24.05.2023 Hageja lepinguline esindaja Piret Palm, kostja R. L. ja kostja kostja lepinguline esindaja Erik Entsik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja Svea Finance AS kanda. 2.2 Mõista hagejalt Svea Finance AS välja kostja R. L. kasuks menetluskulud summas 2250 eurot. 2.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2250 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-22-147126 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Svea Finance AS esitas 16.02.2023 hagi R. L. vastu võla nõudes. Hageja taotleb mõista R. L.alt Svea Finance AS kasuks välja põhivõlgnevus summas 4902,38 eurot, intress summas 299,41 eurot ja haldustasu summas 11,60 eurot. Samuti taotleb hageja mõista R. L.alt Svea Finance AS kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 196,47 eurot, viivis määras 15,90% aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ning võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 45 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Svea Finance AS (edaspidi hageja) ja R. L. (edaspidi kostja) 08.02.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr xxxx (Lisa 1) (edaspidi Leping). Lepingu alusel väljastas hageja kostjale perioodil 08.02.2022–20.07.2022 krediiti kokku summas 5400, millest 08.02.2022 summas 2000 eurot, mille kostja arveldusarvele kandmist tõendavad lisatud maksekorraldused (Lisa 2 ja Lisa 3); 21.02.2022 summas 2000 eurot, mille kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus (Lisa 4), 09.03.2022 summas 900 eurot, mille kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus (Lisa 5); 02.05.2022 summas 100 eurot, mille kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus (Lisa 6), 07.06.2022 summas 100 eurot, mille kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus (Lisa 7); 27.06.2022 summas 200 eurot, mille kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus (Lisa 8) ning 21.07.2022 summas 100 eurot, mille kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus (Lisa 9).
3.Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev) krediidi (5400 eurot) ja tehingutasu (93,10 eurot) ning maksma hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot (vt Lepingu punktid 2.1. ja 5.5. ning Lepingu esilehel kokkuleppe põhitingimused).
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 1 sätestab poolte vahel sõlmitud Lepingu p 12.1.1, Sveal on õigus Kokkulepe erakorraliselt üles öelda ja nõuda Kliendilt 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul Kokkuleppest tulenevate kohustuste kohest täitmist, kui Klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 (kolme) üksteisele järgneva Tagasimakse tagastamisega ja Svea on andnud Kliendile vähemalt kahenädalase
2 (13)
2-22-147126 täiendava tähtaja võlgu oleva summa tasumiseks ning Klient ei ole likvideerinud võlgnevust täies ulatuses temale antud täiendava tähtaja jooksul.
5.Kuivõrd kostja jäi Lepingust tuleneva kolme osamakse tasumisega viivitusse andis hageja talle 18.10.2022 saadetud avaldusega (Lisa 11) täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevata summa tasumiseks ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 667,82 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks (01.11.2022), siis ütleb hageja Lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks kostja oma võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega (vt Lisa 10) 16.11.2022 Lepingu erakorraliselt üles ja nõudis kogu võla tasumist.
6.Vastavalt Lepingu p-le 5.5 tagastab Klient maksepäeval Sveale Kasutatud Ostulimiidi ja tasub Intressi ja muid Kokkuleppes sätestatud tasusid igakuise Tagasimaksena. Kõik maksed loetakse tasutuks, kui tasumisele kuuluv summa on laekunud Svea poolt näidatud pangakontole. Kasutatud ostulimiit on Lepingu kohaselt Ostulimiidi arvelt teostatud Toimingute ning Toimingutega seotud kulude ja tasude summa ning Tagasimakse on Lepingu kohaselt igakuine makse, mille ulatuses tagastab Klient maksepäeval Sveale Kasutatud Ostulimiiti ja tasub Intressi ja haldustasu (vt Lepingu p 1 mõisted). Juhul, kui Klient ei tasu Tagasimakset nõuetekohaselt, vormistatakse Kliendi poolt Sveale makstav haldustasu ja Intress krediidina ning need sisalduvad Klient poolt kasutusse võetavas Ostulimiidis.
