2-24-8322/29 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.05.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis Bonava Eesti OÜ (kostja) osaühinguga ECP (hageja) töövõtulepingu nr 2101572-10 (Aiandi 8 ja 10). Bonava Eesti OÜ lepingu üldtingimuste punkt 11.10 sätestas, et garantiiaegse tagatise jääk (st ulatus, mida ei ole kasutatud Peatöövõtja poolt Garantiitööde finantseerimiseks) tagastatakse Alltöövõtjale pärast Garantiiaja lõppu 10 päeva jooksul alates Alltöövõtja vastavasisulise avalduse saamist tingimusel, et Peatöövõtjal ei ole nõudeid Alltöövõtja vastu. 28.07.2021 sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti p 4.1. alapunkt 4 järgi oli garantiiaegse tagatise jääk 5484,85 eurot, mille kostja pidi hagejale tagastama peale vastavasisulise avalduse saamist. Avalduse garantiitagatise tagastamiseks esitas hageja kostjale 07.03.2024 ja kostja oli kohustatud tagatise tagastama Lepingu üldtingimuste punkt 11.10 järgi kümne päeva jooksul st 17.03.2024. Tagatis on tagastamata. Kostja sõlmis hagejaga 29.04.2021 alltöövõtulepingu nr PRJ0002574-20 (Sõpruse pst 44, Tallinn). Lepingu p 2.4 alusel oli garantiiperioodi lõpp 29.02.2024. Lepinguga ettenähtud garantiiaegse tagatise suurus on 3% lepingu hinnast ehk 1706,70 eurot. Alltöövõtu tööd oli üle antud 07.10.2021 alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtu aktiga. Ehitusperioodi tagatise vabastamise taotlusega 07.10.2021 lepiti kokku, et garantiiperioodi tagatis summas 1706,70 eurot vabastatakse 29.02.2024. Avalduse garantiitagatise tagastamiseks esitas hageja kostjale 07.03.2024 ja kostja oli kohustatud tagatise tagastama Lepingu üldtingimuste punkt 11.10 järgi kümne päeva jooksul st 17.03.2024. Tagatis on tagastamata. Kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu nr 2101510-08 (Printsu tee 5/3 ja Printsu tee 5/4). Lepingu p 2.4.2 alusel oli garantiiperioodi lõpp 29.12.2023. Lepinguga ettenähtud garantiiaegse tagatise suurus on 3% lepingu hinnast ehk 1800 eurot. Tööd anti üle 14.08.2020 aktiga. Ehitusperioodi tagatise vabastamise taotlusega 19.08.2021 lepiti kokku, et garantiiperioodi 2

tagatis summas 1800 eurot vabastatakse 29.12.2023. Avaldus garantiitagatise tagastamiseks esitas hageja kostjale 07.03.2024 ja kostja oli kohustatud tagatise tagastama Lepingu üldtingimuste punkt 11.10 järgi kümne päeva jooksul st 17.03.2024. Tagatis on tagastamata. Hageja lepinguline esindaja esitas 28.03.2024 kostjale nõudekirja, millega palus kostjat tasuda hagejale töövõtulepingutest nr 2101572-10, nr PRJ0002574-20 ja nr 2101510-08 tulenevad garantiiaegsed tagatised kokku summas 8991,55 eurot hageja arvelduskontole hiljemalt 01.04. 2024. Kostja sai nõudekirja kätte ning esitas 10.04.2024 vastuse nõudekirjale, milles leidis, et kostjal on teistest lepingutest tulenev vastunõue, millega ta soovib hageja nõude tasaarvestada. Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust ega alust vastunõudega hageja nõuet tasaarvestada. Hageja leiab, et kostja on rikkunud oma garantiiaegse tagatise tagastamise kohustuse jättes tagatise maksmata. Garantiiaeg lõppes töövõtulepingu nr 2101572-10 puhul 31.01.2024; töövõtulepingu nr PRJ0002574-20 puhul 29.02.2024 ning töövõtulepingu nr 2101510-08 puhul 29.12.2023. Hageja esitas avaldused garantiiaegse tagatise väljamaksmiseks 07.03.2024. Seega oli kostja kohustatud garantiiaegse tagatise kogusummas 8991,55 eurot tasuma hiljemalt 17.03.2024 ja hageja tagatise jäägi tagasinõudmise nõue muutus sissenõutavaks alates 18.03.2024. Lepingu üldtingimuste p 7.19 annab hagejale