lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-11443/22

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 26.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-21-11443/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2546
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 413 lg 1, 3Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korralVÕS § 195 lg 2, 5Lepingu korraline ülesütlemineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 3141 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ESTBaltic OÜ12718843(Kostja)Lasten Ehitus OÜ14048507(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-11443

Tsiviilasi

Lasten Ehitus OÜ hagi ESTBaltic OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

32 483,59 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Lasten Ehitus OÜ (registrikood 14048507, asukoht Mere 7, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), esindaja juhatuse liige Raimo Kotkas (epost [email protected], xxx); hageja lepinguline esindaja hagiavalduse esitamisel advokaat Kardo Karon (AB LINDEBERG, teatas esindusõiguse lõppemisest 14.12.2022) Kostja: ESTBaltic OÜ (registrikood 12718843, asukoht Lääne tn 4, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, e-post: [email protected]), esindaja juhatuse liige Erti Tammann; kostja lepinguline esindaja Taavi Käärid (Lindt ja Käärid OÜ, esindusõigus lõppes volikirja kehtivuse lõppemisega 31.12.2021)

Kohtuistung

25. mai 2023 osales hageja esindaja Raimo Kotkas

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista EstBaltik OÜ-lt Lasten Ehitus OÜ kasuks võlgnevus 34 827,98 eurot (millest põhivõlgnevus 30 077,4 eurot ning perioodi 21. juuli 2021 kuni 26. mai 2023 (kaasa arvatud) eest arvestatud viivis 4750,58 eurot).
3.Välja mõista EstBaltik OÜ-lt Lasten Ehitus OÜ kasuks alates 27. maist 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 30 077,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 10,5% aastas).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 394Kostja vastus hagile
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 161 lg 1Leppetrahv ja kahju
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 636 lg 1Üleandmise kohustus
VÕS § 641 lg 1Töö vastavus lepingutingimustele
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
4.Menetluskulud jäävad kostja ESTBaltic OÜ kanda. Kulude suuruse määrab kohus kindlaks täiendavalt määrusega pärast tagaseljaotsuse jõustumist.

Tsiviilasi nr 2-21-11443

5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUS

1.Lasten Ehitus OÜ esitas 21. juuli 2021 Pärnu Maakohtule hagi ESTBaltic OÜ vastu võlgnevuse 30 077,40 euro ning alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 23. märtsil 2020 töövõtulepingu nr 130320/202-1, mille järgi pidi kostja töövõtjana tegema tähtaegselt hageja kui tellija poolt tellitud, töövõtulepingus ja selle lisades kokkulepitud töö. Tööde teostamise käigus ilmes vajakajäämisi kostja töö kvaliteedis ja tähtaegadest kinni pidamises. Hageja, tuginedes töövõtulepingu punktidele 6.4.3. ja 6.4.4., ütles töövõtulepingu üles. Hageja esitas kostjale
01.veebruaril 2021 töövõtulepingu ülesütlemisavalduse, millega luges töövõtulepingu üles öelduks alates 03. veebruarist 2021. 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-11443

3.Koos ülesütlemisavaldusega esitas hageja kostjale ka leppetrahvinõude. Hageja nõuab leppetrahvi töövõtulepingu punktides 3.7. ja 3.9. sätestatud alustel ja määras. Leppetrahvide aluseks oli ja on asjaolu, et kostja on ületanud töövõtulepingu punktis 2.2. toodud tähtaega ning kostja lepingurikkumise tõttu hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles.
3.1.Töövõtulepingu punkti 3.7. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist 0,5 % lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest. Lepingu maksumuseks punkti 3.3. kohaselt oli 85 935,44 eurot. Kostja oli viivituses sisuliselt töö iga osaga, mis tuli etapiviisiliselt üle anda. Tööde lõpetamise lõpptähtaeg oli 30. november 2020. Seisuga 01. veebruar 2021 ei olnud töö valmis. Töövõtulepingu punkti 3.7. sätestatud määras 0,5% iga päeva eest arvestatud leppetrahvi suurus leppetrahvi nõude 01. veebruaril 2021 esitamise hetkel oli 62 päeva eest 26 640,16 eurot (429,68x62). Summa ületab leppetrahvi piirmäära 10 % töö maksumusest ning hagejal oli ja on õigus nõuda kostjalt tähtaegade ületamise eest leppetrahvi 8593,54 eurot (85 935,44 x 10/100).
3.2.Töövõtulepingu punkti 3.9. järgi on kostja keeldumisel lepingu täitmisest, samuti lepingu erakorralisel lõpetamisel lepingu punktis 6.4.3. või 6.4.4. sätestatud alustel hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist 25 % lepingu maksumusest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 25 % ulatuses kogu töö maksumusest, mis on 21 483,86 eurot (85 935,44x25/100).
4.Kokku on hagejal kostja vastu lepingu rikkumisest tulenev leppetrahvi nõue 30 077,40 eurot (8593,54+21 483,86). Hageja nõudis 01. veebruari 2021 kirjas leppetrahvi tasumist hiljemalt
08.veebruariks 2021, kuid kostja nõuet ei tasunud.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt 30 077,40 eurot seadusest tulenevas määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte enam, kui on nõude summa. Pooled ei ole kokku leppinud viivisemääras, seega kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lausest tulenev viivisemäär, mis hagi esitamise ajal oli 8 % aastas ehk 0,022 % päevas.

