X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7921,60 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja Y (isikukood xxxx), vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
Viimase kohtuistungi aeg
lepinguline
esindaja
22.04.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi Y vastu osaliselt.
2.Kohustada Yt hiljemalt kahe nädala jooksul arvates käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumisest esitama AS-le Postimees Grupp taotlus andmeid ümberlükkava teate avaldamiseks veebiväljaandes www.postimees.ee järgmistel tingimustel:
2.1.Teade peab olema avaldatud ilma Y või kolmandate isikute kommentaaride, hinnangute ja pahakspanevate grimassideta;
2.2.Teate sisu peab olema järgmine: „Mina, Y, olen avaldanud X kohta 02.07.2020 avaldatud artiklis „Y: kes kardab X ehk kuidas muutuvad ajad“ järgmised ebaõiged väited:
2.2.1.X oleks mitmel korral avalikult teinud noortele naiskolleegidele ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse lubades seejuures neile õhtut varietees ja unustamatut ööd hotellis;
2.2.2.X oleks mulle öelnud järgmist „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed.“
3.Kohustada Yt hiljemalt kahe nädala jooksul arvates käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumisest esitama AS-le Õhtuleht Kirjastus taotlus andmeid ümberlükkava teate avaldamiseks veebiväljaandes www.ohtuleht.ee järgmistel tingimustel:
3.1.Teade peab olema avaldatud ilma Y või kolmandate isikute kommentaaride, hinnangute ja pahakspanevate grimassideta;
3.2.Teate sisu peab olema järgmine: „Mina, Y, olen avaldanud X kohta 04.07.2020 avaldatud artiklis „Y: X alandas mind, sest ma polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“ ebaõige väite, nagu X oleks mulle öelnud järgmist „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed.“
4.Jätta rahuldamata X nõue kohustada Yt lükkama ümber X kohta ajalehe Postimees veebiväljaandes 02.07.2020 avaldatud artiklis „Y: X alandas mind, sest ma polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“ esitatud järgmised väited:
4.1.X oleks Xxxx direktorina töötades öelnud mulle „No ei. Sinule küll mul tähelepanu ei jagu, mulle meeldivad päris noored, aga sina ei kõlba enam kuhugi. Ma lasen su lahti!“;
4.2.X oleks mind kaelusest haarates tirinud ning öelnud „Vaata, sinu preemia on kõige väiksem! Tead, miks? Üldsegi mitte sellepärast, et sa halvasti töötaksid, ohei, vastupidi, sa töötad suurepäraselt, paremini kui paljud teised, aga sa ei meeldi mulle naisena! Ma kaotan üldse su töökoha ära!“;
4.3.X alluvuses töötanud isikud oleksid töölt lahkunud selleks, et ebamugavatest olukordadest pääseda;
Inimesed räägivad Xst positiivselt üksnes selleks, et mitte oma positsiooni kaotada;
C oleks mu lahti lasknud X korraldusel;
4.6.X oleks oma kollektiivi liikmetele öelnud „mina olen ülemus, sina – lollpea“ ja „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“.
5.Jätta rahuldamata X nõue kohustada Yt lükkama ümber X kohta ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes 04.07.2020 avaldatud artiklis „Y: X alandas mind, sest ma polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“ esitatud järgmised väited:
5.1.X oleks mulle Xxxx töötades öelnud, et „sina ei kõlba kuskile, sellised vanad naised mind ei huvita, mind huvitavad noored ja seksikad”;
5.2.X oleks oma sünnipäeval õnnitlejatel vanuse põhjal vahet teinud ning vanematele naistele grimasse teinud;
5.3.X oleks mind särkipidi tõmmanud ning öelnud „Mitte selleks ei kutsunud ma sind siia, vaata, kui suured on teiste preemiad! Sa töötad hästi, paremini kui teised, aga vaata, sa ei paku mulle mingit huvi kui naine”;
X oleks C öelnud „tee talle leping nagu ta tahab, me nagunii koondame ta“;
X oleks mind alandanud.
6.Rahuldada X nõue välja mõista Ylt varalise kahju hüvitis osaliselt.
Välja mõista Ylt X kasuks varalise kahju hüvitis 184,32 eurot.
6.2.Jätta rahuldamata X nõue välja mõista Ylt varalise kahju hüvitis 184,32 eurot ületavas osas.
7.Rahuldada X nõue välja mõista Ylt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Välja mõista Ylt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot.
8.Jätta menetluskulud 30% ulatuses Y kanda ja 70% ulatuses X kanda. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.06.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja) esitas 17.07.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldati 02.07.2020 uudisteportaalis Postimees kostja arvamuslugu pealkirjaga „Y: kes kardab Xd ehk kuidas muutuvad ajad“. Artikli juhtlõigu kohaselt kirjutas kostja väidetavast isiklikust kogemusest seoses hageja alluvuses töötamisega. 04.07.2020 ilmus ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes kostja esimese artikli järellugu pealkirjaga „Y: X alandas mind, sest ma polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“. Kostja avaldas artiklites hageja kohta erinevaid faktiväiteid. Andmed on ebaõiged ja kahjustavad hageja mainet. Avaldatud andmed võimaldavad hageja väärtustamist negatiivsete hinnangutega. Lisaks on üldiselt ründav, mustav ja ebameeldiv hageja tegemist kajastavate artiklite stiil. Kostja on loonud hagejast mulje, et ta on aastakümneid naisi ahistanud. Oma tegevusega on kostja põhjustanud hagejale õigusvastaselt kahju. Hageja palus kohustada kostjat ebaõigeid andmeid ümber lükkama, edastades meediaväljaannetele taotluse avaldada ajalehe Postimees ja ajalehe Õhtuleht veebiväljaannetes andmeid ümberlükkav teade. Hageja tõi hagis välja, et enne kohtusse pöördumist on ta advokaadi kaudu palunud kostjal lükata ümber avaldatud andmed. Kostja keeldus hageja palve täitmisest. Seoses kohtueelse pöördumisega kostja poole on hageja kandnud õigusabikulusid 921,60 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitis 921,60 eurot.
Hageja leidis hagis, et ebaõigete andmete avaldamine kostja poolt on põhjustanud hagejale ulatusliku mainekahju ning valmistanud talle hingelisi üleelamisi. Hageja palus välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole osa artiklites esitatud väidetest avaldatud hageja kohta. Osa andmeid on esitatud üldise arvamusena juhtimisstiili kohta ja need ei ole seostatavad hagejaga. Osa hageja poolt vaidlustatud väidetest on väärtushinnangud ja hageja ei saa nõuda nende ümberlükkamist. Artiklites sisalduvad andmed vastavad tõele või alternatiivselt ei ole need hageja mainet kahjustavad. Isegi kui eeldada, et kostja esitatud andmed on ebaõiged, puudub hagejal kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue, sest hagejal ei ole kostja tegevuse tõttu kahju tekkinud. Kostja tegevus ei saanud hageja mainet kahjustada. Juba enne vaidlusaluste artiklite ilmumist oli saanud avalikkusele teatavaks, et hageja on kohelnud naisi alandavalt, diskrimineerivalt ja ahistavalt. Kuna kostja ei ole avaldanud uut informatsiooni, mis oleks avalikkusele varem tundmatu olnud või mis oleks saanud hageja sotsiaalset mainet kuidagi muuta, ei saanud kostja avaldatud andmed hageja mainet kahjustada. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et ajalehe Postimees veebiväljaandes ilmus 02.07.2020 kostja arvamuslugu pealkirjaga „Y: kes kardab Xd ehk kuidas muutuvad ajad“ (I kd, tl 10–13). Ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes ilmus 04.07.2020 artikkel pealkirjaga „Y: X alandas mind, sest ma polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“ (I kd, tl 23–25). Teine artikkel sisaldab kostja väiteid, millised ta avaldas artikli teinud ajakirjanikule. Hageja leidis, et kostja avaldas mõlemas artiklis andmeid, mis ei vasta tõele ja kahjustavad hageja mainet. Hageja hinnangul on kostja tekitanud talle õigusvastase kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Hageja palus kohtul kohustada kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama ning välja mõista viimaselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitis.
5.Esmalt käsitleb kohus hageja poolt vaidlustatud andmeid, mis sisalduvad Postimehes 02.07.2020 ilmunud kostja arvamusloos ja seejärel andmeid, mis sisalduvad Õhtulehe 04.07.2020 artiklis. Vaidlusalustes teabeallikates avaldatud kostja väited hõlmavad perioodi, kui hageja tegutses alguses Xxxx nõukogu liikmena ja seejärel nõukogu esimehena ning kostja oli samal ajal teatri töötaja.
6.Kostja avaldas Postimehes 02.07.2020 ilmunud arvamusloos järgmiseid andmeid: - esimesel päeval astus ta läbi kabinettidest, et inimestega tutvuda. Avas minu ruumi ukse, jäi lävele seisma, ei tervitanud, vaid lausus: „No ei. Sinule küll mul tähelepanu ei jagu, mulle meeldivad päris noored, aga sina ei kõlba enam kuhugi. Ma lasen su lahti!“; - mõne aja pärast tiris ta mind kaelusest haarates stendi juurde, kuhu oli pandud jõulupreemia saajate nimekiri. Ta irvitas ja lausus: „Vaata, sinu preemia on kõige väiksem! Tead, miks? Üldsegi mitte sellepärast, et sa halvasti töötaksid, ohei, vastupidi, sa töötad suurepäraselt, paremini kui paljud teised, aga sa ei meeldi mulle naisena! Ma alandan sind senikaua, kuni sa ise ära lähed, ja kui otsustad kannatada, siis kaotan üldse su töökoha ära!“; - hiljem juhtusin mitmel korral peale (tänasest vaatenurgast) ilmvõimatutele olukordadele, kus ta tegi noorukestele naiskolleegidele /.../ avalikult ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse (näiteks Tartusse), kus lubas neile õhtut varietees ja unustamatut ööd hotellis;
- lõpuks eelistasid mitmed noored end töölt lahti võtta, et mitte sellistesse ebameeldivatesse olukordadesse sattuda; - peale selle söandas keegi, küllap oma positsiooni pärast peljates, lausuda, et X on headuse, intelligentsuse ja õigluse kehastus. Mõned aga töötamise asemel „punuvad intriige“; - ametlikult likvideeris mu töökoha X järglane ja protežee C. Lahkumise eel ütles ta mulle, endal silmad kalkvel: „Mul on kohutavalt kahju, et sa teatrist lahkud, ei kujuta isegi ette, kuidas me hakkama saame, sa tegid nii suurepärast tööd! Aga mulle andis käsu X, ma ei saa seda täitmata jätta. Ma kardan teda!“; - paraku satub ka tänapäeval loominguliste kollektiivide etteotsa paadunud mühakaid, kes avalikult juhinduvad põhimõttest: „mina olen ülemus, sina – lollpea“ või „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“ (viimane on otsene tsitaat).
7.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Esimesel päeval astus ta (hageja – kohtu märkus) läbi kabinettidest, et inimestega tutvuda. Avas minu ruumi ukse, jäi lävele seisma, ei tervitanud, vaid lausus: „No ei. Sinule küll mul tähelepanu ei jagu, mulle meeldivad päris noored, aga sina ei kõlba enam kuhugi. Ma lasen su lahti!“.