7.Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal 5 tagasimakset 819,26 eurot, vastavalt 13.04.2022 summas 181,29 eurot, 17.05.2022 summas 211,97 eurot, 15.06.2022 summas 212 eurot, 18.07.2022 summas 212 eurot ning 19.07.2022 summas 2 eurot, mille hageja on arvestanud 590,72 eurot põhiosa katteks, 216,94 eurot intressi katteks ning 11,60 eurot igakuise haldustasu katteks. Sellest tulenevalt oli põhiosa võlgnevus lepingu ülesütlemisel ning on ka käesoleval hetkel 4902,38 eurot (s. o väljastatud krediit summas 5400 eurot + tehingutasud kogusummas 93,10 eurot – lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks tehtud tagasimaksed summas 590,72 eurot), mida selgitab lisatud võlasaldo arvestus (Lisa 12). Tehingutasu osas selgitab hageja, et pooled leppisid kokku (vt Lisa 1, põhitingimused lepingu esilehel), et tehingutasu on igakordselt 1,50% ostusummast, kuid mitte vähem kui 4,90 eurot – hageja on vastavalt kokkuleppele arvestanud tehingutasu 08.02.2022 tehingult (summas 1000 eurot) 15 eurot, 08.02.2022 tehingult (summas 1000 eurot) 15 eurot, 19.02.2022 tehingult (summas 2000 eurot) summas 30 eurot, 09.03.2022 tehingult (summas 900 eurot) summas 13,50 eurot, 30.04.2022 tehingult (summas 100 eurot) summas 4,90 eurot, 06.06.2022 tehingult (summas 200 eurot) summas 4,90 eurot ning 20.07.2022 tehingult (summas 100 eurot) 4,90 eurot ehk kokku 91,30 eurot.
8.Lepingu põhitingimuste ning Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kasutatud ostulimiidi eest intressi intressimääraga 15,90% aastas alates krediidi vormistamistest kuni kasutatud ostulimiidi täieliku tagastamisele eelneva päevani. Lepingu punkti 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud 30-päevases intressivabastuses. Juhul, kui kostja tähtaegselt intressi ei tasunud, tekkis tal intresside võlgnevus. Kui kostja Tagasimakseid, sh intresse, ei tasunud, siis lisandus igal järgneval maksetähtpäeval senisele intresside võlgnevusele ka uue perioodi intresside võlgnevus. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga oli kostjal ning on ka käesoleval ajal tasumata intressivõlgnevus kokku summas 299,41 eurot (vt võlasaldo arvestus, Lisa 12).
9.Lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist haldustasu 2,90 eurot/kuus. Pooled leppisid Lepingus kokku, et haldustasu on tasu, mida Klient maksab Sveale igakuiselt Konto ning Kontol kajastatavate rahaliste vahendite haldamise eest, sh igakuiste arvete väljastamise eest Kostja ei ole Lepingu kehtivuse ajal haldustasu tasunud, millest
3 (13)
2-22-147126 tulenevalt on Lepingust tulenev haldustasu võlgnevus summas 11,60 eurot, mis tuleneb neljast Lepingu kehtivuse ajal tasumata haldustasu osamaksest (vt võlasaldo arvestus, Lisa 12).
10.Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). Täitmiseks õigustatud isik on hageja, kelle ees ei ole kostja oma kohustusi kohaselt täitnud. Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-s 1 sätestatust ja tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hageja ees oma rahalisi kohustusi kohaselt täitnud, nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhivõlgnevus summas 4902,38 eurot, haldustasu summas 11,60 eurot ja intress summas 299,41 eurot.
11.Vastavalt Lepingu p-le 7 kohustub Klient tasuma Sveale puudujäävalt summalt Viivist Kokkuleppes sätestatud intressimäära ulatuses iga tasumisega viivitatud päeva eest eraldi, kui Klient ei tasu tähtaegselt Kokkuleppe järgi tasumisele kuuluvaid makseid (välja arvatud intress). Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja tegelikest päevade arvust aastas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevast ning lõpetatakse võlgnevuse täieliku tasumise päevale eelneval päeval. Viivist ei arvestata Intressilt ega Viiviselt. Lepingust tulenevalt on viivisemääraks 15,90%-i aastas. Alates Lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (so alates 17.11.2022) kuni käesoleva hagi esitamise päevani (16.02.2023) on kostja olnud põhivõla summas 4902,38 tasumisega viivituses 90 päeva, mistõttu viivise suuruseks on kokku 196,47 eurot, mis nähtub lisatud viivisearvestusest (Lisa 13). VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 ning tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja ees raha maksmise kohustust rikkunud, nõuab hageja kostjalt ka viivise tasumist kokku summas 196,47 eurot (seisuga 16.02.2023).
12.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 sätestab Lepingu p 9.1, et Kokkuleppest tulenevate maksetega viivitamise korral Kokkuleppe kehtivusajal kohustub Klient tasuma Sveale tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 (viis) eurot. Kostjale on edastatud Lepingu kehtivuse jooksul korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Juhindudes VÕS § 1132 sätestatust on hageja arvestanud ja nõuab kostjalt meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale Lepingu kehtivuse ajal ning mille eest kostja ei ole tasunud hüvitist summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab on saadetud kostjale vastavalt 28.08.2022 (Lisa 14), 21.09.2022 (Lisa 15) ja 18.10.2022 (vt Lisa 6). Sellele meeldetuletustele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja e-posti teel edastatud teavitused).