õiguse nõuda viivist arvete tasumisega viivitamisel 0,05% viivituses olevast summast päevas. Viivis alates 19.03.2024 kuni hagi esitamiseni moodustab 314,70 eurot. Hageja esitab ka viivisenõude TsMS § 367 alusel. VÕS § 1131 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist iga arve kohta kogusummas 120 eurot, see tähendab nõue tagatisraha tagastamise töövõtuleping nr 2101572-10 puhul summas 40 eurot; nõue tagatisraha tagastamise töövõtulepingu nr PRJ0002574-20 puhul summas 40 eurot ja nõue tagatisraha tagastamise töövõtulepingu nr 2101510-08 puhul summas 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla 8991,55 eurot, viivise hagi esitamiseni 314,70 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas 120 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,05% päevas põhivõlast 8991,55 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ei vaidlusta hageja poolt hagis avaldatut, mille kohaselt on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingud nr 2101572-10 (leping I), nr PRJ0002574-20 ja nr 2101510-08 (leping II). Lisaks hageja poolt viidatud töövõtulepingutele on poolte vahel sõlmitud ka töövõtulepingud nr 2100083-223 (leping III); nr 2101668-104 (leping IV) ja nr 2101702-125 (leping V). Kõikide viidatud lepingute kohaselt tagastatakse garantiiaegse tagatise jääk alltöövõtjale pärast garantiiaja lõppu tingimusel, et peatöövõtjal ei ole nõudeid alltöövõtja vastu. Lepingutes ei sisaldu piirangut, mille kohaselt saaks peatöövõtja keelduda konkreetse tagatise jäägi tagastamisest üksnes konkreetsest lepingust tulenevate kohustuste olemasolul. Seega on kostja seisukohal, et tal on võimalik hageja poolt lepingute alusel antud tagatissummasid ristkasutada erinevate poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Vastupidine tõlgendus oleks selgelt ebamõistlik, kuivõrd kohustaks kostjat tagastama nt lepingu I alusel antud tagatissumma olukorras, kus selle esemeks olevatel objektidel küll puudused puuduvad, kuid samade poolte 3

vahel nt lepingu II esemeks oleval objektil on puudused, mille eest kostja vastutab ning mille likvideerimismaksumus kostja kui peatöövõtja jaoks ületab hageja kui alltöövõtja poolt antud tagatissummat märkimisväärselt. Eeltoodule tuginedes kinnitab kostja, et tunnistab iseenesest hageja põhinõude suurust summas 8 991,55 eurot, mis tuleneb pooltevaheliste lepingute alusel kostja poolt kinni peetud tagatissummadest. Hageja viivisnõuet kostja ei tunnista, kuivõrd kostja ei ole põhjendamatult viivitanud hageja poolt viidatud tagatissummade tagastamisega. Kostja on jätnud pooltevaheliste lepingute alusel kinni peetud tagatissummad tagastamata, kuivõrd kostja on tuvastanud hageja poolt lepingute alusel teostatud ehitustöödes puudused ning kandnud nende likvideerimisega seoses kulusid, mis kogumahus ületavad hageja arvelt lepingute alusel kinni peetud summasid ehk hageja poolt hagis esitatud põhinõuet. Kuivõrd nii hageja poolt hagis esitatud tagatissummade tagastamise nõude kui kostja hüvitisnõude näol on tegemist samaliigiliste ehk rahaliste ning sissenõutavaks muutunud nõuetega on nende tasaarvestamine võimalik. Kostja vastas hageja 28.03.2024 nõudekirjale 10.04.2024, millest nähtuvalt on kostja avalduse esitamisega tasaarvestanud hageja poolt hagis esitatud põhinõude osaliselt oma nõudega põhisummas 5 985 eurot. 