X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7737,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abid Katrin Paulus ja Märt Mürk
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 10.05.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.06.2022 otsus muutmata.
2.X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-10402 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 17.07.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldati 02.07.2020 uudisteportaalis Postimees kostja arvamuslugu pealkirjaga „Y: kes kardab X ehk kuidas muutuvad ajad“. Artikli juhtlõigu kohaselt kirjutas kostja väidetavast isiklikust kogemusest seoses hageja alluvuses töötamisega. Kostja avaldas Postimehes 02.07.2020 ilmunud arvamusloos järgmiseid andmeid: - Esimesel päeval astus ta läbi kabinettidest, et inimestega tutvuda. Avas minu ruumi ukse, jäi lävele seisma, ei tervitanud, vaid lausus: „No ei. Sinule küll mul tähelepanu ei jagu, mulle meeldivad päris noored, aga sina ei kõlba enam kuhugi. Ma lasen su lahti!“. - Mõne aja pärast tiris ta mind kaelusest haarates stendi juurde, kuhu oli pandud jõulupreemia saajate nimekiri. Ta irvitas ja lausus: „Vaata, sinu preemia on kõige väiksem! Tead, miks? Üldsegi mitte sellepärast, et sa halvasti töötaksid, ohei, vastupidi, sa töötad suurepäraselt, paremini kui paljud teised, aga sa ei meeldi mulle naisena! Ma alandan sind senikaua, kuni sa ise ära lähed, ja kui otsustad kannatada, siis kaotan üldse su töökoha ära!“. - Hiljem juhtusin mitmel korral peale (tänasest vaatenurgast) ilmvõimatutele olukordadele, kus ta tegi noorukestele naiskolleegidele /.../ avalikult ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse (näiteks Tartusse), kus lubas neile õhtut varietees ja unustamatut ööd hotellis. - Lõpuks eelistasid mitmed noored end töölt lahti võtta, et mitte sellistesse ebameeldivatesse olukordadesse sattuda. - Peale selle söandas keegi, küllap oma positsiooni pärast peljates, lausuda, et X on headuse, intelligentsuse ja õigluse kehastus. Mõned aga töötamise asemel „punuvad intriige“. - Ametlikult likvideeris mu töökoha X järglane ja protežee C. Lahkumise eel ütles ta mulle, endal silmad kalkvel: „Mul on kohutavalt kahju, et sa teatrist lahkud, ei kujuta isegi ette, kuidas me hakkama saame, sa tegid nii suurepärast tööd! Aga mulle andis käsu X, ma ei saa seda täitmata jätta. Ma kardan teda!“. - Paraku satub ka tänapäeval loominguliste kollektiivide etteotsa paadunud mühakaid, kes avalikult juhinduvad põhimõttest: „mina olen ülemus, sina – lollpea“ või „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“ (viimane on otsene tsitaat).
3.04.07.2020 ilmus ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes kostja esimese artikli järellugu pealkirjaga „Y: X alandas mind, sest ma polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“. Kostja avaldas Õhtulehe 04.07.2020 artiklis järgmiseid andmeid: - ta tuli esimesel päeval, tegi kabineti ukse lahti, ei koputanud, ei teretanud ja ütles, et „sina ei kõlba kuskile, sellised vanad naised mind ei huvita, mind huvitavad noored ja seksikad“;
2-20-10402 - X olevat tema mäletamist mööda õnnitlejatele öelnud: „Mehed vasakule, naised paremale ja naised võivad mind musitada.” Kui järjekord jõudis ühe küpse näitlejanna kätte, olevat X teinud grimassi ning öelnud, et vanemad naised on musitamise ülesandest vabastatud; - X tõmbas teda särkipidi teadetetahvli juurde, kus olid väljas töötajate jõulupreemiad. „Leidsin sealt oma nime ja ütlesin midagi niisugust, et oi kui tore, suur tänu!” „Mitte selleks ei kutsunud ma sind siia, vaata, kui suured on teiste preemiad!” olevat X Y sõnul sellele vastanud. „Sa töötad hästi, paremini kui teised, aga vaata, sa ei paku mulle mingit huvi kui naine”; - „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed,” olevat X talle vastanud; - ma olin C kabinetis töölepingut pikendamas, kui ta helistas X-le ja küsis, millise lepingu me teeme ja ma kuulsin, kui X ütles, et „tee talle leping nagu ta tahab, me nagunii koondame ta“; - ta tundis noorte naiste vastu huvi, aga mina olin alandatud, sest polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt.
