Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu avaldus X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. juuli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu määruskaebus X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu (registrikood 80067337), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja materjalide juurde Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu
17.augusti 2021. a määruskaebusele lisatud väljatrükk Riigikogu veebilehelt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2021. a määrus osas, milles maakohus jättis Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 180 euro osas ning sellele vastavas osas avaldaja menetluskulud X-lt välja mõistmata.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks täiendavalt 180 euro osas, s.o kokku 2126,52 euro (1946,52+180) osas, ning mõista X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja täiendavalt 142,20 eurot (79% 180-st), s.o kokku 1679,95 eurot (1537,75+142,20). Muuta sellele vastavalt X-lt pärast vastastikuste nõuete tasaarvestamist Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks välja mõistetavate menetluskulude summat, mõistes X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks tema maakohtu menetluskulude hüvitamiseks välja 1370,20 eurot.
4.Jätta Harju Maakohtu 23. juuli 2021. a määrus muus osas muutmata.
5.Harju Maakohtu 23. juuli 2021. a määrus on jõustunud osas, milles avaldus jäi 350,85 euro ja sellelt viivise osas rahuldamata, samuti osas, milles maakohus otsustas tagastada Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistule riigilõivu 175 eurot ja
2-18-133675 kanda see Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu arvelduskontole nr EE112200221011673124.
6.Rahuldada Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu määruskaebus osaliselt.
7.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
8.Jätta määruskaebemenetluse kulud osas, milles need tekkisid X määruskaebuse lahendamisega, X kanda; osas, milles need tekkisid Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu määruskaebuse lahendamisega maakohtu menetluskulude jaotust puudutavas osas, Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kanda; ülejäänud osas menetlusosaliste endi kanda.
9.Rahuldada Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu taotlus määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 384 eurot ning mõista see summa X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks välja.
10.Rahuldada X taotlus määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata X hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 117 eurot ning mõista see summa Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistult X kasuks välja.
11.Tasaarvestada määruse resolutsiooni punktides 9 ja 10 nimetatud vastastikused nõuded ning mõista tasaarvestuse järgselt X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 267 eurot. Mõista X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskulude hüvitiselt alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
12.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
12.1.Rahuldada Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu avaldus osaliselt.
12.2.Mõista X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks välja põhivõlg 1351,30 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2,53 eurot ja viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 3. maist 2019 kuni põhinõude tasumiseni.
12.3.Jätta Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu maakohtus kantud menetluskulud 79% ulatuses X kanda, X maakohtus kantud menetluskulud 21% ulatuses Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kanda ning ülejäänud maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
12.4.Rahuldada Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu taotlus maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks 2126,52 eurot (sh lepingulise esindaja kulu ja riigilõiv).
12.5.Rahuldada X taotlus maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata X maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1475 eurot (lepingulise esindaja kulu).
12.6.Mõista X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja 1679,95 eurot.
12.7.Mõista Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistult X kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja 309,75 eurot.
12.8.Jätta määruskaebemenetluse kulud osas, milles need tekkisid X määruskaebuse lahendamisega, X kanda; osas, milles need tekkisid Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu määruskaebuse lahendamisega maakohtu menetluskulude jaotust puudutavas osas, Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kanda; ülejäänud osas menetlusosaliste endi kanda. 2 (28)
2-18-133675
12.9.Rahuldada Tallinn, Tehnika tn
korteriühistu taotlus määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 384 eurot ning mõista see summa X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks välja.
12.10.Rahuldada X taotlus määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata X hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 117 eurot ning mõista see summa Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistult X kasuks välja.
12.11.Tasaarvestada määruse resolutsiooni punktides 12.6 ja 12.7 ning punktides 12.9 ja 12.10 toodud vastastikused nõuded ja mõista X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 1637,20 eurot (1370,20 eurot maakohtus kantud ja 267 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude eest).
12.12.Mõista X-lt Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
12.13.Tagastada Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistule riigilõiv 175 eurot ja kanda see Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu arvelduskontole nr EE112200221011673124. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu (edaspidi avaldaja või korteriühistu) esitas
12.detsembril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (puudutatud isik, võlgnik) 1628,40 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas 27. veebruaril 2019 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 3. mail 2019), milles palus mõista puudutatud isikult välja ajavahemiku 1. aprill 2018 kuni 1. detsember 2018 eest majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevus 1702,15 eurot, viivis 3,83 eurot ja viivis 0,37 eurot iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest. 3 (28)
2-18-133675
2.1.Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub puudutatud isikule avaldaja valitsemisel olevas majas korter nr 7 (edaspidi korter nr 7). Puudutatud isik on jätnud majandamiskulud osaliselt tasumata. Võlg tekkis 2016. a detsembrist ja põhjustas viivisearvestuse. Avaldaja kustutab arvete osalisel tasumisel võla vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-tes 8 ja 9 sätestatud järjekorrale, s.o esmalt kulutused, siis viivised ja viimaks põhivõla. Arveid ei ole puudutatud isik vaidlustanud, kuid tasub neid alati üksnes osaliselt.
2.2.Avaldaja põhikirja p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt on liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse määratud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidust ning kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Puudutatud isik ei ole neid kohustusi täies ulatuses täitnud.
2.3.Avaldaja üldkoosolek otsustas 15. veebruaril 2016 remontida maja fassaadi, sh värvida aknad. Tööd tegi Estlander Group OÜ. Estlander Group OÜ vaheaktidest ja ehituskoosolekute protokollidest nähtub, et tööd tehti valmis. Avaldaja 8. veebruari 2017. a üldkoosoleku protokolli p 3 kohaselt keeldus puudutatud isik akende remondi eest tasumisest. Puudutatud isik ei ole viidatud otsuseid vaidlustanud.
2.4.Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3.1.Puudutatud isikuga ei ole sõlmitud korteriühistu põhikirja p-s 2.2 nimetatud kokkulepet ühistu liikmelisusest tulenevate varaliste õiguste ja kohustuste üleminekuks. Samuti ei ole puudutatud isik korteriühistu liige, sest puudub vastavasisuline kirjalik avaldus või juhatuse otsus selle kohta (põhikirja p 2.1). Seega ei ole avalduse ja selles esitatud asjaolude alusel võimalik nõuet rahuldada ühelgi õiguslikul alusel ja avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
3.2.Puudutatud isik sai korteri ühisomanikuks pärimise teel. Ta tasus arveid alates 2016. a detsembrist ainult osaliselt. Tasumata arvete osa on seotud korteri nr 7 akende renoveerimisega, mida ei ole tegelikult toimunud. Teenuse eest, mida ei ole osutatud, ei pea tasuma. Arved on selles osas ka vaidlustatud.
3.3.Avaldaja nõutav summa on seotud Tehnika 16 maja akende restaureerimisega (vt avaldaja
8.veebruari 2017. a üldkoosoleku protokolli p 3). Korteris nr 7 ei ole restaureerimistöid toimunud. Estlander Grupp OÜ väljastatud vaheaktid ei kinnita akende renoveerimistööde 4 (28)
2-18-133675 tegemist korteris nr 7. Akende värvimine ning restaureerimine on erinevad tegevused. Seega nõutakse puudutatud isikult raha teenuse eest, mida ei ole osutatud.
3.4.Vaidlust ei ole selles, et Tehnika 16 kinnistu on ehitismälestis. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 23 lg 1 p 1 kohaselt on Muinsuskaitseameti loata kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ulatuses keelatud maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt on Muinsuskaitseameti loata keelatud kinnismälestise ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine ja remontimine. Avaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et Muinsuskaitseamet oleks teostanud vaidlusaluste remonditööde osas järelevalvet. Vastupidi, avaldusele lisatud Estlander Grupp OÜ vaheaktidest tulenevalt ei osalenud Muinsuskaitseameti esindaja vaidlustatud tööde vastuvõtmisel. Avaldajal tuleb tõendada, et tehtud remonditööd olid Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. Enne seda pole puudutatud isiku väidetav kohustus sissenõutav.
3.5.Avaldaja nõude arvestus on ebaselge. Avalduse kohaselt oli puudutatud isiku võlgnevus
18.novembri 2018. a seisuga 1624,73 eurot ja viivis 3,67 eurot. Estlander Grupp OÜ arve nr 1110216/81 spetsifikatsioonist tulenevalt on korteri nr 7 tööde maksumuseks nimetatud 1000 eurot.
3.6.18. aprillil 2017 on koostatud asjatundja Ehituskonsult Grupp poolt ülevaatusakt korteri nr 7 kohta, mille kohaselt oli tuvastatud, et aknaraamide värvimine on toimunud ilma aluspinna ettevalmistamiseta; värvimise eelselt ei eemaldatud vana värvikatet; aknaraamide puitelemendid ja aknaliistud puuduvad osaliselt raamide ümbert ja on amortiseerunud; aknaklaaside tihendus on täielikult amortiseerunud; aknaraami ja veepleki ühenduskohad on ebatihedad; paigaldatud aknaplekk on mehhaaniliselt kahjustatud ning pealt krohviseguga määrdunud; üks aknaklaasidest on kahjustatud (katki). Värvimistööd on tehtud ilma aluspinda ette valmistamata. Remonditööde käigus ei ole tehtud akende restaureerimistöid. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1351,30 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2,53 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivise põhivõla tasumata osalt alates 3. maist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jättis avaldaja menetluskulud 79% ulatuses puudutatud isiku kanda ja puudutatud isiku menetluskulud 21% ulatuses avaldaja kanda. Ülejäänud osas jäid poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus rahuldas avaldaja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1946,52 eurot. Kohus rahuldas puudutatud isiku taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 1475 eurot. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1537,75 eurot. Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulude hüvitisena välja 309,75 eurot. Kohus tasaarvestas vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 1228 eurot. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tagastas avaldajale riigilõivu 175 eurot.
4.1.Maakohus selgitas, et avaldaja kui korteriühistu esitas puudutatud isiku kui korteriomaniku vastu raha saamisele suunatud nõude. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu 5 (28)
2-18-133675 majandamiskulude tasumata jätmisel tekkinud võla väljamõistmiseks võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Avaldaja nõude rahuldamise esmane eeldus on see, et puudutatud isikul on raha maksmise kohustus.
4.2.Kohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et ta ei ole korteriühistu liige, kuna selle kohta ei ole tema ja korteriühistu kokkulepet.
4.2.1.Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik on Tehnika 16 korteri nr 7 ühisomanik ja ta sai korteri ühisomanikuks pärimise teel pärast JK surma 7. detsembril 2017. Kohus võttis poolte nõusolekul asja materjali juurde Tehnika 16 korteri nr 7 kinnistusraamatu väljavõtte, millest nähtub, et puudutatud isik on kantud kinnistusraamatuse korteri ühisomanikuna 8. novembril 2018. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Seega on puudutatud isik korteriühistu liige sõltumata sellest, kas ta on esitanud liikmeks astumise avalduse.
4.2.2.Ka pärandi avanemise ajal, s.o 7. detsembril 2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 esimese lause kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud KÜS-s sätestatud korras. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päev. Puudutatud isik on seega korteri omanik alates 7. detsembrist 2017, sõltumata kinnistusraamatu kandest.
4.2.3.KÜS § 51 kohaselt lähevad korteriomandi pärimisel korteriomandi pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
4.2.4.Puudutatud isik on seega seadusest tulenevalt alates 7. detsembrist 2017 korteriühistu liige ja tal tuleb korteriühistu ees täita korteriomandiga kaasnevad seadusest tulenevad kohustused, sh need kohustused, mille ta on pärinud oma õiguseelnejalt JK-lt, samuti kohustused, mis on tekkinud ajal, mil ta on olnud korteri ühisomanik.