10.04.2024 seisuga olid pooltevahelised nõuded seega lõppenud viidatud summa ulatuses. Nõuded, millega hageja kostja nõude valdavas ulatuses tasaarvestas moodustasid esiteks kostja 17.11.2021 hüvitisnõue põhisummas 2 756 eurot (KM-ta, nõue I) ning teiseks kostja poolt hagejale avalduse lisana esitatud koondtabelist nähtuvad poolte vahel sõlmitud lepingute esemeteks olevatel objektidel hageja töödes tuvastatud puuduste likvideerimisega seoses kostja poolt kantud kulud summas 3 229 eurot (KM-ta, nõue II). Avalduse esitamise järgselt toimusid avamised Printsu 5/3 ja Printsu 5/4 (lepingu II objektid) majades 22.04.20247, 16.05.20248 ja 03.06.20249. Hageja esindaja nendest osa ei võtnud. Avamiste käigus tuvastati viidatud objektidel hageja töödes puudused, mille likvideerimise maksumus oli Kortle Ehitus OÜ arvetele nr 1278 (642,50 eurot), 1287 (599,58 eurot) ja 1291 (828,32 eurot) tuginedes kokku 2 070,40 eurot (KM-ta). Koos 24.03.2024 Aiandi 5/1 ja Aiandi 5/2 majades tuvastatud puuduste likvideerimiseks vajalike kuludega summas 1 127 eurot (KMta) ning Printsu 5/4 majas 17.11.2021 kuluhüvitisnõude esitamise järgselt korduvate leketega seonduvate kulutustega summas 1 825 eurot (KM-ta), Aiandi 9/3-39 parapeti parandamise kuludega summas 1 208,48 eurot (KM-ta) ja Aiandi 9 krohvi parandustööde kuluga summas 325 eurot (KM-ta) on kostjal tekkinud hageja vastu kokku hüvitisnõue summas 6 555,88 eurot (KMta, nõue III). Eeltoodust tulenevalt on lepingute alusel hageja puudulike tööde likvideerimisega seoses kandnud kostja kulusid kokku põhisummas 12 538,65 eurot (KM-ta). Viidatud nõudesummast osa (s.o põhisummas 5 985 eurot) nõudeõigus on avalduse esitamise seisuga lõppenud. Kostja nõude põhisumma jääk vastuse esitamise seisuga on seega 6 553,65 eurot (KM-ta) (12 538,65 - 5 985). Kostja esitas koos vastusega kohtule vastuhagi ning hagejale menetlusliku tasarvestamise avalduse. Avalduse esitamisega palub kostja lugeda kohtule hageja poolt esitatud tagatiste tagastamise nõude jäägi summas 3 006,55 eurot (KM-ta) lõppenuks osas, milles see kattub kostja nõude jäägiga suuruses 6 553,65 eurot (KM-ta). Tasaarvestamise tulemusena hageja hagis esitatud nõue lõppeb tervikuna. Kostja hüvitise nõue jääb kehtima hageja nõuet ületavas ulatuses ehk põhisummas (6 553,65 - 3 006,55) 3 547,10 eurot (KM-ta). 4

Lepingute kohaselt leppisid pooled kokku, et garantiiajal ilmnenud puudused ja/või ehitusvead kõrvaldab eelduslikult kostja peatöövõtjana alltöövõtja ehk hageja kulul ise. Seega leppisid pooled kokku, et garantiiajal ei teosta hageja garantiitöid reeglina ise, vaid nende teostamise korraldab kostja hageja kulul. Kostja leiab, et nõuded I – III, millega kostja on hageja hagis esitatud nõude tagatiste tagastamiseks tasaarvestanud, moodustavad kostja vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud kulud, mis on tekkinud kostjale seoses hageja puudulike tööde tuvastamise, likvideerimise või nendega seotud kahjude hüvitamisega. Nõude I näol on tegemist kostja poolt hagejale 17.11.2021 esitatud hüvitisnõudega. Nõude I esitas kostja hagejale seoses Printsu 5/4 katuse läbijooksudega korteritesse 13, 14 ja 15. Läbimärja katuse probleemide tuvastamise ja puuduste likvideerimisega tekkis kostjale kulu summas 2 756 eurot (KM-ta). Nõude II näol summas 3 226,77 eurot (KM-ta) on tegemist avalduses käsitletud kostja hüvitisnõudega hageja vastu, mille moodustavad kulud, mis nähtusid avaldusele lisatud koondtabelist. Sisuliselt on tegemist kostjale tekkinud kuludega seoses hageja töödes tuvastatud puuduste likvideerimisega. Osaliselt on kostjale kulu tekkinud läbi kostja enda tehnikute töötundide, mis on kulunud puuduste likvideerimiseks. Vastavad töötunnid on kostja hinnastanud tunnihinnaga 25€/tund, mis on ehituse siseviimistluse valdkonnas