4.Kostja avaldas artiklites hageja kohta erinevaid faktiväiteid. Andmed on ebaõiged ja kahjustavad hageja mainet. Avaldatud andmed võimaldavad hageja väärtustamist negatiivsete hinnangutega. Lisaks on üldiselt ründav, mustav ja ebameeldiv hageja tegemist kajastavate artiklite stiil. Kostja on loonud hagejast mulje, et ta on aastakümneid naisi ahistanud. Oma tegevusega on kostja põhjustanud hagejale õigusvastaselt kahju. Hageja palus kohustada kostjat ebaõigeid andmeid ümber lükkama, edastades meediaväljaannetele taotluse avaldada ajalehe Postimees ja ajalehe Õhtuleht veebiväljaannetes andmeid ümberlükkav teade.
5.Hageja on enne kohtusse pöördumist advokaadi kaudu palunud kostjal lükata ümber avaldatud andmed. Kostja keeldus hageja palve täitmisest. Seoses kohtueelse pöördumisega kostja poole on hageja kandnud õigusabikulusid 921,60 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitis 921,60 eurot.
6.Ebaõigete andmete avaldamine kostja poolt on põhjustanud hagejale ulatusliku mainekahju ning valmistanud talle hingelisi üleelamisi. Hageja palus välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Osa artiklites esitatud väidetest ei ole avaldatud hageja kohta. Osa andmeid on esitatud üldise arvamusena juhtimisstiili kohta ja need ei ole seostatavad hagejaga. Osa hageja poolt vaidlustatud väidetest on väärtushinnangud ja hageja ei saa nõuda nende ümberlükkamist. Artiklites sisalduvad andmed vastavad tõele või alternatiivselt ei ole need hageja mainet kahjustavad. Isegi kui eeldada, et kostja esitatud andmed on ebaõiged, puudub hagejal kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sest hagejal ei ole kostja tegevuse tõttu kahju tekkinud. Kostja tegevus ei saanud hageja mainet kahjustada. Juba enne vaidlusaluste artiklite ilmumist oli saanud avalikkusele teatavaks, et hageja on kohelnud naisi alandavalt, diskrimineerivalt ja ahistavalt. Kuna kostja ei ole avaldanud uut informatsiooni, mis oleks avalikkusele varem tundmatu olnud või mis oleks saanud hageja sotsiaalset mainet kuidagi muuta, ei saanud kostja avaldatud andmed hageja mainet kahjustada. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas 30.06.2022 otsusega hagi osaliselt, otsustades:
2-20-10402
9.1.kohustada kostjat hiljemalt kahe nädala jooksul arvates käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumisest esitama AS-le Postimees Grupp taotlus andmeid ümberlükkava teate avaldamiseks veebiväljaandes www.postimees.ee järgmistel tingimustel:
9.1.1.teade peab olema avaldatud ilma kostja või kolmandate isikute kommentaaride, hinnangute ja pahakspanevate grimassideta;
9.1.2.teate sisu peab olema järgmine: „Mina, Y, olen avaldanud X kohta 02.07.2020 avaldatud artiklis „Y: kes kardab X ehk kuidas muutuvad ajad“ järgmised ebaõiged väited: - X oleks mitmel korral avalikult teinud noortele naiskolleegidele ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse lubades seejuures neile õhtut varietees ja unustamatut ööd hotellis; - X oleks mulle öelnud järgmist „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed.“
9.2.kohustada kostjat hiljemalt kahe nädala jooksul arvates käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumisest esitama AS-le Õhtuleht Kirjastus taotlus andmeid ümberlükkava teate avaldamiseks veebiväljaandes www.ohtuleht.ee järgmistel tingimustel:
9.2.1.teade peab olema avaldatud ilma kostja või kolmandate isikute kommentaaride, hinnangute ja pahakspanevate grimassideta;
9.2.2.teate sisu peab olema järgmine: „Mina, Y, olen avaldanud X kohta 04.07.2020 avaldatud artiklis „Y: X alandas mind, sest ma polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“ ebaõige väite, nagu X oleks mulle öelnud järgmist „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed.“
9.3.jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta ajalehe Postimees veebiväljaandes 02.07.2020 avaldatud artiklis „Y: X alandas mind, sest ma polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“ esitatud järgmised väited:
9.3.1.X oleks FFFs direktorina töötades öelnud mulle „No ei. Sinule küll mul tähelepanu ei jagu, mulle meeldivad päris noored, aga sina ei kõlba enam kuhugi. Ma lasen su lahti!“;
9.3.2.X oleks mind kaelusest haarates tirinud ning öelnud „Vaata, sinu preemia on kõige väiksem! Tead, miks? Üldsegi mitte sellepärast, et sa halvasti töötaksid, ohei, vastupidi, sa töötad suurepäraselt, paremini kui paljud teised, aga sa ei meeldi mulle naisena! Ma kaotan üldse su töökoha ära!“;
9.3.3.X alluvuses töötanud isikud oleksid töölt lahkunud selleks, et ebamugavatest olukordadest pääseda;
9.3.4.Inimesed räägivad Xst positiivselt üksnes selleks, et mitte oma positsiooni kaotada;
9.3.5.C oleks mu lahti lasknud X korraldusel;
9.3.6.X oleks oma kollektiivi liikmetele öelnud „mina olen ülemus, sina – lollpea“ ja „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“.
