lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-383/41

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-383/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1420
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 105 lg 1, 2Ülesütlemise tühisusele tuginemineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-23-383

Kohtuasi

X hagi Y AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.02.2023 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja Y AS (registrikood XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 09.02.2023 määrus tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja, töötaja) pöördus 09.01.2023 Harju Maakohtusse Töövaidluskomisjoni (TVK) 29.11.2022 otsuse (teatavaks tehtud 13.12.2022) vaidlustamiseks, taotledes TVK kaebetähtaja ennistamist. Avalduse ja selle täienduste kohaselt toimetati hagejale töölepingu ülesütlemise avaldus kätte 16.09.2022. Hageja väitel on ta TVK-le 17.10.2022 töölepingu ülesütlemise vaidlustamise avalduse esitanud, kuid ilma manuseta, mille saatis korduvalt 18.10.2022, 19.10.2022 ja 20.10.2022 ning 21.10.2022 esitas allkirjastatud dokumendid. TVK jättis 29.11.2022 otsusega avalduse rahuldamata, kuna avaldus oli esitatud lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 67Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsÜS § 135 lg 1Tähtaja algus ja lõpp
TsÜS § 78Kirjalik vorm
TvLS § 26 lg 1Avalduse esitamine
TvLS § 27 lg 3Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
TLS § 105

2-23-383

2.Maakohus jättis 19.01.2023 määrusega avalduse, menetlustähtaja ennistamise taotluse ja menetlusabi taotluse käiguta ning selgitas, et esitatud avaldust ei saa käsitada nõuetekohase hagina, kuna sellel on ulatuslikud puudused. Maakohus selgitas muu hulgas, et hageja ei saa taotleda TVK kaebetähtaja ennistamist, kuna 29.11.2022 TVK otsusest tulenev kaebetähtaeg 30 kalendripäeva ei saanud olla kohtusse pöördumise hetkeks veel möödunud. Hagejal on võimalik taotleda töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja ennistamist (töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg-d 1 ja 2). Selleks, et kohus saaks tähtaja ennistamise taotlust läbi vaadata, tuli hagejal menetlustähtaja ennistamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks esmalt tuua välja asjaolud, milles seisnes mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud hageja järgida tähtaega, ja millal takistus ära langes ning tasuda ennistamise taotluselt nõutav riigilõiv. Hageja esitas 30.01.2023 ja 02.02.2023 menetlusdokumendid tähtaja ennistamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu määrus
3.Maakohus jättis 09.02.2023 määrusega hageja menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest.
4.Puudus vaidlus, et hagejale toimetati töölepingu ülesütlemise avaldus kätte 16.09.2022 ja seega saabus töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg 17.10.2022 (TLS § 105 lg-d 1 ja 2). Vaidlus puudus ka selles, et hageja poolt allkirjastatud avaldus töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks esitati TVK-le 21.10.2022. Hageja vastuolulised viited sellele, et ta esitas avalduse tähtaegselt, kuid hilines õige dokumendi esitamisega tehnilistel põhjustel, ei ole põhjendatud ega tugine esitatud teabele. Hageja väitel ei olnud ta teadlik, et avaldus õigeaegselt TVK-sse ei jõudnud. 09.01.2023 esitatud tõendi peakirjaga „Avaldus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile“ kohaselt on hageja avalduse digiallkirjastanud 21.10.2022 kell 14.57. Kuna avaldus on allkirjastatud mitu päeva pärast tähtaega, ei saanud eksisteerida olukorda, kus õigeaegselt koostatud ja allkirjastatud dokument oleks viibinud tehnilistel põhjustel. Kohus märkis, et ei ole võimalik, et 21.10.2022 allkirjastatud dokument sai olla 17.10.2022 saadetud e-kirja manuses.
5.Kohtu hinnangul ei olnud võimalik järeldada, et 17.10.2022 oleks hageja poolt saadetud puudustega, kuid tähtaegne avaldus. Hageja on ise 02.02.2023 seisukohas selgelt kinnitanud, et ei ole 17.10.2022 TVK-le avaldust esitanud, kuna soovis sel hetkel veel jõuda kokkuleppele tööandjaga. Seega tuleb hageja enda väite kohaselt lugeda, et ta ei soovinud 17.10.2022 TVK-le avaldust esitada. Seega ei järginud hageja ülesütlemise vaidlustamise tähtaega. Hagi menetlemine on võimalik vaid juhul, kui kohus menetlustähtaja ennistab.
6.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul menetlustähtaja ennistamise eeldused täidetud. Taotleja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist, mis takistas tal tähtaega järgida (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg-d 1 ja 2, § 422), mistõttu jättis maakohus ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna hageja pöördus TVK poole ülesütlemise vaidlustamiseks ettenähtust 4 päeva hiljem, s.o seaduses sätestatud tähtaega ületades ning kohus menetlustähtaega ei ennista, siis on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2). Seega on hageja kaotanud õiguse ülesütlemise vaidlustamiseks ning kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
7.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