tavapärane hind. Ka nõude III moodustavad kostja hüvitisnõuded, mis seonduvad hageja poolt puudulikult teostatud ehitustööde puuduste tuvastamise ja likvideerimisega. Tegemist on aga kuludega, mis ei sisaldu ei nõudes I ega II, kuivõrd on valdavas osas selgunud pärast avalduse esitamist. Nõude III suuruseks on kokku 6 555,88 eurot (KM-ta). Nõude III moodustavad Aiandi 5 (lepingu III objekt), Aiandi 9 (lepingu IV objekt) ja Printsu 5/1, 5/2 ja 5/3 (lepingu II objektid) majades hageja töödes avastatud puuduste tuvastamise ja likvideerimisega kostjale tekkinud kulud summas 1 127,00 eurot (KM-ta), 1 208,48 eurot (KM-ta), 2 070,40 eurot (KM-ta), 325,00 eurot (KM-ta) ja 1 825 eurot (KM-ta). Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue põhisummas (2 756 + 3 226,77 + 6 555,88) 12 538,65 eurot (KM-ta) hageja hagis toodud nõudega suuruses 8 991,55 eurot (KM-ta) tasaarvestamise tulemusena vähenenud 3 547,10 euroni (KM-ta). Eeltoodust tulenevalt palus kostja hagejalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3 547,10 eurot (KM-ta) ning viivisvõlgnevuse arvates 20.06.2024 määras 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täies ulatuses tasumiseni või põhinõude summa (3 547,10 eurot) täitumiseni. Hageja vastus vastushagile Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja leiab, et kostja annab lepingule tõlgenduse, mis ei vasta lepingu sõnastusele. Lepingus ei ole kirjas, et tagatist võib ristkasutada erinevate poole vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Lepingu üldtingimuste p 11.8 sätestab õiguse peatada konkreetse lepingu alusel tehtavad maksed kui alltöövõtja ei teosta garantiitöid, kuid mitte ristkasutada tagatissummasid. Lepingu punktid 11.8- 11.10 annavad peatöövõtjale õiguse konkreetse lepingu raames peatada maksed kui alltöövõtja garantiitöid ei teosta (11.8), nõuda alltöövõtjalt garantiitagatist (11.9) ja keelduda garantiitagatise väljamaksest, kui peatöövõtjal on garantiitööde osas nõue alltöövõtja vastu (11.10).

Kostja leiab, et tal on vastunõue töövõtulepingust nr PRJ0002574-20 ja nr 2101510-08, kuna Printsu 5/3 ja 5/4 objektidel leiti puudusi, mille likvideerimise maksumus oli 2756 eurot. Kostja ei ole osundanud ühelegi töövõtulepingu nr PRJ0002574-20 ja nr 2101510-08 punktile, mis annaks talle õiguse esitada puuduste likvideerimise nõuet. Lisaks ei ole arusaadav lisatud tõendite seostamine väidetavate puudustega. Lisaks on kostja hagejat 07.03.2022 teavitanud, et tal puudub Printsu 5/3 ja 5/4 kuluhüvitusnõue, kuna kostja ei tea puuduste tegelikke põhjusi. Kulu summas 3 226,77 eurot (KM-ta), mis tulenes kostja enda tehnikute töötundidest ja muudest töödest seoses hageja poolt tehtud puudulike tööde likvideerimisega. Kostja ei ole osundanud ühelegi lepingu punktile, mis annaks talle nõudeõiguse ja ainus tõend, mis peaks tõendama kostja vastunõuet on tema enda koostatud tabel. Menetlusosalise koostatud tõend spetsiaalselt kohtumenetluse tarbeks ei ole objektiivselt asjaolusid fikseeriv tõend ning on ebausaldusväärne tõend. Kulu summas 6 555,88 eurot (KM-ta), mis tekkis Aiandi 5, Aiandi 9 ja Printsu 5/1, 5/2 ja 5/3 majade puuduste likvideerimisel. Kostja ei ole viidanud ühelegi töövõtulepingu nr 2100083-22 (Aiandi 5) , töövõtulepingu nr 2101668-10 (Aiandi 9) ja töövõtulepingu nr nr PRJ0002574-20 ja nr 2101510- 08 (Printsu 5/1, 5/2 ja 5/3) sätestatud alusele, mis annaks talle õiguse esitada peale garantiitööde lõppu nõudeid. Lisaks ei osunda mitte ükski esitatud tõend, et puudus oleks olemas või väidetava puuduse on põhjustanud hageja või puudus oleks seotud hageja töövõtuga. Oluline on märkida, et töövõtulepingust nr 2100083-22 (Aiandi 5), nr 2101668-10 (Aiandi 9) ja nr PRJ0002574-20 ning 2101510- 08 (Printsu 5/1, 5/2 ja 5/3) sätestatud tööd on kostja aktidega vastu võtnud ja töö vastuvõtmisel eeldatakse, et töö oli nõuetekohane ning kostja ei ole hagejale esitanud mitte ühtegi garantiinõuet. Kohtu põhjendused