9.4.jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat lükkama ümber hageja kohta ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes 04.07.2020 avaldatud artiklis „Y: X alandas mind, sest ma polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“ esitatud järgmised väited:
9.4.1.X oleks mulle FFFs töötades öelnud, et „sina ei kõlba kuskile, sellised vanad naised mind ei huvita, mind huvitavad noored ja seksikad”;
9.4.2.X oleks oma sünnipäeval õnnitlejatel vanuse põhjal vahet teinud ning vanematele naistele grimasse teinud;
9.4.3.X oleks mind särkipidi tõmmanud ning öelnud „Mitte selleks ei kutsunud ma sind siia, vaata, kui suured on teiste preemiad! Sa töötad hästi, paremini kui teised, aga vaata, sa ei paku mulle mingit huvi kui naine”;
9.4.4.X oleks C-le öelnud „tee talle leping nagu ta tahab, me nagunii koondame ta“;
9.4.5.X oleks mind alandanud.
2-20-10402
9.5.rahuldada varalise kahju hüvitise nõue osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitis 184,32 eurot.
9.6.rahuldada mittevaralise kahju hüvitise nõue ja välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot.
9.7.jätta menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ja 70% ulatuses hageja kanda.
10.Kostja ütlustega oli tõendatud, et hageja on avaldanud tsitaadi: „No ei. Sinule küll mul tähelepanu ei jagu, mulle meeldivad päris noored, aga sina ei kõlba enam kuhugi. Ma lasen su lahti!“. Seoses käsitatava tsitaadiga andis ütlusi ka hageja, kuid kohus leidis, et kostja ütlusi tuleb eelistada hageja ütlustele. Lisaks tõendasid Q ja W ütlused hageja ebaviisakat käitumist ja halvustava meelestatust kostja suhtes ning tegid usutavaks, et juba esimesel kohtumisel kostjaga võis hageja vaidlusaluse tsitaadi avaldada. Kuna faktiväide (tsiteeritud sõnade esitamine) vastab tõele, ei saa hageja nõuda kostjalt faktiväite ümberlükkamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (RKTKo 21.12.2010, nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletava väite avaldamisega.
11.Kostja ütlustega oli tõendatud, et tõele vastavad väited – mõne aja pärast tiris ta mind kaelusest haarates stendi juurde, kuhu oli pandud jõulupreemia saajate nimekiri; hageja lausus: „Vaata, sinu preemia on kõige väiksem! Tead, miks? Üldsegi mitte sellepärast, et sa halvasti töötaksid, ohei, vastupidi, sa töötad suurepäraselt, paremini kui paljud teised, aga sa ei meeldi mulle naisena!“; hageja ütles kostjale: „Ma kaotan üldse su töökoha ära!“. Seoses käsitletava väitega andis ütlusi ka hageja, kuid kohus leidis, et kostja ütlusi tuleb eelistada hageja ütlustele. Kostja ütluste usaldusväärsust tõstab see, et käsitletavast väitest nähtuv hageja halvustav suhtumine kostjasse riimub tunnistajate Q ja W ütlustega. Kuna faktiväited vastavad tõele, ei saa hageja nõuda nende ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel ega varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletavate väidete avaldamisega.
12.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtunud, et hageja oleks vestluse käigus öelnud kostjale: „Ma alandan sind senikaua, kuni sa ise ära lähed“. Kostja avaldatud eeltoodud väide on ebaõige.