7.1.Hageja ei väida, et eelmises punktis esitatud andmed on tervikuna ebaõiged. Hageja hinnangul ei vasta tõele tekstis sisalduv ja hagejale omistatud järgmine tsitaat: „No ei. Sinule küll mul tähelepanu ei jagu, mulle meeldivad päris noored, aga sina ei kõlba enam kuhugi. Ma lasen su lahti!“. Tsitaadi omistamine on hinnatav faktiväite avaldamisena (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 28). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Kohus leiab, et tsitaadi omistamine hagejale kahjustab tema mainet, sest see võimaldab väärtustada hagejat ebaviisaka ning teatritöötajaid ebavõrdselt kohtleva ja ahistava inimesena. Seega lasub kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
7.2.Seoses käsitletava tsitaadiga andis kostja 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): 2007. a septembri lõpul teatati teatritöötajale, et keegi inimene X tuleb meile tööle kriisidirektoriks. Hageja tutvustamine teatri kollektiivile toimus teatrisaalis, mille järel palus hageja töötajatel oma töökohtadele naasta, öeldes, et ta tuleb hiljem iga inimese juurde ja räägib temaga. Kostja läks oma kabinetti tagasi. Umbes ühe tunni pärast käis kostja kabineti uks lahti ja hageja astus sisse. Kostja tõusis püsti ja tutvustas ennast. Hageja vastas selle peale järgmist: „Ära looda, et ma pööran oma tähelepanu sinu poole. Sellised vanad naised mind ei huvita. Mulle meeldivad/mind huvitavad noored naised. Sina enam kuskile ei kõlba, ma saan sinust lahti.“ Seejärel lahkus hageja kostja kabinetist. Kohtumise ajal oli hageja xxxx. Kohtumine kestis umbes kolm minutit. Kostja tundis tol hetkel õudset alandust, mitte keegi, mitte kunagi ei ole talle selliseid sõnu öelnud.
7.3.Hageja andis 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): hageja pidas vajalikuks teatri töötajatega tutvuda, kuigi nõukogu liikmed seda tegema ei pea. Peale Xxxx nõukogu liikme kohustuste täitmise töötas hageja ka muudes kohtades, mistõttu sai ta pühendada Xxxxle aega mitte rohkem kui paar tundi nädalas teisipäeva või neljapäeva hommikul. Esimesel päeval teatris ei käinud hageja kabinetist kabinetti ja kindlasti ei hakanud ta kedagi lahti laskma, sest ta ei tundnud neid inimesi. Kui hageja külastas esimesel päeval töötajaid, siis ta tutvustas ennast ja seejärel toimus kohtumine osakonniti eraldi, et teada saada, kuidas organisatsiooni seis on. Hageja arvas, et ta ei käinud esimesel päeval ennast kostjale tutvustamas. Hageja ei ole kostja poolt talle omistatud sõnu öelnud.
7.4.Kuigi artiklis esitatud vaidlusaluse tsitaadi sõnastus erineb mõnevõrra kostja poolt vande all kirjeldatud hageja avaldatud lausetest, jääb kostja istungil avaldatud hageja sõnade mõte samaks nagu artiklis. Artiklis avaldatud tsitaadis ja kostja ütlustes hagejale omistatavate sõnade ebaoluline erinevus ei tee tsitaati kui tervikut ebaõigeks.
7.5.Käsitletava väite puhul on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Kohus leiab, et kostja ütlusi tuleb eelistada hageja ütlustele ja seda järgmistel põhjustel.
7.6.Hageja avaldas 22.04.2022 istungil vande all, et tema hinnangul ei ole ta kostja kabinetis esimesel tööpäeval ennast tutvustamas käinud ning et ta ei ole käsitletavat tsitaati öelnud. Kostja on seevastu põhjalikult kirjeldanud nii kostja visiidile eelnenud sündmusi (hageja tutvustamine teatritöötajale), kui ka hetke, millal hageja tuli kostja kabinetti ning seal toimunud sündmusi. Kostja on avaldanud ütlusi järjepidevalt, ütlused ei sisalda vasturääkivusi. Kostja on kirjeldanud sündmusi piisavalt detailselt, mäletades täpselt hageja avaldatud sõnu („Ära looda, et ma pööran oma tähelepanu sinu poole. Sellised vanad naised mind ei huvita. Mulle meeldivad/mind huvitavad noored naised. Sina enam kuskile ei kõlba, ma saan sinust lahti“), enda vanust kohtumise hetkel (57 aastat) ja vestluse kestust (kolm minutit). Detailide mäletamine tõstab kostja ütluste usaldusväärsust. Viidatud detailide meeldejätmine on eluliselt usutavalt seletatav sellega, et hageja sõnad solvasid kostjat, mistõttu jäi hageja poolt kostjale öeldud sõnad kostjale väga hästi meelde. Kostja selgitas vande all ütlusi andes, et mitte keegi ja mitte kunagi ei ole talle selliseid sõnu öelnud, see oli ainus episood tema elus ja tol hetkel tundis ta ennast õudselt alandatuna.
7.7.Kostja ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib see, et vaidlusalusest tsitaadist nähtuv hageja halvustav suhtumine kostjasse riimub muudest tõenditest järelduva hageja üleoleva ja ebaviisaka käitumisega kostja suhtes. Tunnistaja T avaldas 18.04.2022 istungil, et ta nägi 2007. a pealt hageja ja kostja vestlust, kus hageja rääkis surutult kostjaga, heites viimasele ette varem antud korralduse mittetäitmist ja tehes kostjale etteheiteid eesti keele oskuse kohta seoses nime „Roman“ hääldamisega. Vestlus toimus kolmandate isikute juuresolekul ja jättis tunnistajale ebameeldiva mulje. Tunnistaja sõnul käitus hageja nii, nagu teine inimene ei ole üldse tähtis (II kd, tl 44–48). Hageja halvustav meelestatus ja ebaviisakas käitumine kostja suhtes on leidnud kinnitust ka tunnistaja M 18.04.2022 istungil avaldatud ütlustes. Tunnistaja külastas 2007. a kostja näidendi „Suur inimene väikses linnas“ esietendust. Pärast esietendust toimus bankett, kostja tuli lavale, et rääkida näidendist. Tunnistaja viibis saalis ja tema kõrval osutus olema hageja. Kui kostja rääkis, tegi hageja valjusid vahelehüüdeid: „Kaua võib; millal see ära lõpeb; millal ta ükskord vait jääb; see on lausa talumatu“. Tunnistaja ei ole kunagi sellise suhtumisega teise inimesse kokku puutunud (II kd, tl 44–48). Kohus leiab, et M ütlused on kohane tõend. Kuigi tunnistaja on kostja tütar, ei ole kohus täheldanud tunnistaja vaenulikkust hageja vastu ja soosivat meelestatust kostja suhtes. Tunnistaja on avaldanud ütlusi järjepidevalt, ütlused ei sisalda vasturääkivusi. T ja M ütlused tõendavad hageja ebaviisakat käitumist ja halvustava meelestatust kostja suhtes ning teevad usutavaks, et juba esimesel kohtumisel kostjaga võis hageja vaidlusaluse tsitaadi avaldada.
7.8.Kostja ütluste usaldusväärsust tõstab see, et tsitaadist nähtuv hageja soov kostja töölt vallandada („Ma saan sinust lahti“), on leidnud kinnitust tunnistaja T ütlustes. Tunnistaja avaldas 18.04.2022 istungil, et tema ja kostja külastasid suures saalis toimunud lasteetendese proovi. Kui tunnistaja soovis saalist lahkuda, hakkas kostja koos temaga ukse poole liikuma. Mingi hetk helises kostja telefon, ta võttis kõne vastu ja hakkas telefoniga rääkima. Kui tunnistaja ja kostja jõudsid ukse juurde, käis see lahti ja hageja astus saali sisse. Hageja, nähes kostjat, ütles talle: „Ah, jälle sina. Varsti lendad siit nagu sitt“. Kostja oli hõivatud telefoniga ja ütles hagejale: „Kuidas palun?“ Hageja lehvitas käega ja läks lava suunas (II kd, tl 44–48). Tunnistaja ütlused
näitavad, et hagejal oli soov kostjast lahti saada. Seetõttu on usutav, et ta võis oma vastavat tahet kostjale juba esimesel kohtumisel avaldada.
7.9.Asjaolu, et hageja andis käsitletava tsitaadi kohta tõeseid ütlusi kinnitab kaudselt ka kostja ajalehe Postimees veebiväljaandes 24.01.2009 ilmunud artikkel „Y: inimene häbipostis“ (I kd, tl 93-94). Juba 2009. a artiklis kirjeldas kostja, detailidesse küll laskumata, hageja halvustavat ja ebaviisakat käitumist teatris.
7.10.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja ütlustega on tõendatud, et hageja on avaldanud vaidlusaluse tsitaadi: „No ei. Sinule küll mul tähelepanu ei jagu, mulle meeldivad päris noored, aga sina ei kõlba enam kuhugi. Ma lasen su lahti!“. Kuna faktiväide (tsiteeritud sõnade esitamine) vastab tõele, ei saa hageja nõuda kostjalt faktiväite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat andmed ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletava väite avaldamisega.
7.11.Kohus ei nõustu hagejaga, et eluliselt usutav on see, et kostjal on hageja suhtes mingil põhjusel tekkinud negatiivne emotsioon ja kostja, kes erialalt on proosakirjanik, on pikkade aastate jooksul loonud selle negatiivse emotsiooni ümber erinevaid stsenaariume, mida ta on lõpuks uskuma jäänud. Kohtu hinnangul teeb hageja väite ebausutavaks see, et hageja ei ole välja toonud, miks kostjal võis tekkida negatiivne emotsioon hageja suhtes. Hageja on menetluses eitanud kõiki kostja väiteid ja sealhulgas kostja etteheiteid hageja lausutud sõnade ja käitumise osas. Olukorras, kus hageja on eitanud kõiki kostja väiteid, ei ole ta esitanud eluliselt usutavat selgitust selle kohta, mis asjaolu on põhjustanud kostja väidetava negatiivse meelestatuse hageja suhtes. Kohus ei ole menetluses täheldanud kostja negatiivset meelestatust hageja suhtes.
8.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Mõne aja pärast tiris ta mind kaelusest haarates stendi juurde, kuhu oli pandud jõulupreemia saajate nimekiri. Ta irvitas ja lausus: „Vaata, sinu preemia on kõige väiksem! Tead, miks? Üldsegi mitte sellepärast, et sa halvasti töötaksid, ohei, vastupidi, sa töötad suurepäraselt, paremini kui paljud teised, aga sa ei meeldi mulle naisena! Ma alandan sind senikaua, kuni sa ise ära lähed, ja kui otsustad kannatada, siis kaotan üldse su töökoha ära!“;
8.1.Eelmises punktis esitatud väide on liitväide, mis koosneb kolmest osas. Esimene osa on järgmine: hageja tiris kostjat kaelusest haarates stendi juurde. Teine osa on järgmine: hageja olevat kostjale öelnud: „Vaata, sinu preemia on kõige väiksem! Tead, miks? Üldsegi mitte sellepärast, et sa halvasti töötaksid, ohei, vastupidi, sa töötad suurepäraselt, paremini kui paljud teised, aga sa ei meeldi mulle naisena!“. Kolmas osa on järgmine: hageja olevat kostjale öelnud: „Ma alandan sind senikaua, kuni sa ise ära lähed, ja kui otsustad kannatada, siis kaotan üldse su töökoha ära!“. Kohus leiab, et nii esimene, kui ka teine ja kolmas osa (st tsitaatide avaldamine) on hinnatavad faktiväidetena. Hinnates andmeid artikli kontekstis kahjustavad väited hageja mainet, sest need võimaldavad väärtustada hagejat ebaviisaka ning teatritöötajaid ebavõrdselt kohtleva ja ahistava inimesena. Seega lasub kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
8.2.Seoses käsitletavate väidetega andis kostja 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): teatris oli koht, kuhu pandi üles käskkiri preemiate määramise kohta. Kostja läks sinna vaatama, kas tema sai preemia. Leides preemiate andmise käskkirjast enda nime, tahtis kostja juba ära minna, kui ta nägi trepist ülesse minevat hagejat. Kuna käskkirja juures oli palju rahvast, ei saanud kostja sealt kiiresti ära minna. Kui hageja jõudis trepist ülesse, võttis ta kostjal kraenurgast kinni ja ütles: „Oot, jää seisma, vaata, sul on kõige väiksem preemia. Sa võid arvata,
et see on sellepärast, et sa töötasid kõige halvemini. Vastupidi sa töötasid palju paremini kui teised, aga sa ei meeldi mulle, ma saan sinust lahti“. See lause, et „Ma saan sinust lahti“ kordus mitu korda selle aja jooksul. Seekord kõlas ka „ma vihkan sind, sa ei meeldi mulle, ma saan sinust vabaks“. Kostja mäletas, et tol hetkel oli tal seljas valge pluus väga suure ja pika kraega. Kostja sõnul võis sündmus aset leida 2007. a või 2008. a. Kostja ei mäletanud täpset aega.
