2-22-5510/25 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-22-5510 muutunud viivised 13 476 eurot. Kostja soovis hagejalt osta järgneva kauba/vara: Randaal UNIA Ares XL väärtusega 11 230 eurot, millele lisandub käibemaks 2246 eurot, kokku summas seega 13 476 eurot. Algselt soovis kostja omandada kauba liisinglepingu alusel, mille osas hageja edastas kostjale liisinglepingu nr x, mille kostja ka allkirjastas 15.03.2019. Kaup anti kostjale üle 22.04.2019 saatelehega, mis on poolte poolt allkirjastatud. Hageja selgitab, et kostja ei teinud liisinglepingu järgset sissemakset ega ka ühtegi osamakset, mistõttu kostja poolt allkirjastatud liisingleping poolte vahel nö käiku ei läinud ehk lõpuni ei viidud. Liisinglepingu üldtingimuste p 6.1. kohaselt leping jõustub selle allkirjastamisel liisinguandja ja liisinguvõtja poolt ning peale liisinguvõtja või tema esindaja isikusamasuse tuvastamist vastavalt rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses kehtestatud nõuetele. Liisinguandja lepingust tulenevad kohustused jõustuvad, kui liisinguandja arvelduskontole on laekunud esimene lepingumakse ning liisinguandja on aktsepteerinud täiendava tagatise, kui see on lepinguga ette nähtud. Seega liisingleping poolte vahel ei jõustunud. Kuna liisinglepingu alusel ühtegi makset ei toimunud ja kaup oli kostja käes juba olnud üks aasta, siis leppisid pooled kokku, et hageja esitab kauba eest arve täissummas, millega kostja oli ka nõus, ning kinnitas oma nõusolekut allkirjastades arve nr x (23.04.2020) digiallkirjaga. Kostja on jätnud hageja arve summas 13 476 eurot tähtaegselt tasumata ning hageja nõuab VÕS § 8 lg 2, §-de 76 ja 82, § 100, § 101 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel kostjalt põhivõlgnevuse 13 476 euro tasumist. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist vastavalt arvel nr x kokkulepitule 0,2% tasumata summalt päevas. Kostja on arve allkirjastanud, et arvel toodud tingimustega nõustunud. Avaldaja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast so 01.06.2020 päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 18 354,31 eurot, mida vähendab põhinõudeni summas 13 476 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu alljärgnevatel asjaoludel ja põhjendustel: 1)hageja on müünud kostjale oluliste puudustega randaali, mida ei saa sihtotstarbeliselt kasutada; 2)kostja on müügilepingust kehtivalt taganenud ning teinud korduvalt püüdlusi randaal hagejale tagastada, kuid hageja on selle kostja jaoks võimatuks teinud; 3)kostjal on õigus hageja nõue tasaarvestada. Kostja vastuväidete kohaselt on Hoogaste OÜ (kostja) põllumajandustoodangu kasvatamisega tegelev ettevõtte. 2018 sügisel pöördus kostja hageja poole sooviga osta majandustegevuseks randaal. Kostja käis hageja tegevuskohas 2018 lõpus hageja poolt pakutavat randaali üle vaatamas, kuid leidis, et hageja poolt pakutav randaal kostja traktorile ei sobi – randaali rull oli liiga kerge. Hageja andis kohapeal kostjale mõista, et randaal on kostjale sobiv ning randaalile on võimalik juurde lisada raskem rull, mis sobib kostja haritavale pinnasele paremini. Eeltoodu kohta edastas hageja kostjale ka 02.10.2018 hinnapakkumise (tl 62). Hinnapakkumisega hageja kinnitas, et randaal on uus (ehk varasemalt kasutamata), randaali soetamisel viib hageja läbi esmase koolituse ohutuks ja korrapäraseks kasutamiseks ning kostja saab randaali ostmisel kaasa valmistajatehase poolt koostatud tehnilise dokumentatsiooni. Ühtlasi kehtis hinnapakkumise kohaselt randaali suhtes garantii kestvusega 1 aasta ning hageja kinnitas, et omab garantiiajal võimalusi seadme remondiks ja varuosade hankimiseks. Kostja soovis osta randaali PRIA toetusest saadava rahaga ning pooltevahelise kokkuleppe järgi pidi randaali sissemaksuks olema pöördader Pöttinger Servo 35-4. Ülejäänud osa tasumiseks lepiti kokku aeg, kui kostjale on laekunud PRIA toetus. Pooled sõlmisid 15.03.2019 liisinglepingu nr x, mille esemeks oli randaal UNIA Ares XL. Lepingujärgselt oli liisinguperiood 01.04.2019-31.03.2022. Randaal anti kostjale üle 22.04.2019. Seejuures ei teostanud hageja vastavalt hinnapakkumisele esmast koolitust randaali ohutuks ja korrapäraseks kasutamiseks ega andnud üle valmistajatehase poolt koostatud randaali tehnilist dokumentatsiooni. 28.11.2019 teavitas kostja