13.Kostja avaldatud väide „Hageja oleks mitmel korral avalikult teinud noortele naiskolleegidele ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse lubades seejuures neile õhtut varietees ja unustamatu ööd hotellis“ on ebaõige. Seoses käsitatava väitega andsid hageja ja kostja vande all ütlusi. Kohus leidis, et kostja vande all antud seletus ei tõenda käsitatava väite õigsust.
14.Kostja väide „Lõpuks eelistasid mitmed noored end töölt lahti võtta, et mitte sellistesse ebameeldivatesse olukordadesse sattuda“ koosneb kahest osast. Esimene osa – inimeste töölt lahkumine – on hinnatav faktiväitena, kuid teine osa – inimeste soovimatus sattuda ebameeldivatesse olukordadesse – on kostja arvamus ehk väärtushinnang selle kohta, mis võis põhjustada inimeste töölt lahkumise. Tõlgendades väidet tervikuna, asus maakohus seisukohale, et väite teine osa annab lausele kui tervikule väärtushinnangu tähenduse, sest kostja avaldab arvamust teiste inimeste töölt lahkumise põhjuste kohta. Kuna käsitatav väide on väärtushinnang, ei saa hageja nõuda selle ümberlükkamist. Hinnates käsitatavat väärtushinnangut artikli kontekstis, ei ole see ebakohane. Hinnang ei ole ilmselt vulgaarne, inimväärikust alandav või hagejat mõnitava tähendusega, samuti ei sisalda ähvardusi. Kostja
2-20-10402 avaldas kohase väärtushinnangu, mis ei kahjustanud hageja mainet ja seega ei olnud hinnangu avaldamine õigusvastane.
15.Kostja väitest „Peale selle söandas keegi, küllap oma positsiooni pärast peljates, lausuda, et X on headuse, intelligentsuse ja õigluse kehastus. Mõned aga töötamise asemel „punuvad intriige“ ei saa maakohtu hinnangul tuletada hageja välja toodud kaudset faktiväidet ja väärtushinnangut, et hageja oleks headuse jne täielik vastand. Hinnates väidet artikli kontekstis nähtub, et tegemist on kostja arvamuse ehk väärtushinnanguga teiste inimeste, mitte hageja käitumise kohta. Artiklist nähtuvalt ei ole lauses sisalduv teave omistatav hagejale ja seega ei ole väide kui tervik avaldatud hageja kohta. Isegi juhul, kui hinnang puudutab osaliselt hagejat, ei ole see ilmselt vulgaarne, inimväärikust alandav või hagejat mõnitava tähendusega. Hinnang on esitatud tasakaalustatult ja see on neutraalse tähendusega. Hinnang ei kahjusta hageja mainet.
16.Kostja väite „Ametlikult likvideeris mu töökoha X järglane ja protežee C. Lahkumise eel ütles ta mulle, endal silmad kalkvel: „Mul on kohutavalt kahju, et sa teatrist lahkud, ei kujuta isegi ette, kuidas me hakkama saame, sa tegid nii suurepärast tööd! Aga mulle andis käsu X, ma ei saa seda täitmata jätta. Ma kardan teda!“ osas leidis hageja, et ebaõige on tekstilõigu teisest lausest järelduv väide, et hageja andis C-le käsu lõpetada töösuhe kostjaga. Tegemist on faktiväitega, mida kostjal tuli tõendada. Seoses käsitatava väitega andsid ütlusi kostja ning tunnistajad C, W ja Q. Kohus leidis, et kostja ütlusi tuleb eelistada tunnistaja C ütlustele. Kui C avaldas istungil ütlusi andes, et tal ei meenu paljud kostja koondamisega seotud asjaolud, siis kostja on põhjalikult kirjeldanud tema ja C vahel toimunud vestlust. Kostja on avaldanud ütlusi järjepidevalt, ütlused ei sisalda olulisi vasturääkivusi. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja ütlused on lubamatu tõend ja W ütlused on ebausaldusväärsed. Tunnistaja kirjeldas tema vestlust C-ga detailselt, mäletades sündmuste toimumise aega, kohta ja vestluse kulgu. Detailide rohkus ja nende mäletamine tõstab tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kostja ütluste ja tema pakutud koondamise põhjuse usaldusväärsust toetasid ka tunnistaja Q antud ütlused. Eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et vastab tõele kostja väide, et hageja andis C-le käsu lõpetada kostjaga töösuhe.