8.3.Hageja andis 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): andmed töötajale makstavate preemiate kohta ei ole avalikud. Xxxx ei ole stendi, kus kõikide preemiad või käskkirjad preemiate kohta välja riputatakse. Hageja lahkus teatrist novembris 2008, käskkiri preemiate kohta tuli aga 2008. a detsembri lõpus. Nõukogu ei määra preemiaid, seda teeb teatrijuht. Hageja füüsiline kontakt kostjaga võis piirduda tervitusega, muud füüsilist kontakti ei ole olnud.
8.4.Kuigi artiklis esitatud vaidlusaluste väidete sõnastus erineb mõnevõrra kostja poolt vande all kirjeldatud hageja avaldatud lausetest, jääb kostja istungil avaldatud hageja sõnade mõte samaks nagu artiklis.
8.5.Käsitletavate väidete puhul on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Kohus leiab, et kostja ütlusi tuleb eelistada hageja ütlustele ja seda järgmistel põhjustel.
8.6.Hageja avaldas 22.04.2022 istungil, et teatris puudub koht, kus avaldatakse andmeid töötajate preemiate kohta ning et nõukogu ei otsusta preemiate andmise üle ja et hageja lahkus teatrist enne seda, kui kostja sai preemia 2008. a detsembris. Kostja on seevastu põhjalikult kirjeldanud nii preemiate andmisega seonduvat, kui ka väidetega seotud asjaolusid. Kostja on avaldanud ütlusi järjepidevalt, ütlused ei sisalda vasturääkivusi. Kostja on kirjeldanud sündmusi piisavalt detailselt, mäletades kostja seljas olnud riideid ja hageja avaldatud sõnu. Asjaolu, et kostja ei mäletanud täpselt preemia andmise aega, st kas see võis olla 2007. a või 2008. a, ei tee tema ütlusi ebausaldusväärseks tõendiks. Vaidlusalustest sündmusest on möödunud üle 10 aasta, mistõttu on usutav, et kostja ei mäletanud täpset aastaarvu.
8.7.Kostja ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib ka see, et käsitletavast väitest nähtuvat hageja soovi kostja vallandada tõendavad ka tunnistaja T 18.04.2022 istungil antud ütlused. Siinkohal jääb kohus otsus p-s 7.8 välja toodud tunnistaja ütluste ja kohtu järelduste juurde ning ei korda neid. Tunnistaja ütluste valguses on usutav, et hageja võis avaldada hagejale enda soovi temast lahti saada.
8.8.Kostja ütluste usaldusväärsust tõstab see, et käsitletavatest väidetest nähtuv hageja halvustav suhtumine kostjasse riimub tunnistajate T ja M ütlustega. Siinkohal jääb kohus otsuse p-s 7.7 välja toodud tunnistajate ütluste juurde ning ei korda neid. Eeltoodud tunnistajate ütlused tõendavad hageja ebaviisakat käitumist kostja suhtes ning teevad usutavaks, et hageja võis jätkata sama käitumist ka käsitletavate väidetega seonduvalt.
8.9.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja ütlustega on tõendatud, et väited – mõne aja pärast tiris ta mind kaelusest haarates stendi juurde, kuhu oli pandud jõulupreemia saajate nimekiri; hageja lausus: „Vaata, sinu preemia on kõige väiksem! Tead, miks? Üldsegi mitte sellepärast, et sa halvasti töötaksid, ohei, vastupidi, sa töötad suurepäraselt, paremini kui paljud teised, aga sa ei meeldi mulle naisena!“; hageja ütles kostjale: „Ma kaotan üldse su töökoha ära!“ – vastavad tõele. Kuna faktiväited vastavad tõele, ei saa hageja nõuda nende ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat need andmed ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu
21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletavate väidete avaldamisega.
8.10.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu aga see, et hageja oleks vestluse käigus öelnud hagejale järgmiseid sõnu: „Ma alandan sind senikaua, kuni sa ise ära lähed“. Kostja andis 22.04.2022 istungil ütlusi tema ja hageja vahel preemiatega stendi juures toimunud vestluse kohta (II kd, tl 53– 59). Kostja ütlustest ei nähtu, et hageja oleks teadetetahvli juures öelnud kostjale „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed“. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaldanud viidatud sõnu. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt avaldatud väide – hageja oleks kostjale öelnud „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed“ – on ebaõige.
9.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Hiljem juhtusin mitmel korral peale (tänasest vaatenurgast) ilmvõimatutele olukordadele, kus ta (hageja – kohtu märkus) tegi noorukestele naiskolleegidele /.../ avalikult ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse (näiteks Tartusse), kus lubas neile õhtut varietees ja unustamatut ööd hotellis“.
9.1.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja hinnangul on ebaõige see, et ta olevat mitmel korral avalikult teinud noortele naiskolleegidele ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse lubades seejuures neile õhtut varietees ja unustamatut ööd hotellis. Viidatud ettepaneku tegemine on hinnatav faktiväitena. Kohus leiab, et sellise ettepaneku tegemise omistamine hagejale kahjustab tema mainet. Väites sisalduv lause „lubades unustamatut ööd hotellis“ kannab seksuaalset alatooni ja jätab mulje, et hageja tegi naiskolleegile ettepaneku seksuaalse iseloomuga suhetesse astuda. Väide tervikuna võimaldab väärtustada hagejat ebaviisaka inimesena. Seega on kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
9.2.Seoses käsitletava väitega andis kostja 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): samal päeval, kui hageja käis kostja kabinetis, tuli umbes tunni pärast kostja juurde C. Ta palus kostjal kirjutada stsenaariumi seoses saabuva teatri juubeliga. Kui kostja sai sellise tellimuse, mõtles ta, et peaks reklaamiosakonda minema, et võtta seal töötavad naiskolleegid endale kaasa selle ülesande täitmiseks. Reklaamiosakonnas töötasid noored ilusad tüdrukud, praktikandid. Kostja läks enda kabinetist kaks korrust allpool asuvasse reklaamiosakonna kabinetti. Kui kostja tegi kabineti ukse lahti, nägi ta järgmist stseeni: diivanil istusid C, hageja ja kaks tüdrukut. Hageja käsi oli tema kõrval istuva neiu õla peal. Hageja ütles kostjale: „Misjaoks sa tulid, mis sul siin teha on?“. Kostja vastas, et tal on mõned küsimused. Selle peale vastas hageja: „Pane uks kinni, mingeid küsimusi sul ei ole. Kui sind läheb tarvis eks ma siis kutsun sind, praegu sul pole siin midagi teha“. Pärast seda ütles üks kabinetis viibinud noortest naistest järgmist: „J, palun ärge mingi ära, meid kutsutakse ööbimisega Tartu komandeeringusse, kuhu me ei taha minna“. Kostja ei näinud, kuidas hageja kutsus tüdrukuid komandeeringusse. Üks tüdrukutest ütles kostjale, et hageja kutsub komandeeringusse Tartusse, kus tal on head suhted Vanemuise teatris; et lähme varieteesse, ööbime hotellis ja järgmine päev tuleme tagasi ja tööl ka kõik läheb väga hästi. Kogu sündmus leidis aset suletud kabinetis.
9.3.Hageja andis 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): hageja ei saa kedagi komandeeringusse kutsuda ja hageja ise ei saa komandeeringusse minna. Hagejat sai teatri nõukogu liikmena komandeerida vaid kultuurminister. Hageja ei ole käinud kellegagi komandeeringus. Tartus ei ole 2008. a olnud ega praegu pole olemas varieteed. Hageja arvates võisid reklaamiosakonna töötajad komandeeringus, sh Tartus, käia, sest oli vaja saada Vanemuise teatrist infot turundusstrateegia kohta.
9.4.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja ütlused käsitletava episoodi osas on lubamatu tõend, sest kostja pidanuks väite tõelevastavuse kinnitamiseks taotlema kabinetis viibinud naisterahvaste
või C tunnistajana ülekuulamist. Kostjal oli TsMS § 5 lg 2 ja § 230 lg 2 esimese lause alusel õigus otsustada, milliste tõenditega ta vaidlusaluseid asjaolusid tõendab. Praegu otsustas hageja tõendada vaidlusalust väidet enda ütlustega vande all. Kuna hageja ei nõustunud kostja ülekuulamisega, otsustas kohus 02.03.2022 istungil (II kd, tl 34–38) kuulata omal algatusel kostja vande all üle (TsMS § 2681). Praegu puuduvad TsMS §-s 238 sätestatud alused kostja ütluste arvestamata jätmiseks. Olukorras, kus menetlusosaline saab vaidlusalust asjaolu tõendada erapooletu tõendiallikaga, kuid selle esitamise või kogumise taotlemise asemel otsustab ta tõendada seda asjaolu oma ütlustega, ei ole tema ütlused lubamatu tõend (TsMS § 238), vaid ütluste kui tõendi kaal võib erapooletu tõendiallikast (nt tunnistaja ütlused) olla väiksem.
9.5.Kohus ei nõustu hagejaga, et tema eitus kolleegidele ettepaneku tegemise kohta tuleks lugeda tõendatuks TsMS § 270 lg 1 alusel, kuna kostja keeldus ütluste andmisel avaldamast naiste nimesid, kellele hageja väidetavalt tegi ettepaneku minna komandeeringusse. Kohus otsustas 22.04.2022 istungil kooskõlas TsMS § 269 lg-ga 1 ning § 259 lg-tega 1 ja 3, et kostjal oli õigus keelduda avaldamast kabinetis viibinud naiste nimesid. Kuna kostjal oli seaduslik õigus keelduda ütluste andmisest selles osas, kes olid need naised, kellele hageja väidetava ettepaneku tegi, ei saa TsMS § 270 lg 1 alusel lugeda tõendatuks hageja väidet, et käsitletavat sündmust ei ole toimunud.
9.6.Kohus leiab, et kostja vande all antud seletus ei tõenda käsitletava väite õigsust. Kostja avaldas 22.04.2022 istungil, et tema ei viibinud kabinetis, kui hageja tegi kabinetis olnud noorukestele naiskolleegidele ettepaneku minna komandeeringusse. Kostja sõnul ütles talle üks naistest, et hageja oli kutsunud kabinetis viibinud naist/naisi komandeeringusse Tartusse, lubades seejuures varietee külastust ja ööbimist hotellis. Seega ei kogenud kostja ise vaidlusalust sündmust (st hageja ettepaneku tegemist), vaid ta avaldas talle kolmanda isiku poolt öeldud informatsiooni. Seega avaldas kostja vahendatud teavet hageja tegevuse kohta. Kostja ei ole esitanud kohtule täiendavat tõendit selle kohta, et hagejale on omane kolleegide komandeeringusse kutsumine koos meelelahutusasutuste külastamise ja hotellis ööbimisega. Kohus leiab, et väite tõelevastavust ei kinnita ajakirjanduses juunis 2020 ilmunud ja hageja vastu suunatud anonüümsed süüdistused (I kd, tl 63–81). Ajakirjanduses ilmunud anonüümsete väidete pinnalt ei ole kohtul võimalik kontrollida avaldatud teabe usaldusväärsust. Kohtul puudus võimalus vahetult veenduda anonüümsete allikate usaldusväärsuses ja kontrollida nende poolt hageja kohta avaldatud teabe õigsust. Kohus ei jaga kostja arvamust, et tuleks eeldada ajakirjanduses avaldatud anonüümsete allikate usaldusväärsust. Vastav eeldus ei tulene TsMS-st ja Eesti Meediaettevõtete Liidu koodeksist. Kohtupraktikas esineb sageli juhtumeid, kus ajakirjandus ei suuda tõendada avaldatud väite õigsust. Seega ei saa kohtu hinnangul eeldada, et ajakirjanduses avaldatud andmed ja eriti need, mis pärinevad anonüümsetest allikatest vastavad tõele. Ka see, et hageja palus 24.06.2020 avalikult vabandust (I kd, tl 92), ei kinnita ettepaneku tegemist hageja poolt. Hageja vabanduses puuduvad igasugused viited sellele, et käsitlevaga sarnaste ettepanekute tegemine on hageja jaoks tavapärane. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud käsitletava väite õigsust.
