Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.05.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED

1) Hageja PK Rentmoto OÜ esitas kostja J. S. vastu hagi, milles palub kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus 454,18 eurot; kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) 454,18 eurolt alates 29.09.2021 ning viivised seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) tasumata põhinõudelt (454,18 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni (dtl 60-64, 92). 2) Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.09.2021 üürilepingu (edaspidi leping), mille kohaselt üüris kostja (üürnik) hagejalt (üürileandjalt) maastikusõiduki ATV CF450 (edaspidi ATV). Lepingu punkti 10 kohaselt pidi kostja ATV tagastama 21.09.2021 kella 13.00-ks. Lepingu punkti 9 alusel on hagejal õigus ATV seisukord pärast vastuvõtmist üle vaadata. Ülevaatamise käigus hageja tuvastas, et kahjustatud on saanud ATV vasak tagumine tiib ja ATV esiosa plastikdetailid. Kahjustatud tagatiiva ja esiosaga ATV tagastamisega rikkus kostja VÕS § 334 lg 1 kohustust tagastada ATV nõuetekohases seisundis. Lepingu punkti 5 järgi pidi kostja kasutama üüritud ATV-d heaperemehelikult. Lepingu punkti 11 pidi kostja põhjalikult tutvuma kasutamise reeglitega, mis on vormistatud lepingu lisana 2 (dtl 67). Reeglite kohaselt pidi kostja võtma alati kuulda hageja esindaja (K. N.) korraldusi ja juhiseid ATV juhtimise ning kasutamise kohta. Samuti keelavad reeglid kahjustada hageja vara, sh ATV-d. Reeglites kostja kinnitas, et ATV on suurema ohu allikas ning sellega sõitmine on tavapärasest riskantsem ja ohtlikum tegevus, millega võib kaasneda ohu ebaõige hindamise tõttu kahju, mis tuleb kostjal täies ulatuses hagejale hüvitada. Kostja eiras juhendaja K. N. antud korraldust, rikkudes sellega ATV kasutamise reegleid (dtl 67). K. N. oli kostjale antud ATV isiklikult üle vaadanud ja kontrollinud, et sellel ei esinenud ühtki puudust. Samuti oli võimalik ATV-d üle vaadata kostjal, kes ei leidnud sellel puuduseid, mille olemasolul oleks need pidanud lepingu punkti 8 alusel märkima üleandmis-vastuvõtmisakti. Lepingu lisas 1 (dtl 68) toodud akt kinnitab, et üleandmisel ei olnud kostja ATV-l puuduseid. ATV tagastamisel tuvastatud puudused tekkisid ajal, kui kostja üüritud ATV-d kasutas. 3) Lepingu punkti 9 alusel on hagejal õigus ATV seisukord pärast vastuvõtmist üle vaadata. Ülevaatamise käigus hageja tuvastas, et kahjustatud on saanud ATV vasak tagumine tiib (vt hagi lisa 2 – foto kahjustusest) ja ATV esiosa plastikdetailid (vt hagi lisa 3 – foto kahjustusest). Kuna hagejal oli ATV-d majandustegevuseks regulaarselt vaja ja klientidele ei saanud üürida välja kahjustatud sõidukit, siis viis hageja kohe samal päeval sõiduki

töökotta, kes tegi operatiivselt veel 21.09.2021 hinnapakkumise kahjude kõrvaldamiseks., kuna hageja ettevõttes kehtis reegel, et kahjustatud ATV-d klientide kasutusse ei anta. Kahjustuste parandamiseks tehtud hinnapakkumise kohaselt oli tööde ja materjalide maksumus kokku 394,18 eurot (hagi lisa 5). Hageja saatis hinnapakkumise edasi samal päeval ka kostjale, informeerides kostjat, et hinnale lisandub ATV transport töökotta ja tagasi summas 60 eurot (hagi lisa 6). Kostja pidas summat liiga suureks ja keeldus selle hüvitamisest. Hageja pakkus kostjale võimalust remontida ATV mujal soodsamalt, kui see on võimalik. Kuna kostja ei esitanud alternatiivset hinnapakkumist ega pakkunud välja muud mõistlikku lahendust ning suurema kahju vältimiseks (saamata jäänud tulu, mis oleks tekkinud sellest, et kahjustusega ATV-d ei oleks saanud välja üürida) oli mõistlik ATV remontida võimalikult kiiresti, siis tellis remontteenuse Motohobi OÜ hinnapakkumise alusel ja teavitas sellest ka 22.09.2021 kostjat (vt hagi lisa 6). Hageja esitas kostjale ATV kahjustuste kõrvaldamise ja transpordi eest arve summas 454,18 eurot (hagi lisa 7). Kostja keeldus arve tasumisest ja tekitatud kahju hüvitamisest (dtl 60-64, 92, 114-119, 139-141, 204-210).