17.Hinnates kostja väidet „Paraku satub ka tänapäeval loominguliste kollektiivide etteotsa paadunud mühakaid, kes avalikult juhinduvad põhimõttest: „mina olen ülemus, sina – lollpea“ või „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“ (viimane on otsene tsitaat)“ artikli kontekstis, ei saa mõistliku isiku arusaama järgi väita, et kostja omistas hagejale märgitud väljendite avaldamist. Maakohus leidis, et kostja ei ole avaldanud, et hageja on öelnud „mina olen ülemus, sina – lollpea“ ja „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“. Väide sisaldab kostja arutlust erinevate juhtide juhtimisstiili kohta. Hinnates väidet artikli ja seda sisaldava tekstilõiku kontekstis saab väita, et väärtushinnang „paadunud mühakad“ on välja toodud näitamaks erinevaid juhte ja erinevaid juhtimisstiili. Mõistliku isiku arusaama järgi ei ole see hinnang avaldatud hageja kohta.
18.Kostja poolt Õhtulehe artiklis avaldatud väite „Ta tuli esimesel päeval, tegi kabineti ukse lahti, ei koputanud, ei teretanud ja ütles, et „sina ei kõlba kuskile, sellised vanad naised mind ei huvita, mind huvitavad noored ja seksikad“ sõnastus erineb mõnevõrra Postimehes avaldatud väitest (vt otsuse p 10), kuid mõlema väite sisu ja tähendus jääb samaks. Seetõttu asus kohus samale seisukohale, et kostja on tõendanud, et käsitatav faktiväide vastab tõele ja hageja ei saa nõuda kostjalt faktiväite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.
19.Kostja väide – „X olevat tema mäletamist mööda õnnitlejatele öelnud: „Mehed vasakule, naised paremale ja naised võivad mind musitada.” Kui järjekord jõudis ühe küpse näitlejanna kätte, olevat X teinud grimassi ning öelnud, et vanemad naised on musitamise ülesandest
2-20-10402 vabastatud – on liitväide, mis koosneb kahest osast. Väite esimeses osas omistab kostja hagejale tsitaati ja teises osas kirjeldab kostja hageja käitumist ja tema lausutud sõnu. Mõlemad osad on hinnatavad faktiväitena, mis kahjustavad hageja mainet. Seoses käsitatava tsitaadiga andsid ütlusi hageja ja kostja, kuid kohus leidis, et kostja ütlusi tuleb eelistada hageja ütlustele. Maakohus leidis, et avaldatud väited vastavad tõele ja hageja ei saa nõuda kostjalt faktiväite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.
20.Kostja poolt Õhtulehe artiklis avaldatud väite – „X tõmbas teda särkipidi teadetetahvli juurde, kus olid väljas töötajate jõulupreemiad. „Leidsin sealt oma nime ja ütlesin midagi niisugust, et oi kui tore, suur tänu!” „Mitte selleks ei kutsunud ma sind siia, vaata, kui suured on teiste preemiad!” olevat X Y sõnul sellele vastanud. „Sa töötad hästi, paremini kui teised, aga vaata, sa ei paku mulle mingit huvi kui naine” sõnastus erineb mõnevõrra Postimehes avaldatud väitest (vt otsuse p 11), kuid mõlema väite sisu ja tähendus jääb samaks. Seetõttu asus kohus samale seisukohale, et kostja on tõendanud, et käsitatav faktiväide vastab tõele ja hageja ei saa nõuda kostjalt faktiväite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.
21.Kostja väide „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed,” olevat X talle vastanud“ on hinnatav faktiväite avaldamisena. Seoses käsitatava väitega andis kostja vande all ütlusi. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks avaldanud viidatud sõnu. Kohus asus seisukohale, et kostja avaldatud väide on ebaõige.
22.Väitega „ma olin C kabinetis töölepingut pikendamas, kui ta helistas X-le ja küsis, millise lepingu me teeme ja ma kuulsin, kui X ütles, et „tee talle leping nagu ta tahab, me nagunii koondame ta“ tsiteeris kostja hageja poolt C-le öeldud sõnu ehk kostja omistas hagejale tsitaati. Seoses käsitatava väitega andis kostja vande all ütlusi. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja ei saanud tõendada väidet oma ütlustega vande all ja kostjal tuli taotleda C tunnistajana ülekuulamist. Kohtu hinnangul on kostja ütlused usaldusväärsed. Tsitaatist nähtub hageja soov kostja vallandada. Sellist hageja soovi tõendavad ka tunnistaja Q antud ütlused. Samuti on tunnistaja W ütlustega tõendatud, et hageja andis C-le käsu lõpetada kostjaga töösuhe. Kohus asus seisukohale, et kostja väide vastab tõele.