9.7.Kostja avaldas käsitletavas väites ka seda, et hageja olevat teinud noorukestele naiskolleegidele ettepanekut minna komandeeringusse koos varietee külastamise ja hotellis ööbimisega mitmel korral. Mõiste „mitmel korral“ viitab sellele, et hageja on sellise ettepaneku teinud vähemalt kaks korda. Kostja ei ole tõendanud seda, et hageja on vastava ettepaneku naiskolleegidele kaks või rohkem kordi teinud. Seega on käsitletav väide ebaõige ka selles osas, et kostja on teinud noorukestele naiskolleegidele ettepanekut minna komandeeringusse koos varietee külastamise ja hotellis ööbimisega mitmel korral.
9.8.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud väide – hageja oleks mitmel korral avalikult teinud noortele naiskolleegidele ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse lubades seejuures neile õhtut varietees ja unustatud ööd hotellis – on ebaõige.
10.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Lõpuks eelistasid mitmed noored end töölt lahti võtta, et mitte sellistesse ebameeldivatesse olukordadesse sattuda“.
10.1.Kohus leiab, et artikli kontekstist nähtuvalt puudutab väide hagejat. Väide on liitväide, mis koosneb kahest osast. Esimene osa on järgmine: „Lõpuks eelistasid mitmed noored end töölt lahti võtta“. Teine osa on järgmine: „Et mitte sellistesse ebameeldivatesse olukordadesse sattuda“. Esimene osa – inimeste töölt lahkumine – on iseenesest hinnatav faktiväitena, kuid teine osa – inimeste soovimatus sattuda ebameeldivatesse olukordadesse – on kostja arvamus ehk väärtushinnang selle kohta, mis võis põhjustada inimeste töölt lahkumise. Tõlgendades väidet tervikuna, tuleb asuda seisukohale, et väite teine osa annab lausele kui tervikule väärtushinnangu tähenduse, sest kostja avaldab arvamust teiste inimeste töölt lahkumise põhjuste kohta. Kuna käsitletav väide on väärtushinnang, ei saa hageja nõuda selle ümberlükkamist (vt nt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 19). Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat lükkama vaidlusalune väide ümber.
10.2.Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist au teostamise eest muuhulgas seoses käsitletava väite avaldamisega, tuleb kohtul hinnata, kas väärtushinnang teotab hageja mainet. Kohtupraktika järgi on isikliku õiguse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang. Ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 14; 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 12.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-12, p 42). Kohus leiab, et hinnates käsitletavat väärtushinnangut artikli kontekstis ei ole see ebakohane. Hinnang ei ole ilmselt vulgaarne, inimväärikust alandav või hagejat mõnitava tähendusega. See ei sisalda ka ähvardusi. Kostja avaldas enda arvamust teiste inimeste töölt lahkumise kohta ja artikli kontekstist nähtuvalt oli nende äraminek seotud hageja käitumisega. Kohus on tuvastanud (otsuse p-d 7 ja 8), et kostja on kogenud hageja halvustavat ja ebaviisakat käitumist enda suhtes. Seetõttu oli tal õigus, tuginedes muuhulgas enda kogemusele, avaldada arvamust, et inimeste töölt lahkumise võisid põhjustada hageja tekitatud ebameeldivad olukorrad. Väite kui terviku sõnastus on tasakaalustatud ega ületa sündsuse piire. Kohus leiab, et kostja avaldas kohase väärtushinnangu, mis ei kahjustanud hageja mainet ja seega ei olnud hinnangu avaldamine õigusvastane. Kuna väide ei kahjusta hageja mainet, ei saa hageja nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses hinnangu avaldamisega.
11.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Peale selle söandas keegi, küllap oma positsiooni pärast peljates, lausuda, et X on headuse, intelligentsuse ja õigluse kehastus. Mõned aga töötamise asemel „punuvad intriige“.
11.1.Hageja hinnangul järeldub viidatud lausest kaudne faktiväide, et kõik, kes avaldavad hagejale toetust või räägivad viimasest positiivselt, teevad seda sunniviisiliselt selleks, et mitte oma positsiooni tööl kaotada, mitte omast vabast tahtest. Samuti on võimalik sellest tuletada nagu hageja oleks headuse, intelligentsuse ja õigluse täielik vastand.
11.2.Kohtu hinnangul ei saa käsitletavast lausest tuletada hageja välja toodud kaudset faktiväidet ja väärtushinnangut, et hageja oleks headuse jne täielik vastand. Hinnates väidet artikli kontekstis
nähtub, et tegemist on kostja arvamuse ehk väärtushinnanguga teiste inimeste ja mitte hageja käitumise kohta. Artiklist nähtuvalt ei ole lauses sisalduv teave omistatav hagejale ja seega ei ole väide kui tervik avaldatud hageja kohta. Isegi juhul, kui hinnang puudutab osaliselt hagejat, ei ole see ilmselt vulgaarne, inimväärikust alandav või hagejat mõnitava tähendusega. Hinnang on esitatud tasakaalustatult ja see on neutraalse tähendusega. Hinnang ei kahjusta hageja mainet. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat väite ümber lükkama. Tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue välja mõista kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitis seoses väite avaldamisega.
12.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Ametlikult likvideeris mu töökoha X järglane ja protežee C. Lahkumise eel ütles ta mulle, endal silmad kalkvel: „Mul on kohutavalt kahju, et sa teatrist lahkud, ei kujuta isegi ette, kuidas me hakkama saame, sa tegid nii suurepärast tööd! Aga mulle andis käsu X, ma ei saa seda täitmata jätta. Ma kardan teda!“.
12.1.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja ei vaidlusta väite esimest lauset, mille järgi „ametlikult likvideeris mu (kostja – kohtu märkus) töökoha X järglane ja protežee C“. Hageja leiab, et ebaõige on tekstilõigu teisest lausest järelduv väide, et hageja andis C käsu lõpetada töösuhe kostjaga. Kohus leiab, et teisest lausest tulenev asjaolu on hinnatav faktiväitena ja see kahjustab hageja mainet. Väide võimaldab väärtustada hagejat autoritaarse ja ebaõiglase inimesena, kes on mõjutanud teist isikut kostjat töölt vallandama. Seega on kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
12.2.Seoses käsitletava väitega andis kostja 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): kostja kohtus augustis 2008 teatri koridoris Cga, kes kutsus kostja enda kabinetti, et ühte õudset uudist arutada. Kabinetis ütles C kostjale, et hageja käskis tal kostja koondada. C ütles ka järgmist: tal on väga kahju, et ta peab seda tegema, aga teist võimalust tal ei ole; otsus kostja koondada ei ole tema oma, vaid see tuli hageja poolt; C ise tahaks kostjaga veel pikka aega töötada; hageja pani C teatri direktoriks ja ta ei saa teha teisiti; hageja käskis ja C teeb. C ütles kostjale veel seda, et ta ei kujuta ette, kuidas nad saavad nüüd ilma kostjata hakkama. Kostja sõnul avaldas C, et seadus lubab tal öelda kostjale koondamisest kaheksa kuud ette ja selle aja jooksul saab ta kostjat aidata, andes kostjale võimaluse kirjutada dramatiseeringut ja lavastada näidendit.
12.3.C andis 18.04.2022 istungil järgmiseid ütlusi (II kd, tl 44–48): ta töötas Xxxx juhatuse liikmena ajal, kui X oli teatri nõukogu liige. Nende suhted olid töised. Tunnistaja otsustas 2009. a kostja koondada. Kostja koondamise põhjused olid järgmised: Xxxx oli 2008-2009. a üsna kehvas rahalises seisus ja kuna muudes valdkondades oli rahalise kokkuhoiu mõistes tehtud juba kõik otsused ära, oli vaja minna ka töötajate „kallale“. Lisaks tegi teatri uus kunstiline juht N tunnistajale ettepaneku koondada kaks inimest ja üks nendest oligi kostja. Kunstilise juhi hinnangul ei vajanud ta täies mahus kirjandusala juhatajat. Otsus kostja koondada oli C oma, kuid koondamise ettepanek tuli N poolt. Hageja ei ole mõjutanud tunnistaja valikut kostja koondamiseks. Hageja ei ole andnud tunnistajale juhiseid, keda võiks koondada. C ei kartnud hagejat. Tunnistaja ei mäletanud, millal tal oli kostjaga esimest korda juttu kostja koondamisest ja kas ta arutas kostjaga tema koondamise põhjuseid. Tunnistaja ei teadnud, et kas üldse enne käskkirja esitamist oli sellest juttu. Tunnistaja arvas, et tol hetkel, kui ta käskkirja kostja ette asetas, oli ilmselt küll mingi jutuajamine, aga mida nad täpselt rääkisid, seda ei suutnud ta meenutada. Kostja koondamisest teatamise ja töölepingu lõpetamise vahele jäid tunnistaja hinnangul mõned päevad.
12.4.Kohus leiab, et kostja ütlusi tuleb eelistada C ütlustele. Kui C avaldas istungil ütlusi andes, et tal ei meenu paljud kostja koondamisega seotud asjaolud, siis kostja on põhjalikult kirjeldanud tema ja C vahel toimunud vestlust. Kostja on avaldanud ütlusi järjepidevalt, ütlused ei sisalda olulisi vasturääkivusi. Kostja on kirjeldanud sündmusi piisavalt detailselt, mäletades piisavalt
täpselt C sõnu. Detailide mäletamine tõstab kostja ütluste usaldusväärsust. Kostja ütlustes puuduvad mistahes tunnused selle kohta, et ta võis kolmandalt isikult saadud teavet oma mälestustega segi ajada.
12.5.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja ütlused on lubamatu tõend. Kostjal oli TsMS § 5 lg 2 ja § 230 lg 2 esimese lause alusel õigus otsustada, milliste tõenditega ta vaidlusaluseid asjaolusid tõendab. Praegu taotles hageja C tunnistajana ülekuulamist vaidlusaluse asjaolu kohta, soovides tõendada seda, et C ei ole väidet avaldanud. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt toimus kostja ja C vestlus kolmandate isikute (sh M) juuresolekuta ja seda ei fikseeritud taasesitamist võimaldaval viisil. Seega ei olnud kostjal muud võimalust tõendada enda väidet (st hageja andis C käsu lõpetada töösuhe kostjaga), kui anda asjaolu kohta seletus vande all. Kuivõrd hageja ei nõustunud kostja ülekuulamisega, otsustas kohus 02.03.2022 istungil (II kd, tl 34–38) kuulata omal algatusel kostja vande all üle (TsMS § 2681).