4.2.5.Puudutatud isiku viidatud korteriühistu põhikirja p 2.2 ei saa muuta avaldaja ja puudutatud isiku vahel seaduse alusel tekkivat õigussuhet. Igal juhul tuleneb põhikirja p 2.2 teisest lausest, et ühistu liikme surma korral loetakse liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päev. Seega on viidatud punkt kooskõlas ka ülal viidatud sätetega ühistu liikmesuse tekkimise kohta. Punkti 2.2 kolmanda lause kohaselt lähevad eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused üle uuele korteriomanikule, kui pooled saavutavad selleks omavahelise kokkuleppe. Sättest ei tulene, et kohustuste üleminekuks peab uus omanik sõlmima kokkuleppe korteriühistuga, nagu ekslikult leiab puudutatud isik. Igal juhul ei mõjuta viidatud säte puudutatud isiku kohustusi, kes omandas JK õigused ja kohustused pärimise teel. JK kohustused on puudutatud isikule üle läinud KÜS § 51 ja pärimisseaduse § 130 lg 1 alusel.
4.3.Ka asjaolu, et puudutatud isik on korteri ühisomanik, ei mõjuta asja lahendust. KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandi ühised omanikud korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda solidaarkohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega vastutab puudutatud isik korteri ühisomanikuna korteriühistu ees kogu kohustuse täitmise eest. 6 (28)
2-18-133675
4.4.Avaldajal ja puudutatud isikul on seadusest tulenev võlasuhe. Korteriühistul on õigus nõuda avaldajalt korteriomandiga seonduvate kohustuste täitmist. Õige ei ole puudutatud isiku seisukoht, et nõude oleksid saanud esitada korteriühistu liikmed ehk korteriomanikud või et korteriomanikud oleksid pidanud loovutama oma nõude korteriühistule või võtma üldkoosolekul vastu otsuse nõude esitamiseks. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult kohustuse täitmist.
4.5.Avalduse kohaselt tekkis puudutatud isikule kuuluva korteri eest majandamiskulude arvete tasumata jätmise tõttu võlg alates detsembrist 2016. Avaldaja esitatud arvetel nimetatud kulutused on käsitatavad majandamiskuludena KÜS § 151 lg 1 mõttes. Avaldaja väitel tekkis puudutatud isiku võlgnevus ajavahemikul 2016. a detsember kuni 2017. a märts esitatud arvete osalise tasumise tõttu. Eelnev põhjustas ka viivisearvestuse. Avaldaja selgitas, et kustutab arvete osalisel tasumisel võla VÕS § 88 lg-tes 8 ja 9 toodud järjekorras, s.o esmalt kulutused, siis viivised ja viimaks põhivõla.
4.6.Pooled vaidlevad, kas puudutatud isik pidi tasuma viidatud arvetel märgitud akende lisatööde eest, s.o kokku 1000 eurot. Pooled kinnitasid ärakuulamisel, et vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik tasus akende värvimise eest 217,63 eurot. Puudutatud isik keeldub tasumast akendega seotud lisatööde eest. Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et lisatööd seisnesid aknaraamide kittimises, st raamides olevad praod tuli täita selleks, et neid saaks värvida.
4.7.Avaldaja tugineb avalduse esitamisel sellele, et tööde tegemine ja nende eest tasumine otsustati korteriühistu üldkoosolekul. Korteriühistu 15. veebruari 2016. a üldkoosolek otsustas remontida maja fassaadi, sh aknad. Koosoleku otsuse p 4 kohaselt pandi hääletusele ettepanek remontida maja mansardosaga koos ka maja fassaad. Akende vahetamise kulu lasub igal korteriomanikul endal. Aknad värvitakse kõik ühte tooni vastavalt projektile (puit, plastik, metall) ja iga omanik maksab oma akendega seotud kulu ühistule. Otsuse poolt oli 112 häält, vastuhääli ei olnud, erapooletuks jäi 16 häält. Seega on üldkoosoleku otsus vastu võetud. Puudutatud isik iseenesest kinnitab selle üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist.
4.8.Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud KÜS § 15 lg 1 kohaselt kinnitab korteriühistu liikmete üldkoosolek majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ning andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. KÜS § 15 lg 1 p 2 mõtte kohaselt tähendab otsustus kulude jaotuse kohta, et majanduskava kinnitades (või muutes) otsustavad ühistu liikmed, kui suure osa ja millisel alusel peab iga liige ühistu teatavast kulust tasuma.
4.9.Avaldaja 15. veebruari 2016. a üldkoosolekul lepiti kokku, et akende vahetamise kulu kannab iga omanik ja iga omanik maksab oma akendega seotud kulu ühistule. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4). Puudutatud isiku õiguseelnejal oli KÜS § 13 lg 3 alusel õigus esitada hagi korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Puudutatud isik ei ole esile toonud, et JK oleks seda võimalust kasutanud. Seega on üldkoosoleku otsus kehtiv ning puudutatud isikule (ja tema õiguseelnejale) täitmiseks kohustuslik.
7 (28)
2-18-133675
4.10.Avaldaja esitas puudutatud isikule neli arvet akende lisatöödega seotud kulude hüvitamiseks: 15. detsembri 2016. a arve nr 1612-16078 summas 250 eurot, 13. jaanuari 2017. a arve nr 1701-16078 summas 250 eurot, 15. veebruari 2017. a arve nr 1702-16078 summas 250 eurot ja 14. märtsi 2017. a arve nr 1703-16078 summas 250 eurot. Kõikidel arvetel on teenuse nimetusena märgitud „Lisatööd akende restaureerim.“ Töö kogumaksumus on seega 1000 eurot. Puudutatud isik ei vaidle vastu, et kulu on avaldaja poolt kantud.
4.11.Puudutatud isik vaidleb akendega seotud kulude avaldajale hüvitamisele vastu põhjendusega, et tema aknaid ei ole renoveeritud. Kohus selle vastuväitega ei nõustunud.
4.11.1.Estlander Grupp OÜ 26. oktoobri 2016. a vaheakti nr 9 kohaselt tegi ehitaja kuue pehkinud akna taastamistööd hinnaga kokku 1140 eurot, samuti tehti akende värvimistööd. Akende värvimise spetsifikatsiooni kohaselt olid kuuest taastatud aknast neli korteri nr 7 aknad, üks korteri nr 9, üks korteri nr 13 ja üks korteri nr 16 aken. Korter nr 7 kuulub puudutatud isikule. Vaheakti nr 9 alusel esitas töövõtja avaldajale arve nr 26102016/84. Avaldaja esitas ühtlasi foto Tehnika tn 16 majast enne ja pärast renoveerimistööde tegemist, millest nähtub üldiselt, et hoone fassaad on korda tehtud.
4.11.2.Puudutatud isiku vastuväited põhinevad sõna „restaureerimine“ grammatilisel tõlgendamisel ja seisukohal, et värvimine ja restaureerimine ei ole sama asi. Puudutatud isik leiab, et töö, mida tehti, ei ole käsitatav restaureerimisena, nagu seda arvel nimetatakse. Kohus nõustus avaldajaga, et sellel, kas arvel nimetati töid remondiks, renoveerimiseks, restaureerimiseks, konserveerimiseks või taastamiseks, ei ole asjas tähtsust. Puudutatud isikul tuleb tasuda nende tööde eest, mida üldkoosoleku otsuse alusel tehti. Akende restaureerimise kohta ei ole üldkoosolek otsust vastu võtnud. 15. veebruari 2016. a üldkoosolekul otsustati remontida maja fassaad, sh värvida aknad kõik ühte tooni vastavalt projektile (puit, plastik, metall). 28. septembri 2016. a ehituskoosoleku protokollis nr 13 märkis töövõtja, et korteri 7 suured aknapinnad ja piidad on pehastunud, mille tõttu neid tuli värvida 3–4 korda ja sellega kaasnes lisakulu. Estlander Grupp OÜ selgituste kohaselt taastati renoveerimistööde käigus korteri nr 7 aknad väljastpoolt, kuna aknad olid äärmiselt pehkinud ja lagunenud ning akende taastamisele kulus märkimisväärselt rohkem aega. Seda selgitas avaldaja puudutatud isikule juba 23. detsembril 2016. 2018. a-l koostas Puidutohter OÜ korteri nr 7 akende restaureerimise tegevuskava, millest nähtub, et korteri akende seisukord seestpoolt oli samuti mitterahuldav. Kavas on märgitud järgmist: „Aknaraamide seisukord on mitterahuldav. Vanu värvikihte on paksult, profileering on seetõttu muutunud kohati loetamatuks. Raamid on ära vajunud ning ei sulgu korrektselt. Piitadel, aknalaudadel, raamidel on hulk mehaanilisi vigastusi, täkkeid. Raamide ja piida vahel on kohati suured pilud. Välimistel aknaraamidel on kitt kohati irdunud.“ Ka nimetatud aktist nähtub, et väljastpoolt on aknaraame kititud, kuid aknad vajavad tervikuna restaureerimist.
4.11.3.Puudutatud isik ei ole väitnud ega toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et neid töid, mille eest avaldaja tasu nõuab, s.o akende värvimine ja selleks vajalikud lisatööd, ei oleks 2016. a-l tehtud. Tõendite kohaselt on tööd tehtud. Seda, et tasu nõutaks tööde eest, mida ei ole tehtud, ei kinnita ka Ehituskonsult Grupi 28. aprilli 2017. a ülevaatuse akt. Ligi aasta hiljem koostatud hinnang ei kinnita, et töid ei oleks tehtud. Hinnangu kohaselt ei ole tehtud restaureerimistöid, kuid avaldaja ei olegi väitnud, et ta oleks restaureerimistööd tellinud. Üldkoosoleku otsusest ei tulene, et kokku oleks lepitud mingites muudes töödes kui see, mida tehti, näiteks akende restaureerimine või väljavahetamine. Üldkoosoleku otsuse kohaselt tuli aknad värvida. Akende värvimiseks tuli puudutatud isikule kuuluva korteri aknad aga lisaks ka kittida. Puudutatud isiku esitatud tõendid selle kohta, et ta tellis 17. juunil 2018 Puidutohter OÜ-lt akende restaureerimistööd, mille eest tasus kokku 14 232,60 eurot, ei tõenda, et 2016. a8 (28)
2-18-133675 l akendele lisatöid ei tehtud. Vastupidi, arvestades puudutatud isiku tellitud akende restaureerimistööde maksumust, on ilmne, et 2016. a-l fassaaditööde käigus tehtud värvimis- ja sellega kaasnevate lisatööde eesmärk ei olnud akende restaureerimine.
4.11.4.Estlander Grupi selgituste, vaheakti ja arvega on tõendatud, et avaldaja tellis korteriühistu üldkoosolekul otsustatud tööd, need tööd tehti ja puudutatud isikul on kohustus nende eest tasuda kehtiva üldkoosoleku otsuse alusel.
4.12.Üldkoosoleku otsuse kohaselt pidi iga omanik hüvitama oma akendega seonduva kulu. Avaldaja selgitas, et kulu suurus arvestati ühele korterile kuuluvate aknaraamide arvu põhjal. Puudutatud isiku akendel on kokku 152 aknaruutu ja ühe aknaruudu lisatööde maksumuseks kujunes 6,58 eurot. Kulu arvestusele puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud.