6.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 10.04.2024 vastanud hageja 28.03.2024 nõudekirjale, milles on tasaarvestanud hageja poolt hagis esitatud põhinõude osaliselt oma nõudega põhisummas 5985 eurot (dtl 858-862). 19.06.2024 vastuses on kostja täiendavalt esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse ning palunud lugeda kohtule hageja poolt esitatud tagatiste tagastamise nõude jäägi summas 3 006,55 eurot lõppenuks osas, milles see kattub kostja nõude jäägiga suuruses 6 553,65 eurot. Samuti palus kostja vastuhagis hagejalt välja mõista hüvitise, mis ületab hageja nõuet, s.o põhisummas 3 547,10 eurot (6 553,65 - 3 006,55). Kostja on tuginenud asjaolule, et kostjal on tekkinud kahju seoses hageja poolt puudustega teostatud töödega (s.o kulud puuduste kõrvaldamisega seoses). Kostja võimalikud nõuded hageja vastu tulenevad kostja dokumentidest nähtuvalt seega poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutes kokkulepitud töödes ilmnenud puudustes garantiiperioodil. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-177-11 (punkt 12) selgitanud, et garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada oma kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead. Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust, vaid tegemist on lepingujärgse täitmise nõudega. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingute üldtingimuste (ÜT, dtl 112 – 128, 250 – 268, 418 – 432, 584 – 600, 722 - 738) kohaselt tähendas garantiiperiood lepingu mõttes kokkulepitud ajaperioodi, mille vältel ilmnenud puuduste, ehitusvigade ja/ või mistahes mittevastavuste eest vastutab alltöövõtja ehk hageja garantii korras. Garantiiperioodil ilmnenud puudused ja/või ehitusvead pidi kõrvaldama eelduslikult peatöövõtja (s.o kostja) alltöövõtja (s.o hageja) kulul ise (erinevate lepingute ÜT p-d 11.3, 11.4, 11.5). Kulude katmiseks, mis garantiiperioodil hageja töödes avaldunud puuduste kostja poolt likvideerimisel kostjale tekivad, leppisid pooled kokku garantiiaegses tagatises, s.o 3 % lepingu hinnast (lepingute p 2.5.2). Lepingute ÜT p 11.7 (s.h ka erinevate lepingute puhul 11.6 ja 11.5) sätestas, et garantiiperioodi lõppedes teostatakse Peatöövõtja (s.o kostja) poolt Garantiiülevaatused. Garantiiülevaatuse kohta koostatakse garantiiülevaatuse akt, milline saadetakse teadmiseks ka Alltöövõtjale (s.o hagejale) olukorras, kus akti on märgitud puuduseid, mille eest Alltöövõtja (so hageja) vastutab. Tuvastatud puudustest informeeritakse Alltöövõtjat (so hagejat) enne puuduste likvideerimist. Lepingute ÜT p 11.8 (s.h ka erinevate lepingute puhul 11.7 ja 11.6) annab Peatöövõtjale õiguse igal ajal otsustada, et teatud Garantiitöö teostab Alltöövõtja ise, millisel juhul esitab Peatöövõtja Alltöövõtjale vastavasisulise nõude, misjärel peab Alltöövõtja 3 tööpäeva jooksul kinnitama nõude kätte saamist ning esitama töö teostamise ajakava, kusjuures tööd tuleb teostada igal juhul hiljemalt 2 nädala jooksul vastavasisulise nõude saatmise kuupäevast Peatöövõtja poolt. Sellise nõude on Peatöövõtja õigustatud esitama nii Garantiiperioodi kestel kui Garantiiperioodi lõppedes toimunud ülevaatuste järel.