12.6.Hageja ütluste ja tema esitatud koondamise põhjuse usaldusväärsust toetavad tunnistaja M ütlused. Tunnistaja andis 18.04.2022 istungil järgmiseid ütlusi (II kd, tl 44–48): 2016. a suvel tulid tunnistaja sõbrad Eestist A ja L koos teiste inimestega Peterburi ning tunnistaja kutsuti kohtumisele kogu seltskonnaga restorani „Xxxx“. Kogu seltskond istus restoranis laua taga. Tunnistajast vasakul istus tema sõbranna A, kellega nad elavalt vestlesid. Tunnistajast paremal istus meesterahvas, kes üritas mingi hetk kahe naisterahva vestlusega ühineda. A küsis: „Kas te olete tuttavad?“. Tunnistaja vastas, et ei ole. Siis meesterahvas ütles, et ta ei tahaks ennast tutvustada. Tunnistaja küsis: „Miks?“. Selle peale vastas meesterahvas: „Minu nimi on C“. Tunnistaja tutvustas ennast, öeldes, et tema nimi on M. Meesterahvas, pöördudes tunnistaja poole, jätkas: „Teie ei taha ilmselt minuga rohkem rääkida sellepärast, et mina vallandasin teie ema teatrist“. Tunnistaja vastas, et see on kole ja tal on valus seda kuulda. Selle peale meesterahvas ütles: „Ma olin selleks sunnitud, et võtta vastu selline ebapopulaarne otsus. Mind sundis selleks X. Ma olen talle palju tänu võlgu ja ma ei saanud teismoodi käituda“. Rohkem tunnistaja ja C ei vestelnud. Tunnistajal on jäänud väga hästi meelde meesterahva väljend „ebapopulaarne otsus“. Tunnistaja avaldas, et C oli restoranis juba väga purjus, kuid tema käitumine ei olnud ebaadekvaatne. Oma joobeastme kohta oli C adekvaatse käitumisega. Tunnistaja ja C rääkisid vene keeles ja viimane väljendas oma mõtteid väga selgelt vene keeles.
12.7.M poolt antud ütlused riimuvad hageja poolt vestluses Cga kogetuga, mille järgi tuli kostja töölt vabastamise initsiatiiv hagejalt. Nende ütlused langevad kokku ka selles osas, et C ise ei tahtnud kostjat vallandada, kuid ta pidi seda hageja käsul tegema. Kohus ei nõustu hagejaga, et M ütlused on ebausaldusväärsed. Asjaolu, et tunnistaja on kostja tütar, ei tee tema ütlusi ebausaldusväärseks tõendiks. Kohus ei ole täheldanud tunnistaja vaenulikkust hageja vastu ja soosivat meelestatust kostja suhtes. Tunnistaja on avaldanud ütlusi järjepidevalt, ütlused ei sisalda vasturääkivusi. Tunnistaja on kirjeldanud tema vestlust Cga detailselt, mäletades sündmuste toimumise aega, kohta ja vestluse kulgu. Detailide rohkus ja nende mäletamine tõstab tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja ütlustes puuduvad tunnused selle kohta, et ta oleks kirjeldatavaid sündmusi välja mõelnud. Kuigi M sõnul oli C vestluse ajal silmnähtavalt purjus, ei anna see alust kahelda selles, et C tõepoolest avaldas tunnistajale eelnevalt kirjeldatud sõnu. M selgitas, et vaatamata joobeastmele oli C täitsa adekvaatse käitumisega ja ta väljendas oma mõtteid väga selgelt. Ei ole eluliselt usutav, et C võis tema poolt välja öeldu välja mõelda selleks, et saada M tähelepanu. Tunnistaja selgitas, et tema ja C vestlus piirdus viimase poolt väljaöelduga ja nad enam restoranis ei suhelnud. Restoraniõhtule järgnenud päeval nad puutusid seltskonnas korraks kokku, kuid tunnistaja sõnul nad isegi ei teretanud teineteist (II kd, tl 44–48). Eluliselt usutav on pigem see, et hagejalt tulnud korraldus vallandada kostja vaevas C ka ligikaudu seitse aastat hiljem pärast kostja koondamist jaanuaris 2009. a (I kd, tl 113) ning alkoholi mõjul otsustas C tunnistajale sellest rääkida.
12.8.Kostja ütluste ja tema pakutud koondamise põhjuse usaldusväärsust toetavad tunnistaja T 18.04.2022 istungil antud ütlused. Siinkohal jääb kohus otsus p-s 7.8 välja toodud tunnistaja ütluste ja kohtu järelduste juurde. Tunnistaja ütlused tõendavad, et hagejal oli soov kostjast lahti saada, mistõttu on usutav, et hageja võis avaldada initsiatiivi kostja koondamiseks.
12.9.Eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et vastab tõele kostja väide, et hageja andis C käsu lõpetada kostjaga töösuhe. Kuna faktiväide vastab tõele, ei saa hageja nõuda kostjalt faktiväite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat faktiväite ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletava väite avaldamisega.
13.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Paraku satub ka tänapäeval loominguliste kollektiivide etteotsa paadunud mühakaid, kes avalikult juhinduvad põhimõttest: „mina olen ülemus, sina – lollpea“ või „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“ (viimane on otsene tsitaat)“.
13.1.Hageja leidis, et kostja omistas väites hagejale sõnu („mina olen ülemus, sina – lollpea“ ja „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“), mida hageja ei ole öelnud. Lisaks sisaldab väide ebakohast väärtushinnangut hageja kohta (paadunud mühakas).
13.2.Väidet artikli ja seda sisaldava tekstilõiku kontekstis hinnates saab öelda, et see näitab kostja hinnangut teatud juhendajate juhtimisstiili kohta. Lause asub tekstilõigus, mille alguses tõi kostja välja, et tal on vedanud töötada suurepäraste juhendajatega. Sellele järgneb aga arutlus selle kohta, et esinevad ka teised juhid (nn paadunud mühakad), kelle tööstiili iseloomustavad väljendid „mina olen ülemus, sina – lollpea“ ja „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“. Väite esitamise kontekstist nähtub, et viidatud väljendid ei ole hageja poolt öeldud laused, vaid nende väljenditega iseloomustab kostja juhendajate juhtimisstiili. Ka väite lõppu sulgudesse lisatud tekst (viimane on otsene tsitaat) ei anna alust, hinnates väidet artikli kontekstis, omistada hagejale väite „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“ avaldamist. Hinnates käsitletavat lauset artikli kontekstis ei saa mõistliku isiku arusaama järgi väita, et kostja omistas hagejale märgitud väljendite avaldamist. Seega ei ole kostja avaldanud, et hageja on öelnud „mina olen ülemus, sina – lollpea“ ja „võtan kasutusele sõjaaja seadused!“. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat väite ümber lükkama.
13.3.Kohus jääb eelmises punktis esitatud põhjenduste juurde, et väide sisaldab kostja arutlust erinevate juhtide juhtimisstiili kohta. Hinnates väidet artikli ja seda sisaldava tekstilõiku kontekstis saab väita, et väärtushinnang „paadunud mühakad“ on välja toodud näitamaks erinevaid juhte ja erinevaid juhtimisstiili. Mõistliku isiku arusaama järgi ei ole see hinnang avaldatud hageja kohta. Kuna hinnang ei puuduta hagejat, ei teota see tema au ja hageja ei saa nõuda kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses väite avaldamisega.
14.Kostja avaldas Õhtulehe 04.07.2020 artiklis järgmiseid andmeid: - ta tuli esimesel päeval, tegi kabineti ukse lahti, ei koputanud, ei teretanud ja ütles, et „sina ei kõlba kuskile, sellised vanad naised mind ei huvita, mind huvitavad noored ja seksikad“; - X olevat tema mäletamist mööda õnnitlejatele öelnud: „Mehed vasakule, naised paremale ja naised võivad mind musitada.” Kui järjekord jõudis ühe küpse näitlejanna kätte, olevat X teinud grimassi ning öelnud, et vanemad naised on musitamise ülesandest vabastatud; - X tõmbas teda särkipidi teadetetahvli juurde, kus olid väljas töötajate jõulupreemiad. „Leidsin sealt oma nime ja ütlesin midagi niisugust, et oi kui tore, suur tänu!” „Mitte selleks ei kutsunud
ma sind siia, vaata, kui suured on teiste preemiad!” olevat X Y sõnul sellele vastanud. „Sa töötad hästi, paremini kui teised, aga vaata, sa ei paku mulle mingit huvi kui naine”; - „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed,” olevat X talle vastanud; - ma olin C kabinetis töölepingut pikendamas, kui ta helistas X ja küsis, millise lepingu me teeme ja ma kuulsin, kui X ütles, et „tee talle leping nagu ta tahab, me nagunii koondame ta“; - ta tundis noorte naiste vastu huvi, aga mina olin alandatud, sest polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt.
15.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Ta (hageja – kohtu märkus) tuli esimesel päeval, tegi kabineti ukse lahti, ei koputanud, ei teretanud ja ütles, et „sina ei kõlba kuskile, sellised vanad naised mind ei huvita, mind huvitavad noored ja seksikad“.
15.1.Hageja väidab, et ta ei ole väites sisalduvat lauset („sina ei kõlba kuskile, sellised vanad naised mind ei huvita, mind huvitavad noored ja seksikad“) öelnud. Tegemist on kostja poolt hagejale omistatud tsitaadiga, mis on hinnatav faktiväitena. Väide kahjustab hageja mainet, sest see võimaldavad väärtustada hagejat ebaviisaka inimesena. Seega lasub kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
15.2.Kohus on otsuse p-s 7 juba käsitlenud samasisulist faktiväidet. Kuigi käsitletava väite sõnastus erineb mõnevõrra otsuse p-s 7 analüüsitud väitest, jääb mõlema väite sisu ja tähendus samaks. Seda kinnitab ka see, et hageja põhjendab käsitletava väite ebaõigsust samade argumentidega nagu otsuse p-s 7 käsitletud väite puhul (vt hageja 10.09.2020 hagiavaldus (I kd, tl 34–43), hageja 27.05.2022 kohtukõne teesid (II kd, tl 96–83). Kohus jääb otsuse p-s 6 välja toodud põhjenduste juurde ja ei korda neid. Otsuse p-s 6 esitatud põhjenduste alusel asub kohus seisukohale, et kostja on tõendanud, et ka käsitletav faktiväide vastab tõele. Kuna faktiväide (tsitaadi esitamine) vastab tõele, et ei saa hageja nõuda kostjalt faktiväite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat faktiväite ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletava väite avaldamisega.