4.13.Kohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega ka selle kohta, et avaldaja nõue tehtud tööde eest tasumiseks ei ole sissenõutav, kuna ta ei ole tõendanud, et tööd oleksid kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga. Kohus selgitas puudutatud isikule, et kui ta leiab, et tasu sissenõutavus sõltub Muinsuskaitseameti kooskõlastusest tehtud töödele, tuleb puudutatud isikul tõendada, et korteriühistu ja korteriomanike vahel on kokkulepe selle kohta, et tehtud töö eest ei tule tasu maksta enne Muinsuskaitseameti kooskõlastuse saamist. Puudutatud isik ei ole seda tõendanud. See, kas töödel on Muinsuskaitseameti kooskõlastus, puudutab korteriühistu suhet Muinsuskaitseametiga.
4.14.Seoses puudutatud isiku viidatud puudustega akende suhtes tehtud töödes selgitas kohus, et töövõtuleping fassaaditööde tegemiseks sõlmiti korteriühistu ja töövõtja vahel. Sellest lepingust tulenevaid nõudeid, sh ebakvaliteetsest tööst tulenevaid nõudeid, saab töövõtja vastu esitada korteriühistu kui tööde tellija, mitte korteriomanikud eraldi.
4.15.Seega ei anna puudutatud isiku vastuväited alust jätta korteriühistu esitatud arveid tasumata. Puudutatud isiku esile toodud asjaoludel ei ole kulude kandmise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega ega ebaõiglane.
4.16.Järgmisena analüüsis maakohus avaldaja esitatud nõuet.
4.16.1.Avaldaja nõuab puudutatud isikult võla tasumist, mis on tekkinud seoses 15. detsembri 2016. a arve nr 1612-16078 250 euro, 13. jaanuari 2017. a arve nr 1701-16078 250 euro, 15. veebruari 2017. a arve nr 1702-16078 250 euro ja 14. märtsi 2017. a arve nr 1703-16078 250 euro ulatuses tasumata jätmisega. Kuna puudutatud isik ja JK tasusid arveid osaliselt, arvestas avaldaja tasutud summa VÕS § 88 lg 8 alusel kõigepealt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
4.16.2.Maakohus nõustus avaldajaga, et olukorras, kus võlgnik võlgneb võlausaldajale nii põhivõla kui ka viivise ning võlgniku tasutust ei piisa kogu kohustuse täitmiseks, ei ole võlgnikul õigust määrata kohustuse täitmist VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevalt. Küll aga oli puudutatud isikul õigus VÕS § 88 lg 1 alusel määrata, et ta keeldub täitmast akende lisatöödega seotud kohustust ja soovib maksta temale esitatud arvet seda ületavas osas.
4.16.3.Maakohus tuvastas, et avaldaja esitas puudutatud isikule 15. detsembril 2016 arve nr 1612-16078, millel oli märgitud rida „lisatööd akende restaureerim.“ 250 eurot. Puudutatud isik saatis korteriühistu esimehele 22. detsembril 2016 järgmise sisuga e-kirja: „Palun muuta minu arve nr 1612-16078, kust jätta välja rida „Lisatööd akende restaureerimine“. Mingeid restaureerimistööd ei ole tehtud (värvimine ja restaureerimine ei ole sama asi), töö ei ole minuga ennem kooskõlastatud, tööde hinnang ja vigase akt koostatud ei olnud“. Korteriühistu sai kirja 9 (28)
2-18-133675 kätte ja vastas sellele 23. detsembril 2016. Maakohus leidis, et mii puudutatud isiku kirjast kui ka avaldaja saadetud vastusest nähtub selgelt, et puudutatud isik keeldus nende akendega seotud lisatööde maksmise eest, mille eest tasumist avaldaja praeguses asjas nõuab, ja avaldaja sai sellest aru. Puudutatud isik tasus 29. detsembril 2016 ülejäänud osa arvest, s.o 305,76 eurot, märkides selgituses, et ta ei ole nõus maksma arvet 250 euro ulatuses. Puudutatud isik pöördus avaldaja poole avaldusega, milles märkis, et ei ole nõus tasuma akende eest, ka 2. märtsil 2017. Avaldaja esitatud laekumiste tabeli kohaselt on puudutatud isik teinud avaldajale makseid selgitusega „Maksan kinni ainult seaduslikult esitatud kommunaalmaksud. Muud arved on ebaseaduslikud“. Avaldaja esitatud võlgnevuse koondtabelist tuleneb, et puudutatud isik ongi iga kord jätnud tasumata täpselt 250 eurot, s.o akende lisatööde maksumuse. Seega on puudutatud isik kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 1 selgelt määranud, et ta tasub esitatud kommunaalkulude arved, kuid mitte akende lisatööde eest. Avaldaja väide, nagu talle ei oleks olnud arusaadav, millist kohustust puudutatud isik täidab, ei ole õige.
4.16.4.Õige on avaldaja seisukoht, et kuna puudutatud isik jättis akende lisatööde eest alusetult tasumata, on avaldajal õigus nõuda arve tasumata jätmisest tulenevat viivist. Seejuures on avaldajal VÕS § 88 lg-st 8 tulenevalt õigus puudutatud isiku poolt tasutud summa lugeda esmalt viivise ja seejärel põhivõla katteks.
4.17.Maakohus märkis, et avaldaja nõuab viivist seaduses sätestatud määras, arvestades, et kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 järgi võis korteriühistu nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas ja alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 järgi on ühistul õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus võttis viivise arvestamisel aluseks puudutatud isikule esitatud arved ja avaldaja 14. mail 2019 esitatud tabeli. Kohus võttis arvesse ka seda, et avaldaja nõudis puudutatud isikult viivist kuni märtsini 2018 määras 0,02% päevas, s.o alla VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Alates aprillist 2018 nõuab avaldaja viivist määras 0,022% päevas. Nimetatu nähtub ka puudutatud isikule esitatud arvetelt.
4.18.Avaldaja esitatud andmed ja selgitused olid kohtu hinnangul piisavad ja võla kujunemine oli kontrollitav. Kohus arvestas võla kujunemisel siiski üksnes akende lisatööde eest tekkinud võla ja viivise nõudega. Kohus ei arvestanud võla ja sellest tuleneva viivisega, mis oli tekkinud hoiatusmenetlusest (veebruari 2017 arvel 30 eurot), hoiatusmenetluse jätkutoimingutest (juuni 2017 arvel 31,20 eurot), vannitoa avariitöödest (veebruari 2018 arvel 190 eurot), menetlushoiatuse kulust (septembri 2018 arvel 27 eurot), gaasiboileri hoolduspuhastustöödest (jaanuari 2019 arvel märgitud vingugaasi andur 35 eurot) ja gaasiboileri hooldus-puhastustööde lisatasu kulust (veebruari 2019 arvel märgitud 36-35=1 euro). Need nõuded ei ole praeguse vaidluse ese, vaid neid lahendatakse tsiviilasjas nr 2-21-11314. Muude arvel kajastatud kohustuste üle pooltel vaidlust ei ole.
4.19.Maakohus järeldas, et puudutatud isiku kommunaalkulude võlgnevus oli avalduse esitamise seisuga kokku 1351,30 eurot. Kommunaalkulude tasumine on korteriomanikule kohustuslik (KrtS § 40 lg 1).
4.20.Kohus rahuldas seega avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1351,30 eurot ja 3. mai 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2,53 eurot. Avaldus jäi rahuldamata 350,85 euro ulatuses (1702,15-1351,30) ja sellelt summalt viivise osas. Avaldaja tõi oma ülejäänud rahalise nõude aluseks olevad faktilised asjaolud esile
25.jaanuari 2021. a menetlusdokumendis, mille kohus eraldas eraldi menetlusse ja mida lahendatakse tsiviilasjas nr 2-21-11314. 10 (28)
2-18-133675
4.21.Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja viivise 0,37 eurot päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates avalduse esitamisest. 11. jaanuaril 2021 selgitas avaldaja, et arvestab võlgnevuselt viivist vastavalt seaduses sätestatud määrale. Kohus mõistis seega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 3. maist 2019 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lauses sätestatud määras.
4.22.Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, ning jättis avaldaja menetluskulud 79% ulatuses puudutatud isiku kanda ja puudutatud isiku menetluskulud 21% ulatuses avaldaja kanda.
4.23.Kohus rahuldas avaldaja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks osaliselt.
4.23.1.Avalduse esitamisel esindas avaldajat TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja Paul Puustusmaa, kelle tunnitasu oli 103 eurot. Kohus pidas sellist esindaja tunnitasumäära tsiviilasja olemust arvestades mõistlikuks. Ühtlasi pidas kohus põhjendatuks P. Puustusmaa toiminguid ajakuluga 3 tundi, s.o tõendite kogumine, konsultatsioonid, menetlustoimingud maksekäsumenetluse läbiviimiseks, suhtlemine poolte vahel, hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule edastamine. Edasises menetluses esindas avaldajat vandeadvokaat tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus pidas avaldaja esindaja tunnitasumäära tsiviilasja olemust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlikuks.
4.23.2.Avaldaja vahetas praeguses menetluses lepingulist esindajat. Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Kuigi menetlusosalistel on alati õigus enda valitud esindajat vahetada, siis see ei tähenda, et asjas kaotanud pool peaks alati ka kõik lepingulise esindaja vahetamisest tekkinud kulutused hüvitama. Avaldaja ei ole esile toonud ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas tal esialgse esindajaga jätkamist. Seega jättis kohus arvestamata kuludega, mis olid tingitud lepingulise esindaja vahetamisest.
4.23.3.Menetluskulude nimekirjale lisatud arve 20190001 kohaselt kulus lepingulisel esindajal materjalidega tutvumisele, õigusliku positsiooni analüüsile, telefonikõnedele kliendiga, hagiavalduse tervikteksti esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamisele ja hagiavalduse koostamisele kokku 2 tundi 45 minutit. Kuivõrd kõik viidatud kulud tekkisid lepingulise esindaja vahetamisest ja kohus arvestas hagiavalduse koostamisele ning sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega juba avaldaja esimese lepingulise esindaja puhul, ei arvestanud kohus arvel 20190001 toodud kuludega. Ühtlasi märkis kohus, et teine pool ei pea hüvitama kulusid, mis seonduvad menetlusdokumentide parandamise või täiendamisega. Kohus ei arvestanud ka menetluskulude nimekirjale lisatud arvel 20190095 märgitud 14. mai 2019. a ajakuluga kohtule hagiavalduse lisade komplekteerimisele ja esitamisele, sest samade toimingutega on arvestatud juba avaldaja esimese esindaja puhul. Kohus jättis arvestamata arvel 20190095 märgitud 22. juuli 2019. a toiminguga, milleks oli vastuse koostamine kliendi e-kirjale, kuna nimetatud toiming ja selle vajadus ei ole asja materjali põhjal kontrollitav. Arvel 20200010 märgitu kohaselt kulus esindajal 7. jaanuaril 2020. a taotluse koostamisele ja telefonikõnele kliendiga 1 tund 10 minutit. Teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja 11 (28)
2-18-133675 mõista esindaja ja avaldaja suhtlusega seotud kulu (Riigikohtu 4. märtsi 2020. a määrus tsiviilasjas 2-17-12857, p 20). Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit, lähtudes oma erialastest teadmistest (VÕS § 621). Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et selline suhtlus oleks olnud menetluse seisukohast vajalik. Eeltoodust tulenevalt arvestas kohus üksnes taotluse koostamisele kulunud ajaga ja luges sellele toimingule kulunud põhjendatud ajakuluks 1 tund. Samadel põhjustel vähendas kohus ka arvel 20200159 märgitud 15. aprilli 2020. a ajakulu ettevalmistusele telefonikonverentsiks ja telefonikõnedele kliendiga ning arvestas üksnes konverentsiks ettevalmistumisele kulunud aega 30 minutit. Samadel põhjustel jättis kohus arvestamata arvel 20210041 märgitud 11. jaanuari 2021 kliendiga telefoninõupidamisele kulunud aja. Kohus ei arvestanud ka samal arvel märgitud 25. jaanuari 2021. a toiminguga, milleks oli täienduste koostamine avaldaja 11. jaanuari 2021. a vastusele, kuivõrd kohus jagas 19. juuli 2021. a määrusega avaldaja 25. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi iseseisvasse menetlusse.
