NP Teenindus OÜ hagi ILOS OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.03.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
NP Teenindus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6532,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja NP Teenindus OÜ (registrikood 12102024), lepingulised esindajad Ljudmila Belan ja Marina SimhesKazakova Kostja ILOS OÜ (registrikood 12852441), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata NP Teenindus OÜ taotlus tõendite esitamiseks võimaluse andmiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 11.03.2022 otsus muutmata.
3.NP Teenindus OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta NP Teenindus OÜ kanda.
Välja mõista NP Teenindus OÜ-lt ILOS OÜ kasuks menetluskulud 1155 eurot.
6.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-13079 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NP Teenindus OÜ (hageja) esitas 19.08.2021 Harju Maakohtule hagi ILOS OÜ (kostja) vastu võla 5630 eurot ja viivise 540,40 eurot ning alates 20.08.2021 seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 30.08.2021 täpsustuse kohaselt pöördus kostja juulis 2018 hageja poole kahe Yanmar kaatrimootori kokkupanekuks ja paigaldamiseks kaatrile. Tööd tehti ja kaater anti kostjale üle. Kostjale väljastati järgmised arved tehtud tööde eest: 02.07.2018 arve nr 96 799,52 eurot; 18.07.2018 arve nr 104 460,80 eurot; 11.08.2018 arve nr 115 3600 eurot; 23.08.2018 arve nr 120 1256,40 eurot; 09.09.2018 arve nr 126 477,60 eurot; 15.10.2018 arve nr 144 2280 eurot. Arve nr 115 järgi on tasumata 2600 eurot ning arve nr 144 on tasumata kogu ulatuses, s.o 2280 eurot.
3.19.11.2021 täpsustas hageja, et pooled sõlmisid juunis 2018 suulise töövõtulepingu kahe Yanmar mootori kokkupanemise, töökorda viimise ja kaatrile paigaldamise kohta. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku tööde tegemise pooleteisekuulises tähtajas, tööde eest tasu tingimustes – 2500 eurot (lisandub käibemaks) ühe mootori kohta ning ka võimalike lisatööde maksumuses 25 eurot (lisandub käibemaks) ühe tunni eest. Lisaks tasule pidi kostja tasuma ka vajalike materjalide eest. Lepingu sõlmimist tõendab pooltevaheline kirjavahetus ja asjaolu, et kostja on osa arvetest tasunud.
4.Hageja tegi töid ajavahemikul 20.06–13.10.2018. Hageja esitas 10.08.2018 kostjale arve nr 115 summas 3600 eurot diiselmootorite kokkupaneku ja paigaldamise eest. Arvest nr 115 on tasumata 2600 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks 12.08.2018.
5.Pärast diiselmootorite kokkupanemist ja paigaldamist kaatrile 10.08.2018 käivitas kostja esindaja kaatrile paigaldatud mootorid, mille käigus lasi ta ühel mootoril jahutusveega üle voolata, selle tagajärjel tekkis hüdrauliline löök, mille tulemusena oli rikutud ühe mootori kolb. Sellest tingituna leppisid pooled kokku hageja poolt lisatööde tegemises, mis on tõendatud 14.– 18.08.2018 kirjavahetusega. Taastusremondi tööde eest esitas hageja 21.08.2018 arve nr 120, mille kostja tasus hilinemisega. Kostja tasus ka järgmise hageja esitatud arve nr 126.
6.Pooltevahelises 07.–09.09.2018 kirjavahetuses kooskõlastasid pooled remonditud mootorite paneku kaatrile, kusjuures kooskõlastati detailselt valmis töö üleandmise üksikasju 13.09.2018. Saanud parandatud mootoritega kaatri kätte, hakkas kostja esindaja edaspidi kõrvale hoidma igasugustest kontaktidest hagejaga. Hageja esitas kostjale 12.10.2018 arve nr 144 lisatööde eest
2-21-13079 2280 eurot augustis 2018 vastuvõtu käigus vigastada saanud mootori korduva remondi eest, mis jäi tasumata täies ulatuses. Nõue muutus sissenõutavaks 16.10.2018.
7.Seega esitas hageja kostjale arveid tööde tegemise/teenuste osutamise eest kogusummas 8874,52 eurot, millest jäi osaliselt tasumata 10.08.2018 arve nr 115 järgi 2600 eurot, ning täielikult tasumata 12.10.2018 arve nr 144 järgi 2280 eurot. Viivise nõue on 390,40 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata.