4 (13)
2-22-147126
13.Vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Pärast Lepingu ülesütlemist saadeti kostjale kaks meeldetuletuskirja, vastavalt 24.11.2022 (Lisa 16) ja 05.12.2022 (Lisa 17) mille eest on hageja arvestanud ja nõuab (sissenõudmiskulude) hüvitist summas 30 eurot, sellest esimese saadetud tasulise meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning teise saadetud tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Lähtuvalt VÕS § 1132 sätestatust on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 45 eurot, millest 15 eurot Lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 30 eurot pärast Lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjad eest.
14.Vastavalt TsMS §-s 367 esimeses lauses sätestatule võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367 teine lause). Tulenevalt ülaltoodust palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt kuni hagi esitamise päevani (16.02.2023) kindla summana (196,47 eurot) ja edasi protsendina põhinõudelt (15,90% põhivõlalt aastas) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
15.21.04.2023 menetlusdokumendis märkis hageja, et ei nõustu kostja 12.04.2023 vastuses toodud seisukohtadega ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Hageja jääb kõikide hagiavalduses esitatud taotluste juurde. Hageja märgib kostja vastuse osas täiendavalt järgmist. Ostulimiidi kasutamise kokkulepe nr xxxx (edaspidi Leping) (vt hagiavalduse Lisa 1) on kehtiv. Lepingut sõlmides ja Lepingu alusel krediiti väljastades puudus hagejal igasugune põhjus ja alus arvata, et kostja poolt 08.02.2022 Lepingu sõlmimisel võis kolmas isik kuritarvitada kostja ID-kaarti ning PIN-koode. Hageja sõlmib lepinguid heas usus, et isikud näitavad oma digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel üles kohustuslikku kõrget hoolsuskohustust. Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kostja võis hoolsuskohustustust rikkudes võimaldada oma PIN-koodidele juurdepääsu kolmandatele isikutele. Hageja leiab, et isegi juhul, kui leiab tõendamist, et kolmas isik on kasutanud kostja ID-kaarti ja PIN-koode, siis ei ole kostja näidanud ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmisel üles vajalikku hoolsust, mistõttu vastutab ta Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
16.Hageja on lähtunud eeldusest, et kostja ID-kaarti ja PIN-koode kasutades kostja nimel antud tahteavalduse Lepingu sõlmimiseks on andnud isik, kellele ID-kaart ja PIN-koodid on väljastatud ehk et seda on teinud kostja. Kostja ei ole tõendanud, et tema ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja ilma tema süüta, tema tahte vastaselt. Hageja sellist lähenemist toetab ka Riigikohtu 16.12.2019 tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-16-124450 punktides 22-24 esitatud seisukohad, mille kohaselt ID-kaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus ning juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on
5 (13)
2-22-147126 ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo 2-16-124450, p 22). Kohtupraktikas on lisaks eeltoodule rõhutatud, et juhul kui isik tagab talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahenditele juurdepääsu kolmandale isikule, peab ta möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil IDkaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja (Tartu Ringkonnakohus 03.03.2022 on otsuse nr 2-14-8927 punktis 9.2).
17.Kostja on kohtule esitatud selgituses (vt. kostja vastuse Lisa 1) kirjutanud järgmist „Oma ID-kaarti hoidsin ma alati oma rahakotis mis kodus viibides oli kas köögilaual või jope taskus nagis. ID-kaardi koodid olid mul kogu aeg kas kodus kummuti sahtlis või vahel ka kaasas spordikoti küljetaskus kui kodust eemal viibisin puhuks, kui midagi pakilist peaks olema vaja teha.“ ning süüteoteates (vt. kostja vastuse Lisa 3) on kostja toonud välja, et „.Id-kaarti hoian ma rahakotis, tõenäoliselt on ta tegutsenud öösel kui magan, koodid, mida hoidsin oma spordikotis eraldi taskus paberite vahel on ta samuti arvatavalt üles leidnud, muud seletust ei oska mõelda kuidas ta seda teinud on.“ Hageja hinnangul ilmneb kostja eelnimetatud väidetest, et kostja ei ole oma ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmisel näidanud üles nõutud kõrget hoolsuskohustust.
18.Hoolsuskohustuse sisu selgitavad ID-kaardi PIN-koodide turvalisuse tagamise juhised (leitavad: PIN- ja PUK-koodid: soovitused turvalisuse tagamiseks - ID.ee), mille kohaselt soovitatakse PIN- ja PUK-koodid uue koodiümbriku kättesaamisel koheselt ära vahetada; samuti neid turvalisuse huvides üleskirjutatuna mitte säilitada ning juhul kui neid siiski säilitatakse, siis tuleks koodid ära maskeerida (nt telefoninumbriteks ja lisada oma kontaktilisti mõne väljamõeldud inimese nime alla; muuta need geo-koordinaatideks; kontonumbriteks või peita mõne teise pika numbrijada sisse vms). Lisaks on hoolsuskohustuse täitmiseks nõutav PIN- ja PUK-koode teiste isikutega (ka oma pereliikmetega) mitte kunagi jagada ning mitte neid hoida kaardi lähedal.