KOSTJA VASTUS

4) Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning ta ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid (dtl 100-103, 132-133, 198-201). Kostja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud lepingust tulenevat kohustust, sest kasutas üürilepingu esemeks olevat sõidukit selle otstarbe kohaselt hageja juhatuse liikmeks oleva instruktori juhendamisel. Kostjale teadaolevalt ei sõitnud ta otsa puudele ega põhjustanud hagis märgitud avariid ning kasutas tema valdusesse antud sõidukit heaperemehelikult. Seega ei ole kostja lepingut rikkunud ja tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, nagu hageja ekslikult järeldab, tuginedes VÕS § 127 lõikele 4. 5) Hageja ei saaks tugineda kohustuse rikkumisele kostja poolt ega nõuda kostjalt kahju hüvitamist samuti VÕS § 101 lg 3 alusel, sest kohustuse rikkumise on põhjustanud hagejast endast tulenev asjaolu. Selliseks asjaoluks võib pidada vara kasutada andmist isikule, kes vara kasutamise eelselt selgitab vara omanikule, et tal puudub igasugune kogemus varaga ringi käimisel. Sellegi poolest väljastab hageja vara isikule (kostjale), kellel puuduvad igasugused oskused varaga ringi käimiseks ja kes, olles isikuks, kelle emakeel ei ole eesti keel, ei saa aru lepingusse peidetud vastutuse nüanssidest. Vastasel korral ei oleks ta sellist kokkulepet sõlminud. Hageja on aga ekslikult järeldanud, et kahju pidi olema kostjale ettenähtav. Kostja ei olnud teadlik ATV kasutamisega seonduvast suuremast riskidest ja ohuallikast ja enda vastutusest tasuda kõikide võimalike kahjude eest. Vastupidi, kostja oli veendunud, et lepingutasu katab kõik võimalikud kahjud ja kostjal tuleb tasuda omavastutuse määr. Kostjale oli suur üllatus, kui hageja asus sisuliselt raha väljapressima, viidates lepingust tulenevale vastutusele. 6) Hageja ei kajastanud sõiduki vastuvõtmise aktis üürilepingu esemel puudusi. Nimetatud põhjusel ei ole hageja poolt hagis esitatud fotod käsitletavad asitõendina kahju tekitamise kohta kostja poolt. Kostja kasutas sõidukit lepingus kokkulepitud viisil: ta sõitis instruktori juhendamisel ja instruktori järgi instruktori poolt valitud rajal. Antud juhul sai sõiduk kahjustada selle tavapärasel kasutamisel kostja poolt, mille eest kostja üürnikuna VÕS § 334 lg 2 alusel ei vastuta. 7) Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu p 12, st absoluutne vastutus olenemata lepingu rikkumisest, on heade kommetega vastuolus ja tühine algusest peale TsÜS § 86 lg 2 kohaselt. Isegi, kui asuda seisukohale, et lepingu p 12 on siiski kehtiv ning kostja vastutab lepingulisel alusel, ei kuulu kahju hüvitamisele VÕS § 127 lg 3 alusel. Vajadus arvestada hüvitatava kahju ulatuse kindlaksmääramisel selle kohustuse või sätte eesmärki, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis, tuleneb VÕS § 127

lg-st 2. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muu hulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-06, p 13). Kostja ei rikkunud lepingut tahtlikult ega olnud käibes hooletu, samuti ei näinud ta sõidukit kasutama asudes ette võimalust, et tal tuleb hüvitada sõiduki kahjustamise sellised kulud, mis võivad sellele tekkida ka selle sihtotstarbelisel kasutamisel instruktori juhendamisel ja järelevalve all. Hageja ei ole oma vara kahjustamist kostja poolt tõendanud. Nimelt vara üleandmise ja vastuvõtmise aktis (hagiavalduse lisa 2) ei ole sõidukil selle üleandmisel kostja poolt hagejale märgitud puudusi. 8) Isegi, kui kahju kuulub hüvitamisele, esineb käesoleval juhul kahjuhüvitise vähendamise alus ja kuulub kohaldamisele VÕS § 139 lg 1, mille järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja on ise süüdi kahju tekkimises, kuna ta ei oleks pidanud isikule, kes ei oma piisavaid teadmisi ja oskusi sõiduki käsitlemisel, sõidukit kasutada anda. Samuti VÕS § 140 lg 1, kuivõrd kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes, arvestades eelnevalt esile toodud asjaolusid äärmiselt ebaõiglane (dtl 100-103, 132-133, 198-201).