9.Kostjale jääb ebaselgeks, kellega hageja väidetava töövõtulepingu sõlmis. Samuti jääb arusaamatuks, missuguste tööde tegemiseks ja missugustel tingimustel kostja väidetava töövõtulepingu sõlmis. Hagis ei ole selgitatud, missugune oli töövõtulepingu järgne tööde tegemise tähtaeg, poolte vahel kokkulepitud hind ja tasumistingimused. Ka ei ole hagis välja toodud, missugused tööd hageja väidetavalt nõuetekohaselt tegi, millal tööd üle anti, missuguste tööde eest hageja tasunõue sissenõutavaks muutus ja millal, missuguste tööde eest talle on tasutud ja milliste eest mitte jne. Hagile ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks pooltevahelise lepingu sõlmimist, sisu ja tingimusi ning väidetavat täitmist.
10.Kostja palus kohaldada aegumist ning jätta hageja 11.08.2018 arvel nr 115 põhinev põhinõue ning sellele lisanduv viivisenõue aegumise tõttu rahuldamata. Maakohtu otsus
11.Maakohus jättis 11.03.2022 otsusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Hagi jättis maakohus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3060 eurot ja viivise. Kuna otsusele oli märgitud ebaõige kuupäev (11.02.2022), siis parandas maakohus 15.03.2022 määrusega vea ja märkis õigeks kuupäevaks 11.03.2022.
12.Maakohus asus hageja väljatoodud asjaolude pinnalt seisukohale, et poolte vahel võis olla sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Poolte 09.09.2018 kirjavahetusega luges kohus tõendatuks, et pooltel on olnud kokkuleppeid mootorite komplekteerimise ja remonditööde osas. 09.09.2018 kell 14.34 saadetud e-kirjas on kostja seaduslik esindaja viidanud poolte kokkuleppele ning kirjutanud, et viimane mootor peab olema komplekteeritud ja korras 12.09.2019. Kell 11.04 edastatud e-kirjas on kostja seaduslik esindaja täiendavalt märkinud, et kolvid peavad olema kalibreeritud ja väntvõll kontrollitud ning teised tööd tuleb kooskõlastada. Kuna e-kirjas on viidatud konkreetselt kostjale (seadusliku esindaja nime all on viide osaühingule), siis ei ole alust eeldada, et kokkuleppeid oleks sõlminud kostja seaduslik esindaja isiklikult.
13.Maakohus juhtis 05.11.2021 kirjas hageja tähelepanu asjaolule, et üksnes arvete esitamine ei tõenda nõude olemasolu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et arvetes nr 115 ja nr 144 märgitud tööd (s.o diiselmootorite kokkupanemine ja paigaldamine; diiselmootori YANMAR korduv remont) oleksid reaalselt tehtud ning kostjale üleantud. Samuti on tõendamata kokkulepped hinna osas, täiendavate tööde osas ning nõude sissenõutavaks muutumise osas. Hageja esitatud kirjavahetus arvete tasumata jätmise kohta nimetatud asjaolusid ei tõenda. See, kui kostja on ülejäänud hageja esitatud arved tasunud, ei tõenda tasumata arvetes märgitud tööde tegemist ja nendes kokkuleppimist.
2-21-13079
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata kokkuvõttes põhjusel, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tasumata arvetel märgitud töödes oleks kokkulepitud, neid oleks tehtud või vastuvõetud. Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
16.Kui kohus peab võimalikuks asja lõplikku lahendamist apellatsioonimenetluses, siis palub apellant võimaldada temale esitada töövõtulepingu tingimuste täiendavaid tõendeid tööde turuhinna osas.
17.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, sh jättis olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded ja olulises osas otsuse põhjendamata. Lisaks jättis maakohus kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid.
18.Maakohus leidis, et väljatoodud asjaolude pinnalt sai asuda seisukohale, et poolte vahel võis olla sõlmitud töövõtuleping. TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt ei ole lubatud selline asja lahendamisel asjaolude eelduslik tuvastamine. Poolte õigussuhte kvalifitseerimine on tsiviilkohtumenetluse keskseks küsimuseks, mille lahendamata jätmisel pole vaidluse õige otsustamine võimalik. Hageja mõistab otsuse p 5 selliselt, et maakohus tuvastas töövõtu õigussuhte olemasolu, kuna maakohus luges tõendatuks, et pooltel on olnud kokkuleppeid mootorite komplekteerimise ja remonditööde osas.