19.Kostja on tema esitatud selgituste kohaselt hoidnud PIN-koode kummuti sahtlis või spordikoti küljetaskus, mis näitab, et kostja ei ole võtnud kasutusele piisvaid erimeetmeid oma PIN-koodide salajas hoidmiseks ning ei ole seega ilmselgelt nõutud hoolsuskohustust täitnud, mistõttu ka juhul, kui leiaks tõendamist, et kostja asemel on PIN-koode kasutanud kolmas isik, siis on tulenevalt kostja poolt hoolsuskohustuste rikkumisest PIN koodid kostja valdusest välja läinud tema süül, mistõttu vastutab ta Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja ei võta hagi õigeks, kuivõrd kõnealused laenulepingud on tehtud teise isiku poolt ilma kostja teadmata samal ajal kasutades kostjale mittekuuluvat telefoninumbrit ja e-posti aadressi. Kuna tegemist on kriminaalkuriteoga, siis on politsei poolt käimas uurimine. Kriminaalmenetluse number on xxxx mis on registreeritud 8.12.22 numbriga 3.2-1/18275-9.
21.12.04.2023 täiendavas hagivastuses teatas kostja, et R. L. ei võta õigeks Svea Finance AS hagiavaldust R. L. vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes ega ei tunnista mistahes Svea Finance AS hagiavalduses esitatud haginõuet R. L. vastu. R. L. ei nõustu mitte ühegi Svea Finance AS hagiavalduses esitatud faktiväite, seisukoha ega nõudega, vaid peab neid kõiki täies ulatuses alusetuteks ja põhjendamatuteks. R. L. leiab, et Svea Finance AS
6 (13)
2-22-147126 hagiavalduses on esitatud eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid. R. L. ei ole sõlminud Svea Finance AS hagiavalduses viidatud 08. veebruari 2022. a ostulimiidi kasutamise kokkulepet nr xxxx, vaid selle on sõlminud R. L. nimele, R. L. teadmata ja ilma R. L. nõusolekuta kolmas isik.
22.Kostja märgib, et Svea Finance AS hagiavalduse esemeks olev väidetav rahaline nõue R. L. vastu tuleneb 08. veebruari 2022. a ostulimiidi kasutamise kokkuleppest nr xxxx, mille alusel on Svea Finance AS väidetavalt väljastanud perioodil 08. veebruar 2022. a kuni 20. juuli 2022. a krediiti kokku summas 5400 eurot. Seega tugineb Svea Finance AS oma hagiavalduses sellele, et Svea Finance AS ja R. L. vahel on kehtiv leping, mistõttu hagi rahuldamine sõltub kehtiva lepingu olemasolust, mille pooleks oleks R. L.. Samas ei ole R. L. sõlminud Svea Finance AS hagiavalduses viidatud 08. veebruari 2022. a ostulimiidi kasutamise kokkulepet nr xxxx, vaid selle on sõlminud R. L. nimele, R. L. teadmata ja ilma R. L. nõusolekuta kolmas isik (R. L. endine elukaaslane K. K.). Järelikult ei ole R. L. andnud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, vaid Svea Finance AS hagiavalduses viidatud ostulimiidi kasutamise kokkuleppe sõlmis R. L. ID-kaarti ja PIN-koode (või Smart-ID) kuritarvitades kolmas isik.
23.Käesolevaks hetkeks on ilmnenud, et 2022. a jooksul oli K. K. poolt R. L. nimele, talle teadmata ja ilma tema nõusolekuta, võetud erinevaid laene teistest erinevatest äriühingutest, sh O OÜ, P OÜ, Ü OÜ, E AS, I AS, I AS, A OÜ, B AS, B AS, H AS ning teostatud erinevaid teisi tehinguid tema nime all. Samuti on käesolevaks hetkeks ilmnenud, et 2022. a jooksul oli K. K. poolt R. L. ema E. L. nimele, talle teadmata ja ilma tema nõusolekuta, võetud erinevaid laene erinevatest äriühingutest ning teostatud erinevaid teisi tehinguid tema nime all. R. L. rõhutab, et antud juhul tegi kolmas isik K. K. vaidlusalused tehingud R. L. isiku nimel mitte R. L. esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja R. L. identiteeti kasutades.
24.Riigikohus on selgitanud, et kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud ning vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Teises asjas on Riigikohus andnud juhiseid, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kui hagejaga sõlmis lepingu kolmas isik üksnes kostja nime kasutades, siis toob see kaasa pingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut tuvastatud asjaoludel TsÜS § 111 mõttes ei otsese ega kaudse tahteavaldusega heaks kiitnud.