MENETLUSE KÄIK

9) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud 2 kohtuistungit: 23.01.2023 (dtl 153-161) ja 22.03.2023 (dtl 163-167), mil kuulati tunnistajatena üle A. S. (dtl 168-173) ja K. N. (dtl 174-179).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10) Kohus, kuulanud ära pooled ning uurinud ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. 11) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja ja kostja sõlmisid 21.09.2021 üürilepingu (edaspidi leping), mille kohaselt üüris kostja (üürnik) hagejalt (üürileandjalt) maastikusõiduki ATV CF450 (edaspidi ATV), mida kostja kasutas 21.09.2021 kell 12.00 kuni 13.00 (dtl 66-68). • Kostja J. S. kirjutas peale 21.09.2021 ATV-ga sõitmist omakäeliselt, et ta on nõus võtma vastutuse kogu ATV-le tekitatud kahju eest (dtl 72). 12) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja on rikkunud 21.09.2021 üürilepingut, tekitades ATV-ga sõitmise ajal 21.09.2021 hageja ATV-le kahjustusi ning on hagejale tekitatud kahju tekitamise eest vastutav. 13) Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 334 lg 2, koostoimes VÕS § 276 lg 1, § 115 lg 1, § 127 ja § 128. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi kõike 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

14) VÕS § 276 lg 1 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. VÕS § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. 15) Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): a) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); b) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; c) hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); d) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); e) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); f) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 16) Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja 21.09.2021 üürilepingu (edaspidi leping), mille kohaselt üüris kostja hagejalt (üürileandjalt) maastikusõiduki ATV CF450 (edaspidi ATV), mida kostja kasutas 21.09.2021 ajavahemikus kell 12.00 kuni 13.00 (dtl 66-68). 17) Lepinguvabadus on põhiseadusega (PS) tagatud põhimõte, mille kohaselt on kõik isikud vabad otsustama, kas ja kellega leping sõlmida ning millise sisuga leping sõlmida. Lepinguvabadust võib piirata vaid seaduse alusel (PS § 13). Seega annab lepingu sõlmimise vabadus igaühele võimaluse otsustada, kas sõlmida leping või mitte, samuti kellega ja mis tingimustel leping sõlmida. Lepingupooltel on vabadus kindlaks määrata, millise sisuga lepingu nad sõlmivad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tuleneb VÕS § 29 lõikest 3, et kui üks lepingupooltest mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ning teine lepingupool sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, tõlgendatakse lepingutingimust esimese poole mõistmise järgi. Seega pool, kes tugineb VÕS § 29 lõikele 4, peab tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teadis ka teine lepingupool kokkuleppe sõlmimisel või pidi seda teadma. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (vt Riigikohtu 26.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-10-4395/107). 18) Üürilepingu punkt 4 kohaselt on üürnik kohustatud veenduma sõiduki tehnilises korrasolekus (dtl 66-68). Lepingu punkti 5 järgi pidi kostja kasutama üüritud ATV-d heaperemehelikult, arvestades enda kogemusi ja füüsilisi võimeid. Lepingu punkt 8 alusel kohustus üürnik enne lepingu sõlmimist kontrollima sõiduki seisundit ja olukorda. Sõidukil esinevad puudused või kahjustused fikseeritakse sõiduki üleandmis-vastuvõtmisaktis. Lepingu punkt 9 sätestab, et üürileandjal on õigus vaadata sõiduki seisukord üle peale sõiduki vastuvõtmist. Kui sõidukil ilmnevad peale vastuvõtmist puudused või kahjustused, mida ei ole märgitud sõiduki üleandmisaktile ja mis ei kvalifitseeru sõiduki loomulikuks kulumiseks, siis on üürnik kohustatud solidaarselt volitatud isikutega hüvitama üürileandja sõiduki remondikulud (lepingu punkti 6 alusel on volitatud isikuteks juriidilisest isikust üürniku esindajad – käesoleval juhul oli üürinikus kostja kui füüsiline isik). Lepingu punkt 12 kohaselt vastutab üürnik täies ulatuses sõidukile või sõiduki kasutamisega tekitatud kahju eest (dtl 66-68). 19) 21.09.2021 üürilepingu lahutamatuks osaks on lepingu lisad 1 ja 2. Lepingu lisa 2 on kinnituskiri sõiduki kasutamise reeglite järgimise kohta (dtl 67). Puudub vaidlus selles, et

kostja üüris 21.09.2021 üürilepingu alusel hagejalt kokku kaks ATV-d (vt üürilepingu punkti 1, dtl 66), millest ühega sõitis kostja J. S. ja teisega sõitis kostja abikaasa A. S.. Üürilepingu lisaks oleva kinnituskirja (lisa 2) on 21.09.2021 allkirjastanud kostja ja tema abikaasa A. S.. Kinnituskirja kohaselt on sõiduki kasutamisega keelatud kahjustada üürileandja või kolmandate isikute vara. Samuti on kinnituskirjaga kinnitatud, et enne lepingu sõlmimist oli üürnikul õigus katsetada sõidukit, et hinnata, kas sõiduki kasutamine vastab üürniku füüsilistele võimetele ja kogemustele; samuti kinnitati eelnevat kogemust sõiduki juhtimiseks ning oskust hinnata sõiduki kasutamisega seonduvaid võimalikke riske. Lisaks on kinnituskirjaga kinnitatud, et lepingu kehtivuse ajal on alati õigus ja kohustus pöörduda üürileandja esindaja poole sõiduki tehnilist seisukorda ja kasutamist puudutavates küsimustes (dtl 67). 20) Peale 21.09.2021 ATV-ga sõitmist on ATV kostja poolt hageja esindajale üle antud 21.09.2021 kell 13.00. Üürilepingu lisast 1 - sõiduki üleandmis-vastuvõtmisaktist - nähtub, et tasutakse leppetrahv vastavalt Motohobi hinnapakkumisele (dtl 68). 21) Hageja on seisukohal, et 21.09.2021, mil kostja üüris ja kasutas hageja ATV-d, sai ATV kostja tegevuse tõttu kahjustada. Kahjustada sai ATV esiosa plastikdetailid ja ATV vasak tagumine tiib, mille kohta tegi hageja esindaja 21.09.2021 ka fotod (dtl 69-70). Kostja seisukohad tema poolt ATV-le kahjustuste tekitamise osas on olnud vastuolulised. Hagi vastuses leiab kostja, et ta ei ole hageja ATV-d mingil moel kahjustanud (dtl 100-103, 132133). 23.01.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et kui ta ATV-ga sõitis, siis jäi ta ATV põhjaga orus kinni; seal oli lauajuppidest tehtud sild (purre) kuhu ta jäi kinni (istungi aega alates 00:43:53; dtl 153-161). 22) Kostja J. S. on 21.09.2021 omakäeliselt kirjutanud, et ta on nõus võtma vastutuse kogu tekitatud kahju eest (dtl 72). 23.01.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et nimetatud dokumendi teksti dikteeris talle ette hageja instruktor (istungi aega 00:56:24; dtl 153-161). 23) 22.03.2023 kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajana K. N. (dtl 174-179), kes on andnud ütlusi selle kohta, et hageja PK Rentmoto OÜ juhatuse liige K. N. on tema vend. ATV-ga sõitmise kogemust on tal üle 10. aasta, kuid instruktori väljaõpet tal ei ole, kuna seda ei ole vaja. Kui kostja rentis 21.09.2021 ATV-d, siis enne vaatas tema masinad üle, tegi proovisõidu, kahjustusi ATV-del ei olnud. 21.09.2021 võttis ta inimesed vastu, näitas lepingud, näitas masinaid, kus asuvad pidur ja gaas, samuti näitas vajalikke näpunäiteid. Alguses tegid nad harjutusringi ja ta ütles, et kui mingi probleem on, tuleb käsi üles tõsta. Alguses oli J. kartlikum, kuid tasapisi tuli julgust juurde ja umbes poole sõidu pealt läks ka kiirus natuke suuremaks. Kõige ees sõitis tema, siis J. ning seejärel J.ga kaasas olnud mees. Ta ütles mitu korda sõitjatele, et nad jälgiksid puudest mööda sõites ATV tagumisi platikuid. Ta vaatas umbes iga 5 sekundi jooksul korra või paar üle õla. Teise ringi alguses sõitis J. ATV esimese osaga vastu puud, kahjustada sai ATV esistange, see toimus umbes siis, kui sõidetud oli 40 minutit. Siis jäi J. ATV-ga kinni ja tema sõitis J. ATV kinni jäänud kohast välja. Seejärel, umbes sõidu 50-ndal minutil, sõitis J. puule liiga lähedale, pööras liiga järsku ning sõitis tagumise vasaku ATV osaga vastu puud. Kui sõit lõppes, siis ta kutsus enda venna K.i, kes ütles, et kahju peab ära fikseerima. J. oli nõus kahju enda peale võtma. Vend K. ütles, et kahju suuruseks on kindlasti 200 eurot, kuid peab ära ootama remonditöökoja pakkumise. J. oli rahulik, mingit tüli neil ei olnud. J. kirjutas oma käega avalduse ja küsis, et mis seal avalduses kirjas peab olema. J. ei väljendanud sõidu ajal, et ta sooviks sõitu lõpetada. See võimalus oleks tal olnud. J. rääkis temaga eesti keeles (dtl 174-179).

24) 22.03.2023 kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajana A. S. (dtl 168-173), kes on kostja abikaasa. Ülekuulamisel on A.S. andnud ütlusi selle kohta, et ta viibis koos kostaga 21.09.2021 ATV matkal. Ta viibis ka lepingu sõlmimise juures, kuid lepingu sisu kostjale ei selgitatud. Ta nägi trükitud lepingut, kuid tema seda ei lugenud. Enne sõidu alustamist ei olnud neil võimalik ATV-sid üle vaadata. Enne sõidu alustamist instruktor neile väljaõpet ei teinud. Metsarajal avariid ei toimunud, kuid oli sündmus, kus mäest alla sõites jäid nad künkale või purdele