23.Väitega „Ta tundis noorte naiste vastu huvi, aga mina olin alandatud, sest polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“ avaldas kostja enda subjektiivsest tunnetust, mis kajastab tema hinnangut tajutu kohta. Väide on hinnatav väärtushinnanguna. Hageja ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist.
24.Seega avaldas kostja Postimehes 02.07.2020 ilmunud arvamusloos kaks Õhtulehes 04.07.2020 ilmunud artiklis ühe ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite.
ja
25.Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 2 alusel. Kostja ei tõendanud, et ta ei teadnud faktiväidete avaldamisel nende ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei tõendanud, et ta eksis ebaõigete andmete avaldamisel. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed asjaolud, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja ei ole VÕS § 1047 lg 3 alusel näidanud, milles seisnes tema või ajakirjanduse õiguslik huvi väite avaldamiseks. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kostja tekitas hagejale kahju vähemalt hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostja oli hooletu (VÕS § 1050 lg-d 1 ja 2) hageja maine kahjustamise suhtes. Kostjal lasus hoolsuskohustus mitte kahjustada hageja mainet. Kohtule ei esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel. Kohus kohustas kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hageja
2-20-10402 taotletud andmete ümberlükkamise viis on kooskõlas andmete avaldamise viisiga ja see on täidetav.
26.Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades kolm ebaõiget ja hageja mainet kahjustavat faktiväidet. Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud kostja rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja õiguste kaitseks oli vajalik. Vaidlus on piisavalt keeruline, mistõttu pöördumine advokaadi poole enda õiguste kaitseks enne kohtusse pöördumist oli põhjendatud. Kohtu hinnangul olid hageja kohtueelsed õigusabikulud põhjendatud kolme väite vaidlustamise osas ja põhjendatud kohtueelsed kulud on ca 20% kulude kogusummast, s.o 184,32 eurot.
27.Maakohus asus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot. Kohus arvestas mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: - kostja on tekitanud hagejale kahju kolme faktiväite avaldamisega; - faktiväited olid avaldatud ajalehe Postimees veebiväljaandes ilmunud kostja arvamusloos ja ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes ilmunud artiklis. Seega jõudsid väited eelduslikult suure hulga lugejateni; - kostja on pannud hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest; - kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust. Apellatsioonkaebus
28.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uue otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulude osas täpsustas apellant kohtuistungil, et ta palub need jätta kostja kanda.
29.Maakohtu põhjendused ei vasta kehtivale õigusele, kohus on asja lahendamisel rikkunud ulatuslikult menetlusnorme ning need rikkumised on viinud ebaõige lahendini.
30.Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kohus on tuvastanud väidete õigsuse menetlusnormide olulise rikkumisega.
31.Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2681, võttes kostjalt alusetult seletuse. Kostja vande all antud seletus on tema väidete tõendamiseks lubamatu tõend, kuna kostja ei teinud katset tõendada oma väiteid endast sõltumatute tõenditega. Isegi kostja seletuse lubatavuse korral ei saa tema ütlusi pidada usaldusväärseks tõendiks asjaolu tõendamiseks.
32.Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1, jättes tõendid kriitiliselt hindamata. Kohus luges kostja seletuse hageja seletusest usaldusväärsemaks seetõttu, et hageja seletus oli üldine, samas kui kostja oma oli detailne. Samas jättis kohus arvestamata, et kostja poolt hagejale omistatavad „detailsed“ tsitaadid on pidevalt muutunud. Veenvad ei ole ka kohtu põhjused, milles kohus otsib tuge hageja halvustavale suhtumisele Q ja W ütlustest. W ütlused on ebausaldusväärsed,
2-20-10402 tema kirjeldused on ebajärjepidevad ja olulistes elementides muutuvad. Kohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud, miks tuleb C ütlused kõrvale jätta.
33.Maakohus rikkus TsMS § 442 lg 8, jättes otsust tehes hageja argumentidele täielikult vastamata. Kohtuotsuse põhjendused on puudulikud ja kohus on jätnud arvestamata oluliste tõendite ja asjaoludega. Samuti on kohus rikkunud menetlusnorme sellega, et takistas hagejal asjaolu kohta kaudsete tõendite esitamist, ent lubas seda kostjale, koheldes pooli ebavõrdselt. Vastustaja seisukoht
34.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad hageja kanda.