25.R. L. avaldab ja kinnitab, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN koodid (või Smart-ID) läksid tema valdusest välja ilma tema süüta ja tema tahte vastaselt ning et R. L. ei ole vabatahtlikult mitte ühelegi kolmandale isikule üle andnud talle väljastatud ID-kaarti ja PINkoode (või Smart-ID). Kuivõrd tegelikult vaidlusaluse lepingu sõlminud K. K. ja R. L. elasid 2022. a koos, siis oli K. K. lihtne R. L. teadmata välja selgitada R. L. ID-kaardi PIN koodid ning R. L. väljastatud ID-kaarti kuritarvitada. Enamik tehinguid oli K. K. poolt R. L. nimele väljastatud ID-kaardiga tehtud öösel, kui R. L. magas, kuid K. K. oli samal ajal juurdepääs R. L. rahakotile, kus ID-kaarti asus ja PIN-koodidele. Ülaltoodud faktiliste asjaolude tõendamiseks esitab R. L. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale esmalt R. L. poolt 29. märtsil 2023. a koostatud kirjaliku selgituse ning R. L. ema E. L. poolt 11. aprillil 2023. a koostatud
7 (13)
2-22-147126 kirjaliku selgituse, samuti nii R. L. poolt 29. oktoobril 2022. a koostatud süüteoteate kui ka E. L. poolt 28. oktoobril 2022. a koostatud süüteoteate (R. L. 29. märtsi 2023. a selgitus, E. L. 11. aprilli 2023. a selgitus, R. L. 29. oktoobri 2022. a süüteoteade ja E. L. 28. oktoobri 2022. a süüteoteade lisatud).
26.Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 08. detsembri 2022. a teatise kohaselt informeeritakse, et R. L. avalduse alusel on algatatud kriminaalasi nr xxxx seoses asjaoluga, et 2022. a jooksul olid R. L. nimele, talle teadmata ja ilma tema nõusolekuta, võetud erinevad laenud erinevate äriühingutes, sh O OÜ, P OÜ, Ü OÜ, S AS, E AS, I AS, I AS, A OÜ, B AS, B AS, H AS, ning teostanud erinevaid tehinguid tema nime all, millega põhjustati olulist varalist kahju. Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 30. märtsi 2023. a elektronkirja kohaselt on antud kriminaalasi aktiivses menetluses ja eeluurija saab loodetavasti lõpliku kahtlustuse ära esitada (Lääne-Harju politseiosakonna 08. detsembri 2022. a teatis ja Lääne-Harju politseiosakonna 30. märtsi 2023. a kiri lisatud).
27.R. L. esitab Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Xxxx AS arvelduskontode väljavõtte R. L. nimele avatud arveldusarvete osas (mille avamisest ei olnud R. L. teadlik ning mida R. L. isiklikult ei käsutanud), millest nähtuvad erinevad ülekanded erinevatelt krediidiandjatelt (sh O OÜ, P OÜ, Ü OÜ, S AS, E AS, I AS, I AS, A OÜ, B AS, B AS, H AS), millele laekuvad summad on K. K. kandnud kas enda arvelduskontole, R. L. teisele arvelduskontole (mille avamisest ei olnud R. L. teadlik ning mida R. L. isiklikult ei käsutanud), E. L. kontole (mille avamisest ei olnud E. L. teadlik ning mida E. L. isiklikult ei käsutanud) või välja võtnud pangakaardiga sularahas (pangakaardiga, mille väljastamisest ei olnud R. L. teadlik ning mida R. L. isiklikult ei käsutanud) (Xxxx AS 29. märtsi 2023. a arvelduskontode väljavõte lisatud).
28.K. K. on 07. märtsil 2023. a saatnud R. L. mobiiltelefonile ka järgmise sisuga SMSsõnumi: „Mina K. K. isikukoodxxxx tunnistan ennast vabatahtlikult süüdi R. L. ja E. L. nimele võetud kiirlaenudes ajavahemikul 15.06.2021-01.08.2022. R. L. ja E. L. ei olnud teadlikud nende nimele võetud laenudest. Laenud laekusid antud isikute Xxxx arveldusarvetele“. R. L. hinnangul kinnitavad ülaltoodud dokumentaalsed tõendid usaldusväärselt ja selgelt seda, et R. L. nimele väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid (või Smart-ID) läksid R. L. valdusest välja ilma R. L. süüta ja R. L. tahte vastaselt ning et R. L. ei ole Svea Finance AS hagiavalduses viidatud
08.veebruari 2022. a ostulimiidi kasutamise kokkulepet nr xxxx sõlminud ega ei ole nimetatud lepingu pooleks (K. K. 07. märtsi 2023. a sõnum lisatud).
