Võlaõigus › Võõrandamislepingud

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415). Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused R. T. esitas 29. septembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 17. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. K. lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingutest. Kostja viibis 24. juulil 2022 ja 25. juulil 2022 hageja äriruumides ja ostis sealt kaupa. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud igakordselt müügileping, mille kohta hageja väljastas kostjale arve. Arved XXX ja XXX on kostjal tasumata 1473 euro ulatuses. Tartu Maakohus võttis 16. detsembril 2022 hagi menetlusse. Kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtajaks ei vasta, siis on kohtul õigus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus edastas korduvalt hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostja e-posti aadressil [email protected], mida kasutades kostja esitas vastuväite hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses. Kohus loeb hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 alusel kätte toimetatuks 25. veebruaril 2023 postkasti panekuga aadressil Mõisavahe tn 42-44, 50708 Tartu. Nimetatud aadressi märkis kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamist arvestades menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 990 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 675 eurot (sh käibemaks). Hagejat esindas menetluses advokaat J. R.-B. kelle tunnitasu määr oli 150 eurot (lisandub käibemaks). Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli 3 tundi ja 45 minutit (kliendi nõustamine 30 minutit, dokumentatsiooniga tutvumine 15 minutit, tõendite kogumine 30 minutit, hagiavalduse koostamine 2 tundi ja 20 minutit, kohtumäärusega tutvumine ja sellele vastamine 30 minutit). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa sarnase õigusteenuse eest tavapäraselt makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on vastavuses asja keerukuse ja asjas tehtud menetlustoimingutega. TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele käibemaksuga summana. Eeltoodut arvestades kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 990 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.