19.Nõude kehtivuse ja sissenõutavuse hindamisel ei arvestanud maakohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kuivõrd kostja on tasunõuet tunnustanud arvete osalise tasumisega, mis on käsitatav võlatunnistusena, ei oma määravat tähtsust kostjale töö üleandmise tõendamine.
20.Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et kui kostja on ülejäänud hageja esitatud arved tasunud, ei tõenda see tasumata arvetes märgitud tööde tegemist ja nendes kokkuleppimist. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, kuna järeldus on tehtud asjas keskset tähtsust omavate asjaolude suhtes. Hageja esitas kohtule mootorite remondi arved ja kostja poolt arve osalise tasumise maksekorraldused. Kostja ei esitanud vastuväiteid arves sisalduvate tööde lepingu tingimustele mittevastavuse kohta. Maakohus jättis tähelepanuta kostja poolt nõude tunnustamise tehtud tööde eest esitatud arvete tasumisega. Maakohus käsitas valesti töö ja varuosade eest arvete esitamise eesmärki. Need tõendid ei olnud esitatud mitte üksnes nõude olemasolu ja selle suuruse tõendamiseks, vaid kogumis hindamiseks.
21.Maakohtu järeldus, et arvete osaline tasumine ei tõenda kokkuleppe sõlmimist, on vastuolus maakohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaoluga, et pooltel olid kokkulepped mootorite komplekteerimise ja remonditööde osas. Seega maakohus tuvastas töövõtusuhte olemasolu mootorite komplekteerimiseks ja remondiks, kuid järeldas samas, et hageja esitatud tõendid seda asjaolu ei tõenda. Eeltoodu viitab sellele, et maakohus ei analüüsinud tõendeid kogumis, piirdudes sisuliselt tõendite loetlemisega.
22.Maakohus ei kohaldanud asjakohaseid materiaalõiguse norme tööde maksumuse hindamisel. Kuna töövõtulepingu näol on tegemist tasulise lepinguga, on selle lepingu oluliseks
2-21-13079 tingimuseks poolte kokkulepe hinna osas. Kokkuleppe puudumine või tõendamatus ei ole aluseks, et vabastada tellija tasumise kohustusest. VÕS § 637 lg 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Olukorras, kus pooled ei esita asjaolusid selliselt, et need võimaldaks hageja nõude korrektselt lahendada, peab kohus hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama ja seda pooltele ka selgitama. Maakohus seda ei teinud. Harju Maakohtu 05.11.2021 määrusest, millega jäeti kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata, sai hageja teha järelduse, et tema esitatud tõendid on piisavad haginõude läbivaatamiseks. Lisaks ei ole kostja hageja avaldatud tööde maksumuse suuruse osas vastuväidet esitanud, mis on käsitatav TsMS § 231 lg 4 mõttes omaksvõtuna.
23.Maakohus ei eristanud, et tegemist oli sisuliselt kahe töövõtulepinguga, millest esimene sõlmiti juunis 2018 kahe mootori kokkupanemiseks ja remondiks (arve 115), mille eest on kostja ka osaliselt tasunud tööde ja nende maksumuse suhtes vastuväiteid esitamata. Teise töövõtulepingu sisuks on ühe mootori remont, mille vajaduse tingis kostja enda poolt 10.08.2018 ühe mootori rikkumine. Teise töövõtulepinguga seotud asjaolusid tõendab hageja pooltevahelise kirjavahetuse ja arvetega. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
26.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitanud.
27.TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.
28.Hageja esitas apellatsioonkaebuses tingimusliku taotluse, milles soovis juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks asja ise lahendada, esitada tõendeid töövõtulepingu tingimuste ja turuhinna osas. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kõik tõendid tuleb esitada maakohtu menetluses ja ringkonnakohus saab neid vastu võtta ainult erandlikel asjaoludel. Maakohus on 05.11.2021 kirjas selgitanud hagejale asjaolude esitamise
2-21-13079 ja nende tõendamise vajadust, mistõttu ei saa nõustuda, et maakohus ei ole läbi viinud eelmenetlust piisavas mahus. Kuna hagejale pidid olema selged asjaolud, mida tal tuleb tõendada, siis ringkonnakohtus pole tal enam võimalik tõendeid esitada. Ebaõige on hageja käsitus, et maakohus oleks pidanud talle selgitama konkreetsete asjaolude osas tõendite esitamise vajadust. Eelmenetluses ei ole kohtul kohustust poolele selgitada, et pool pole oma väiteid piisavalt tõendanud, liiatigi, kui vastaspool on sellekohase vastuväite esitanud. Seega tuleb hageja umbmäärane ja tingimuslik taotlus tõendite esitamise lubamiseks jätta rahuldamata.