29.Kuivõrd R. L. ei ole andnud Svea Finance AS hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei eksisteeri Svea Finance AS ja R. L. vahelist kehtivat lepingut ning R. L. ei saa vastutada 08. veebruari 2022. a ostulimiidi kasutamise kokkuleppest nr xxxx tuleneva võimaliku Svea Finance AS rahalise nõude eest. Kahepoolsest lepingulisest õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu poolele, so kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud.
30.Ka Riigikohus on leidnud, et nii lepingu sõlmimisel kui ka selle täitmisel on võlasuhte osaliseks isik, kes lepingu sõlmib, st lepingupool või eeldatav lepingupool ning et üksnes temalt saab nõuda lepingu täitmist, tema vastutab lepingu rikkumise eest ja on võlgnikuks lepingu võimaliku tagasitäitmise (olgu nt lepingu tühisuse, tühistamise või sellest taganemise korral). Teises asjas on Riigikohus analoogselt märkinud, et nii lepingu sõlmimisel kui ka selle täitmisel on võlasuhte osaliseks isik, kes lepingu sõlmib, st lepingupool või eeldatav lepingupool ning et üksnes temalt saab nõuda lepingu täitmist, tema vastutab ka lepingu rikkumise eest ja on võlgnikuks lepingu võimaliku tagasitäitmise puhul (olgu nt lepingu tühisuse, tühistamise või
8 (13)
2-22-147126 sellest taganemise) korral. Nimetatud lahendis Riigikohus rõhutas, et kõnealuste lepingute pool (liisinguvõtja) oli kõikidel juhtudel juriidiline isik, mitte füüsilised isikud, mistõttu neid summasid, mida kohtud füüsilistelt isikutelt välja mõistsid, saanuks kannatanu nõuda üksnes juriidiliselt isikult, mitte aga füüsilistelt isikutelt.
31.Kahepoolse lepingulise võlasuhte osaliseks ja lepingujärgsete kohustuste kandjaks üldreeglina isik, kes lepingu sõlmib, st lepingupool või eeldatav lepingupool ning üksnes temalt saab nõuda lepingu täitmist ja üksnes tema vastutab lepingu rikkumise eest. Erandina saavad lepingust tuleneda õigused võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 80 lg 1 järgi kolmandale isikule juhul, kui tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks (vt VÕS § 80 lg 1) või kui tegemist on kolmandat isikut kaitsva lepinguga (vt VÕS § 81 lg 1). Kohustused võivad lepingust tuleneda samuti eelkõige lepingu poolele, samas võib kolmas isik kohustusega ühineda (vt VÕS § 178 lg1), kohustuse üle võtta (vt VÕS § 175 lg 1), lepingu üle võtta (vt VÕS § 179 lg 1) või annab kolmas isik käenduse (vt VÕS § 142 lg 1) või garantii (vt VÕS § 155 lg 1) lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Samas konkreetsel juhul eelpool toodud kolmanda isiku vastutuse tekkimise aluseid ei esine.
32.Kokkuvõtteks R. L. leiab, võttes aluseks ülaltoodud faktilised ja õiguslikud asjaolud, et täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega on Svea Finance AS hagiavaldus R. L. vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes. R. L. leiab, et Svea Finance AS hagiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid.
33.Ülaltoodust tulenevalt asub R. L. seisukohale, et Svea Finance AS hagiavaldus R. L. vastu on põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega, mistõttu see kuulub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt kooskõlas seadusega täies ulatuses rahuldamata jätmisele. R. L. palub Harju Maakohtul jätta rahuldamata Svea Finance AS hagiavaldus R. L. vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et 08.02.2022 sõlmisid hageja Svea Finance AS ja kostja R. L. ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr xxxx (dtl 25-33). Hagi kohaselt väljastas hageja nimetatud lepingu alusel kostjale perioodil 08.02.2022–20.07.2022 krediiti kokku summas 5400 eurot, millest 08.02.2022 summas 2000 eurot (dtl 34-35); 21.02.2022 summas 2000 eurot (dtl 36), 09.03.2022 summas 900 eurot (dtl 37); 02.05.2022 summas 100 eurot (dtl 38), 07.06.2022 summas 100 eurot (dtl 39); 27.06.2022 summas 200 eurot (dtl 40) ning 21.07.2022 summas 100 eurot (dtl 41). Hageja tugineb sellele, et vastavalt lepingule tuli hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev) tagastada krediit (5400 eurot) ja tehingutasu (93,10 eurot), maksta hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuda haldustasu (2,9 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot (vt lepingu p-d 2.1. ja 5.5. ning lepingu esilehel kokkuleppe põhitingimused). Hageja väidab, et kuivõrd kostja lepingut kohaselt ei täitnud, sest jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse, siis ütles hageja lepingu 16.11.2022 saadetud ülesütlemisavaldusega 16.11.2022 erakorraliselt üles (dtl 42-43). Seetõtu nõuab hageja kostjalt kogu tarbijakrediidilepingu järgi sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumist.
