2-22-147208/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-22-147208 VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1– 3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg-st 3 tuleneb, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on hagiavalduse punktis 1.2 märkinud, et enne kostjale laenu andmist hindas B OÜ kostja krediidivõimelisust. Hageja on hagiavalduse lisadena 2 ja 3 esitanud ka tõendid (dtl 2742), mis võeti aluseks krediidivõimelisuse hindamisel. Esialgne võlausaldaja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks kostja nelja kuu pangakontoväljavõtte, mille analüüsimise tulemusel saadi netosissetulekuks 2002,21 eurot (sh ka lastetoetused on sissetulekuks), finantskohustusteks kokku 415 eurot, ülalpeetavate kuludeks 99 eurot, muud kohustused 500 eurot, lisaks jäi varuks veel 100,11 eurot ning tulemuseks saadi kostja maksevõime 888,09 eurot. Lepingust tingimustest tulenev minimaalse kuumakse suuruseks oli 64,22 eurot (minimaalne kuumakse koosnes 1/60 krediidijäägist ja intressist). Peale esitatud andmete analüüsi ning kontrollitud andmeid, st puudusid maksehäired, oli krediidiandja veendumusel, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevat kohustust kokkulepitud tingimustel. Kohus leiab, et hageja on edukalt tõendanud selle, et esialgne võlausaldaja on kostja majanduslikku võimekust hinnanud. Seega võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kohus märgib, et krediidiandja võimalused laenutaotleja majandusliku võimekuse hindamiseks on paratamatult piiratud. Need võimalused sõltuvad eelkõige laenuvõtja enda poolt antud teabest, kontrollitavatest andmetest asjakohastest andmebaasidest ning avalikult teatavaks saanud asjaoludest (nt maksehäirete registrist). Kohus viitab siinkohal ka Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendile, mille p 5.5 kohaselt on krediidiasutusel õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Võttes arvesse krediidilepingust nr xxxx tuleneva minimaalse igakuise osamakse suurust (s.o 64,22 eurot), siis oli laenuandjal põhjendatud eeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti ei kvalifitseeru kliendi hilisem makseraskustesse sattumine vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks.

2-22-147208 Olukorras, kus laenusaaja esitab laenutaotluses teadlikult valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on ta rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenuvõtjal on võimalus erinevate võlausaldajate käest laenu taotleda nö üheaegselt, mis loob laenuandjatele olukorra, kus nad ei saa laenuvõtja eelnevaid kohustusi tema pangakonto väljavõtteid analüüsides arvesse võtta. See loob laenuandjale kunstlikult olukorra, kus laenuvõtja võimekus laenu tagastada paistab olevat suurepärane. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohus leiab, et laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete ja hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja on krediidilepingus nr xxxx kinnitanud, et tema poolt esitatud andmed on tõesed ja täielikud, leping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale ning talle ei ole teada ühtki asjaolu, mis võiks mõjutada tema võimet täita lepinguga võetud kohustusi. Samuti on kostja kinnitanud, et ta on enne lepingu sõlmimist tutvunud talle esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, saanud selgitused lepingu oluliste tingimuste ja lepinguga kaasnevate riskide kohta ega vaja lepingut sõlmides täiendavaid selgitusi (dtl 44). Samuti on hageja märkinud, et kostjal oli võimalik tutvuda Xxxx toote lepingueelse teabega mis on kättesaadav .pdf failina ka Xxxx kodulehel xxxx. Kohtu hinnangul on Xxxx krediiditoote tutvustus ja lepingu sõlmimisel ettevaatlikkusele kutsuv teave esialgse võlausaldaja poolt selgelt sõnastatud (dtl 74). Kohus leiab eelneva valguses kokkuvõtvalt, et esialgne võlausaldaja on piisava põhjalikkusega hinnanud kostja võimet krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksta ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 23.05.2022.a krediidilepingu nr xxxx põhitingimuste kohaselt toimub krediidi tagasimakse ja intressi tasumine kord kuus 13. kuupäeval (maksepäev). Maksete tasumine toimub hiljemalt igakuisel maksepäeval krediidiandja poolt esitatavate arvete alusel. Pooled on kokku leppinud, et hiljemalt maksepäeval tuleb tasuda kas kogu kasutusse võetud krediit, osa sellest või vähemalt arvel näidatud minimaalne osamakse. Kui laekumine ületab minimaalse osamakse tasumiseks vajalikku summat, vähendatakse selle arvelt kasutusse võetud krediidi jääki või täidetakse muid krediidiandjaga sõlmitud lepingutest tulenevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi. Samuti on lepingus kokku lepitud, et lepingu perioodiks on 60 kuud ning tagasimaksete arvuks 60. Kokku 60 makset on eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kohe kasutusse ja makstakse tagasi lepingu perioodi vältel. Krediidilepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 2.1 näeb ette, et kui klient on krediidilimiidi kasutusse võtnud, arvestab krediidiandja eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga tasumisele kuuluva makse. Kõik lepingust tulenevad maksed tuleb tasuda vastavalt arvetele, mille krediidiandja edastab igakuiselt kliendi poolt avaldatud e-posti aadressile ning Xxxx iseteeninduse vahendusel (paberkandjal arveid krediidiandja ei väljasta). Arvetel ja iseteeninduses nähtub kogu krediidilimiidi kasutamisega seotud info ja Lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Üldtingimuste p 2.2 näeb ette, et hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval tasub klient kogu krediidijäägi, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt. Kui kliendil on lepingu alusel täitmata rahalisi kohustusi, võib arvel nähtuda ka viivis või võla sissenõudmise kulu tasuliste võlateadete saatmise eest. Krediidilepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 4.8 (b) järgi võib krediidiandja võib lepingu igal ajal ette teatamiseta üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega ja krediidiandja on andnud Kliendile edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos hoiatusega, et tähtaja

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 28.09.2022.a kuni 07.02.2023.a eest summas 186,20 eurot (viivisemääraga 24% aastas). VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivisenõude aluseks on antud juhul krediidilepingu nr xxxx põhitingimustest tulenev viivisemäär, milleks on 24% aastas. Ühtlasi on viivisenõude aluseks krediidilepingule nr xxxx kohalduvate üldtingimuste p 2.8, mille kohaselt võib lepingujärgsete maksetega hilinemisel krediidiandja nõuda viivist lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Viivise arvestamisel lepingujärgse intressimäära järgi ei tohi viivise määr ületada seadusjärgse viivisemäära kolmekordset määra. Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja leiab, et lepingus määratud viivise määr on oluliselt kõrgem kui võlaõigusseaduses sätestatud. Kohus leiab, et eeltoodud kostja seisukoht ei anna alust hagis nõutud viivist vähendada. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur. Samuti ei ületa see lepingus kokkulepitud kolmekordset seadusjärgse viivise määra, milleks on VÕS § 113 lg 1 järgne 8% (lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär). Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6, krediidilepingu nr xxxx põhitingimuste ning sellele kohalduva üldtingimuste p 2.8 koosmõju alusel välja mõista viivis ajavahemiku 28.09.2022.a kuni 07.02.2023.a eest summas 186,20 eurot.