7.Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja väljatoodud puudustele ja kahjule ning nende põhjendatusele kostja poolt märgitud objektide kaupa. 7.1 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2101572-10 kohaselt olid lepingu objektiks Aiandi tn 8 ja 10 korterelamud asukohaga Aiandi tn 8, Tallinn ja Aiandi tn 10, Tallinn ning teostatavaks tööks Aiandi 8 ja Aiandi 10 hoonete ja parklate katusetööd. Objektil teostatud tööde osas lepiti garantiiperioodiks poolte vahel lepinguga kokku kuni 31.01.2024. Kostja on menetluses välja toonud, et tema vastunõude esemeks on talle tekkinud kahju kokku summas 500 eurot seoses puuduste kõrvaldamisega Aiandi 8/2-28 ning Aiandi 10/2-32 katuse lekkimisel. Puuduste olemasolu tõendamiseks on kostja esitanud enda süsteemi väljavõtte ning kirjavahetuse, millest nähtub, et Aiandi 8/2-28 korteri omanik on teavitanud kostjat katuse lekkimisest 10.01.2024 ning 09.02.2024 ning Aiandi 10/2-32 korteri omanik on katuse lekkest kostjat teavitanud 28.12.2022 (dtl 10091019). Samuti on esitatud paar fotot korteri laest (dtl 1020, 1021). Kohus asub seisukohale, et üksnes kostja enda süsteemi väljavõte, kirjavahetus ega ka esitatud fotod ei tõenda puuduste olemasolu ega seost hageja poolt teostatud katusetöödega. Menetluses puuduvad ka tõendid selle kohta, et kostjal oleks kahju summas 500 eurot seoses eeltoodud väidetavate puuduste kõrvaldamisega tekkinud. Samuti puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale garantiiülevaatuse akti saatnud (ÜT 11.7) või esitanud nõuet garantiitööde tegemiseks (ÜT 11.8). Seega ei ole kostja nõue hageja vastu summas 500 eurot seoses Aiandi 8/2-28 ning Aiandi 10/2-32 väidetavate puuduste kõrvaldamisega põhjendatud. 7.2 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2101510-08 (dtl 246 - 412) objektiks oli lepingu kohaselt Printsu tee 5/3 ja Printsu tee 5/4 korterelamud asukohaga Printsu tee 5/3 ja Printsu tee 5/4, Tallinn ning teostatavaks tööks Printsu tee 5/3 ja Printsu tee 5/4 katusetööde teostamine. Teostatud tööde osas lepiti garantiiperioodiks poolte vahel lepinguga kokku kuni 29.12.2023. Kostja on menetluses välja toonud, et tema vastunõude esemeks on m.h talle tekkinud kahju kokku summas 6651,40 eurot, mis tekkis kostjale seoses eelnimetatud objektidel hageja töödes garantiiperioodil avaldunud puuduste kõrvaldamisega. Puuduste olemasolu tõendamiseks on kostja kohtule esitanud tabeli kostja klientide kaebustest, enda süsteemi väljavõtte ning kirjavahetuse, millest nähtub, et Printsu 5/3 ja 5/4 korteri omanikud on erinevatel aegadel teavitanud kostjat katuse lekkest (dtl 1022-1044, 1046-1049). Kostja on välja toonud, et Printsu 5/3 maja katuse inspekteerimise ning korterite siseviimistluse taastamisega seoses on kostjale tekkinud kulu summas 2 070,40 eurot (dtl 878-889). Vastava kulu moodustavad kostja selgituste kohaselt Kortle Ehitus OÜ arved nr 1278 (642,50 eurot), nr 1287 (599,58 eurot) ja nr 9