29.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
30.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud tähelepanuta hageja poolt nõude eseme muutmised. Nii on esialgses hagis hageja soovinud põhivõla 4880 euro väljamõistmist, kuid 30.08.2021 menetlusdokumendis on palunud hageja välja mõista põhivõlana 5630 eurot, millise nõude on maakohus 30.08.2021 menetlusse võtnud. Pärast hagi menetlusse võtmist on hageja järjekindlalt palunud jällegi põhivõlana 4880 euro väljamõistmist. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta muutmata, siis nõude esemesse puutuv ei ole praegusel juhul määrava tähtsusega, kuid menetlust juhtides peaks maakohus hagejale selgitama, et ta esitaks nõude selgelt ja üheti mõistetavalt.
31.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole läbi viinud piisavas mahus eelmenetlust. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Nii on maakohus 05.11.2021 kirjas selgitanud hagejale, et tal tuleb tõendada, kelle vahel ja milles täpselt kokku lepiti, sh milliste tööde tegemiseks ja millistel tingimustel, milline on töö teostamise tähtaeg, kas ja millises hinnas ja tasumise tingimustes pooled kokku leppisid, millal töid teostati ja millal need kostjale üle anti ning milliste tööde või teenuste eest on arved esitatud ja milliste eest on tasutud (tl 70). Pärast kohtu selgitust on hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid mõningal määral täpsustanud.
32.Ebaõige on hageja arusaam, et kostja on hageja esitatud asjaolud omaks võtnud, kuna ta ei ole neile sõnaselgelt vastu vaielnud. TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse, ja lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p‐s 3 sätestatut, s.t et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673 p 17; RKTKo 1804.2018, 2-14-61484, p 22). Käesolevas vaidluses on kostja korduvalt vastusena hagile väitnud, et hageja ei ole selgelt ja ühetimõistetavalt esile toonud, kelle vahel, millal ja millistel asjaoludel leping sõlmiti ning kuidas väidetavalt sõlmitud lepingut hageja poolt täideti. 03.12.2021 menetlusdokumendis on kostja rõhutanud, et poolte vahel puudus hageja kirjeldatud asjaoludel lepinguline suhe, kostja ei ole väidetavat lepingut rikkunud ja tal
2-21-13079 puudub kohustus hagejale nõutud summasid tasuda (tl 97). Ringkonnakohtu arvates on kostja avaldanud selgesõnaliselt tahet vaidlustada hageja poolt hagi alusena toodud asjaolud, mistõttu ei ole õige hageja väide kostja poolt asjaolude omaksvõtu kohta.
33.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ja lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ebaõige on apellandi käsitus, et kohus peab juhtima poole tähelepanu sellele, et tõendeid on ebapiisavalt. Kuna kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu, siis tuli hagejal hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada.
34.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti TsMS § 232 lg 1 järgi hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tõendite pinnalt teha maakohtust erinevat järeldust.