2-22-5510 juhatuse liige hageja juhatuse liiget YY Facebooki kaudu randaalil kivikaitsesüsteemis esinevast puudusest. Nimelt randaali kasutamisel liiguvad vannased töötamise käigus paigast ära, mis põhjustab ka randaali ketaste liikumist. Randaalist tehtud piltidelt nähtub, et vannased peaksid paigal püsima kohal, kust randaali värv on vannaste liikumise tulemusena maha tulnud. Selline puudus ei võimaldanud randaali sihtotstarbeliselt kasutada. Ühtlasi küsis kostja esindaja, kas vannased lähevad garantii alla ning palju läheks vannaste kummipuhvrite vahetus maksma. Hageja esindaja kinnitas 29.11.2019, et vannaste kummipuhvrite vahetamine läheb garantii alla ning palus selles osas pöörduda hageja müügiesindaja PP poole. 30.11.2019 pöörduski kostja esindaja Facebooki kaudu PP poole. 24.12.2012 andis PP kostjale märku, et vannaste kummipuhvrid on jõudnud hagejani. 26.12.2019 küsis kostja esindaja, kas kummipuhvreid on võimalik kätte saada enne 05.01.2020. PP kinnitas kostja esindajale, et kummipuhvreid on võimalik kätte saada enne 05.01.2020, kuid lõpuks sai kostja uued kummipuhvrid kätte alles 06.01.2020. Hageja vannaste kummipuhvrite vahetamiseks omapoolset abi ega juhiseid ei pakkunud, millest tulenevalt pidi kostja kummipuhvrite vahetuse teostama ise. Kostja ise pidi kummipuhvrite vahetamiseks ootama kevadet, sest randaali mõõtmete tõttu ei olnud võimalik kummipuhvrite vahetust teostada siseruumis ning õues vahetamiseks pidi kostja ootama kuiva ilma. 23.04.2020 esitas kostja hagejale arve nr x summas 13 476 eurot maksetähtajaga 31.05.2020. Muu hulgas esitati arvel järgnev tingimus: „Käesolev arve on käsitletav poolte vahel müügilepinguga, millele kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid. Pooled on kokku leppinud, et arve mittetähtaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumata summalt päevas. Kaubad kuuluvad Specagra OÜ-le arve täieliku tasumiseni.“ 09.06.2020 teatas kostja hagejale e-kirja teel, et tagastab randaali hagejale, sest see on puudustega ning seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja ei olnud nõus, et peab 2-aastast randaali töötamiseks ümber ehitama, lubades hagejale randaali tagastada hiljemalt 30.06.2020. Eeltoodud avaldusega oli kostja müügilepingust taganenud. Hageja keeldus randaali tagasi võtmast. 06.05.2021 esitas Julianus Inkasso OÜ võlateatise liisingleping nr x ja arve nr x alusel nõude kogusummas 28 610,21 eurot, millest põhinõue 13 466 eurot, viivised seisuga 06.05.2021 summas 11 412,44 eurot ja sissenõudmise kulud 3 731,77 eurot. Võlateatisest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel nõue põhineb (kas liising- või müügilepingul), millal muutus nõue OÜ Specagra väitel sissenõutavaks arvestades liisinglepingus ja arvel toodud erinevaid maksetähtaegu. Pooled ei ole kokku leppinud maksetähtajas 31.05.2020. 07.05.2021 kordas kostja oma taganemisavaldust, mille ta esmakordselt saatis 09.06.2020. Kostja kordas veelkord, et randaali ei ole võimalik põllutöödeks kasutada ning lisas, et randaal seisab 2020 juunikuust. 30.05.2022 andis randaalil esinevate puuduste, tekkinud randaali kahjude ning eelduslike randaali remondikulude kohta hinnangu ekspert MM. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole randaal sihtotstarbeliselt kasutatav, et randaali vannased liiguvad töö käigus paigast ära, kinnitades seeläbi kostja poolt korduvalt hagejale edastatud seisukohta. Omamata võimalust randaali sihtotstarbeliselt kasutada ning pärast hageja aastate pikkust probleemi ignoreerimist, tegi kostja 09.06.2022 viimase katse randaal tagastada selle hageja tegevuskohta (Viljandi maakond, Viljandi vald, Järtsaare küla, Riiska, 70302) viies. Selleks kasutas kostja kraana- ja veoteenust, mida pakkus ettevõte OÜ O (registrikood x). 