16.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „X olevat tema mäletamist mööda õnnitlejatele öelnud: „Mehed vasakule, naised paremale ja naised võivad mind musitada.” Kui järjekord jõudis ühe küpse näitlejanna kätte, olevat X teinud grimassi ning öelnud, et vanemad naised on musitamise ülesandest vabastatud;
16.1.Eelmises punktis esitatud väide on liitväide, mis koosneb kahest osas. Esimene osa on järgmine: hageja on öelnud: „Mehed vasakule, naised paremale ja naised võivad mind musitada.“. Teine osa on järgmine: kui järjekord jõudis ühe küpse näitlejanna kätte, olevat X teinud grimassi ning öelnud, et vanemad naised on musitamise ülesandest vabastatud. Väite esimeses osas omistab kostja hagejale tsitaati ja teises osas kirjeldab kostja hageja käitumist ja tema lausutud sõnu. Mõlemad osad on hinnatavad faktiväitena, mis kahjustavad hageja mainet. Kumbki osa eraldi, kui ka mõlemad osad koos võimaldavad väärtustada hagejat ebaviisaka ja teatritöötajaid ebavõrdselt kohtleva inimesena. Seega lasub kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
16.2.Seoses käsitletavate väidetega andis kostja 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): 2007. a teatati teatritöötajale, et hageja kutsub kõiki tervitama teda sünnipäeva puhul. Juba tollal oli teada, et hageja ei salli vanemaid naisi ja et vanemad naised on alandatud
hageja poolt. Sellepärast arutas kostja koos teiste vanemate näitlejannadega, kas nad peavad üldse hageja sünnipäevale minema. Pärast nad võtsid ennast kokku ja otsustasid, et ikkagi lähevad. Hageja pidas sünnipäeva suures kabinetis, kus toimusid tavaliselt koosolekud. Ruumis oli suur laud, aga hageja sünnipäeva tähistamise tõttu viidi see laud kabinetist ära. Vasakutt kätt oli kringel ja seal kõrval seisid tee- ja kohvitassid. Teatris oli selline traditsioon, et sünnipäevalaps seisab ja siis on järjekord inimestest, kes tulevad teda õnnitlema. Järjekorra eesotsas on vanemad ja teenekamad töötajad, noored on aga järjekorras tagapool. Õnnitlejad hakkasid kabinetti sisenema. Hageja seisis ruumis keskel. Kostjaga ühes seltskonnas oli S, kes oli kõige vanem ja kõige tuntum teatri näitlejanna. Ta astus kabinetti esimesena ja tuli lilledega hageja juurde. S kallistas hagejat ja andis talle põsele musi. Selle peale tegi hageja näo, millega näitas kõigile, et see on talle õudselt vastik. See oli näitleja poolt tehtud nägu. Kõik jäid seisma ja siis hageja ütles, et ainult noored naised tulevad talle musi andma, vanemad naised lähevad kringli juurde ja ta ei vaja nende kallistusi. Kostja sõnul oli see väga solvav. Hageja ei tahtnud, et mehed suudleksid teda. Hageja ütles veel seda, et mehed vasakule ja naised paremale ning naised võivad mind musitada. Pärast hageja õnnitlemist läksid S ja kostja eemale. S võttis kostjal käest kinni ja ütles, et me peame vist teatrist lahkuma. Seejärel nad mõlemad läksid ruumist ära. Nendega koos lahkusid ka teised vanemad naised, kes arvasid, et nad on päris vanad ja nad ei saa hagejale ligi tulla. Kogu sündmus kestis umbes 20 minutit. S oli kostjast vanem, ta nuttis ja ütles kostjale, et midagi ei saa teha, aeg läheb ja enam vist keegi ei käitu viisakalt.
16.3.Hageja andis 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): ruum, kus toimus sünnipäeva tähistamine on väga väike, ca 15-16 m2 ja ruumi keskel on suur laud. Seal ei ole võimalik rivistuda vasakule ja paremale. Seal ruumis ei ole võimalik ei vasakule ega paremale minna, sest ruum on täis suurt lauda ja mõlemale poole jääb heal juhul pool meetrit ruumi. Seal ei ole võimalik kuhugi koonduda. Ruumi mahub sisse kümmekond inimest. Hageja sai väga hästi Sga läbi. Neil ei ole ühtegi konflikti olnud. Seda, mida keegi loeb välja miimikast, on raske kommenteerida. Ei ole juhtunud midagi sellist, et noored naised võivad mind musitada. Üks juht ei saa endale selliseid väljendeid lubada, eriti avalikus kohas. Xxxx oli kombeks kallistada ja musitada. Musitajate osas ei ole hageja vahet teinud, aga meestelt ta kindlasti kallistusi ja musisid ei oota.
16.4.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja ütlused on käsitletavas episoodis lubamatu tõend, sest kostja pidanuks väite tõelevastavuse kinnitamiseks esitama muud tõendid, nt taotlema saalis viibinud inimes(t)e tunnistajana ülekuulamist. Kostjal oli TsMS § 5 lg 2 ja § 230 lg 2 esimese lause alusel õigus otsustada, milliste tõenditega ta vaidlusaluseid asjaolusid tõendab. Kostja otsustas tõendada vaidlusalust väidet enda ütlustega vande all. Kuna hageja ei nõustunud kostja ülekuulamisega, otsustas kohus 02.03.2022 istungil kuulata omal algatusel kostja vande all üle (TsMS § 2681). Praegu puuduvad TsMS §-s 238 sätestatud alused kostja ütluste arvestamata jätmiseks.
16.5.Kohus leiab, et kostja ütlusi tuleb eelistada hageja ütlustele. Kostja ütluste kasuks räägib see, et ta on põhjalikult kirjeldanud sünnipäevale eelnenud sündmusi (kostja arutelu kolleegidega, kas minna hagejat sünnipäeva puhul õnnitlema), teatris väljakujunenud ja hageja õnnitlemisel järgitud korda (õnnitlejad olid järjekorras, kus eespool olid vanemad ja teenekad töötajad, nooremad kolleegid jäid järjekorras tahapoole), ruumi, kus toimus sünnipäeva tähistamine ja hageja asukohta ruumis, hageja sõnu ja miimikat (mehed vasakule ja naised paremale, noored naised saavad hagejat musitada, vanemad naised lähevad kringli juurde ja S antud põsemusi oli
hagejale vastumeelt jne), hageja õnnitlemisele järgnenud sündmusi (kostja lahkus koos Sga ruumist ja viimane nuttis jne). Hageja on seevastu piirdunud ruumi, kus toimus sünnipäeva tähistamine, kirjeldusega ja kostja väidete eitamisega. Detailide mäletamine räägib kostja ütluste usaldusväärsuse kasuks. Viidatud detailide meeldejätmine on eluliselt usutavalt seletatav sellega, et hageja sõnad ja käitumine solvasid kostjat ja teisi seda pealt näinud vanemaid naisi, näiteks St, mistõttu jäid hageja käitumine ja tema sõnad kostjale hästi meelde.
16.6.Hageja väitel näitab kostja ütluste ebausaldusväärsust see, et kabinet, kus toimus sünnipäeva tähistamine, on väga väike ja seal ei ole võimalik inimesi rivistada. Kohus ei nõustu hagejaga. Kohus toob välja, et kostja ei ole artiklis ega oma ütlustes väitnud, et inimesed pidid hageja nõudel rivistuma. Kostja avaldas artiklis hageja järgmiseid sõnu: „Mehed vasakule, naised paremale ja naised võivad mind musitada“. Kostja kordas hageja sõnu istungil vande all. Viidatud väljend näitab, et hageja tegi vahet õnnitlejate vahel. Artiklis avaldatud kostja väitest ja kostja poolt istungil antud ütlustest ei nähtu, et inimesed pidid hageja palvel rivistuma ja reas kabinetis seisma. Kostja selgitas, et õnnitlejad olid järjekorras ja pärast hageja õnnitlemist lahkusid inimesed kabinetist ja nad ei jäänud sinna kauaks. Näiteks võttis hageja sõnul temal ja S hageja õnnitlemine 20 minutit (II kd, tl 53–59).
16.7.Kostja ütlusi ei tee ebausaldusväärseks see asjaolu, et hageja sünnipäeva tähistamine pidi toimuma kell 11, kuid sel ajal on teatris peaproov. Kostja selgitas vande all, et tema ja S õnnitlesid hageja ära 20 minutiga (II kd, tl 53–59). Seega kestis hageja sünnipäeva tähistamine lühikest aega ja teatritöötajatel oli võimalus pärast hageja õnnitlemist jätkata oma tööülesannete täitmisega.
16.8.Hageja ja kostja andsid vastukäivad ütlused selles osas, kas sünnipäeva tähistamisel oli kabinetis suur laud või seda ei olnud. Eluliselt usutav on kostja kirjeldus, et sünnipäeva tähistamiseks viidi laud ruumist ära, mis on seletatav sellega, et õnnitlejad saaksid sünnipäevalast takistamatult õnnitleda. Laua ruumist äraviimine ei põhjustanuks finantsraskustes olnud teatrile täiendavaid rahalisi kulutusi, sest sellega saaksid hakkama meessoost teatritöötajad.
16.9.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud väited – X olevat öelnud: „Mehed vasakule, naised paremale ja naised võivad mind musitada“ ja kui järjekord jõudis ühe küpse näitlejanna kätte, olevat X teinud grimassi ning öelnud, et vanemad naised on musitamise ülesandest vabastatud – vastavad tõele. Kuna faktiväited vastavad tõele, ei saa hageja nõuda kostjalt faktiväidete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat faktiväited ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletavate väidete avaldamisega.
17.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „X tõmbas teda (kostjat – kohtu märkus) särkipidi teadetetahvli juurde, kus olid väljas töötajate jõulupreemiad. „Leidsin sealt oma nime ja ütlesin midagi niisugust, et oi kui tore, suur tänu!” „Mitte selleks ei kutsunud ma sind siia, vaata, kui suured on teiste preemiad!” olevat X Y sõnul sellele vastanud. „Sa töötad hästi, paremini kui teised, aga vaata, sa ei paku mulle mingit huvi kui naine”;
17.1.Eelmises punktis esitatud väide on liitväide, mis koosneb kahest osast. Esimene osa on järgmine: hageja tõmbas kostjat särkipidi teadetetahvli juurde, kus olid väljas töötajate jõulupreemiad. Teine osa on järgmine: hageja olevat kostjale öelnud: „Mitte selleks ei kutsunud ma sind siia, vaata, kui suured on teiste preemiad! Sa töötad hästi, paremini kui teised, aga vaata, sa ei paku mulle mingit huvi kui naine”. Esimene osa kirjeldab hageja käitumist ja teises osas omistab kostja hagejale tsitaati. Kohus leiab, et väite mõlemad osad on faktiväited. Hinnates neid artikli kontekstis asub kohus seisukohale, et väited kahjustavad hageja mainet, sest need
võimaldavad väärtustada hagejat ebaviisaka ja teatritöötajaid ahistava inimesena. Seega lasub kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
17.2.Kohus on otsuse p-s 8 juba käsitlenud samasisulisi faktiväiteid. Kuigi käsitletavate väidete sõnastus erineb mõnevõrra otsuse p-s 8 analüüsitud väidetest, jääb väidete sisu ja tähendus samaks. Seda kinnitab ka see, et hageja põhjendab käsitletavate väidete ebaõigsust samade argumentidega nagu otsuse p-s 8 käsitletud väidete puhul (vt hageja 10.09.2020 hagiavaldus (I kd, tl 34–43)). Kohus jääb otsuse p-s 8 välja toodud põhjenduste juurde ja ei korda neid. Otsuse p-s 8 esitatud põhjenduste alusel asub kohus seisukohale, et kostja on tõendanud, et ka käsitletavad faktiväited vastavad tõele. Kuna faktiväited vastavad tõele, ei saa hageja nõuda kostjalt nende ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat faktiväited ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletava väite avaldamisega.
18.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed,” olevat X talle vastanud“.
18.1.Artiklist nähtub, et viidatud väide puudutab olukorda, kus kostja läks vaatama töötajatele määratud jõulupreemiaid ning teadetetahvli juures toimus sõnelus hageja ja kostja vahel, mille käigus olevat hageja muude väidete kõrval (esitatud otsuse p-des 8 ja 17) öelnud ka käsitletava lause. Kostja tsiteerib hageja sõnu „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed” ehk kostja omistab hagejale tsitaati. Tsitaadi omistamine on hinnatav faktiväite avaldamisena (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 28). Kohus leiab, et faktiväide kahjustab hageja mainet, sest see võimaldab väärtustada hagejat ebaviisaka ning teisi inimesi alandava inimesena. Seega lasub kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
18.2.Kostja andis 22.04.2022 istungil ütlusi tema ja hageja vahel toimunud vahejuhtumi kohta (II kd, tl 53–59). Kostja ütlustest ei nähtu, et hageja oleks teadetahvli juures öelnud kostjale „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed“. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaldanud viidatud sõnu. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt avaldatud väide – hageja oleks kostjale öelnud „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed“ – on ebaõige.
19.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „ma olin C kabinetis töölepingut pikendamas, kui ta helistas X ja küsis, millise lepingu me teeme ja ma kuulsin, kui X ütles, et „tee talle leping nagu ta tahab, me nagunii koondame ta“.
19.1.Hinnates väidet artikli kontekstis avaldas kostja seda, et ta kuulis, kuidas hageja ütles telefonivestluses C „Tee talle leping nagu ta tahab, me nagunii koondame ta“. Seega tsiteerib kostja hageja poolt C öeldud sõnu ehk kostja omistab hagejale tsitaati. Tsitaadi omistamine on hinnatav faktiväite avaldamisena (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 28). Kohus leiab, et faktiväide kahjustab hageja mainet. Artikli kontekstis näitab väide hageja soovi kostja ilma mõjuva põhjuseta vallandada. Väide võimaldab väärtustada hagejat erapooliku ja teatritöötajaid ahistava inimesena. Seega lasub kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
19.2.Seoses käsitletava väitega andis kostja 22.04.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi (II kd, tl 53–59): kui C sai teatridirektoriks, sõlmis ta iga töötajaga uue töölepingu. Kostja tuli C kabinetti uut lepingut arutama. C küsis, millist lepingut kostja sooviks. Kostja vastas, et ta on
töötanud teatris juba 18 aastat ja ta tahaks tähtajatut töölepingut. Selle peale ütles C, et ta peab helistama hagejale ja küsima tema arvamust. C võttis telefonitoru, helistas hagejale ja andis talle edasi kostja soovi. Hageja vastas C, kuid kostja ise ei kuulnud hageja vastust. Seejärel pani C toru ära ja ütles kostjale, et hageja vastus oli järgmine: „Tee temaga (kostjaga – kohtu märkus) selline leping nagu ta tahab. See on ükskõik milline, nagunii me viskame teda teatrist välja“.
19.3.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei saanud tõendada väidet oma ütlustega vande all ja kostjal tuli taotleda C tunnistajana ülekuulamist. Kostjal oli TsMS § 5 lg 2 ja § 230 lg 2 esimese lause alusel õigus otsustada, milliste tõenditega ta vaidlusaluseid asjaolusid tõendab. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja ja C arutasid töölepingut ilma kolmandate isikute juuresolekuta. Vestlust ei fikseeritud taasesitamist võimaldaval viisil. Hageja taotles C tunnistajana ülekuulamist muuhulgas selle kohta, et C ei saanud hagejalt suuniseid või mõjutusi kostja koondamiseks. Seega soovis hageja C ütlustega lükata ümber käsitletavatest andmetest kaudselt tulenevat väidet, et kostja koondamise algatus tulenes hagejalt. Seega ei olnud kostjal muud võimalust tõendada enda väidet (st hageja avaldas viidatud tsitaadi, millest nähtub kaudselt ka hageja soov kostja töölt vallandada), kui anda seletus vande all. Kuivõrd hageja ei nõustunud kostja ülekuulamisega, otsustas kohus 02.03.2022 istungil (II kd, tl 34–38) kuulata omal algatusel kostja vande all üle (TsMS § 2681).
19.4.Kohtu hinnangul tõendab kostja seletus vande all seda, et hageja avaldas käsitletava tsitaadi. Kostja on avaldanud ütlusi järjepidevalt, ütlused ei sisalda vasturääkivusi. Kohtu hinnangul on kostja andnud usaldusväärseid ütlusi. Kostja ütlustest nähtub küll, et ta ise ei kuulnud, kuidas hageja avaldas otsuse p-s 19.2 esitatud lauseid ehk kostja ise ei kogenud sündmust (lausete avaldamist hageja poolt). Kostja seletuse järgi ütles C hageja sõnu edasi kostjale. Järelikult avaldas kostja temani C vahendusel jõudnud teavet. Viidatud asjaolu ei tee kostja seletust ebausaldusväärseks tõendiks ega anna alust kahelda selles, et hageja ütles talle omistatud sõnu. Kostja selgitas vande all, et C pidas vajalikuks arutada hagejaga kostja soovi sõlmida tähtajatut lepingut. Selleks helistas C hagejale, tutvustas talle kostja soovi ning hageja andis oma vastuse. Pärast seda, kui C oli kuulnud hageja vastuse, pani ta telefonitoru ära ja ütles kohe hageja vastuse edasi kostjale (II kd, tl 53–59). Kostja seletuse järgi ei võtnud C aega, et mõelda hageja vastuse peale, vaid ta avaldas hageja sõnu kostjale kohe pärast seda, kui ta oli lõpetanud telefonivestluse hagejaga. Seega ei olnud Cl aega, et muuta või moonutada hageja sõnu. Hageja sõnade kostajale avaldamine viivitamatult pärast hagejaga toimunud vestluse lõppemist näitab, et hageja tõepoolest avaldas tsitaadi.
19.5.Selle kasuks, et hageja avaldas käsitletavaid sõnu räägivad järgmised asjaolud. Tsitaatist nähtub hageja soov kostja vallandada. Sellist hageja soovi tõendavad tunnistaja T 18.04.2022 istungil antud ütlused. Siinkohal jääb kohus otsus p-s 7.8 välja toodud tunnistaja ütluste ja kohtu järelduste juurde ning ei korda neid. Tunnistaja M ütlustega on tõendatud, et hageja andis C käsu lõpetada kostjaga töösuhe. Siinkohal jääb kohus otsuse p-des 12.6-12.7 ja 12.9 esitatud tunnistaja ütluste ja kohtu järelduste juurde ning ei korda neid. Tunnistajate ütluste valguses on usutav, et hageja avaldas käsitletava tsitaadi C ning tema ütles selle edasi kostjale.
19.6.Hageja leidis, et käsitletav väide on ebaõige sellepärast, et selle järgi kuulis kostja ise, kuidas hageja avaldas C käsitletava tsitaadi. Vande all antud ütlustes aga selgitas kostja seda, et ta ei kuulnud hageja sõnu, vaid C ütles neid talle edasi. Kohus leiab, et viidatud asjaolu ei tee väidet ebaõigeks. Hageja peamine etteheide seoses väite ebaõigsusega ei olnud see, kuidas vaidlusalune teave on kostjani jõudnud. Hageja on heitnud kostjale ette seda, et hageja ei ole kostja poolt hagejale omistatud sõnu – „tee talle leping nagu ta tahab, me nagunii koondame ta“ – avaldanud. Seega vaidlevad pooled tsitaadi avaldamise üle ning vaidluse all ei ole see, mis viisil said hageja sõnad kostjale teada. Kohus on eelnevalt käsitletud andmetega lugenud tõendatuks, et hageja on
avaldanud kostja poolt talle omistatud sõnu. Seetõttu ei anna hageja käsitletav argument alust pidada tsitaadi esitamist ebaõigeks faktiväiteks.
19.7.Eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et vastab tõele kostja väide, et hageja ütles C „Tee talle leping nagu ta tahab, me nagunii koondame ta“. Kuna faktiväide vastab tõele, ei saa hageja nõuda kostjalt faktiväite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat faktiväite ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletava väite avaldamisega.
20.Kohus käsitleb kostja järgmist väidet: „Ta (hageja – kohtu märkus) tundis noorte naiste vastu huvi, aga mina olin alandatud, sest polnud tema jaoks piisavalt huvitav objekt“.
20.1.Hageja leidis, et viidatud väites avaldas kostja, et hageja alandas kostjat või alternatiivselt, et hageja alandas naisi, kelle vastu ta huvi ei tundnud. Hinnates väidet artikli kontekstis ei saa mõistliku isiku arusaama järgi sellest tuletada väidet, et hageja alandas kostjat või alternatiivselt, et hageja alandas naisi, kelle vastu ta huvi ei tundnud.
20.2.Hinnates väidet artikli kontekstis avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi seda, et ta tundis ennast alandatuna, kuna hageja tundis huvi noorte naiste vastu, kostja aga ei pakkunud hagejale huvi. Kostja avaldas enda subjektiivsest tunnetust, mis kajastab tema hinnangut tajutu kohta. Väide on hinnatav väärtushinnanguna. Hageja ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat lükkama väide ümber.
20.3.Kohus leiab, et väärtushinnang ei ole vulgaarne, inimväärikust alandav või hagejat mõnitava tähendusega. Hinnang ei kahjusta hageja mainet. Seetõttu ei saa hageja nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses hinnangu avaldamisega.
21.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja avaldas Postimehes 02.07.2020 ilmunud arvamusloos kaks ebaõiget ja hageja mainet kahjustavat faktiväidet: 1) hageja oleks mitmel korral avalikult teinud noortele naiskolleegidele ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse, lubades seejuures õhtut varietees ja unustatud ööd hotellis: 2) hageja oleks kostjale öelnud „Ma alandan sind senikaua, kuni sa ise ära lähed“ ning Õhtulehes 04.07.2020 ilmunud artiklis avaldas kostja ühe ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite: hageja oleks kostjale öelnud „Ma alandan sind senikaua, kuni sa ise ära lähed“. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 2 alusel.
21.1.Kostja leidis, et ta ei ole oma tegevusega hagejale kahju tekitanud. Kostja oli seisukohal, et tema tegevusest ei saanud tekkida hagejale sotsiaalse maine kahju. Juba enne kostja poolt avaldatut oli avalikkusele saanud teatavaks, et hageja kohtleb naisi alandavalt, diskrimineerivalt ja ahistavalt – sel põhjusel on hageja suhtes käimas muuhulgas ka väärteomenetlus. Kostja leidis, et kuna tema ei avaldanud uut informatsiooni, mis oleks avalikkusele varem tundmatu olnud või mis oleks saanud hageja sotsiaalset mainet kuidagi muuta, siis ei saanud kostja avaldatud mitte kuidagi hageja mainet kahjustada.
21.1.1.Kohus leiab, et eelmises punktis esitatud kostja argumendid ei anna alust väita, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kohus leiab, et kui ajakirjanduses ilmuvad andmed inimese väidetavate ebakohaste tegude kohta, ei võta see andmete adressaadilt õigust maine kaitsele. Kui inimese kohta avaldatakse ebaõigeid ja tema mainet kahjustavaid andmeid, rikutakse sellega
tema isiklikku õigust (teotatakse au) ka juhul, kui see inimene oli eelnevalt taunitava teo toime pannud. Sellisel juhul võib andmete adresaadi õiguste riive olla vähem intensiivsem, kuid andmete avaldamine ikkagi kahjustab isiku mainet. Seega kostja väide, et juba enne kostja andmete esitamist oli avalikkusele saanud teatavaks andmed hageja taunitava käitumise kohta, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Lisaks on kohus eelnevalt tuvastanud, et kostja viidatud artiklid anonüümsete väidetega hageja kohta ei ole usaldusväärsed tõendid kinnitamaks hagejale ajalehtes etteheidetavaid tegusid.
21.1.2.Kostja argument, et kostja avaldatud andmed ei põhjustanud hagejale kahju, ei välistaks hageja õigust nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Hagejal on VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata sellest, kas nende avaldamine oli õigusvastane ehk pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad hageja au (Riigikohtu 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14).
21.2.Kostjal on õigus tõendada, et hageja isikliku õiguse rikkumine p-s 21 välja toodud väidete avaldamisega ei olnud õigusvastane. Õigusvastasuse puudumist tuleb kontrollida VÕS § 1047 ja § 1046 alusel. Kostja ei ole hagivastuses ega sellele järgnenud menetlusdokumentides tegevuse õigusvastasust eraldi käsitlenud. Samas on kostja kohtukõne kirjalikes teesides peatunud süü juures samadel kriteeriumitel (eelkõige väline hoolsus), mida peaks õigusvastasuse (VÕS § 1047 lg 3) juures hindama. Seetõttu peab kohus võimalikuks arvestada õigusvastasuse hindamisel kostja süü juures esitatud väiteid, mis omavad tähtsust ka õigusvastasuse seisukohalt.
21.3.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et otsuse p-s 21 esitatud väited on ebaõiged, mistõttu ei vabane kostja vastutusest VÕS § 1047 lg 2 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei teadnud faktiväidete avaldamisel nende ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei ole tõendanud, et ta eksis ebaõigete andmete avaldamisel. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed asjaolud, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.
21.4.Kohus leiab, et kostja ei ole VÕS § 1047 lg 3 alusel näidanud, milles seisnes tema või ajakirjanduse õiguslik huvi väite avaldamiseks, mille järgi oleks hageja mitmel korral avalikult teinud noortele naiskolleegidele ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse, lubades seejuures neile õhtut varietees ja unustamatut ööd hotellis.