1291 (828,32 eurot) seoses veelekete tuvastamise ja likvideerimisega. Korteritele tekkinud puudused on aga kostja selgituste kohaselt jooksvalt likvideerinud kostja tehnikud, kellel on kulunud selleks 73 tundi hinnaga 25 eurot tund, s.o kokku 1825 eurot. Printsu 5/4 korterite ja trepikoja puuduste kõrvaldamisega seoses on kostjale tekkinud väidetavalt kahju summas 2756 eurot. Kohtule nähtub, et kostja on hagejale 17.11.2021 edastanud e-kirja nimetatud summa nõudes (dtl 864-875). Kohus asub seisukohale, et kostja dokument, milles on kokku võetud kostja kulud ja klientide kaebused ning kostja süsteemi väljavõte ega ka kostjale esitatud arved puuduste likvideerimise kohta ei tõenda puuduste olemasolu ega ka seost puuduste ja hageja poolt teostatud katusetööde vahel. Samuti nähtub kostja enda esitatud kirjavahetusest seoses Printsu 5/3-9 aadressiga, et veeleke ei peitunud teostatud katusetöödes (kirjavahetuse kohaselt on 11.02.2022 teostatud terrassi uputamine ehk veekatse, mille tulemusel läbijooksu ei täheldatud). Samuti puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale garantiiülevaatuse akti saatnud (ÜT 11.7) või esitanud nõuet garantiitööde tegemiseks (ÜT 11.8). Lisaks on tõendamata kostja kulud, mis on seotud kostja tehnikute poolt väidetavalt teostatud töödega. Eeltoodust tulenevalt kostja nõue hageja vastu summas 6 651,40 eurot ei ole põhjendatud. 7.3 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2100083-22 (dtl 414 - 578) objektiks oli Aiandi 5 korterelamu asukohaga Aiandi 5, Tallinn ning teostatavaks tööks Aiandi 5 fassaaditööde teostamine (lepingu lisa 2 kohaselt katusetööd). Objektil teostatud tööde osas lepiti garantiiperioodiks poolte vahel lepinguga kokku kuni 31.01.2023. Kostja on menetluses välja toonud, et tema vastunõude esemeks on m.h talle tekkinud kahju kokku 2 127 eurot, mis tekkis kostjale seoses objektil hageja töödes garantiiperioodil avaldunud puuduste kõrvaldamisega. Kostja on märkinud, et puudused hageja töös on fikseerinud Kortle Ehitus OÜ, millega kaasnes kostjale kahju summas 1127 eurot (dtl 906) ning esitanud ka objektil teostatud fotod (dtl 1051-1059). Lisaks on kostja puuduste tõendamiseks esitanud enda süsteemi väljavõtte, millest peaks nähtuma Aiandi 5/1-27 korteri omaniku 08.06.2022 poolt teavitus katuselae lekkest (dtl 1061-1063), Aiandi 5/128 korteri omaniku 16.12.2020 teavitus katuselae lekkest (dtl 1065-1076), Aiandi 5/2-10 korteri omaniku 29.01.2021 teavitus katuselae lekkest (dtl 1078-1082), Aiandi 5/1-28 korteri omaniku 05.02.2021 teavitus katuselae lekkest (dtl 1084-1090), Aiandi 5/3-43 korteri omaniku 11.01.2021 teavitus katuselae lekkest (dtl 1092-1096), Aiandi 5/3-44 korteri omaniku 12.01.2023 teavitus katuselae lekkest (dtl 1098-1099). Kostjale on väidetavalt tekkinud kahju viidatud korterite siseviimistluse taastamisega kokku 2000 eurot (s.o tööde ajakulu ja materjalid). Kohus asub seisukohale, et kostja süsteemi väljavõttest ega ka kohtule esitatud fotodest ei saa teha järeldust, et tegemist on puudustega, mille põhjustasid hageja tehtud katusetööd. Lisaks puuduvad tõendid, et viidatud puudused oleksid olnud fikseeritud hageja süsteemis või et kostja oleks üldse teavitanud hagejat tekkinud puudusest, esitanud hagejale garantiiülevaatuse akti (ÜT 11.7) või saatnud nõuet garantiitööde tegemiseks (ÜT 11.8). Lisaks on kostja poolt väljatoodud siseviimistlusega seotud kulud tõendamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõue hageja vastu kokku summas 2127 eurot põhjendatud.