kinni. Sõit kestis umbes 1 tund. Kui nad jõudsid tagasi angaaride juurde, siis instruktor tuli J. ATV juurde ja näitas, kus on kahjustused, tehti ka fotod. Mingeid dokumente temaga ei vormistatud. Temale dokumente ei tutvustatud. Kui nad tagasi läksid, siis instruktor näitas ATV-l vigastusi. J. ei olnud nõus neid hüvitama, kuna ta arvas, et sellist asja pole toimunud. J. küsis huvi pärast, kui palju see parandamine maksab ja talle vastati, et umbes 100 eurot. Tema arvates ei vormistanud J. mingeid dokumente kahju hüvitamise kohta. Eesti keelest saab tema aru väga halvasti (dtl 168-173). Kohus avaldab ülekuulamisel A. S.ile üürilepingu lisaks oleva kinnituskirja ja küsib, kas sellel on tunnistaja allkiri (dtl 67). Tunnistaja A.S. vastab ülekuulamisel, et jah, see on tema allkiri (dtl 168-173). 25) TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 232 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 26) Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on leidnud tõendamist, et kostja on 21.09.2021 üürilepingu alusel kasutatud ATV kasutamisega tekitanud hageja ATV-le vigastused. Kuigi tunnistaja A. S. annab ütlusi selle kohta, et mingeid vigastusi sõidu ajal kostja ATVle ei tekitanud, siis on kohus seisukohal, et teiste tõenditega kogumis on leidnud tõendamist, et kostja siiski tekitas 21.09.2021 hageja ATV-ga sõites sellele vigastused esistangele ja vasakule tagumisele tiivale. Lisaks ei saa kohus pidada tunnistaja A. S.i ütlusi täies ulatuses usaldusväärseks, sest tunnistaja on ülekuulamisel andnud vastuolulisi ütlusi ning tema ütlused ei ole kooskõlas ka teiste asjas esitatud tõenditega. Nii on tunnistaja A.S. väitnud, et temaga ei vormistatud mingeid dokumente 21.09.2021, kuid samas, kui kohus näitas talle ülekuulamise ajal 21.09.2021 üürilepingu lisaks olevat kinnituskirja, siis A.S. kinnitas, et sellel on tema allkiri. Samuti väidab tunnistaja A.S., et ta saab väga halvasti eesti keelest aru ning samal ajal on kindel, et instruktor ei selgitanud kostjale üürilepingu sisu jms. Lisaks leiab A.S., et J. ei olnud nõus kahju hüvitamisega ja ei vormistanud selle kohta ühtegi dokumenti, kui kostja ise on enda seisukohtades kinnitanud, et vastava kirja ta 21.09.2021 omakäeliselt siiski koostas. 27) Kostja poolt 21.09.2021 üürilepingu esemeks olevale hageja ATV-le esistange ja vasaku tagumise tiiva vigastuste tekitamine on tõendatud üürilepinguga, sh selle lisaks oleva sõiduki üleandmis-vastuvõtmisaktiga (dtl 66-68); kostja omakäelise kinnituskirjaga, et ta on nõus võtma vastutuse kogu tekitatud kahju eest (dtl 72); tunnistajaks oleva hageja instruktori K. N. ütlustega (dtl 174-179); fotodega, mis on tehtud vahetult peale kostja poolt ATV-ga sõitmist ning millel on fikseeritud ATV esistange ja vasaku tagumise tiiva vigastused (dtl 69-70); samuti pooltevahelise kirjavahetusega (millelt nähtub muu hulgas, et kostja on hageja esindajaga suhelnud eesti keeles; dtl 74-78; 142-144) ning avaldusega tarbijavaidluste komisjonile (dtl 145-151).

28) Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud 21.09.2021 üürilepingut VÕS § 115 lg 1 tähenduses ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kuna puuduvad rikkumise vabandatavuse eeldused VÕS § 103 lg 1 kohaselt. VÕS § 115 lg sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 29) Hagejale tekkis üürilepingu objektiks oleva ATV kahjustuste parandamise läbi kahju 454,18 eurot. Motohobi OÜ 21.09.2021 hinnapakkumise kohaselt oli ATV tööde ja materjalide maksumus kokku 394,18 eurot, millele lisandus ATV remonditöökotta transpordikulu 60 eurot, so kokku 454,18 eurot (dtl 73). 30) Kostjapoolse üürilepingu rikkumisega on hagejal tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 kohaselt. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lisaks on leidnud tõenditega tuvastamist, et kostjapoolse rikkumise ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses ehk kui kostja poleks üürilepingu esemeks olevale ATV-le 21.09.2021 kahjustusi tekitanud, ei oleks hagejal tekkinud ka ATV parandamisega seotud varalist kahju 454,18 eurot. 31) Kostja leiab, et antud juhul esinevad kahjuhüvitise vähendamise alused VÕS § 139 lg 1 ja 140 lg 1 kohaselt (dtl 102). VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu . Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud ühtegi sellist asjaolu, mille kohaselt kuuluks käesolevas asjas kostjalt väljamõistetav kahjuhüvitis 454,18 eurot vähendamisele VÕS § 139 lg 1 või § 140 lg 1 kohaselt. 32) Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue summas 454,18 eurot rahuldamisele. 33) Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) 454,18 eurolt alates 29.09.2021 ning viivised seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) tasumata põhinõudelt (454,18 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni (dtl 60-64, 92). Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lõike 1 punkti 6 kohaselt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib hageja nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 21.09.2021 arve muutus sissenõutavaks 29.09.2021 (dtl 73). Lisaks on hageja esitanud kostja vastu ka edasiulatuva viivise nõude (dtl 60-64, 92). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 34) Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus ka hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt J. S.lt hageja PK Rentmoto OÜ kasuks välja alates 29.09.2021 kuni 26.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel (võlgnevuselt 454,18 eurot) 64,77 eurot ning alates 27.05.2023 viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 454,18 eurot. Seega kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35) TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine TsMS § 162 lg 4 kohaldamise alust, mistõttu kannab käesolevas hagimenetluses menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. 36) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 37) TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 38) TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 39) Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 17.04.2023 (dtl 204-210), millele kostja on esitanud vastuväite 24.04.2023. Kohus on seisukohal, et kõik hageja esindaja toimingud on olnud küll vajalikud, kuid osaliselt tuleb vähendada neile kulunud aega. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulud aega kokku 30,5

tundi. Kohus peab sellest põhjendatuks 18,5 tundi ning põhjendamatuks ajakulukus on kohtu hinnangul kokku 12 tundi, mida on käsitletud järgnevalt. 40) Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vahaliku ajakulu määramisel käesoleva vaidluse sisu ja keerukuse astet; samuti asjaolu, et kostja vastuväited on üldjoontes olnud menetluse algusest alates ühetaolised ja järjepidevad; samuti arvestab kohus asjas esitatud seisukohtade ja tõendite mahtu. 41) Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja ajakulu järgmiselt: • hagiavalduse koostamise, kohtule esitamise ja sellele eelnenud toimingutest on 6,75 tunnist põhjendatud ajakulu 4 tundi (6,75 tunni asemel); • hageja 18.08.2022 seisukoha ja taotluse koostamiseks (dtl 114-118) on põhjendatud ajakulu 2 tundi (4,75 tunni asemel); • 23.01.2023 istungiks ettevalmistamisest ja toimikuga tutvumisest on põhjendatud ajakulu 1 tund (2 tunni asemel); • Hageja 01.02.2023 taotluse (dtl 139-141) koostamisest on põhjendatud ajakulu 0,5 tundi (1,5 tunni asemel); • 22.03.2023 istungiks ettevalmistamisest ja toimiku analüüsist on põhjendatud ajakulu 1 tund (2,5 tunni asemel); • 22.03.2023 istungi protokolliga tutvumise ja märkmete tegemise põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi (1 tunni asemel); • Toimiku süstemaatiline analüüs; 17.04.2023 kohtukõne teeside (dtl 204-210) koostamise eest on põhjendatud ajakulu 2 tundi (4,5 tunni asemel). 42) Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetlustoimingute ajakulu kokku 18,5 tundi. 43) Hageja esindaja tunnitasumäär on 140 eurot (dtl 204-210). Kohtu hinnangul tuleb hageja esindaja tunnitasumäära vähendada 100 euroni. Hageja esindaja näol ei ole tegemist Eesti Advokatuuri liikmeks oleva advokaadist esindajaga ning 140 euro suurune tunnitasumäär on kohtu arvates ülepaisutatud ning ei ole kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 18,5 tundi tunnitasumääraga 100 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku 18,5 tunni eest on summas 1850 eurot (100 x 18,5). Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisega seoses riigilõivu kokku 175 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu käesolevas asjas on kokku 2025 eurot (1850 + 175). 44) TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kostjal tasuda hageja menetluskulu 2025 eurot. 45) Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 46) TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.