4.23.4.Muud lepingulise esindaja kulud, s.o vastuse koostamine puudutatud isiku 30. mai 2019. a seisukohale (1 tund 15 minutit), telefonikonverents kohtuga (25 minutit), kliendile info edastamine kirja kohta (10 minutit), vastuse koostamine kohtu 21. detsembri 2020. a kirjale (2 tundi), vastuse koostamine kohtu 17. veebruari 2021. a kirjale (1 tund 25 minutit), ettevalmistus kohtuistungiks (45 minutit), kliendi esindus kohtuistungil (1 tund 45 minutit), seisukoha koostamine (1 tund 10 minutit), puudutatud isiku 21. juuli 2021. a menetlusdokumendiga tutvumine, kohtule seisukoha ja taotluse koostamine ning esitamine (30 minutit), võttis kohus arvesse täies ulatuses. Toimingud olid avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg oli tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud.
4.23.5.Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja ka hüvitise esindaja Tartust Tallinnasse sõidule kulunud aja eest. Kuna TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest, siis jättis kohus esindaja sõidule kulunud ajaga arvestamata. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 13 tundi 55 minutit. Arvestades avaldaja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnihinda, on avaldaja põhjendatud õigusabikulu kokku 1881 eurot ((10 tundi ja 55 minutit × 120 eurot) + 20% + (3 tundi × 103 eurot)).
4.23.6.Avaldaja taotles ka riigilõivu 225 euro hüvitamist. Kohus menetles praegust tsiviilasja hagita menetluses. Seega tuli avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Riigilõivu enamtasutud osa on avaldajal õigus TsMS 150 lg-te 1 ja 4 alusel tagasi küsida. Seda ei ole võimalik mõista välja teiselt poolelt. Seega luges kohus avaldaja hüvitatava riigilõivu suuruseks 50 eurot.
4.23.7.Avaldaja esindaja palus hüvitada transpordikuluna kütusekulu 12,93 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leidis, et tegemist oli vajaliku kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada. Põhjendatud on ka kütusekulu suurus.
4.23.8.Kohus määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1946,52 eurot (1881 + 50 + 15,52). Arvestades menetluskulude jaotust, mõistis kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1537,75 eurot (1946,52 × 79%).
4.24.Avaldaja esitas 22. juulil 2021 taotluse enamtasutud riigilõivu, s.o 175 euro tagastamiseks. Kohus rahuldas selle taotluse TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt ja otsustas selle kanda vastavalt taotlusele avaldaja arvelduskontole. 12 (28)
2-18-133675
4.25.Kohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise avalduse osaliselt ning luges puudutatud isiku põhjendatud õigusabikuluks kokku 1475 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistis kohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 309,75 eurot.
4.26.Kohus tasaarvestas väljamõistetud menetluskulud ja mõistis puudutatud isikult avaldaja menetluskulude hüvitamiseks välja 1228 eurot (1537,75 - 309,75). Kohus märkis, et avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). Määruskaebused ja menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palus puudutatud isik maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5.1.Puudutatud isiku väitel rikkus maakohus menetlusõiguse norme, sh kohtumääruse põhjendamise kohustust. Kohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult kohustuse täitmist. Maakohus ei analüüsinud kõiki puudutatud isiku väiteid.
5.2.Puudutatud isik on korteri nr 7 ühisomanik, teised ühisomanikud on AK ja VK. Avalduse esitamine vaid ühe ühisomaniku vastu oli põhjendamatu.
5.3.Avaldajal ei ole puudutatud isiku vastu nõuet. Nõude puudutatud isiku vastu saaks esitada avaldaja liikmed ehk korteriomanikud. Korteriomanikud ei ole oma nõudeid avaldajale loovutanud.
5.4.Avaldajal puudub esindusõigus. Avaldaja juhatusel ei ole ilma üldkoosoleku otsuseta õigust otsustada puudutatud isiku vastu rahalise nõude esitamist. Selle küsimuse otsustamine ja puudutatud isikule nõude esitamine on avaldaja üldkoosoleku pädevuses. Avaldaja ei ole tõendanud, et üldkoosolek oleks otsustanud nõuda puudutatud isikult akende remontimise või veeavariiga seotud kulusid. Avaldaja põhikirja punktist 6.19 tulenevalt saab avaldaja anda esindusõiguse ainult juhatuse kollegiaalse otsusega. Puudutatud isik palub jätta avaldus TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata.
5.5.Avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Avaldaja ei ole esitanud selgelt väljendatud nõuet. Avaldusest ei selgu, millise nõude avaldaja milliste faktiliste asjaoludega seob. Avaldaja peab esitama selged nõuded, konkreetselt välja tooma avalduse eseme ja aluse.
5.6.Hagita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Maakohus seda ei teinud.
5.7.Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus. Maakohus nimetatud viisil ei toiminud.
5.8.Ka hagita menetluses peab menetlusosaline tõendi esitamisel TsMS § 236 lg 3 esimese lause ja TsMS § 477 lg 1 järgi põhjendama, milliseid asjaolusid ta soovib konkreetse dokumendiga tõendada. Maakohus seda ei järginud.
5.9.Maakohtu järeldused avaldaja põhikirja p 2.2 osas on ekslikud. Põhikirja p 2.2 neljanda lause kohaselt lähevad eelmise korteriomaniku varalised õigused ja kohustused üle 13 (28)
2-18-133675 korteriomanikule, kui pooled saavutavad selles kokkuleppe. Avaldaja ja puudutatud isik sellist kokkulepet saavutanud ei ole. Avaldaja tegutseb põhikirja vastaselt.
5.10.Vaidlus puudub, et avaldaja nõutav summa on seotud Tehnika 16 maja akende restaureerimisega. Akende renoveerimistöid ei ole korteris nr 7 tehtud. Estlander Grupp OÜ vaheaktid ei kinnita korteris nr 7 akende restaureerimistööde tegemist. Seega nõuab avaldaja puudutatud isikult raha teenuse eest, mida pole osutatud.
5.11.Seoses viivise määraga juhtis puudutatud isik tähelepanu põhikirja p-dele 3.2/9 ja 5.3, mille kohaselt kommunaalteenuste maksete tasumisega viivitamisel tasub ühistu liige ühistule viivist iga viivitatud päeva eest juhatuse otsusega kehtestatud määras ja korras. Avaldaja pole kohtule selliseid juhatuse otsuseid esitanud.
5.12.Avaldaja leidis, et eristada tuleb termineid, akende värvimine ja restaureerimine on erinevad tegevused ning erinevad ka maksumuse poolest. Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab restaureerimine ennistamist ehk taastamist esialgsel kujul. MuKS § 7 lg 5 järgi on restaureerimine tegevus, millega fikseeritakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise autentne seisund, eemaldades vajaduse korral vähem väärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ja kihistusi ning taastades puuduvaid ja kahjustunud osi teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele. Avaldaja pole veenvalt tõendanud, et korteris nr 7 toimunud remonditöö oli restauratsioon. Vaidlust ei ole selles, et Tehnika 16 kinnistu on ehitismälestis. Avaldaja viitas MuKS § 23 lg 1 p-le 1 ning lg-tele 2 ja 3 ja märkis, et avaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et Muinsuskaitseamet oleks teinud vaidlustatud remonditööde üle järelevalvet. Avaldajal tuleb tõendada, et remonditööd olid Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. Enne seda pole puudutatud isiku väidetav kohustus sissenõutav.
5.13.Puidutohter OÜ teostas akende restaureerimistööd seetõttu, et avaldaja tellitud ja tasutud tööd olid puudulikud. Kohus hindas puudutatud isiku esitatud tõendit ebaõigesti.
5.14.Avaldaja kinnitas kohtule, et sõlmis Estlander Grupp OÜ-ga töövõtulepingu. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Töövõtja tegi tööd puudulikult. Avaldaja juhatus ei pidanud puudustega töid vastu võtma. Avaldaja kohustus oli anda töövõtjale täiendav tähtaeg tööde tegemiseks. Avaldaja eiras seda kohustust. Seega on avaldaja tasunud tegemata tööde eest.
5.15.Avaldaja väitis 2. juuli 2021. a seisukohas, et töövõtja Estlander Grupp OÜ valmistas aknad ette värvimiseks, kittis ja värvis need. Puudutatud isik on seisukohal, et 28. aprilli 2017. a Ehituskonsult Grupp OÜ koostatud ülevaatuse aktiga on tõendatud, et Estlander Grupp OÜ ei ole teostanud nõuetekohast akende kittimist.
5.16.Avaldaja nõude kujunemine on ebaselge. Avaldaja esitatud tõenditest ei tulene, kas akende restaureerimise kulu tuleneb põhikirja p-st 5.2 või mõnest muust põhikirja punktist või üldkoosoleku otsusest. Avaldaja esitas korteriühistu 15. veebruari 2016. a üldkoosoleku protokolli, mille p-s 4 oli vastu võetud otsus, et kõik aknad värvitakse ühte tooni vastavalt projektile (puit, plastik, metall) ja iga omanik maksab akendega seotud kulu ühistule. Sellest otsusest ei tulene, kuidas arvutatakse iga korteri kulu. Kulu suurus jäi samuti arutamata.
5.17.Avaldaja 29. juuni 2015. a juhatuse koosoleku protokolli p 2 kohaselt hakkab avaldaja võlgnevustega alates 1. juulist 2015 tegelema AA Juriidilised Teenused OÜ. Ülalmainitud 14 (28)
2-18-133675 juhatuse otsus on tühine, kuna sellise otsuse vastuvõtmine ei kuulu avaldaja juhatuse pädevusse ning on vastuolus põhikirja p-ga 6.11.
5.18.Lisaks puuduvad tõendid põhikirja p 6.17 täitmise kohta. Selle kohaselt tehakse konkreetsele ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus teatavaks liikmele endale või tema korteris elavale täisealisele isikule allkirja vastu. Kohtutoimikus puuduvad tõendid, et avaldaja oleks seda nõuet puudutatud isiku suhtes täitnud.
5.19.Puudutatud isik vaidleb vastu ka välja mõistetud menetluskuludele. Kuna tegemist on hagita asjaga, siis on puudutatud isikult menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, mille palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus jättis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud välja mõistmata ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub määrata oma menetluskulude rahaliseks suuruseks esimeses kohtuastmes 3069,52 eurot ja mõista see summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
7.1.Avaldaja väitel eksis kohus menetluskulude jaotamisel. Kohus jättis osa avaldaja menetluskuludest, s.o 21% avaldaja kanda, justkui oleks osa avaldaja nõudest jäänud rahuldamata. Ometigi rahuldas kohus 100% avaldaja nõuetest, mida praeguses asjas menetleti. Seega oleks kõik avaldaja menetluskulud tulnud jätta puudutatud isiku kanda.
