Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
30. mai 2023, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-1371
Tsiviilasi
M. M. hagi R. L. vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetluse lõpetamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. M. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
esindajad
Kostja: R. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
M. M. (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. L. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel sõlmitud sõiduki Škoda Octavia (registreerimismärk XXX) müügilepingu alusel üle antud 5000 eurot. Tartu Maakohus võttis 28. veebruaril 2023 hagi menetlusse. Hageja esitas 19. mail 2023 avalduse hagist loobumiseks. Hageja selgitab avalduses, et pooled saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt teeb kostja oma kuludega kokkulepitud töökojas sõiduki XXX korda. Hageja palub menetluskulud jätta täielikult või osaliselt kostja kanda. Kohus küsis kostjalt 22. mail 2023 seisukohta hagist loobumisele. Kostja vastas kohtule
XXX puudustest ning hageja ei suhelnud kostjaga mõistlikult. Kostja tutvus nõudekirjaga alles hagiavalduses, mistõttu polnud tal varem võimalust kohtuvälist lahendust pakkuda. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning kinnitab, et kostjal menetluskulud puuduvad.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas kohtule tähtaegselt hagist loobumise avalduse. Kostja ei esitanud hagist loobumisele vastuväiteid. Kohus rahuldab seetõttu hageja hagist loobumise avalduse ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei kohaldu TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud erisus, kuivõrd pooled on jõudnud küll kohtuvälisele lahendusele, ent kostja ei ole hageja nõuet, milleks oli 5000 euro tagastamine, pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Hageja tasus hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 560 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule taotlus, milles mh märkida pangakonto number, kuhu riigilõiv tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.