti väärad. Kõik uksed (sh hageja poolt tellitud) on standartse mõõduga. Arusaamatuks jääb hageja käsitlus ses osas, et vannitoas on ukse tegelik laius 620 mm ja WC-s 630 mm.
4.Hagejale paigaldati 2 samasugust Laima 650R ust. Ukse mõõdud on alati toodud koos lengiga. Kostja on paigaldanud hageja poolt tellitud uksed (Mõõdistuse Akt ja Tellimus), milliseid ilmselgelt eeltoodud akti koostajale ei ole esitatud. Ukseavade ja uste mõõtudega seonduv on kajastatud nii Mõõdistuse Aktis kui ka Tellimuses. Ilmselgelt vanade uste demonteerimisel ning uute uste (kui ei ole täpselt vana ukse mõõdu järgne eritellimus) jäävad praod, millised kaetakse ka piirdeliistudega. Kostja ei ole teostanud ka töid ebakvaliteetselt (sh lävepaku paigalduse osas). Kõverate põrandate ja seinte parandamine (so sisuliselt remont) ei ole Lepingu esemeks. Lepingu lõpetamine 25.02.2021 kaebuses toodud taganemisavaldusega on tühine materiaalsete eelduste puudumise tõttu.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 371 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses, kuna hageja otsis kostjalt 2 siseust koos paigaldusega ning kostja ei kohustunud teenuse osutamisega saavutama mingit tulemust, st. lepingu valdavaks osaks ei olnud töö tegemine. Kohus nõustub
kostja seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud kahe siseukse ostu-müügileping VÕS § 208 lg 1 mõistes, mille kohaselt ostis hageja kostjalt 2 siseust Laima 650R koos paigaldusega. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta tellis just need uksed kostjalt ning uste laius pidi olema 650 mm, mis nähtub ka kostja esitatud mõõtmisaktist. VÕS § 208 lg 4 alusel oli tegemist tarbijalemüügiga.
6.Hageja väitel on ta lepingust taganenud. Lepingust kehtivalt taganemiseks peavad olema täidetud taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja seisukohtadest, sh. hagist ei tulene, millal ja millisel viisil on hageja lepingust taganenud, kuid hageja 26.02.2021 e kirjast kostjale võib selgelt järeldada hageja tahet leping üles öelda, mh. on kirjas öeldud, et edasine koostöö pole võimalik. Kostja on kirja kätte saanud ja sellele samal päeval vastanud. Samuti ei ole hageja esindaja välja toonud, millisel õiguslikul alusel on hageja lepingust taganenud. Ostja lepingust taganemise aluseks on VÕS § 223 lg 1. Hageja väitel ei vastanud asi lepingutingimustele ning kostja väitel ei ole taganemise materiaalsed eeldused täidetud.
7.Hageja selgituste kohaselt olid uksed väiksemad kui kokku lepitud, st. külgedele jäid praod paremalt ja vasakult 2-2,5 cm, ülevalt 5 cm ja alt 1,5cm). Järgnevalt on hageja märkinud, et uksed pidi olema 650 mm laiusega, kuid tegelikult oli ukse laius vannitoas 620 mm ja WC-s 630 mm. Hageja 07.11.2022 seisukohale lisatud fotodelt on näha, et hageja on ukse laiust koos lengiga mõõtnud valesti, sest mõõdetud on poole ukselengide paksuseni. Ukseleng on paksem tulenevalt sellest, et sügavamalt ukseleng jätkub (lengi on jäetud uksepalede siseviimistluseks laiem soon. Leng on nö. astmeline). Eeltoodus veendus kohus vaatluse korras, kus kohus tuvastas, et uste laiuseks on 645-650 mm. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et tegemist on standartsete ustega ning nende laiused ei saa olla erinevad, so. 620 ja 630 mm. Kostja esitatud lepingu lisa 1 siseuksed p 2.1. järgi ei pea toote mõõtmed vastama ava mõõtudele ja montaaživahed võivad varieeruda vastavalt konkreetsele avale.
8.Hageja väite osas, et ukse ava ja ukse lengide vahele jäid vahed 2-2,5 cm, ülevalt 5 cm ja alt 1,5cm, on kohus eelnevalt oma 24.10.2022 kirjas selgitanud, et uste paigaldamisel peabki jääma külgedele ja üles, seina ava ja ukse lengi vahele vahe 2-5 cm (olenevalt ukse tootjast) kiilude ja montaaživahu jaoks. Teisti öeldes peabki uks koos lengiga olema seinaavast väiksem. Ust ei ole võimalik korrektselt paigaldada selliselt, et avasid ei jääks, mh. põhjusel et uste ava ei ole kogu kõrguse ulatuses ühesuguse täpse mõõduga. Vaatluse käigus on tuvastatud, et uksed on paigaldatud korrektselt, sh. on vahedes montaaživaht ja kiilud. Uksed on loodis. Lävepaku osas on vaatlusel tuvastatud, et see on paigaldatud samuti korrektselt loodi ning see, et lävepakk ei ole ühelt poolt põrandal, on tingitud asjaolust, et hageja esiku põrand ei ole loodis, st. on kallakuga. Uksi ja lävepakke ei paigaldata viltu tulenevalt ukseavade ja põranda ebaühtlusest.
9.Hageja väite osas, et peale uste paigaldamist ei ole tööl viimistletud välimust, märgib kohus, et asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud uksepalede siseviimistluse ja muude remonttööde tegemises. Kostja esitatud lepingu lisa 1 siseuksed p
3.6.järgi ei kuulu uksepalede viimistlus montaaži alla. Teisiti öeldes ei olnud kostja kohustuseks viimistleda seestpoolt vannitoa ja WC uksepalesid ja parandada ja täiendada hageja siseviimistlust. Esiku poolt on ustele paigaldatud korrektselt ukseliistud. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja lepingut taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud (kostja ei ole lepingut rikkunud), mille tulemusel ei ole lepingust taganemine kehtiv ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja esindaja menetluskuludeks on 480 euro lepingulise esindaja kulu. Õigusabi on osutatud 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot/h. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Seega on hageja esindaja tunnitasu 120 eurot vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on ka ajakulu 4 tundi.
12.Riigikohus on leidnud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-4-15 p 13). Käesolevas asjas ei ole tegemist keskmisest keerukama asjaga ning asi pole ka mahukas, seega vähendab kohus kostja menetluskulusid hagi hinda ületava osa võrra, so. 371 euroni, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.