7.1.1.Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude 1702,15 eurot. Avaldaja selgitas
25.jaanuari 2021. a menetlusdokumendis, et sellest nõudest 313,61 eurot on hoiatusmenetluse, vannitoa avariitööde, ummistuse likvideerimise ning gaasiboileri hoolduse/puhastustööde ja vingugaasianduri paigaldamise kulu. Avaldaja ei muutnud nõudesummat ega nõude õiguslikku alust, vaid nõudis menetluse algusest peale samade arvete tasumist, esitades vaid täiendavad põhjendused nõude kujunemise kohta. Kohus aga leidis 19. juuli 2021. a määruses TsMS § 376 lg-le 1 viidates, et avaldaja on muutnud nõude alust, ja ei andnud avalduse muutmiseks nõusolekut, vaid otsustas eraldada osa avaldaja nõudeid eraldi menetlusse. Põhimenetlusse jäi vaid akende värvimisega seonduv nõue. Selle nõude rahuldas kohus lõpplahendis täies ulatuses. Kohus ei saanud rahuldada avaldaja nõuet ülejäänud osas, sest need nõuded ei olnud enam menetluse esemeks.
7.1.2.Kui nõustuda maakohtuga, et avaldaja nõuded rahuldati 79% ulatuses, tähendaks see, et 21% ulatuses jäid avaldaja nõuded rahuldamata. Nii see ei olnud. Kohus ei võtnud praeguses menetluses seisukohta hoiatusmenetluse, vannitoa avariitööde, ummistuse likvideerimise ning gaasiboileri hoolduse/puhastustööde ja vingugaasianduri paigaldamise kulu hüvitamise nõuete osas. Määruse p-s 28 rõhutas kohus, et nimetatud nõuded ei ole praeguse vaidluse esemeks, avaldaja need nõuded lahendatakse tsiviilasja nt 2-21-11314 menetluses. Seega oleks kõik avaldaja menetluskulud tulnud jätta puudutatud isiku kanda.
7.2.Maakohus vähendas põhjendamatult avaldajale hüvitatavaid õigusabikulusid. Kõik avaldaja taotletud õigusabikulud on seotud kohtumenetlusega, praeguse kohtuasja raames kantud ning põhjendatud ja vajalikud, mistõttu need oleks tulnud kõik välja mõista.
7.2.1.Maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata avaldaja menetluskulud, mis on tingitud lepingulise esindaja vahetamisest. Esindaja vahetamine oli tingitud sellest, et avaldaja senine esindaja Paul Puustusmaa valiti 3. märtsil 2019 Riigikogu XIV koosseisu. Riigikogu liikme 15 (28)
2-18-133675 staatuse seaduse (RKLS) § 22 lg-st 2 tulenevalt ei tohi Riigikogu liige täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Selliseks ülesandeks on mh töö lepingulise esindajana kohtumenetluses, sest Riigikogu liige kui seadusandliku võimu kandja ei saa samaaegselt aktiivselt tegutseda kohtumenetlustes. Seda kinnitab ka RKLS § 27 sõnastus, mis mh keelab Riigikogu liikmel oma volituste ajal tegutseda advokaadina. Seetõttu esines esindaja vahetamiseks vältimatu objektiivne põhjus. Esindaja vahetusega kaasnevad paratamatult täiendavad menetluskulud, kuna uus esindaja peab ennast menetlusega kurssi viima. Samuti tähendab uue esindaja võtmine alati ka teatavat vaatenurga muutust ning reeglina ka vajadust esitada menetlusse täiendavad tõendeid ja seisukohti. See ei tähenda seisukohtade kordamist või seda, et uued seisukohad oleksid asjakohatud. Vastavalt oleks kohus pidanud lugema põhjendatuks kõik arvetel nr 20190001 ja 20190095 märgitud tegevused.
7.2.2.Maakohus ei ole esile toonud, et ükski õigusabi raames tehtud toimingutest oleks olnud ebavajalik või ülemäärase ajalise mahuga.
7.2.3.Avaldaja ei nõustu kohtuga, et arvetel nr 20200010, 20200159 ja 20210041 märgitud ajakulu nõupidamistele, sh telefoni teel, ei ole menetluskulu. Tegemist on elementaarse ning vältimatu osaga õigusteenuse osutamisest. Kohtu viide, et VÕS § 621 kohaselt peab lepinguline esindaja täitma käsundi, lähtudes oma erialastest teadmistest, on ebatäpne. Esindaja erialased teadmised ei ütle esindajale mitte midagi konkreetse menetluse asjaolude kohta. Selle info saab esindaja kliendilt viimasega suheldes. Selline suhtlus on VÕS § 621 lg 1 esimese lause kohaselt esindajale kohustuslik. Kliendi ning lepingulise esindaja kohtumistel ja telefonivestlustel saadakse kliendi käest menetluse tarbeks vajalikku informatsiooni, selgitatakse kliendile menetluse hetkeseisu ja õiguslikku positsiooni, lepitakse kokku edasised tegevused ja menetlustaktika. Samuti tegeletakse võimalike tõendite väljaselgitamisega. Seetõttu on (telefoni)nõupidamistele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Esindaja ja esindatava nõupidamistele kulunud õigusabikulude hüvitatavust tuleb hinnata iga juhtumi korral eraldi.
8.Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
9.Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 180 euro osas (resolutsiooni p 4) ja avaldaja maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isikult välja mõistmata 142,20 euro osas (resolutsiooni p-d 6 ja 8). Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks täiendavalt 180 euro võrra ja mõistab puudutatud isikult välja avaldaja maakohtus kantud menetluskulud täiendavalt 142,20 euro ulatuses. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud ja määrab kindlaks nende rahalise suuruse. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
16 (28)
2-18-133675
11.Esmalt märgib ringkonnakohus, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 esimese lause alusel tõendina vastu avaldaja 17. augusti 2021. a määruskaebusele lisatud väljatrüki Riigikogu veebilehelt, millega avaldaja soovib tõendada, et avaldaja endine lepinguline esindaja Paul Puustusmaa valiti 3. märtsil 2019 Riigikogu XIV koosseisu liikmeks. Sellel tõendil on asja lahendamisel tähtsust seoses avaldaja menetluskulude kindlaksmääramisega.
12.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Praegusel juhul on puudutatud isik vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus avalduse rahuldas, ja menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja on esitanud määruskaebuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud osas, milles maakohus avaldust ei rahuldanud, s.o 350,85 euro ja viivise osas. Samuti on maakohtu määrus jõustunud selle resolutsiooni p 10 osas, millega maakohus otsustas tagastada avaldajale enamtasutud riigilõivu 175 eurot ja kanda see avaldaja arvelduskontole.
13.Ringkonnakohus käsitleb esmalt puudutatud isiku määruskaebuse väiteid (I), seejärel avaldaja määruskaebuse väiteid (II) ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulud (III). I
14.Avaldaja nõuab praeguses menetluses puudutatud isikult majandamiskulude võla tasumist, mis tekkis suuremas osas ajavahemikul detsember 2016 kuni märts 2017 esitatud arvete osaliselt tasumata jätmisest, kuid suurenes kuni avalduse esitamiseni mais 2019 seoses sellega, et avaldaja arvestas maksetest, mis puudutatud isik tegi talle esitatud arvete tasumiseks, osa sissenõutavaks muutunud viivise katteks (VÕS § 88 lg 8). Seega tekkis osa põhinõudest enne
1.jaanuari 2018, mil jõustus KrtS, ning osa pärast seda kuupäeva. Järelikult tuleb kohaldada vastavalt kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) ja KÜS-i sätteid ning alates 1. jaanuarist 2018 jõustunud KrtS-i sätteid.
15.Kolleegium ei nõustu puudutatud isikuga, et maakohus käsitas teda ebaõigesti avaldaja liikmena.
15.1.Korteriühistu liikmelisust reguleeris kuni 31. detsembrini 2017 KÜS § 5 lg 1, mille esimese lause järgi on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (vt ka Riigikohtu 16. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 12). Seega on puudutatud isik, kellele kuulub (ühisomanikuna) Tehnika tn 16 majas korter nr 7, KÜS-i alusel ühtlasi selle elamu majandamiseks loodud korteriühistu liige. Ka kehtiva KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
15.2.Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik sai korteri nr 7 ühisomanikuks pärimise teel pärast JK surma 7. detsembril 2017. Puudutatud isik kanti korteri nr 7 ühisomanikuna kinnistusregistrisse 30. juulil 2018 (dtl 32). Sel ajal kehtinud KÜS § 5 lg 3 kohaselt loetakse pärandi vastu võtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva. Ekslik on puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja liikmeks astumine eeldanuks mingi lisakokkuleppe sõlmimist. Tulenevalt KÜS §-st 5 ei pea korteriühistusse astumiseks tegema tahteavaldust (vt KÜS § 5 lg-d 2 ja 3, eespool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1149-10, p 12). Seega leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik on seadusest tulenevalt alates
7.detsembrist 2017 korteriühistu liige.
17 (28)
2-18-133675
16.Samuti leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikul tuleb korteriomandi uue omanikuna täita korteriühistu ees kõik korteriomandiga kaasnevad kohustused, sh need kohustused, mis olid tekkinud ajal, mil korter nr 7 kuulus puudutatud isiku õiguseelnejale. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. KÜS § 7 lg 3 nägi ette, et korteriomandi pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest, ning KÜS § 51 kohaselt läksid pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused korteriomandi omandajale üle korteriomandi ülemineku hetkest. Maakohus leidis põhjendatult, et ka korteriühistu põhikirja p-st 2.2 ei tulene, et eelmise korteriomaniku ühistu liikmesusest tulenevate kohustuste üleminekuks uuele korteriomanikule peaks uus korteriomanik sõlmima sellekohase kokkuleppe korteriühistuga.
17.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja ei saa esitada nõuet vaid tema vastu, kuna korteriomandil on veel ühisomanikke. Vaidlus puudub selles, et korter nr 7 on puudutatud isiku, AK ja VK ühisomandis. Maakohus leidis õigesti, et korteriomandist tulenevad kohustused, sh majandamiskulude tasumise kohustus, on korteriomanike solidaarkohustused VÕS § 65 lg 2 järgi (vt ka kehtiva KrtS § 15 lg 2), mida korteriühistu võib VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kõigilt korteriomandi ühistelt omanikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võis korteriühistu esitada nõude üksnes puudutatud isiku vastu ning ei pidanud esitama seda kõigi ühisomandike vastu ühiselt. Kui puudutatud isik täidab korteriühistu ees kohustuse, läheb talle VÕS § 69 lg 2 järgi üle korteriühistu nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
18.Ekslik on puudutatud isiku seisukoht, et avaldajal ei olnud korteriühistuna õigust tema vastu nõuet esitada, vaid seda saanuks teha korteriomanikud. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 2 lg 1 kohaselt oli korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Alates 1. jaanuarist 2018 jõustunud KrtS § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Seega oli korteriühistul mõlema seaduse kehtivuse ajal õigus pöörduda korteriomaniku vastu elamu majandamiskulude sissenõudmiseks kohtusse, esindades seeläbi korteriühistu liikmete ühiseid huve. Maakohus märkis põhjendatult, et korteriühistu õigus sellise nõude esitamiseks ei sõltu sellekohase korteriomanike üldkoosoleku otsuse olemasolust.