36.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mis on apellatsioonikaebuses vaidlustatud. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsustust osas, milles maakohus hagi rahuldas. Eeltoodud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja pooltel ei olnud arusaamatusi tõendamiskoormuse ega õiguse kohaldamisega seonduvalt. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitanud. Kuna maakohus on põhjalikult iga hagiavalduses esiletoodud kostja väite avaldamisega seonduvaid asjaolusid hinnanud ja ringkonnakohus maakohtu järeldustega nõustub, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks iga väite osas uuesti tõendeid hinnata.
38.Hageja leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud ebaõigesti tõendeid ja hageja arvates ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud, mistõttu oleks tulnud hagi tervikuna rahuldada.
39.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja arvestanud otsuse tegemisel lubamatut tõendit, milleks on kostja vande alla antud seletus. TsMS § 2681 sätestab, et sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande
2-20-10402 all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest nähtub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (RKTKo, 06.12.2017, 2-15-3430, p 19.3). Kohtu algatusel poole vande all ülekuulamise esimene eeldus on, et kõik muud tõendid, mida asjas on esitatud või mille kogumist on taotletud, on uuritud ja kohtul ei ole sellest hoolimata tekkinud kindlat veendumust, kuidas faktivaidlus lahendada (Tsiviilkohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne I kd (2017), § 2681 kommentaar p 3.2.a). Maakohus on 02.03.2022 eelistungil lahendanud poolte taotlused seonduvalt esitatavate tõenditega, lahendades esmalt tunnistajate ülekuulamise taotlused ja seejärel otsustanud kostjalt vande all seletuse võtmise üle. Maakohus otsustas kostja vande all ära kuulata asjaolude suhtes, mida ei ole kostjal võimalik teiste tõenditega tõendada (02.03.2022 eelistungi protokolli ajamärk 00:24:29, II kd, tl 35 pöördel). Samuti otsustas kohus ära kuulata hageja vande all asjaolude osas, mille hageja tõi esile samal eelistungil (02.03.2022 eelistungi protokolli ajamärk 01:01:51, II kd, tl 38). Ringkonnakohtu arvates on maakohus TsMS § 2681 alusel omal algatusel pooltelt vande all seletuse võtmise üle otsustamisele eelnevalt kujundanud tõendite taotluste põhjal seisukoha, et esitatud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik tuvastada vaidlusaluste asjaolude tõepärasust. Kuna mitmete vaidlusaluste sündmuste toimumise juures ei olnud kõrvalisi isikuid, ja vaidlusaluste sündmuste toimumisest oli möödunud üle kümne aasta, on usutav, et inimesed, kes olid sündmuste juures, võisid neid mitte mäletada. Seega oli maakohtu poolt põhjendatud võtta pooltelt vande all seletus.
40.Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tõendite hindamise, väites, et kohus oleks pidanud jätma arvestamata lisaks kostja vande alla antud seletusele ka tunnistaja W ütlused kui mitteusaldusväärsed. Kostja vande all antud seletuse hindamisel ei ole maakohus arvestanud, et kostja seletus on toimunud sündmuste osas vastuoluline ja ajas muutuv. Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu ja leiab, et maakohus on õigesti TsMS § 232 lg 1 järgi hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, ning kohtu siseveendumuse kujunemine on vaidlustatud otsuses selgelt jälgitav. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid kogumis ja nende põhjal kujundanud oma siseveendumuse oluliste asjaolude kohta. Arvestades, et vaidlusalustest sündmustest oli möödunud üle kümne aasta, siis on loomulik, et kõik asjaolud ei olnud tunnistajatel ja pooltel täpselt meeles.
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud W ütlusi ja nõustub maakohtuga tunnistaja ütluste usaldusväärsuse osas. Maakohus on õigesti möönnud, et see, et W on kostja tütar, ei muutnud tema ütlusi ebausaldusväärseks. See, et tunnistaja ütlused erinevad pisiasjades sellest, millised asjaolud olid esile toodud kostja taotluses tunnistaja ülekuulamiseks, ei muuda ütlusi vähem usaldusväärseks. TsMS § 236 lg 3 järgi peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Seega ei ole menetlusosalisel kohustust kirjeldada täpselt seda, mida tunnistaja kohtule ülekuulamisel avaldab.