21.4.1.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ei avaldanud viidatud väidet sooviga juhtida avalikkuse tähelepanu hageja väidetavale taunitavale käitumisele või selleks, et leida kaitset hageja kohatu käitumise eest. Kostja avaldas 22.04.2022 istungil ütlusi andes, et kostja väidetavalt tegi ettepaneku naiskolleegidele sügisel 2007. a (II kd, tl 53–59). Kostja aga avaldas käsitletava väite juulis 2020. a ilmunud artiklis. Kui kostja pidas vajalikuks ehk tal oli õiguslik huvi juhtida avalikkuse tähelepanu tema hinnangul hageja taunitavale käitumisele, võinuks ta seda teha varem. Näiteks ilmus juba 24.01.2009 kostja artikkel, kus ta kirjeldas hageja ebaviisakat käitumist (I kd, tl 93-94), kuid kostja jättis artiklis mainimata hageja võimalikud ettepanekud naiskolleegidele. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja kirjutas juulis 2020. a ilmunud artiklis hageja ettepanekust üksnes sellepärast, et selleks ajaks olid ajalehtedes avaldatud muud anonüümsed süüdistused hageja kohta. Kohtu hinnangul puudub õiguslik huvi väite avaldamiseks ainuüksi põhjusel, et avaldatud on muud samasisulised väited. Kostja ei ole näidanud, mis tähtsust muude hageja kohta avaldatud andmete kõrval omas kostja väide hageja ettepaneku kohta ning kas, kuidas ja millist lisaväärtust oleks see väide andnud ajakirjanduses alanud ja hagejat puudutanud arutelule.
21.4.2.VÕS § 1047 lg 3 alusel lasub isikul käibekohustus kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kohus leiab, et kostja ei ole VÕS § 1047 lg 3 alusel näidanud, kas ja mida on ta teinud kontrollimaks väidet hageja ettepaneku tegemise kohta.
Mida intensiivsemalt kahjustavad avaldatavad andmed isiku mainet, seda tõhusam peab olema nende kontroll. Kontrollkohustuse põhjalikkust mõjutab ka andmete avaldamise koht. Kui andmed avaldatakse ajakirjanduses, jõuavad need eelduslikult suurema hulga inimesteni, mis eeldab väidete tõhusamat kontrolli. Vaidlusalune väide teotab keskmisest intensiivsemalt hageja au, sest ühiskonnas taunitakse noortele naiskolleegidele seksuaalse alatooniga ettepanekute tegemist. Väide oli avaldatud ajalehe Postimees veebiväljaandes ilmunud artiklis ja eelduslikult jõudis see suure hulga lugejateni. Seega lasus kostjal kohustus kontrollida väidet keskmisest põhjalikumalt. Kostja avaldas 22.04.2022 istungil ütlusi andes, et tema ei kuulnud, kuidas hageja tegi ettepaneku, vaid teabe ettepaneku tegemise kohta pärines kabinetis viibinud naisterahvalt (II kd, tl 53–59). Kostja ei ole aga selgitanud ega tõendanud, et ta oleks mingil viisil kontrollinud saadud teavet. Kohtule ei ole esitatud andmed ka selle kohta, et taoliste ettepanekute tegemine oleks hageja jaoks tavapärane.
21.4.3.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et käsitletava väite – hageja oleks mitmel korral teinud avalikult noortele naiskolleegidele ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse, lubades seejuures neile õhtut varietees ja unustamatud ööd hotellis – avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 3 alusel.
21.5.Kohus leiab, et kostja ei ole VÕS § 1047 lg 3 alusel näidanud, milles seisnes tema või ajakirjanduse õiguslik huvi väite avaldamiseks, mille järgi oleks hageja kostjale öelnud „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed“. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ei ole kostja viidatud lauset üldse avaldanud. Kuna hageja ei ole väidet avaldanud, ei saanud kostja ka täita VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat andmete kontrollikohustust.
21.6.Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS §-s 1046 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse otsuse p-s 21 esitatud väidete avaldamisel. Praegu konkureerisid hageja õigus sõnavabadusele ja kostja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolud, et hageja õigus avaldada oma arvamust kaalus üle kostja õiguse maine kaitsele. Kostja avaldas ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid väiteid. Andmed selle kohta, et hageja oleks teinud noortele naiskolleegidele seksuaalse alatooniga ettepaneku pärinevad kolmanda isiku käest ja kostja ei ole tõendanud, et see teave on õige. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks üldse öelnud hagejale „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed“. Asja materjalidest ei nähtu, millist lisaväärtust juulis 2020 ajakirjanduses alanud ja hagejat puudutavale arvukate andmete avaldamise kampaaniale oleksid need väited andnud.
21.7.Kostja leidis, et hageja oli perioodil, mida puudutavad kostja avaldatud andmed, avaliku elu tegelane, sest ta juhtis riiklikult tähtsat asutust. Seetõttu pidi hageja taluma suuremat kriitikat. Kohus toob välja, et see on uus väide, millele kostja ei ole enne eelmenetluse lõppemist tuginenud. Kostja esitas väite esmakordselt kirjalikes kohtukõne teesides. Kohus ei arvesta kostja väidet TsMS § 402 lg 2 teise lause ja § 331 lg 1 alusel. Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud väidet – hageja oli avaliku elu tegelane – mõjuval põhjusel varem (nt enne eelmenetluse lõppemist) esitada. Kostja uue väite menetlemine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist, sest tuleks tagada hagejale võimalus esitada seisukoht kostja uue väite kohta.
21.8.Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
22.Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohus leiab, et kostja tekitas hagejale kahju vähemalt hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostja oli väliselt hooletu (VÕS § 1050 lg 1) hageja maine kahjustamise suhtes. Kostjal lasus hoolsuskohustus mitte kahjustada hageja mainet. Selline kohustus on iga ühiskonnaliikmele arusaadav, mistõttu pidanuks kostja olema teadlik kannatanu huvides hoolika tegutsemise kohustusest. Kostjal oli kohustus veenduda avaldatavate andmete õigsuses, et vältida hagejale kahju tekitamist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole
kontrollkohustust täitnud. Kostja hoolsuskohustuse määra ei mõjutanud see, et tema ja hageja võisid olla teatud alluvusvahekorras, sest hageja oli teatri nõukogu liige ja kostja oli teatritöötaja. Hierarhilised suhted andmete avaldaja ja andmete adressaadi vahel ei vähenda avaldaja hoolsuskohustuse määra andmete õigsuse kontrollimisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja oli väliselt hooletu VÕS § 1050 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul oli kostja ka sisemiselt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtu ette toodud andmetest ei nähtu asjaolud, mis välistaksid kostja sisemise hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel.
23.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on avaldanud hageja kohta kokku kolm ebaõiget ja hageja au teotavat faktiväidet. Kostja on tekitanud oma käitumisega hagejale õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 2 alusel. Kostja on VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 alusel süüdi kahju tekitamises.
24.Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et esimene ebaõige ja hageja mainet kahjustav faktiväide – hageja oleks mitmel korral avalikult teinud noortele naiskolleegidele ettepaneku minna üheskoos komandeeringusse, lubades seejuures õhtut varietees ja unustatud ööd hotellis – oli esitatud kostja 02.07.2020 arvamusloos, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes. Teine ja kolmas samasisuline ebaõige ja hageja mainet kahjustav faktiväide – hageja oleks kostjale öelnud „Ma alandan sind seni, kuni sa ise ära lähed“ – olid esitatud kostja 02.07.2020 arvamusloos, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes ning ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes 04.07.2020 ilmunud artiklis, mis sisaldas intervjuud kostjaga. Seega avaldas kostja faktiväited meediaväljaannetele, kes tegid neid teatavaks avalikkusele. Kostjat tuleb VÕS § 1047 lg 4 alusel kohustada faktiväited ümber lükkama meediaväljaannete ees ja viidatud norm annab õiguse nõuda kostjalt ka toimingute tegemist, mis on suunatud avaldatud andmete ümberlükkamisele, näiteks taotluse esitamine meediaväljaandele ebaõigete andmete ümberlükkamiseks avaldaja kulul (Riigikohtu 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11). Kooskõlas hageja taotletuga ja juhindudes TsMS § 445 lg-st 5 määrab kohus, et kostja peab andmete ümberlükkamiseks esitama vastavalt AS-le Postimees Grupp ja AS-le Õhtuleht Kirjastus taotluse andmeid ümberlükkava teate avaldamiseks veebiväljaannetes www.postimees.ee ja www.ohtuleht.ee.
25.Hageja taotletud andmete ümberlükkamise viis on kooskõlas andmete avaldamise viisiga ja see on täidetav. Kui kostja esitab meediaväljaandele taotluse andmete ümberlükkamiseks, on ta otsuse täitnud. Seega ei oma tähtsust kostja väide, et tema ei saa nõuda meediaväljaandelt teate avaldamist veebiväljaandes, sest see ei allu kostja tahtele. Seega on alusetu kostja väide, et hageja nõue ei ole sundtäidetav.
26.Kohus käsitleb hageja nõuet välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitis 921,60 eurot. Tegemist on hageja kohtueelsete õigusabikuludega.
26.1.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades kolm ebaõiget ja hageja mainet kahjustavat faktiväidet. Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud kostja rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja õiguste kaitseks oli vajalik. Vaidlus on piisavalt keeruline, mistõttu pöördumine advokaadi poole enda õiguste kaitseks enne kohtusse pöördumist oli põhjendatud.
26.2.Kohus on tuvastanud, et hageja poolt vaidlustatud kolmeteistkümnest väitest (seitse väidet ajalehe Postimees veebiväljaandes ilmunud artiklis ja kuus väidet ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes ilmunud artiklis) on ebaõiged ja kahjustavad hageja mainet kolm väidet. Kohtu hinnangul on hageja kohtueelsed õigusabikulud põhjendatud kolme väite vaidlustamise osas ja põhjendatud kohtueelsed kulud on ca 20% kulude kogusummast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 184,32 eurot.
27.Kohus käsitleb hageja nõuet välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
27.1.Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited. Kostja on oma tegevusega põhjustanud kostjale õigusvastase kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel.
27.2.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
27.3.Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 09.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032, p 13). Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21).
28.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: - kostja on tekitanud hagejale kahju kolme faktiväite avaldamisega; - faktiväited olid avaldatud ajalehe Postimees veebiväljaandes ilmunud kostja arvamusloos ja ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes ilmunud artiklis. Seega jõudsid väited eelduslikult suure hulga lugejateni; - kostja on pannud hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest;
- kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot.
29.Kostja palus mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada seda, et hageja on avaliku elu tegelane. Kohus toob välja, et see on uus väide, millele kostja ei ole enne eelmenetluse lõppemist tuginenud. Kostja esitas väite esmakordselt kirjalikes kohtukõne teesides. Kohus ei arvesta kostja väidet TsMS § 402 lg 2 teise lause ja § 331 lg 1 alusel. Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud väidet – hageja on avaliku elu tegelane – mõjuval põhjusel varem (nt enne eelmenetluse lõppemist) esitada. Kostja uue väite menetlemine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist, sest tuleks tagada hagejale võimalus esitada seisukoht kostja uue väite kohta.
30.Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid. Kohus rahuldab osaliselt hageja nõude kohustada kostjat andmed ümber lükkama. Hageja vaidlustatud kolmeteistkümnest väitest kohustab kohus kostjat kolm väidet ümber lükkama. Kohus rahuldab hageja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 20% hagis taotletud summast. Kohus rahuldab hageja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõude. Seega rahuldatakse hageja nõuded ca 30% ulatuses hagis taotletust. Kohus jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes 30% menetluskuludest kostja kanda ja 70% menetluskuludest hageja kanda.
31.Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
32.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.