19.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku väide, et avaldaja lepingulisel esindajal ei ole esindusõigust, kuna selle kohta pole korteriühistu juhatuse kollegiaalset otsust. Puudutatud isik viitab korteriühistu põhikirja p-le 6.19, mille kohaselt juhatuse liikmed esindavad ühistut varalistes tehingutes ainult juhatuse otsuse alusel. Praegusel juhul ei ole tegemist varalise tehinguga. Viidatud põhikirja punktist ei tulene, et korteriühistu nimel kohtule avalduse esitamiseks ja selleks korteriühistu esindaja määramiseks oleks vaja juhatuse otsust.
20.Samuti ei olnud praegusesse menetlusse vaja kaasata puudutatud isikutena teisi korteriomanikke. Teiste korteriomanike huve praeguses menetluses esindab korteriühistu. Puudutatud isiku viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna see asi puudutas kaasomandi kasutuskorra (korteriomanike parkimiskohtade) kindlaksmääramist, milleks tuli Riigikohtu arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Praegusel juhul on tegemist korteriühistu rahalise nõudega ühe korteriomaniku vastu, mille lahendamine ei puuduta teisi korteriomanikke vahetult, vaid üksnes korteriühistu liikmesuse kaudu. 18 (28)
2-18-133675
21.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevuse tasumist ja viivist. Asjas ei ole vaidlust selles, et puudutatud isiku võlgnevus tekkis seoses sellega, et korteri nr 7 eest ajavahemikul detsember 2016 kuni märts 2017 esitatud arved nr 1612-16078 (dtl 42), nr 170116078 (dtl 43), nr 1703-16078 (dtl 44) ja nr 1703-16078 (dtl 45) tasuti osaliselt, nii et iga arve puhul jäi tasumata 250 eurot arvel viidatud akende lisatööde eest, s.o kokku 1000 eurot. Arvete esitamisel tugines avaldaja oma liikmete 15. veebruari 2016. a üldkoosoleku otsusele, millega otsustati „remontida maja mansardosaga koos ka maja fassaad. Akende vahetamise kulu lasub igal korteriomanikul endal. Aknad värvitakse kõik ühte tooni vastavalt projektile (puit, plastik, metall) ja iga omanik maksab oma akendega seotud kulu ühistule“ (dtl 122). Avaldaja väitel seisnesid lisatööd puudutatud isiku aknaraamide kittimises, kuna raamides olevad praod tuli täita selleks, et neid saaks värvida. Puudutatud isik on tasunud akende värvimise eest (217,63 eurot), kuid on keeldunud tasumast akendega seotud lisatööde eest.
22.Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldajal on 15. veebruari 2016. a üldkoosoleku otsuse alusel õigus nõuda puudutatud isikult korteri nr 7 akende osas tehtud tööde eest tasumist.
22.1.Kolleegium märgib, et vaidlust ei ole selles, et 15. veebruari 2016. a üldkoosoleku otsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Puudutatud isik ei ole ka praeguses menetluses seda otsust vaidlustanud ega toonud esile asjaolusid, mis võiks mõjutada otsuse kehtivust. Ka ringkonnakohus ei täheldanud 15. veebruari 2016. a otsuse puhul tühisuse aluseid.
22.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et akende värvimisega seotud kulud on majandamiskulud KÜS § 151 mõttes, mille kohaselt on majandamiskulud mh korteriühistu vajalikud kulud elamu hoolduseks ja remondiks. Samuti selgitas maakohus õigesti, et korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21). Seega on puudutatud isik korteriühistu liikmena kohustatud täitma korteriühistu liikmete 15. veebruari 2016. a üldkoosoleku otsust.
22.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja on tõendanud, et korteri nr 7 aknad värviti ja nende värvimiseks tehti lisatöid. Avaldaja on toonud esile, et puudutatud isiku aknad olid halvas seisukorras, mistõttu oli vaja need värvimiseks ette valmistada, mh kittida, ja 3–4 korda värvida (dtl-d 131, 236). Maakohus tuvastas mh 28. septembri 2016. a ehituskoosoleku protokolli nr 13 (dtl-d 130–131), Estlander Grupp OÜ selgituse (dtl 236) ja avaldaja 23. detsembri 2016. a selgituse (dtl 183) põhjal, et korteri nr 7 aknaid oli värvimiseks vaja väljastpoolt taastada, kuna need olid pehkinud. Ka Puidutohter OÜ 2018. a-l koostatud korteri nr 7 akende restaureerimise tegevuskava (dtl-d 302–306) kinnitas maakohtu hinnangul seda, et väljastpoolt oli aknaraame kititud, kuid need vajasid tervikuna restaureerimist (vt maakohtu määruse p-d 19.1–19.4).
22.4.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et eeltööd selleks, et aknaid üldse saaks värvida, mh akende kittimine, on akende värvimiseks vajalikud tööd. Korteriomanike üldkoosoleku 15. veebruari 2016. a otsust tuleb mõistliku korteriomaniku seisukohast mõista selliselt, et nimetatud otsusega otsustati maja aknad värvida, tehes ka selleks vajalikud eel- ja lisatööd, ning iga korteriomanik pidi maksma oma akendega seotud kulu ühistule. Puudutatud isik ei ole praeguses menetluses ka väitnud, et üldkoosoleku otsus tehtavate tööde kohta ei hõlmanud vajadusel akende taastamist ulatuses, mis oli vajalik nende värvimiseks. Seejuures pidid korteriomanikud mõistma, et sõltuvalt konkreetsete akende seisukorrast võisid 19 (28)
2-18-133675 värvimisega kaasnevad kulud eri akende puhul erineda, kuna need sõltuvad nii värvimiseks vajalikest eel- või lisatöödest kui ka akende värvivajadusest (s.o mitu kihti värvi on vaja kanda). Seetõttu ei ole asjakohane ka puudutatud isiku väide, et 15. veebruari 2016. a üldkoosoleku otsusest ei nähtu iga korteri kulu. Otsusest tuleneb selle kulu arvutamise põhimõte, s.o iga korteri omanik(ud) pidi maksma oma korteri akende värvimisega seotud kulud. Estlander Grupp OÜ kinnitusest nähtub, et korteri nr 7 akende taastamisega seotud lisakulu oli 1000 eurot, millele lisandus käibemaks (dtl 236).
22.5.Puudutatud isik ei väida, et korteri nr 7 aknaid poleks värvitud või et selleks poleks tehtud lisatöid, mille hüvitamist temalt nõutakse. Samuti ei vaidlusta puudutatud isik määruskaebuses lisatööde maksumust. Puudutatud isiku peamine vastuväide lisatööde eest tasumisele on see, et kuna aknaid ei ole renoveeritud või restaureeritud (s.o „hageja pole veenduvalt tõendanud, et korteris nr 7 teostatud remonditööde näol on tegemist restauratsiooniga“ (vt dtl-d 219, 391)), nõutakse temalt raha teenuse eest, mida pole osutatud. Seejuures tugineb puudutatud isik õigekeelsussõnaraamatus ja muinsuskaitseseaduses toodud restaureerimise definitsioonidele ning leiab, et akendel tehtud tööde näol ei olnud tegemist restaureerimisega. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga, et 15. veebruari 2016. a üldkoosoleku otsusega ei olnud otsustatud akende restaureerimist. Seega ei olnud avaldajal kohustust korteri nr 7 aknad renoveerida või neid restaureerida. Avaldaja ka ei nõua puudutatud isikult tasu akende restaureerimise eest. See, et puudutatud isikule esitatud arvetel oli teenuse nimetusena märgitud „Lisatööd akende restaureerim.“ (vt dtl-d 42–45), on ebatäpne tähistus, kuid ei muuda asjaolu, et tasu nõutakse akende taastamiseks tehtud lisatööde eest, mis olid seotud korteri nr 7 akende värvimisega. Estlander Grupp OÜ poolt korteriühistule esitatud arvel on kõnealuste tööde kirjeldus „pehkinud akende taastamine“ (dtl 211). Puudutatud isikule esitatud arvete sisu oli avaldaja selgitanud puudutatud isikule mh 23. detsembril 2016 saadetud e-kirjas, kus avaldaja juhatuse liige selgitas, et puudutatud isiku aknad olid väga kehvas seisus ja neid tuli eelnevalt kittida, et neid üldse värvida saaks (dtl 183). Ka 15. detsembril 2016 oli korteriühistu esindaja saatnud mh puudutatud isikule selgituse, et korteriga nr 7 kaasnevate lisatööde kulu 1000 eurot tulenes sellest, et aknad olid kehvas seisus ja neid oli vaja kittida ning auke täita ja ühtlustada, et neid saaks üldse värvida. Samuti selgitas korteriühistu esindaja tööde maksumuse kujunemist (vt dtl 208).
22.6.Puudutatud isik on viidanud puudustele tehtud töödes, tuues Ehituskonsult Grupp OÜ 28. aprilli 2017. a ülevaatuse aktile (dtl-d 226–230) tuginedes välja, et aluspinda polnud ette valmistatud. Selles osas märgib kolleegium esmalt, et puudutatud isik ei ole toonud välja konkreetseid puudusi Estlander Grupp OÜ tehtud töödes, mh täpsustanud, milles seisneb aluspinna ette valmistamata jätmine ja miks see on käsitatav puudusena töös. Lisaks aga nõustub kolleegium maakohtuga, et puudutatud isik ei vabaneks tema korteriomandi akende värvimise kulude korteriühistule hüvitamise kohustusest ka siis, et Estlander Grupp OÜ tehtud töödes võis olla puudusi. Kui töövõtja tegi tööd puudustega, saanuks sellest tulenevaid nõudeid esitada teenuse tellija ehk korteriühistu (vt maakohtu määruse p 21). Puudutatud isiku hinnang töö kvaliteedile ei vabasta teda kui korteriühistu liiget kohustusest osaleda korteriühistu kulude kandmisel ja täita korteriühistu üldkoosoleku otsuseid.
22.7.Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isiku seisukoht, et ta ei pea tehtud tööde eest tasuma enne, kui avaldaja on tõendanud, et tööd olid kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga. See seisukoht ei põhine seadusel ega 15. veebruari 2016. a üldkoosoleku otsusel, samuti pole puudutatud isik viidanud ühelegi kokkuleppele korteriühistu ja korteriomanike vahel, millest võiks tuleneda tööde eest tasumise sõltuvus Muinsuskaitseameti kooskõlastusest (vt ka maakohtu otsuse p 20). 20 (28)
2-18-133675
22.8.Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et puudutatud isikul tuleb korteri nr 7 akendega seoses tehtud tööde eest korteriühistule tasuda vastavalt korteriühistu esitatud arvetele.
23.Viivise määra osas viitas puudutatud isik korteriühistu põhikirja p-dele 3.2/9 ja 5.3, mille kohaselt tuleb ühistu liikmel maksta erinevate maksete tasumisega viivitamisel ühistule viivist juhatuse kehtestatud määras. Samas ei ole puudutatud isik välja toonud, et korteriühistu juhatus oleks teinud otsuse, millega oleks nähtud ette seaduses sätestatud viivisemäärast erinev viivisemäär. Avaldaja selgitas 11. jaanuari 2021. a seisukohas, et arvestas puudutatud isiku võlgnevuselt viivist seaduses sätestatud määras, s.o KÜS § 7 lg 4 järgi kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas ning alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 42 lg 1 järgi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik ei ole väitnud ega põhistanud, et avaldaja oleks arvestanud viivist seadusega lubatust kõrgemas määras.