09.06.2022 võttis OÜ O veoautojuht randaali kostja tegevuskohast peale ning sõitis sellega hageja tegevuskohta. Jõudes hageja tegevuskohta, tegid hageja töötajad võimatuks masina tagastamise. Hageja töötajad keelasid randaali maha laadida. Kokkuvõtvalt on kostja teinud kõik endast oleneva, et sõlmitud müügilepingust taganeda ning randaal hagejale tagastada, kuid hageja keeldub alusetult randaali tagasi võtmast. Poolte tegelikust õigussuhtest nähtub, et tegemist on sisult järelmaksuga omandireservatsiooniga müügilepinguga, mitte liisinglepinguga. Vastavalt poolte kokkuleppele tuli randaali eest tasuda siis, kui Hoogaste OÜ saab PRIA toetuse. Seega on ebaselge, mis alusel on OÜ Specagra märkinud arvel maksetähtajaks 31.05.2020. Järelikult on poolte vahel sõlmitud järelmaksuga omandireservatsiooniga müügileping ja kohalduvad müügilepingu

2-22-5510 sätted. Kooskõlas eksperdi hinnanguga (randaali puuduse tekkimist ei saanud mõjutada randaali kasutaja) on ilmne, et randaal ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Vastavalt VÕS § 220 lg-tele 1 ja 2 teavitas kostja 28.11.2019 hagejat randaalil esinevast puudusest ning uuris võimaluste kohta randaali parandada, täpsemalt, kas on võimalik randaali vannaste kummipuhvreid vahetada. Hageja saadetud varuosadega teostatud remont ei ole tulemust andnud ning randaali kivikaitsesüsteem ei toimi endiselt nõuetekohaselt. Kostja on hagejat puudusest korduvalt teavitanud, kuid hageja pole täiendavalt randaali puuduse osas midagi ette võtnud. Hoogaste OÜ on väljendanud 09.06.2020 e-kirjas selget soovi lepingust taganeda teatades, et: „minu mõõt on nüüd täis ja saadan randaali teile tagasi /.../“. Hageja on 09.06.2020 taganemisavalduse kätte saanud, kuid keeldunud randaali tagasi võtmisest. Seetõttu on kostja korranud oma soovi randaal tagastada oma 07.05.2021 e-kirjas. Kuivõrd hageja endiselt keeldus randaali tagasi võtmisest ilma õigusliku aluseta, lasi kostja OÜ-l Odien randaali toimetada hageja tegevuskohta. Hageja, müües kostjale puudusega randaali ning seejärel keelates kostjal randaal tagastada, rikub jämedalt VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja on esitanud nõuetekohase taganemisavalduse, mille järgselt on hageja kohustatud randaali tagasi võtma. Eeltoodust tulenevalt on kostja müügilepingust kehtivalt taganenud ning hagejal on kohustus randaal tagasi võtta. Riigikohus on sedastanud, et müügilepingust tulenev tasu maksmise kohustus VÕS § 118 lg 2 järgi on lõppenud, kui müügilepingust taganemise saab lugeda toimunuks. Sellest tulenevalt ei ole kostjal enam kohustust randaali ostuhinda ning sellelt arvestatud viivist tasuda. Tulenevalt hageja pahatahtlikust käitumisest on kostjal tekkinud kulud, mille osas esitab kostja tasaarvestuse avalduse. Tulenevalt käesolevast vaidlusest, kuid seoses ka randaaliga, millel esineb oluline puudus, on kostja pidanud kandma mitmed kulutusi: 1)kostja on olulise puuduse kindlakstegemiseks tellinud ekspertiisi kandes ekspertiisikulusid kokku 1440 eurot; 2)kostja on pidanud randaali olulisest puudusest tulenevalt võtma advokaadi ning tasuma enne kohtumenetluse algust õigusabikulusid kokku summas 2604 eurot. Kuivõrd hageja keeldus olulise puudusega randaali tagasi võtmast, pidi kostja sõlmima teenuse osutamise lepingu transporditeenuse pakkujaga OÜ O (registrikood x) ning tasuma randaali transpordi eest 360 eurot. Täiendavalt pidi kostja tasuma OÜ-le O selle eest, et randaal pidi seisma kuni 13.06.2022 OÜ O tegevuskohas, sest OÜ-l O ei olnud võimalik randaali koheselt kostjale tagasi tuua. Eelnevast tulenevalt pidi kostja OÜ-le tasuma 216 eurot. Seega on 13.06.2022 seisuga kostjal seonduvalt randaali olulise puudusega hageja vastu nõue kogusummas vähemalt 4620 eurot. Ülaltoodust tulenevalt