35.Kostja eitab hagejaga lepingu sõlmimist. Kostja tugineb sellele, et ta ei ole sõlminud hagiavalduses viidatud 08.02.2022 ostulimiidi kasutamise kokkulepet nr xxxx, vaid selle on
9 (13)
2-22-147126 sõlminud kostja teadmata ja ilma kostja nõusolekuta kolmas isik K. K..
36.Seega peab kohus esmalt lahendama pooltevahelise vaidluse hageja ja kostja vahelise ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr xxxx sõlmimise osas. Kui kostja ei ole nimetatud lepingut sõlminud ning puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ja kohtul puudub põhjus hinnata poolte muid väiteid.
37.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks sõlminud hagejaga ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr xxxx. Hagi rahuldamiseks pidanuks hageja tõendama tema nõude aluseks olevad asjaolud (TsMS § 230 lg 1). Samas on hoopis kostja põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat tarbijakrediidilepingut sõlminud.
38.Kostja ja kostja ema on pöördunud seoses nende nimele nende teadmata kostja endise elukaaslase K. K. poolt võetud laenudega politseisse ning politsei on algatanud 08.12.2022 kriminaalmenetluse nr xxxx KarS § 213 lg 1 järgi (dtl 91 – 116). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 2022. aasta jooksul olid R. L. nimele, talle teadmata ja ilma tema nõusolekuta, võetud erinevad laenud erinevate firmades, s.o. O OÜ, P OÜ, Ü OÜ, S AS, E AS, I AS, I AS, A OÜ, B AS, B AS, H AS, ning teostanud erinevaid tehinguid tema nime all, millega põhjustati talle varalist kahju ning selle tegevuses kahtlustab kostja endist elukaaslast K. K.'t. K. K. on saatnud 07.03.2023 kostja mobiiltelefonile järgmise sisuga SMS-sõnumi: „Mina K. K. isikukood xxxx tunnistan ennast vabatahtlikult süüdi R. L. ja E. L. nimele võetud kiirlaenudes ajavahemikul 15.06.2021-01.08.2022. R. L. ja E. L. ei olnud teadlikud nende nimele võetud laenudest. Laenud laekusid antud isikute Coop Panga arveldusarvetele“ (dtl 117).
39.Lisaks eeltoodule kuulas kohus 24.05.2023 kohtuistungil kostja vande all üle. Kostja vande all antud seletusest nähtub samuti, et kostja käesolevas menetluses vaidluse all olevat lepingut hagejaga sõlminud ei ole (dtl 150-153). Kohtul ei ole alust kostja vande all antud ütlustes kahelda ning see on kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega. Hageja kostja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud ei ole. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis võimaldaks kostjat vaidlusaluse laenuga siduda.
40.Kokkuvõttes loeb kohus eelviidatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat tarbijakrediidilepingut sõlminud, ei olnud selle sõlmimisest teadlik ega ole antud lepingut ka hiljem heaks kiitnud. Kohus nõustub kostjaga, et kuna kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei eksisteeri Svea Finance AS ja R. L. vahelist kehtivat lepingut ning kostja ei saa vastutada 08.02.2022. a ostulimiidi kasutamise kokkuleppest nr xxxx tuleneva võimaliku hageja rahalise nõude eest. Kahepoolsest lepingulisest õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu poolele, so kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud. Käesolevas asjas pole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, miks peaks kostja vastutama sellise lepingu rikkumise eest, mida kostja sõlminud ei ole.
41.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 on sätestatud, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu 21.12.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, mille p-s 16 selgitas Riigikohus, et „esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb
10 (13)
2-22-147126 tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.“ Kuna hagejaga sõlmis käesoleval juhul lepingu kolmas isik üksnes kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa vastava lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.
42.Riigikohtu 16.12.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-124450 p-s 22 on selgitatud, et „kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.“ Kohus on seisukohal, et viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud eeldus on asjas esitatud tõenditega ümber lükatud (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 38-40). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tulenevalt kostja poolt hoolsuskohustuste rikkumisest on PIN-koodid kostja valdusest välja läinud kostja süül. Kohtu hinnangul ei saa pidada süüliseks kostja sellist käitumist, kus ta ei olnud võimeline magades kontrollima seda, et tema pereliige (elukaaslane) võttis salaja öösel kostja nimel laenu. Vaidlusalune ostulimiidi kasutamise kokkulepe on kostja identiteeti kasutades allkirjastatud kell 04.33. öösel (dtl 25). Kostja vande all ülekuulamisel antud seletuse kohaselt ei hoidnud kostja oma ID-kaarti ja PIN-koode nähtavas kohas; ID-kaarti ja koode hoidis kostja alati eraldi. Kohtu hinnangul ei saa hoolsuskohustuse sisuks olla oma pereliikmete täielik umbusaldamine ja nende tegevuse üle ka öösel kontrolli teostamine.