24.Puudutatud isiku väide, et avaldaja nõude kujunemine ja arvestus on ebaselge, on üldsõnaline ja põhistamata. Maakohus esitas vaidlustatud määruse p-s 29 avaldaja esile toodu põhjal tabeli kujul puudutatud isiku võlgnevuse ja viivise arvestuse. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses väitnud, et miski selles arvestuses, s.o nii põhivõla kui ka viivise osas oleks ebaõige. Seega lähtub kolleegium maakohtu esitatud võlaarvestusest. Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et avaldaja esitatud avaldus ei vasta nõuetele, kuna selles pole selgelt väljendatud nõuet ja kuna selle aluseks olevad asjaolud pole nõudega seostatavad. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud piisavalt selged.
25.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Kohtu erapoolikust ei saa järeldada sellest, et maakohus lahendas vaidluse (osaliselt) puudutatud isiku kahjuks. Maakohus on aktiivselt ja asjakohaselt menetlust juhtinud, mh selgitanud korduvalt menetlusosalistele tõendamiskoormust ja asjaolude tõendamise kohustust. Puudutatud isik ka ei väida, et tal oleksid kohtu tegevuse(tuse) tõttu jäänud mingid olulised asjaolud või tõendid maakohtus esitamata. Maakohtule ei ole alust heita ette ka põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus on vaidlustatud määruses asjas tähtsust omavaid tõendeid hinnanud ja puudutatud isiku väiteid arvestanud. II
26.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus eksis menetluskulude jaotamisel, jättes menetluskulud 21% ulatuses avaldaja kanda.
26.1.Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 3. mai 2019. a menetlusdokumendis nõude puudutatud isikult 1702,15 euro ja viivise (sissenõutavaks muutunud viivis 3,38 eurot ja edasiulatuv viivis) väljamõistmiseks. Maakohus võttis selle avalduse 20. mail 2019 menetlusse. Vaidlustatud määrusega mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1351,30 eurot ja viivise (avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2,53 eurot ja edasiulatuv viivis), mis moodustab u 79% avaldaja nõudest. Seejuures märkis maakohus vaidlustatud määruse p-s 29, et avaldus jääb 350,85 euro ulatuses rahuldamata, kuna avaldaja ei toonud praeguses asjas esile asjaolusid, mille alusel ta puudutatud isikult selle tasumist nõuab. Eelnevat arvestades jättis maakohus asja lahendamise tulemust arvestades TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi põhjendatult menetluskuludest 79% puudutatud isiku kanda ja 21% avaldaja kanda.
21 (28)
2-18-133675
26.2.Avaldaja tugineb menetluskulude jaotuse vaidlustamisel sellele, justkui oleks tema nõue osaliselt eraldatud teise menetlusse ning siinsesse menetlusse jäänud nõue oleks rahuldatud täies ulatuses. Ringkonnakohus selle käsitusega ei nõustu.
26.2.1.Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks oma nõuet praeguses menetluses vähendanud. Avaldaja esitas 25. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis uusi asjaolusid oma praeguses menetluses esitatud nõude põhistamiseks, kuid maakohus ei andnud nõusolekut avalduse muutmiseks (vt dtl 437). Seega menetles kohus praeguses asjas endiselt avaldaja nõuet 1702,15 euro ja viivise saamiseks, kuid menetluses õigel ajal esitatud ja vaidlustatud lahendi tegemisel aluseks võetavatel asjaoludel oli avaldaja põhinõue põhjendatud vaid 1351,30 euro ulatuses, s.o osaliselt.
26.2.2.Eelnevat ei mõjuta asjaolu, et maakohus nägi võimalust eraldada avaldaja 25. jaanuaril 2021 esitatud avaldus puudutatud isikult hoiatusmenetluse, vannitoa avariitööde, ummistuse likvideerimise ning gaasibroileri hoolduse/puhastustööde või vingugaasi paigaldamise kulu väljamõistmiseks iseseisvasse menetlusse (vt maakohtu 19. juuli 2021. a määrus). Seda tehes lähtus maakohus avaldaja 2. juuli 2021. a menetlusdokumendis avaldatust, et ta soovib, et kohus käsitaks tema 25. jaanuari 2021. a menetlusdokumenti eraldi avaldusena (dtl 447). Seega ei eraldanud maakohus iseseisvasse menetlusse mitte osa praeguses menetluses lahendatavast avaldusest, vaid avaldaja 25. jaanuaril 2021 esitatud eraldi avalduse.
27.Kolleegium ei nõustu puudutatud isikuga, et kuna tegemist on hagita asjaga, on temalt menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane. Tegemist on mitme menetlusosalisega hagita asjaga, mida iseloomustab vaidlus menetlusosaliste vahel. Sel juhul on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle menetlusosalise kanda, kes vaidluse kaotab, ning avalduse osalise rahuldamise puhul saab lähtuda menetluskulude jaotamisel mh avalduse rahuldamise ulatusest. Praegusel juhul ei esine ka mingeid erandlikke asjaolusid, mis välistaks avaldaja menetluskulude mingis osas puudutatud isiku kanda jätmise.
28.Järgmisena hindab kolleegium avaldaja määruskaebust osas, milles avaldaja heidab maakohtule ette diskretsioonipiiride ületamist tema menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel.
28.1.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
28.2.Kolleegium nõustub avaldajaga, et praegusel juhul oli avaldajal objektiivne põhjus menetluse kestel esindaja vahetamiseks, mistõttu on põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitatavad mõlema lepingulise esindaja kulud.
28.2.1.Avaldajat esindas maksekäsu kiirmenetluses ja esialgu ka sellele järgnenud hagimenetluses lepingulise esindajana Paul Puustusmaa. Alates 14. maist 2019 esindas avaldajat vandeadvokaat Tambet Laasik, kes on esindanud avaldajat ka praeguses määruskaebemenetluses. Maakohus on õigesti selgitanud, et üldjuhul hüvitatakse mitmele 22 (28)
2-18-133675 lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Samas leiab ringkonnakohus, et avaldaja on TsMS § 662 lg-s 3 sätestatud õigust kasutades põhistanud ja tõendanud lepingulise esindaja vahetamise vajadust.
28.2.2.Avaldaja tõi määruskaebuses esile, et tema lepingulise esindaja vahetumine oli tingitud sellest, et avaldaja senine lepinguline esindaja P. Puustusmaa valiti 3. märtsil 2019 Riigikogu XIV koosseisu liikmeks. RKLS § 22 lg 1 kohaselt on Riigikogu liikme põhitöökoht Riigikogu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi Riigikogu liige oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. RKLS § 27 kohaselt ei või Riigikogu liige oma volituste ajal tegutseda advokaadina. Kuigi P. Puustusmaa ei olnud advokaat, vaid muu lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul RKLS § 22 lg-st 2, et Riigikogu liikme mandaadiga on ühitamatu ka tegutsemine tasu eest mitteadvokaadist lepingulise esindajana. Avaldaja senise lepingulise esindaja P. Puustusmaa Riigikogu liikmeks valimine oli avaldajast sõltumatu asjaolu. Tegemist oli asjaoluga, mis objektiivselt takistas avaldajal sama lepingulise esindajaga jätkamist.
29.Siiski ei nõustu ringkonnakohus avaldaja väitega, et lepingulise esindaja vahetumisest tingituna tuleb lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kõik arvel nr 20190001 märgitud toimingud.
29.1.Viidatud arve kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal Tambet Laasikul materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni analüüsiks ja telefonikõnedeks kliendiga 30 minutit, hagi tervikteksti esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks 15 minutit ja hagi koostamiseks 2 tundi.
29.2.Hüvitatavad on kulud alates esimese menetlusdokumendi koostamisest. Avaldaja lepinguline esindaja Tambet Laasik palus ligipääsu praeguse tsiviilasja materjalidele 14. mail 2019. Taotlus avalduse tervikteksti esitamise tähtaja pikendamiseks esitati maakohtule 18. aprillil 2019 ning avalduse terviktekst 3. mail 2019. Nii 18. aprilli 2019. a tähtaja pikendamise taotluse kui ka 3. mai 2019. a avalduse tervikteksti esitas kohtule avaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige KJ. Seega ei saa nende dokumentide koostamise ajakulu käsitada menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kuluna. Esimene menetlusdokument, mille koostajaks saab pidada avaldaja lepingulist esindajat Tambet Laasikut, on 14. mail 2019 kohtule esitatud 3. mai 2019. a avalduse tervikteksti lisad. Seega leidis maakohus kokkuvõttes õigesti, et arvel nr 20190001 märgitud ajakulu avalduse tervikteksti esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks 15 minutit ja avalduse koostamiseks 2 tundi ei ole põhjendatud.
29.3.Siiski leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et kuna avaldaja lepingulise esindaja vahetus oli põhjendatud, tuleb vajalikuks ja põhjendatuks lugeda arvel nr 20190001 märgitud materjalidega tutvumist, õigusliku positsiooni analüüsi ja telefonikõne kliendiga 30 minutit. Selleks, et kliendi huve esindada ja kaitsta, tuleb esindajal asja materjalidega tutvuda ja kliendiga suhelda, mh õigusliku positsiooni kujundamiseks. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta ja lugeda avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatuks täiendava 72 euro (0,5×144) võrra (koos käibemaksuga).
30.Avaldaja määruskaebus on põhjendatud ka osas, milles maakohus ei pidanud põhjendatuks arvel nr 20190095 märgitud 14. mai 2019. a toimingut, s.o avalduse lisade komplekteerimine ja nende kohtule esitamine 10 minutit. Maakohus leidis, et samad toimingud tegi ka avaldaja esimene esindaja. Asja materjalidest aga ei nähtu, et avaldaja esimene lepinguline esindaja P. Puustusmaa oleks maakohtule juba varem esitanud kõik lisad, mille esitas 14. mail 2019 23 (28)
2-18-133675 kohtule avaldaja praegune lepinguline esindaja T. Laasik. Ka selles osas tuleb maakohtu määrust muuta ja lugeda avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatuks täiendava 24 euro (0,17×144) võrra (koos käibemaksuga).
31.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus ületas diskretsioonipiire, lugedes põhjendamatuks arvel nr 20190095 märgitud 22. juuli 2019. a toimingu, s.o vastuse koostamine kliendi 17. juuli 2019. a e-kirjale. Maakohus märkis õigustatult, et selle toimingu põhjendatus ja vajalikkus ei ole asja materjalide põhjal kontrollitav. Avaldaja ei ole ka määruskaebuses esitanud ühtki väidet selle järelduse ümberlükkamiseks.
32.Avaldaja määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et arvetel nr 20200010, nr 20200159 ja nr 20210041 märgitud kliendiga suhtlemise ajakulu oli ebavajalik.