VÕS § 198 alusel esitab kostja käesolevaga hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab hageja nõude kostjale kuuluva nõudega summas 4620 eurot. Täiendavalt leiab kostja, et hagejalt ostetud randaal on puudustega, mis ei võimalda seda sihtotstarbeliselt kasutada. Kuivõrd puudus on olemuselt selline, mida kostja ei saanud randaali kasutamisega mõjutada, on ilmne, et nimetatud puudus oli randaalil olemas selle valduse üleandmise ajal. Kuna randaali pole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, ei vasta randaal lepingutingimustele. Asjaolu, et kostja on randaali vastuvõtmisaktis kinnitanud, et kaup on komplektne, tehniliselt korras ja vastab ei tähenda automaatselt, et randaalil ei esine mistahes puudust ja et kostja ei või nendele hiljem tugineda. Ilmne on, et randaalil esineb varjatud puudus. Hageja oli teadlik, millist randaali kostja vajab. Kostja teavitas hagejat juba enne randaali saamist, et randaal peab sobima kiviste põldude harimiseks ning hageja kui spetsialist soovitas asendada randaali rull raskema vastu. Seepärast on hageja poolt pahatahtlik ja meelevaldne eitada varasemaid läbirääkimisi hageja ja kostja vahel. Randaalil olevat puudust ei saanud tuvastada ülevaatuse käigus, kuna avastamine eeldas asja kasutamist. Alusetu on kostja

2-22-5510 etteheide, et ta ei andnud hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Lepingust taganemise osas märgib kostja, et tähtsust ei ole selles, et kostja esitas taganemisavalduse kirjalikus vormis viidates Riigikohtu seisukohale ning peab asjakohatuks hageja väidet, et taganemisavaldus tulnuks teha kahe kuu jooksul puuduste avastamisest. Arvesse peab võtma, et poolte vahel toimus suhtlus seoses randaalil esineva puudusega suuresti suuliselt ja telefoni teel, seega ei saa hageja väita, et pooltevaheline suhtlus puudus. Ka tuleb arvestada, et randaal on selline seade, mida kasutatakse ainult hooajaliselt, mis omakorda pikendab aega, millal on üldse võimalik puudust avastada. Hageja väide, et kostja ei ole andnud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega on samuti väär, sest olemuslikult andis kostja täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks sellega, et võimaldas hagejal tarnida masinale uued varuosad, et puudust kõrvaldada. Alles hiljem selgus, et puudust ei olegi võimalik kõrvaldada, sest masinat ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Ekslik on hageja käsitlus, et taganemine ilma täiendavat tähtaega andmata on välistatud, viidates VÕS § 223 lg-le 3 ning lg 1 p-le 4. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja leiab, et kostja vastuväited, et randaali ostmisel pakutav randaal ei sobinud ning et hageja andis mõista vastupidist, on paljasõnaline ning tõendamata. Hinnapakkumises on lisaks välja toodud, et kauba üleandmisel koostatakse „Kauba SAATELEHT“, millega kinnitatakse seadme komplektsust ja tehnilist korrasolekut ning kauba vastavust ostja soovitule. Kostja on 22.04.2019 kauba vastuvõtmise aktiga seega kinnitanud, et kaup on komplektne, tehniliselt korras ja vastab soovitule. Samuti on täiesti asjakohatud ja otsitud kostja väited justkui hageja ei oleks pakkunud koolitust randaali kasutamiseks ega andnud üle tehnilist dokumentatsiooni. Kostja ei ole eelnimetatud etteheiteid hagejale enne vastust hagile kordagi esitanud ega soovinud koolitust/väljaõpet. Kostja on oma 28.11.2019 pöördumises märkinud, et kolmnurk kummipadjad on läbi ning küsinud, kas kummipadjad lähevad garantii alla ning palju need maksavad. Hageja kinnitas, et kummipadjad lähevad garantii alla. Sama on kostja teinud 30.11.2019 pöördumises. Hageja rõhutab, et kummipadjad on kuluvad osad ning hageja need ka tarnis. Tegemist ei ole puuduse teatega kivikaitsesüsteemis vms, millena kostja on asunud meelevaldselt kummipatjade kulumist oma vastuses käsitlema. Ka teistest kostja 13.06.2022 esitatud tõenditest ei nähtu kordagi, et kostja oleks soovinud kummipatjade vahetamist hageja poolt. Kostja etteheide hageja poolt kummipatjade kättesaamise ühepäevase viivituse osas on otsitud, tegemist oli jõulude ja aastavahetuse ajaga. 