43.Küll on aga kohus seisukohal, et oma hoolsuskohustust kostja nimel esinenud isikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei ole täitnud hageja. Esitatud tõendite põhjal on haginõude aluseks oleva lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 on sätestatud, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 2 on sätestatud, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
44.Kohus märgib, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, p-d 20-23). Vastusena kohtuistungil esitatud kohtu küsimusele vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta väitis hageja, et „Kontroll tehti, kontoväljavõtet ei küsitud, kuid laenuanalüüs viidi läbi“ (dtl 154). Seega on hageja kinnitanud, et vaidlusaluse laenu andmisel laenuotsuse tegemiseks kostja pangakonto väljavõtet ei nõutud ja selle analüüsi ei tehtud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-18-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67).
Arvestades eeltoodut ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning
11 (13)
2-22-147126 sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga või kostjana esinenud isikuga sõlmida (VÕS § 4034 lõige 6). Tõsiseltvõetav ei ole hageja väide „laenuanalüüsi“ läbi viimisest viisil, et samal päeval laenutaotluse esitamisega sõlmiti ka tarbijakrediidileping (seejuures kostja pangakonto väljavõtet kontrollimata). Kuna hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja andis vastutustundetult kiirkorras laenu kostja identiteeti kuritarvitanud isikule, siis selle eest ei saa olla vastutav kostja.
46.Arvestades kohtu poolt tuvastatut, et kostja ei ole sõlminud Svea Finance AS-ga hagi aluseks olevat 08.02.2022 ostulimiidi kasutamise kokkulepet nr xxxx ning olemasolevate tõendite alusel puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, tuleb jätta hagi rahuldamata. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on alusetud ka kõik hageja kõrvalnõuded. Kuna kohus tuvastas hagi aluseks oleva lepingulise suhte puudumise hageja ja kostja vahel, siis ei hinda kohus muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas.
47.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus TsMS § 162 lg-st 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
48.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja on näidanud 24.05.2023 menetluskulude nimekirjas oma menetluskuludena käesolevas asjas lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) 15,5 h eest kokku summas 2790 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja töö tunnihind käesolevas kohtumenetluses on koos käibemaksuga 180 eurot. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ega ei ole saanud muul viisil tasutud käibemaksu riigieelarvest tagasi.
49.Hageja 25.05.2023 vastuväite kohaselt ei ole ei ole kostja poolt 24.05.2023 esitatud menetluskulud sellises mahus põhjendatud ning vajalikud. Hageja hinnangul on esitatud õigusabikulud asja keerukuse taset arvestades põhjendamatult suured. Hageja leiab, et nii vastuse koostamise kui istungiks ettevalmistamisega seotud ajakulu on ebamõistlik, samuti on põhjendamatult suur menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg. Hageja märgib, et tegemist ei ole väga keerulise õigusliku vaidluse ega mahuka tõendite hulgaga tsiviilasjaga, millest tulenevalt on esindaja poolt väljatoodud toimingute ajakulu kogumahus 15,5 tundi ilmselgelt põhjendamatu. Juhul, kui kohus jätab hagi rahuldamata, siis palub hageja kohtul vähendada kostja menetluskulusid mõistliku ulatuseni.
50.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514 p 14). Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot/h on vandeadvokaadi puhul käesolevas vaidluses aktsepteeritav. Samas on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas menetluses on ülemäärane. Tegemist on vähemahuka ja pigem lihtsa vaidlusega (kus eelkõige on vaidluse all üksnes hagi aluseks oleva lepingu sõlmimine või mittesõlmimine). Seetõttu leiab kohus (arvestades ka hagivastuse sisu ja mahtu), et hagivastuse koostamiseks näidatud ajakulu 8 h ja 20 minutit on liigne. Kohus peab hagivastuse koostamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks antud juhul 6 h ja 20 minutit. Kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks peab kohus antud juhul kokku 3 h (kostja lepingulise esindaja poolt näidatud kokku 3,5 h). Kostja lepingulisele esindajale pidid käesoleva menetluse vaidlusalused asjaolud juba enne
12 (13)
2-22-147126 kohtuistungit hästi teada olema ja kohtuistungil ei toimunud midagi sellist, mis nõudnuks pikka ettevalmistust. Kostja menetluskulude nimekirja (kui valdavalt tehnilise iseloomoga tüüpdokumendi) koostamise põhjendatud ajakulu ei ületanud kohtu hinnangul käesoleval juhul kokku 0,5 h (kostja lepingulise esindaja poolt näidatud 1 h).
51.Eelpool nimetamata osas ei pea kohus vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületa kokku 12,5 h. Seega määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2250 eurot (12,5 x 180). Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2250 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 540 eurot (taotletud summa 2790 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 2250 eurot).
52.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.