Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-110882/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.05.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1095

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number

2-23-110882

Kohtuasi

J. E. hagi T. I. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja J. E. (isikukood XXX), lepinguline esindaja A. P.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja T. I. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda J. E. hagi T. I. vastu menetlusse võtmisest.

2.Jätta menetluskulud seoses nõudega, mille osas on tehtud maksekäsk, T. I. kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta J. E. kanda.

3.Välja mõista T. I. lt J. E. kasuks maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud 74,66 eurot (s.o riigilõiv 64,20 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 10,46 eurot). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.TsMS 371 lg 1 p-d 9, 10 ja 12 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 339 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. TsMS § 147 lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Samuti sätestab TsMS § 3401 lg 2 esimene lause, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus 22. mail 2023. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitanud, samuti ei tasunud hageja täiendavat riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik (hageja lepinguline esindaja) ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 2 (3)

6.Tartu Maakohus selgitas 8. mai 2023 maksekäsu määruses, et kui kohus keeldub TsMS § 487 lg 3 alusel ülejäänud nõude hagimenetlusse võtmisest, siis kohus määrab samas määruses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja tekkinud menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et arvestada tuleb TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud seoses nõudega, mille osas on tehtud maksekäsk, võlgniku kanda. Tsiviilasja hind maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudeid arvestades oli TsMS § 124 lg 1 ja § 133 järgi 4090,90 eurot. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 122,73 eurot lähtuvalt riigilõivuseaduse § 59 lg-s 6 sätestatust. Kuna kohus tegi maksekäsu 2140 euro väljamõistmise kohta, mis moodustab kogunõudest 52,31%, tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista ka tasutud riigilõivust 52,31% ehk 64,20 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskuludest 52,31% ehk 10,46 eurot, kokku 74,66 eurot. Hageja menetluskulud, mille osas kohus maksekäsku ei teinud, arvatakse hagimenetluse kulude hulka. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad hagimenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.