7.4 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2101668-10 (dtl 580 - 716) objektiks oli Aiandi 7 korterelamud asukohaga Aiandi 7, Tallinn ning teostatavaks tööks Aiandi 7 hoonete, hoonetevahelise parkla ja autode varjualuste katusetööde teostamine. Objektil teostatud tööde osas lepiti garantiiperioodiks poolte vahel lepinguga kokku kuni 30.09.2024. Kostja on menetluses välja toonud, et tema vastunõude esemeks on m.h talle tekkinud kulud, suuruses 337,77 eurot, mis tekkisid kostjale seoses objektil hageja töödes garantiiperioodil avaldunud puuduste kõrvaldamisega (s.o korteri inspekteerimise ning siseviimistluse taastamisega seoses kostja tehniku ajakulu). Puuduste tõendamiseks on kostja esitanud enda süsteemi väljavõtte, millest peaks nähtuma, et Aiandi 7/3-32 korteri omanik on teavitanud kostjat katuselae lekkest 10.01.2023 ning täiendava kirjavahetuse ning fotod (dtl 1101-1117). Kostja enda süsteemi väljavõte ega ka fotod ei tõenda iseenesest võimalike puuduste seost hageja töödega. Kostja lisatud kirjavahetusest nähtub, et 11.01.2023 vastas hageja esindaja (dtl 1113), et kuna varasemalt ei ole hagejani info jõudnud, et probleeme esineb ka Aiandi 7 ja Aiandi 10 korterites, siis pole olnud võimalust kontrollida katuse seisukorda, kas leke võib olla tingitud teostusest või täpid/laigud laes ehitusprotsessist tingitud niiskusest. Ilmade paranemisel(lume ära sulamisel) tekiks võimalus antud katuseid kontrollida ja visuaalselt välja selgitada, kas katusekattes võiks olla problemaatilisi kohtasid, külma ja lumega ei anna visuaalne vaatlus suurt tulemust. Seega hageja pakkus probleemi uurida ja kõrvaldada, juhul kui tegemist on katuse tööga tekitatud puudusega. Kohtule ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks võimalikke puuduseid seoses hageja tööga kõrvaldanud. Kostja on üksnes väidetavalt teinud siseviimistluse töid, mille tegemist, maksumust ega seost hageja katusetöödega ei ole aga kostja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõue summas 337 eurot põhjendatud. 7.5 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2101702-12 (dtl 718 - 854) objektiks oli Aiandi 9 korterelamud asukohaga Aiandi 9, Tallinn ning teostatavaks tööks Aiandi 9 hoonete, hoonetevahelise parkla ja autode varjualuste katusetööd ning rõdude põrandatele PVC ja SBS katete paigaldamine. Objektil teostatud tööde osas lepiti garantiiperioodiks poolte vahel kokku kuni 15.09.2025. Kostja on menetluses välja toonud, et tema vastunõude esemeks on m.h talle tekkinud kulud suuruses 1 922,48 eurot, mis tekkis kostjale seoses objektil hageja töödes garantiiperioodil avaldunud puuduste kõrvaldamisega. Puuduste tõendamiseks on kostja esitanud kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt on Aiandi 9/323 korteri omanik teatanud veelekkest keldris 13.09.2023 (dtl 1119-1129). Samas puuduvad tõendid, et nimetatud leke oleks seotud hageja katusetöödega. Samuti ei ole seostavad nimetatud kahjuga kostja poolt esitatud Danvik Äri OÜ poolt osutatud teenuste eest esitatud arve (s.o krohvi parandustööd) summas 325 eurot (dtl 916) ega ka kostja poolt korteri omanikule kahjustatud vara kompenseerimiseks tasutud 389 eurot (dtl 1129). Puuduste tõendamiseks seoses Aiandi 9/3-39 aadressiga on kostja esitanud samuti üksnes väljavõtte enda süsteemist, milles korteri omanik on kostjat teavitanud kahjust antud korteris (dtl 1131-1132) ning foto korteri seinast (dtl 1133). Kostjale on väidetavalt tekkinud seoses sellega kulu korteri inspekteerimise ning siseviimistluse taastamisega 1208,48 euro ulatuses (dtl 908-914). Kostja süsteemi väljavõttest ei saa aga järeldada, et kahju korteris on tekkinud seoses hageja katusetöödega. Lisaks nähtub kostja poolt 11