2-23-383 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
9.Hageja palub asjaolude ja esialgse avaldusega esitatud tõendite kontrollimist, arvestades määruskaebuses hageja esitatud täpsustusi. Hageja selgitab, et ta saatis 17.10.2022 maakohtule e-maili teel vaid oma tahteavalduse, mitte TVK vormil avalduse, seetõttu, et hageja ootas kostjalt vastuseid ja ta ei hakanud TVK avalduse vormi täitma, kartes, et võib sinna lisada valeinfo. Hageja kostjalt vastust ei saanud ja seega esitas e-maili teel tahteavalduse vastulause esitamiseks töölepingu ülesütlemisele. Hageja sai aru, et asja arutatakse sisuliselt TVK istungil, kus saab esitada tõendeid. Kui hageja oleks varem esitanud info enne 17.10.2022 ja kostja oleks saatnud oma seisukoha uurimise tulemuste kohta, siis oleks hageja esitanud enda arvates valeinfo. Hageja ei osanud anda kogu informatsiooni.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
12.Maakohus leidis, et hageja poolt allkirjastatud avaldus töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks esitati TVK-le 21.10.2022 ja hageja 17.10.2022 avaldust ei saa pidada puudustega avalduseks, kuna hageja 17.10.2022 e-kirja manuses puudus allkirjastatud dokument ning hageja enda väite kohaselt ei soovinudki ta 17.10.2022 TVK-le avaldust esitada. Maakohus järeldas, et hageja esitas avalduse TVK-le hilinenult ja kuivõrd hageja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist, mis takistas tal TVK-sse pöördumise tähtaega järgida, jättis maakohus hageja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning keeldus hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus maakohtu käsitusega ei nõustu.
13.TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule või töövaidluskomisjonile esitama ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks avalduse 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
14.Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 16.09.2022 ja esitas TVK-le 17.10.2022 kell 23.57 e-kirja teel avalduse, millel ei olnud tema allkirja ja millel oli ka muid puudusi. Ringkonnakohus leiab, et hageja on 17.10.2022 e-kirjas TVK-le vaidlustanud töölepingu ülesütlemise. Nimelt on hageja e-kirjas avaldanud soovi "esitada vastulause tööandjale minu töölepingu erakorralise ülesütlemise vastu katseajal". Ringkonnakohtu arvates e-kirjas avaldatust nähtub üheselt, et töötaja ei ole nõus töölepingu erakorralise ülesütlemisega ja soovib seda vaidlustada (dtl 91).
15.Sellest, et 17.10.2022 avaldusele ei olnud lisatud digiallkirjastatud dokumenti, ei saa järeldada, et töötaja esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks avalduse TVK-le alles 21.10.2022. TvLS § 26 lg 1 kohaselt tuleb avaldus TVK-le esitada kirjalikult. TsÜS § 78

2-23-383 lg 3 järgi on kirjaliku vormi nõue täidetud, kui esitatud tahteavaldust on võimalik kirjalikult taasesitada. E-kirjas sisalduvat avaldust on võimalik kirjalikult taasesitada. TVK-le digiallkirjastatud avalduse esitamise nõue ei tulene seadusest.

16.TvLS § 27 lg 3 sätestab, et kui TVK-le esitatud avaldus ei vasta TvLS §-s 26 sätestatud nõuetele ja avalduse puudused takistavad avalduse menetlemist, annab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega kuni 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata, keeldub töövaidluskomisjoni juhataja määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Eeltoodust nähtub, et TVK-l on muuhulgas ka selgitamise kohustus puutuvalt TVK-le avalduse esitamist.
17.Toimikust nähtuvalt juhtis TVK tähelepanu avalduse puudustele ning andis töötajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 214). Töötaja kõrvaldas avalduse puudused ja 07.11.2022 määrusega võeti avaldus TVK menetlusse (dtl 211).
18.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ja TVK ebaõigesti leidnud, et hageja esitas avalduse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks hilinenult. Ringkonnakohus märgib, et tähtaja ennistamist saab taotleda seadusest tuleneva menetlustähtaja möödalaskmise puhul (TsMS § 67). Kuivõrd avaldus TVK-le oli esitatud tähtaegselt, puudus praegusel juhul vajadus tähtaja ennistamise taotluse sisuliseks lahendamiseks.
19.Seega on maakohus ekslikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel põhjusel, hageja on kaotanud õiguse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
20.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus otsustas määruse põhjendustes jätta menetluskulud hageja kanda, kuid rikkus TsMS § 173 lg-d 1 ja 2, kui jättis menetluskulude jaotuse määruse resolutsiooni märkimata.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus