Mõista R.L-ilt (isikukood XXX) riigi tuludesse Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 100 eurot, mis tuleb tasuda Eesti Vabariigile 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu maksmise nõude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 (5)
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.D.C (hageja) esitas 16. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse R.L-i (kostja) vastu, mida täiendas 4. aprillil 2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 324,96 eurot, sh põhinõue 250 eurot ja viivise 74,96 eurot. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt lõi kostja 23.01.2021 Tartumaal Kambja vallas XXX kinnistul tänavaharjaga mitmel korral hagejale kuuluvat sõiduautot Hyundai I30 (reg. märk XXX), mille tulemusena purunes auto kõrvalistujapoolsel küljel tagumise ukse aknaklaas ja mõlgitud oli ukse väliskülg. Kostja süü auto lõhkumises on tõendatud 08.11.2021 otsusega väärteoasjas nr 2780,21,011470. Hagejale tekkinud kahju koosneb autoremondi omavastutusest 190 eurot ning asendusauto rendist remondi perioodiks 60 eurot. Hagejal oli vaja autot kasutada igapäevaselt nii enda kui ka oma alaealiste laste transpordiks. Hageja seadusjärgses määras viivisenõue perioodi 23.01.2021–03.04.2024 eest on 74,96 eurot. Kostja saatis 09.02.2022 hagejale e-kirja, milles lubas kahju hüvitada. Hageja saatis 24.03.2022 kostjale e-kirja, milles nõudis kahju hüvitamist. Kostja ei ole kahju hüvitanud.
2.Hageja teatas 05.11.2025 vastuses kohtule, et hageja loobub osaliselt oma nõuetest. Kostja tasus 250 eurot. Hageja loobub põhinõudest summas 183,94 eurot ja viivise nõudest summas 66,06 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja teatas kohtule, et ta ei tunnista hageja põhinõudelt arvestatud viivisenõuet. Kostja ei ole keeldunud kahju hüvitamast. Kostja ei vaidlusta hageja esitatud arveid ega juhtumi toimumist. Kostja on hüvitanud hagejale tekitatud kahju 24.07.2024. Kostja ei nõustu hüvitama hagejale viivist, sest hageja on venitanud nõude esitamisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.
2 (5)
Hageja loobus põhinõudest summas 183,94 eurot ja viivise nõudest summas 66,06 eurot. Kohus võtab vastu hageja hagist loobumise eelnimetatud nõuete osas ning lõpetab nimetatud nõuete osas menetluse. Kohus märgib, et TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagi esitamise ajal 16.02.2024 oli hagihinnaks 324,96 eurot. Pärast nõuetest loobumist on tsiviilasja hinnaks 74,96 eurot.
6.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
7.Hageja esitatud asjaoludel tuleb hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 järgi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104).
8.Hageja tugineb sellele, et kostja lõi 23.01.2021 Tartumaal Kambja vallas XXX kinnistul tänavaharjaga mitmel korral hagejale kuuluvat sõiduautot Hyundai I30 (reg. märk XXX), mille tulemusena purunes auto kõrvalistujapoolsel küljel tagumise ukse aknaklaas ja mõlgitud oli ukse väliskülg. Hageja esitas kohtule tõendina otsuse väärteoasjas nr 2780,21,011470, kust nähtub, et kostja on eelnimetatud teo toime pannud. Vastuses kohtule teatas kostja, et ta ei vaidlusta juhtumi toimumist (dtl 133). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja tegu oli õigusvastane ja kostja on kahju tekitamises süüdi.
9.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitise 250 eurot. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja kohtule Ifan-Auto OÜ arve nr 21056, millest nähtuvalt oli omavastutuse suurus 190 eurot (dtl 6) ja arve nr 21057, millest nähtuvalt oli asendusauto remondiperioodil 26. jaanuar kuni 08. veebruar kokku 60 eurot (dtl 7). Kostja märkis kohtule 3 (5)
esitatud vastuses, et hageja esitatud arved on õiged (dtl 133). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejale tekkinud kahju suuruseks on 250 eurot.
10.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise perioodi 23.01.2021–03.04.2024 eest 74,96 eurot. Viivisenõue on esitatud võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei nõustu hageja viivisenõudega, sest hageja on venitanud nõude esitamisega VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja tõi välja, et kostja kinnitas nõude kättesaamist 09.02.2022 e-kirjas, kui teatas, et maksab hagejale tema soovitud 284 eurot (dtl 150). Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtuvalt pidasid pooled läbirääkimisi lepituskokkuleppe sõlmimiseks. E-kirjale oli lisatud ka vastava lepituskokkuleppe projekt, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tekitatud kahju katteks 284 eurot (dtl 35, 36). Hageja ei ole tõendanud, millal ta kostjale kahjunõude esitas, sh on tõendamata see, et kostjale esitati kahjunõue 23.01.2021. Hageja on tõendanud, et kostja sai kahjunõudest teada hiljemalt 09.02.2022. Seega tuleb ka kahjunõude esitamise ajaks lugeda 09.02.2022. Kuivõrd kostjale oli kahju ulatus ja hageja pangakonto andmed lepitusmenetluse kaudu teada, siis tekkis kostjal võimalus nõue rahuldada ja seeläbi viivisenõuet vältida. Kostja väljatoodud asjaolud ei anna alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Hageja viivisenõue perioodi 09.02.2022–03.04.2024 eest on põhjendatud 54,03 euro ulatuses.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tasus hagejale 24.07.2024 250 eurot (dtl 136). VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses hõlmab ka viivist (vt RKTKo 04.01.2012, 3-2-1-138-11, p 11). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt viivise ning seejärel põhivõla katteks. Kohus leidis eelnevalt, et hageja viivisenõue on põhjendatud 54,03 euro ulatuses. Arvestades eeltoodut loeb kohus kostja poolt makstud 250 eurost tasutuks viivise 54,03 eurot ja seejärel osaliselt põhivõlgnevuse summas 195,97 eurot (250-54,03). Seega on kostjal hagejale põhivõlgnevusest tasumata 54,03 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
4 (5)
Pärast hagist loobumist jäi hageja põhinõude suuruseks 66,06 eurot ja viivisenõude suuruseks 8,90 eurot. Arvestades, et kohus rahuldas hageja põhinõude 54,03 eurot ulatuses, siis jääb hageja põhinõue rahuldamata 12,03 euro ulatuses ja viivisenõue jääb rahuldamata 8,90 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus osaliselt hagist, sest kostja tasus hagejale kohtumenetluse ajal 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, seega hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus andis 12.07.2024 kohtumäärusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 100 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Arvestades, et pärast hagist osalist loobumist on hagihinnaks 74,96 eurot, millelt kuulus taumisele riigilõiv 100 eurot, siis ei kuuluks riigilõiv osalisele tagastamisele. Kohus mõistab kostjalt riigi tuludesse Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 100 eurot, mis tuleb tasuda Eesti Vabariigile 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfolehele. Kohus selgitab, et rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise lahendi saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Tasumiseks vajalikud andmed lisatakse kohtumäärusele (TsMS § 179 lg 21).
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.