32.1.Maakohus luges arvel nr 20200010 märgitud 7. jaanuari 2020. a taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni, mis tähendab, et kohus luges esindatavaga telefonikõne kestuseks 10 minutit, mille kohus luges põhjendamatuks menetlustoiminguks. Maakohus luges arvel nr 20200159 märgitud 15. aprilli 2020. a telefonikonverentsi ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks 30 minutit, mis tähendab, et kohus luges esindatavaga telefonikõne kestuseks 15 minutit, mille kohus luges põhjendamatuks menetlustoiminguks. Kohus luges arvel nr 20210041 märgitud 11. jaanuari 2021. a telefoninõupidamise kliendiga 10 minutit põhjendamatuks. Sisuliselt leidis kohus kõigil nimetatud juhtudel, et asja materjalidest ei nähtunud, et selline esindaja ja esindatava suhtlus oleks olnud menetluse seisukohast vajalik.
32.2.Avaldaja osundab põhjendatult, et kohtupraktikast ei tulene, et teiselt menetlusosaliselt ei saa menetluskuluna välja mõista menetlusosalise ja tema lepingulise esindaja suhtlusega seotud kulu. Kolleegium leiab, et teatud suhtlus lepingulise esindaja ja esindatava vahel on menetluse käigus vajalik, mh et kooskõlastada menetluslik strateegia, selgitada välja olulisi asjaolusid ja tõendeid ning hoida esindatavat menetluse käiguga kursis. Ka menetluse käigus võib esindajal olla vaja esindatavaga konsulteerida, et otsustada menetluses tehtavate edasiste sammude üle. Kliendiga suhtlemise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaoludel, arvestades mh menetluslikku olukorda, milles suhtlus on toimunud.
32.3.Arvestades avaldaja ja tema lepingulise esindaja kõnede kestust, s.o 7. jaanuaril 2020 10 minutit, 15. aprilli 2020 15 minutit ning 11. jaanuaril 2021 10 minutit, kokku 35 minutit maakohtu menetluse käigus ligikaudu aastase perioodi jooksul, ei saa seda kolleegiumi hinnangul pidada ülemääraseks. Seega tuleb maakohtu määrust selles osas muuta ja lugeda avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks täiendava 35 minuti ulatuses ja esindajakulu 84 euro (0,583×144) võrra (koos käibemaksuga).
33.Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ning kohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav.
34.Eelnevat arvestades tuleb avaldaja maakohtus kantud menetluskulud lugeda lisaks maakohtu poolt põhjendatuks peetule täiendavalt põhjendatuks 180 euro (72+24+84) võrra, s.o kokku 2126,52 euro (1946,52+180) ulatuses (koos käibemaksuga).
35.Vastavalt maakohtu menetluskulude jaotusele tuleb suurendada puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud maakohtus kantud menetluskulude suurust 142,20 euro (79% 180-st) võrra. 24 (28)
2-18-133675 III
36.Arvestades et puudutatud isiku määruskaebus jäi rahuldamata, avaldaja määruskaebus jäi menetluskulude jaotuse osas rahuldamata ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi: 1) osas, milles need tekkisid puudutatud isiku määruskaebuse lahendamisega, puudutatud isiku kanda; 2) osas, milles need tekkisid avaldaja määruskaebuse lahendamisega osas, milles avaldaja vaidlustas maakohtu menetluskulude jaotust, avaldaja kanda; ning 3) osas, milles need tekkisid seoses avaldaja poolt maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega, menetlusosaliste endi kanda.
37.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks menetlusosaliste määruskaebemenetluses kantud hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
38.Avaldaja esitas määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja 15. septembril 2021. Selle kohaselt on avaldaja kandnud määruskaebemenetluses kulusid kokku 830 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 20210385 kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi järgmiselt: -
2.augustil 2021 partner Tambet Laasik maakohtu 23. juuli 2021. a määrusega tutvumiseks – 10 min;
3.augustil 2021 Tambet Laasik telefonikõneks kliendiga – 10 min; 9., 10. ja 17. augustil 2021 Tambet Laasik määruskaebuse koostamiseks – kokku 2 t 20 min.
Lisaks on 17. augustil 2021 tasutud riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 20210438 kohaselt on Tambet Laasik osutanud avaldajale õigusabi järgmiselt: -
6.septembril 2021 vastuse koostamine puudutatud isiku määruskaebusele – 2 t;
14.septembril 2021 menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine ja maakohtule esitamine – 15 min.
Arvetelt nähtuvalt on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
9.mail 2023 taotles avaldaja täiendavalt 20 min õigusabikulude hüvitamist seoses vastuväidete esitamisega puudutatud isiku menetluskulude nimekirjadele.
39.Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskuludele 4. mail 2023 vastuväiteid. Puudutatud isik tõi välja, et toimikus puuduvad vandeadvokaat H. Jürimäe allkirjastatud menetlusdokumendid, mistõttu sellekohane kulu ei ole põhjendatud. E-toimik ei kinnita telefonikõne toimumist, mistõttu ka see kulu ei ole põhjendatud. Määruskaebuse koostamise ajakulu kokku 2 t 20 min on ülepaisutatud. E-toimikust ei nähtu vastust puudutatud isiku määruskaebusele, mistõttu see kulu ei ole põhjendatud.
25 (28)
2-18-133675
40.Lähtudes avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatusest ja vajalikkusest (TsMS § 175 lg 1) ning määruskaebemenetluse kulude jaotusest, on avaldaja taotletud menetluskulud hüvitatavad osaliselt.
40.1.Kolleegium märgib, et vandeadvokaat H. Jürimäe poolt 22. juulil 2021 koostatud seisukoht esitati maakohtu menetluses enne vaidlustatud määruse tegemist. Seega ei ole tegemist määruskaebemenetluses kantud kuluga. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus selle kuluga ka arvestanud ja selle täies ulatuses põhjendatuks lugenud (vt maakohtu määruse p 48).
40.2.Ülejäänud arvel nr 20210385 märgitud kulud on kolleegiumi hinnangul põhjendatud, kuid kuna määruskaebuse koostamise kulud jäävad vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja enda kanda, on hüvitatavad üksnes maakohtu määrusega tutvumisele ja kliendiga telefonikõnele kulunud aeg kokku 20 min. Maakohtu määrusega oleks avaldajal olnud vaja tutvuda ja kliendiga selle teemal vestelda ka juhul, kui ta poleks ise määruskaebust esitanud, vaid menetlus oleks jätkunud üksnes puudutatud isiku esitatud määruskaebuse alusel.
40.3.Arvelt nr 20210438 nähtuv ajakulu 2 t puudutatud isiku määruskaebusele vastamiseks on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ning see kulu tuleb puudutatud isikul vastavalt menetluskulude jaotusele avaldajale hüvitada. Ekslik on puudutatud isiku märkus, et avaldaja
6.septembri 2021. a vastust e-toimikust ei nähtu. See dokument on tehtud puudutatud isiku lepingulisele esindajale nähtavaks 7. septembril 2021. Kuna avaldaja 14. septembril 2021 esitatud menetluskulude nimekiri sisaldab ka avaldaja enda määruskaebusega seotud kulusid, loeb kohus selle toimingu puhul hüvitatavaks 10 min.
40.4.Avaldaja 9. mail 2023 esitatud vastuväidete puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 10 min. See dokument sisaldab vastuväiteid kõigile puudutatud isikul määruskaebemenetluses tekkinud kuludele. Samas oli ringkonnakohus andnud avaldajale tähtaja 10. maini 2023 vastuväidete esitamiseks puudutatud isiku täiendavatele, s.o pärast 18. augustit 2021 tekkinud menetluskuludele. Enne seda kuupäeva tekkinud menetluskuludele oli avaldaja saanud esitada vastuväiteid 4. maini 2023 ning teatas oma 3. mai 2023. a e-kirjas, et jätab menetluskulude suuruse kohtu otsustada. Seega on põhjendatud pool avaldaja 9. mai 2023. a menetlusdokumendi koostamise ajakulust.
40.5.Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on vaidluse sisu arvestades põhjendatud ja jääb vandeadvokaadi puhul tavaliselt mõistlikuks peetava tasumäära piiresse.
40.6.Kuna avaldaja määruskaebus jääb menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas rahuldamata ja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega kaasnevaid kulusid ei hüvitata, ei ole avaldaja tasutud riigilõiv praegusel juhul hüvitatav kulu.
40.7.Eelnevat arvestades on avaldaja hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses kulud õigusabile 2 t 40 min (20 min + 2 t + 10 min + 10 min) ulatuses, mis on koos käibemaksuga 384 eurot (2,67×120×1,2). Avaldaja kinnitas kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
41.Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirjad 18. augustil 2021 ja 5. mail 2023. Nende kohaselt on puudutatud isik kandnud määruskaebemenetluses kulusid kokku 575 eurot (koos käibemaksuga). 26 (28)
2-18-133675 Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikule osutatud õigusabi järgmiselt: -
määruskaebuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 3 t;
5.septembri 2021. a seisukoha ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 2 t; menetluskulude ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 15 min.
Puudutatud isikule on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Lisaks on puudutatud isik kandnud kulu riigilõivule 50 eurot.
42.Avaldaja esitas puudutatud isiku menetluskuludele 9. mail 2023 vastuväiteid. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku menetlustoimingud kohati ülemäära suure ajakuluga või põhjendamatud. Põhjendatud ei ole 5. septembri 2021. a seisukoha koostamisele kulunud 2 t, kuna puudutatud isik on oma vastuses u 1,5 lk tsiteerinud avaldaja määruskaebust ning korranud samu Riigikohtu lahendeid ja argumente nagu oma 9. augusti 2021. a määruskaebuses. Avaldaja palub kohtul puudutatud isiku menetluskulusid omal äranägemisel vähendada.
43.Lähtudes puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatusest ja vajalikkusest (TsMS § 175 lg 1) ning määruskaebemenetluse kulude jaotusest, on puudutatud isiku taotletud menetluskulud hüvitatavad osaliselt.
43.1.Kuna puudutatud isiku määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad puudutatud isiku enda kanda, ei ole selle ettevalmistamise ja kohtule esitamise ajakulu hüvitatav.
43.2.Puudutatud isiku 5. septembri 2021. a seisukoha ettevalmistamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakulu on kolleegiumi hinnangul selle menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades 1 t. Dokument sisaldab olulises osas tsitaate avaldaja määruskaebusest, maakohtu istungi protokollist ja Riigikohtu seisukohtadest, kusjuures suur osa viidetest Riigikohtu seisukohtadele on avaldaja määruskaebuse sisu arvestades asjakohatud. Samuti puudutab osa puudutatud isiku menetlusdokumendist maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist, millega seotud kulud ei ole hüvitatavad.
43.3.Kuna puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekiri sisaldab ka puudutatud isiku enda määruskaebusega seotud kulusid, loeb kohus selle koostamise hüvitatavaks ajakuluks 10 min.
43.4.Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on vaidluse sisu arvestades põhjendatud.
43.5.Kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata, ei ole puudutatud isiku tasutud riigilõiv praegusel juhul hüvitatav kulu.
43.6.Eelnevat arvestades on puudutatud isiku hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses kulud õigusabile 1 t 10 min (1 t + 10 min) ulatuses, mis on 117 eurot (1,17×100).
44.Hüvitatavad menetluskulud tuleb menetlusosalistelt teineteise kasuks välja mõista. Ringkonnakohus tasaarvestab avaldaja ja puudutatud isiku vastastikused nõuded määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks. Tasaarvestuse järgselt tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale määruskaebemenetluses kantud kulud 267 eurot (384-117). Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise hüvitatavatelt 27 (28)
2-18-133675 menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
45.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
28 (28)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.