35.Hageja on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et tegelikult oli poolte vahel kaks töövõtulepingut, neist esimene, mis oli sõlmitud juunis 2018 poolte juhatuse liikmete vahel, oli sõlmitud kahe mootori remontimiseks, ja augustis 2018 sõlmitud leping oli ühe mootori remontimiseks. Apellandi arvates ei ole maakohus lepinguid eraldi käsitanud, jätnud ebaõigesti tuvastamata tööde teostamise ja kostjale üleandmise ning tasunõude sissenõutavaks muutumise. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja maakohtule esitatud menetlusdokumentides pooltevahelist õigussuhet sellisel viisil sõnaselgelt käsitanud ega esile toonud selgelt vastavaid asjaolusid kahe eraldi lepingu sõlmimise kohta, sh, millistel tingimustel lepingud sõlmiti. Nii on hageja väitnud, et juulis 2018 lepiti kokku 2 mootori remondis (tl 1 ja 17). 19.11.2021 menetlusdokumendis on hageja esile toonud, et leping 2 mootori remontimiseks sõlmiti juunis 2018, tööd tuli teostada poolteise kuu jooksul ja tellitud töid teostati perioodil 20.06.2018– 13.10.2018. Hageja tõi esile, et mootorid paigaldati kaatrile 10.08.2018 ja kostja poolt mootorite käivitamise üks mootor purunes, mistõttu lepiti kokku lisatöödes (tl 71–72). 20.12.2021 menetlusdokumendis väitis hageja, et 2 mootorit oli remonditud 10.08.2018 ja tööde eest tasumiseks esitati arve nr 115 summas 3600 eurot käibemaksuga arvestusega 25 eurot tund ja tehtud oli 120 töötundi (tl 107). Eelnevates menetlusdokumentides on hageja väitnud, et töö eest oli kokku lepitud tasus 2500 eurot ühe mootori remondi eest. 20.12.2021 menetlusdokumendis on hageja pärast 10.08.2018 tehtud tööde kohta selgitanud, et tegemist oli korduva remondiga, mis oli kokku lepitud samadel tingimustel kui esialgne remont ja kestis umbes kuu (tl 107-108). Seega ei ole hageja maakohtu menetluses sõnaselgelt esile toonud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kaks eraldi töövõtulepingut. Hageja väited maakohtus on olnud pidevalt muutuvad ja tasukokkuleppe osas ka vastuolulised.
36.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti hageja poolt esile toodud asjaoludest järeldanud, et poolte vahel võis olla töövõtuleping, kuna poolte vahel on olnud kokkuleppeid kahe YANMAR mootori komplekteerimise, remonditööde ja paigaldamise osas, millele viitavad pooltevahelised e-kirjad ja see, et hageja on kostjale esitanud arveid ja kostja on osaliselt hagejale tasunud. Samas on hageja poolt esiletoodud asjaolud ja esitatud tõendid ebapiisavad selleks, et tuvastada, millised olid poolte kokkulepped mootorite remontimisel, milliseid töid ja milliseks tähtajaks tuli hagejal teha ja mida tehti, millises tasus kokku lepiti ning kas kostja on jätnud kokkulepitud tasu maksmata. Hageja väitel oli kokku lepitud tasuna tööde eest 2500 eurot mootori kohta, millele lisandusid töö
2-21-13079 teostamiseks vajalike detailide ja materjalide maksumus, ja lisatööde kokkulepe oli 25 eurot tund. Kostja neid asjaolusid omaks pole võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tasukokkuleppe sõlmimist ega kostja poolt tööde eest tasumata jätmist tõendanud.
37.Ebaõige on hageja arusaam, et ta ei pidanud tööde üleandmist või valmimist tõendama, kuna kostja on arvete osalise tasumisega tasunõuet tunnustanud, mis on käsitatav võlatunnistusena. Ringkonnakohus leiab, et meelevaldne on hageja apellatsioonkaebuses toodud käsitus, et osalise arvete tasumisega on kostja andnud hagejale võlatunnistuse. Kostja ei ole lubanud hagejale kohustuse täitmist VÕS § 30 lg 3 mõttes, kuna kostja ei ole tunnistanud võlga ei saldokinnitusena ega muul moel. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ja lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Seega tasu saamiseks pidi hageja tõendama vähemalt seda, et ta on töö valmis teinud ja kostjal oli võimalus töö üle vaadata. Hageja eeltoodut tõendanud ei ole.