42.Samuti ei saa apellatsioonkaebuse väidetest lähtudes pidada ebausaldusväärseteks Q ütlusi. Hageja heitis tunnistajale ette, et tunnistaja ei nimetanud hagejat nimepidi, mis hageja nägemusel muutis ütlused mitteusaldusväärseks. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et kostja selgitas talle, et hageja on teatri juht, nn „kriisidirektor“ (II kd, tl 47), mistõttu teadis tunnistaja hagejat ja tema töökohta.
2-20-10402
43.Kostja vande all antud seletuse osas on maakohus leidnud, et kostja on kirjeldanud juhtunut detailselt ja seletus riimub tunnistajate Q ja W ütlustega, samas hageja seletus ja tunnistaja C ütlused on üldsõnalised ja paljusid sündmusi nad ei mäletanud. Apellant heidab kostja seletusele ette, et kostja poolt avaldatu on detailides vastuoluline ja ajas muutunud. Arvestades sündmustest möödunud aega, ei saa ringkonnakohtu arvates kostjale ette heita, et ta pole hageja poolt väidetavalt avaldatut tsiteerinud alati täpselt samade sõnadega. Kostja seletuses ei ole vastuolusid oluliste asjaolude osas. Kuna kostja seletusest saab järeldada, et hageja käitumine ei olnud kostja jaoks tavapärane ja see solvas kostjat sügavalt, siis juhtunud sündmused jäid kostjale eelduslikult meelde kirkamalt, kui isikutele, kelle jaoks ei olnud tegemist oluliste sündmustega. Kostja seletuse usaldusväärsust tõendab ka see, et vahetult enne tema koondamist SA-st F on ta 24.01.2009 avaldanud ajalehes Postimees arvamuse pealkirjaga: „Y: inimene häbipostis“, kus ta on kirjeldanud hagejat kui isikut, kes on nendega, kes temaga ei nõustunud, avalikult jõhker ja sõimas ning alandas neid (I kd, tl 94). Eelviidatud arvamusloos ei ole kostja kirjeldanud kostja käitumist ja vaidlusaluseid sündmusi detailselt, kuid avaldatu kinnitab praeguses asjas vaidluse all olevate asjaolude tõele vastavust.
44.TsMS § 7 sätestab, et õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on kohelnud menetluse käigus pooli ebavõrdselt. Pooled on saanud esitada oma seisukohad ja neid tõendavad tõendid. Kui kohus ei pidanud kõiki tõendeid asjakohaseks, siis sellest ei saa järeldada poolte ebavõrdset kohtlemist. Hageja taotluse tunnistajate U ja N ülekuulamiseks rahuldamata jätmisest ei saa hageja poolt soovitud järeldust teha. Vaidlusaluste asjaolude kohta kuulas kohus üle hageja tunnistaja C, kes oli otseselt vaidlusaluste sündmustega seotud.
45.Hageja esitas kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Õiguse kohaldamise osas ei ole hageja maakohtule apellatsioonkaebuses selgesõnaliselt etteheiteid teinud. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus materiaalõiguse kohaldamisel eksinud.
46.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on VÕS § 1047 lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja avaldamise õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo, 3-2-1-161-05, p 10; 3-2-1-5-07, p 26 ja 32-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad avaldatu sisust (RKTKo, 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 13). VÕS § 1047 lg 4 järgi on hagejal võimalik esitada nõue kostja kohustamiseks meediaväljaannetele kostja kulul ebaõigeid väiteid ümberlükkava avalduse esitamiseks. Maakohus on eeltoodud norme õigesti kohaldanud ja hagi osaliselt rahuldanud.
47.Maakohus rahuldas nii hageja varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude osaliselt, lähtudes ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esitatud nõude rahuldamise proportsioonist. Hageja on vaidlustanud ka nende nõuete osalise rahuldamata jätmise. Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et hageja soovib nende nõuete rahuldamist seonduvalt sellega, et kõik nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tuleks rahuldada. Muid väiteid hageja esitanud ei ole. Kuna ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas
2-20-10402 osaliselt hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, siis ei ole alust tühistada maakohtu otsust ka osas, milles jäeti hageja nõuded varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt rahuldamata.
48.Seoses hagi osalise rahuldamisega on maakohus õigesti TsMS § 163 lg 1 järgi jaotanud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asja menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
49.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.