06.01.2020, mil kostja kummipadjad kätte sai, oli esmaspäev. Kostja väited, et tasuma pidi siis, kui kostja saab PRIA toetuse, on paljasõnaline ning vastuolus tõenditega. Arve allkirjastamisega on võlgnik nõustunud ka arvel toodud tingimustega ja maksetähtajaga. Seega puudusid kostja etteheited kauba osas. Hageja sai kauba kätte 22.04.2019 ja garantii kehtis tootele kuni 22.04.2020. Olukorras, kus kaup oli arve väljastamise hetkeks olnud kostja kasutuses ja käsutuses aasta, siis ilmselgelt võis kostja kasutamise käigus tekitada kahjustusi jne. Kostja on esitanud müügilepingu taganemise avalduse alles pärast seda, kui hageja on meelde tuletanud tasumata arvet ning hageja leiab, et nimetatud taganemise avaldus oli tehtud seoses suutmatusega kauba eest tasuda. Kostja ei ole tõendanud, et oleks esitanud hagejale pretensiooni hagejapoolsest lepingu rikkumisest. Kostja on esmakordselt alles 09.06.2020 esitanud vastuväite randaali mittevastavuse/puuduse kohta, tehes seda 1 aasta ja 2 kuud pärast randaali saamist ja kasutamist. Kostja poolt on ekspertiis tehtud rohkem kui 3 aastat pärast randaali kasutuses olemist teadmata, kas seda on sihtotstarbeliselt kasutatud jne. Lisaks on küsimused eksperdile suunavad ja kostjale meelepärased ning seepärast leiab hageja, et ekspertiisil pole tõendi väärtust. Vastuseks kostja väitele hageja poolt randaali mittetagasivõtmise kohta leiab hageja, et hageja ei pea võtma tagasi randaali, mis on kostja poolt kasutuses olnud rohkem kui 3 aasta, mille kohta ei ole esitatud hagejale ühtegi teadet puudustest ja palutud puuduste kõrvaldamist.

2-22-5510 lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Seega pidi kostja tõendama ja selgitama täpselt, et randaal on puudustega ja andma puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Vastavasisulisi tõendeid kostja esitanud ei ole. Kostja pidi enne taganemist 09.06.2020 kõigepealt andma hagejale täiendava tähtaja väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ning alles pärast hagejapoolset puuduste mittekõrvaldamist tekkis kostjal õigus talle randaali eest esitatud arvet mitte tasuda ja lepingust taganeda. Kui isegi lähtuda kostja väidetust, et ta enne lepingust taganemist informeeris hagejat randaali puudustest, tuleb taganemisavaldus esitada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui lepingupool sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi teada saama. Riigikohtu lahendist nr 2-18-13432 (p 18.5) tulenevalt tuleb mõistliku aja arvestamisel arvestada ka lepingurikkumise kindlakstegemisele mõistlikult kuluva ajaga. Et kostja sai enda valdusesse randaali aprillis 2019, sai ta enda väitel randaali hakata kasutama alles novembris 2019. Et varuosad sai ta kätte alles 2020 jaanuaris, kuid remonditöid ei saanud teostada enne märtsi 2020, sai ta randaali uuesti proovida aprillist 2020. Sellega on kostja põhjendanud taganemisavalduse esitamist alles 09.06.2020. Kuigi ilmastikuolud võivad olla erinevatel aastatel erinevad, on väheusutav, et kostja soetab endale põllutöömasina, mida ta lähema poole aasta jooksul ei kasuta. 09.06.2020 taganemise teates on kostja märkinud ainult üldsõnaliselt, et randaal ei tööta, kuid millised detailid on katki, millised vajavad remonti, pole arusaadav. Randaalile kehtis kuni 22.04.2020 garantii ning selle ajani oli kostjal õigus lasta randaali remontida ja parandada, mida kostja ei teinud. Kostja on korranud 07.05.2021 oma taganemisavaldust (tl 80), kuid nimetatud e-kirjadest ei nähtu kostja nõue teostada randaali remont. Kostja viitab küll oma 20.04.2021 kirjas soovile randaal tagastada – „Randaali ma tahan tagastada teile, nagu olen seda aasta otsa teile rääkinud, sest kivi kaitse süsteem ei tööta“ (tl 152), kuid hageja kostja vastavat tegevust (rääkimine aasta otsa) ei kinnita.