38.Apellatsioonkaebuses ei ole hageja täpsustanud, millist tõendit on maakohus ebaõigesti hinnanud ja millisest tõendist tuleks teha maakohtust erinev järeldus. Maakohus on hinnanud hageja poolt kostjale esitatud arveid ja pooltevahelist e-kirjavahetust. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõenditest ei saa teha hageja poolt soovitud järeldusi. 29.01.2020 ja 19.11.2018 ekirjadega on hageja pöördunud kostja poole ja palunud arved tasuda (tl 4 ja 5), kuid kirjade sisu tõendab ainult seda, et kostjal on osa hageja esitatud arvetest tasumata, mille üle aga vaidlust ei ole. Hageja 21.08.2018 e-kirjas on toodud täiendavalt tehtud tööde loetelu ja ähvardus, et tasumata jätmisel peatatakse töö, millele kostja on vastanud 29.08.2018, et ta on arve tasunud (tl 9 ja 10). Hageja ei ole esile toonud, et 21.08.2018 e-kirjas loetatud tööde ja materjalide eest oleks jätnud kostja tasumata. 14.–15.08.2018 kirjavahetusest nähtub, et pooled pidasid läbirääkimisi tööde mahu ja maksumuse osas, kuid kirjavahetusest ei selgu, milliste tööde osas ja millises tasus kokku lepiti (tl 84). 07.–09.09.2018 e-kirjavahetusest saab järeldada, et pooled suhtlesid seonduvalt töö teostamisega, kuid kirjavahetusest ei tulene, kas tööd tegelikult teostati ja millal see toimus. Kostja e-kirjast saab järeldada, et viimane mootor pidi olema töökorras 12.09.2018, millele hageja vastas, et proovitakse tähtajast kinni pidada, kuna osa varuosi on alles saabumas (tl 32). Seega ei tõenda ka e-kirjad seda, millistes töödes ja millise tasu eest kokku lepiti ning kas hageja poolt tööd teostati.
39.See, et kostja on osaliselt hageja esitatud arved tasunud, ei tähenda, et kostja on hageja nõuet tunnustanud. Õige on maakohtu järeldus, et asjaolu, et kostja on osad hageja esitatud arved tasunud, ei tõenda hagis väidetud töödes kokkuleppimist ja tööde tegemist. Hageja on viidanud TsÜS § 158 lg-le 2, mille kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. TsÜS § 158 reguleerib aegumise katkemist ja ka aegumise katkemise kontekstis tuleb võlgniku poolt võla osalise tasumise korral hinnata seda, kas võlgnik on soovinud tunnustada kogu tema vastu esitatud nõuet või mitte. Praegusel juhul on kostja selgesõnaliselt hageja nõudele vastu vaielnud, väites, et ta ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud (tl 97).
40.Õige on apellandi väide, et VÕS § 635 lg 1 järgi on töövõtuleping tasuline leping, kuid ebaõige on apellandi käsitus, mille kohaselt tasukokkuleppe tõendamatus ei anna alust jätta hagi rahuldamata ja maakohus oleks pidanud tuvastama tavalise või mõistliku tasu. VÕS § 637 lg 1 järgi tasukokkuleppe puudumisel kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga
2-21-13079 mõistlik tasu. Hageja ei ole väitnud, et tasukokkulepe poolte vahel puudus, mistõttu ei olnud kohtul alust selgitada pooltele VÕS § 637 lg 1 kohaldamise võimalust. Ebaõige on apellandi käsitus, mille kohaselt sai ta maakohtu 05.11.2021 kirjast järeldada, et tema esitatud tõendid on piisavad. Maakohus on 05.11.2021 kirjaga selgitanud hagejale vajadust mh esile tuua ja tõendada ka seda, milline oli pooltevaheline hinnakokkulepe ja millised olid tasumise tingimused. Kostja ei ole hageja väiteid tasukokkuleppe kohta TsMS § 231 lg 4 mõttes omaks võtnud, kuna kostja on selgesõnaliselt vastu vaielnud kõigile hageja poolt esile toodud asjaoludele. Seega pidi tasukokkulepet tõendama hageja.
41.Eeltoodut kokku võttes on jätnud maakohus õigesti hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna maakohus määras hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
44.TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt peab menetlusosaline kulude jaotuse alusel kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastustaja esitatud taotluse kohaselt on tema menetluskuluks kulu lepingulise esindaja teenusele 1650 eurot. Kulu on palutud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostjat esindas vandeadvokaat Katri Tomson ja teenuse tunnihind oli 150 eurot ilma käibemaksuta. Teenust on osutatud 11 tundi. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Rahuldamata tuleb jätta kostja taotlus osas, milles on taotletud maakohtu toimingute eest tasutu hüvitamist. Maakohtu menetlusega seotud toiminguid on taotlusest nähtuvalt tehtud kokku 3 tunni 18 minuti ulatuses. Ülejäänud lepingulise esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud ja teenuse osutamise aeg, mis kuulub hüvitamisele, on 7 tundi ja 42 minutit. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind on keskmise teenuse hinna piires. Eeltoodut arvestades kuulub hüvitamisele apellatsiooniastme menetluskulu 1155 eurot (7 t 42 min x 150).
45.Kostja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
46.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.