KOSTJA VASTUS

6.Kostja 08. oktoobril 2021 esitatud kirjalikus vastuses hageja nõuet ei tunnista, palub kohtul jätta nõue rahuldamata ja nõude esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et töövõtulepingu ülesütlemine ja leppetrahvi nõue on alusetud. Hageja on jätnud kostjale tasumata valminud tööosade eest esitatud arved, kostjal oli õigus tööde tegemisest keelduda. Valminud tööde kohta on koostatud aktid, töövõtulepingu punktide 3.5 kohaselt loetakse need hageja poolt allakirjutatuks ja seega tööd hageja poolt vastuvõetuks. Hageja ei ole enne töövõtulepingu ülesütlemist andnud kostjale töövõtulepingu rikkumisest teada, ülesütlemisavaldus ja leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on kaotanud õiguse väidetavatele lepingurikkumistele tuginedes lepingut üles öelda ja leppetrahvi nõuda, sest ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist.
7.Alternatiivselt kostja taotleb juhul, kui kohus peab ülesütlemisavaldust ja leppetrahvinõuet põhjendatuks, vähendada leppetrahvi summat 10%-ni lepingu maksumusest või kohtu poolt mõistlikuks peetava summani. Hageja pooltevahelises kirjavahetuses tunnistab võlgnevust kostja ees, pooled pidasid pärast ülesütlemist läbirääkimisi tööde jätkamise ja tasumata arvete maksmise üle ning sõlmisid ka vastava kokkuleppe, millest hageja tasus esimese osamakse hilinemisega ja osaliselt, kuid seejärel asus kostjat ründama, esitades lepingust taganemise avalduse ja leppetrahvinõude (kohus siinkohal märgib, et kostja kirjalikus vastuses esitatud tõlgendus, et töövõtulepingut ei ole võimalik üles öelda, ei saa õige olla, sest võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 võimaldab selgesõnaliselt töövõtulepingu ülesütlemist).

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-11443

MENETLUSE KÄIK

8.Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtu määratud kohtuistungile 28. veebruaril 2023 algusega kell 11.00 kumbki pooltest ei ilmunud. Poolte juhatuse liikmed on 13. jaanuaril 2023 kinnitanud kohtukutsete kättesaamist, kohtuistungile ilmumata jätmisest ega selle põhjustest kohut ei teavitatud.
9.Kohus määras asjas uue kohtuistungi 18. aprillile 2023 ning kohustas poolte seaduslikke esindajaid Raimo Kotkast ja Erti Tammanni istungist isiklikult osa võtma. Istungile ilmus ainult hageja esindaja Raimo Kotkas, kes taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja seaduslik esindaja istungile ei tulnud ega teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest. Kostjale toimetati kohtukutse kätte 17. märtsil 2023 kostja registrijärgsel aadressil Lääne 4, Pärnu linn. Dokumendid on üle antud sellel aadressil viibinud S.R., kes on märkinud enda seoseks adressaadiga „ema“.
10.Tagaseljaotsuse vormistamisel rahvastikuregistrist andmete kontrollimisel ilmnes, et S. R. ei ole Raimo Kotkase ema ning dokumente ei saa kostjale kättetoimetatuks lugeda. Seetõttu kohus uuendas asja arutamise, määras uue kohtuistungi 25. maile 2023 algusega kell 11.00 ja toimetas menetlusosalistele uuesti kohtukutsed kätte. Nii hageja, kui kostja esindajale on kohtukutse ja asjaarutamise uuendamise määrus kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 1 alusel saatmisega kohtule teatatud e-posti aadressidele, sh kostjale registrisse kantud e-posti aadressile [email protected]. Kaaskirjas on teatatud, et dokumendid loetakse kättetoimetatuks
28.aprillil 2023.
11.Kohtuistungile 25. mail 2023 ilmus taas üksnes hageja esindaja Raimo Kotkas. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ning ei teatanud kohtuistungile ilmumata jätmisest ega selle põhjustest. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 25. mail 2023 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
13.TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
14.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, seadusest tulenevalt kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja teeb hageja kasuks tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi. TsMS § 413 lg 3 punktides 1 – 3 sätesatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, praeguses asjas ei esine. Kohus kohustas kostja juhatuse liiget isiklikult kohtuistungist osa võtmast. Kostja kutsuti istungile õigel ajal - kostja juhatuse liikmele loetakse kohtukutse kättetoimetatuks 28. aprillil 2023, s.o rohkem kui 10 päeva enne istungit. Kohtukutses oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, sh võimalust, et hagi rahuldatakse tagaseljaotsusega. Kostja ei teatanud istungile ilmumata jäämisest ega ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Kostja ei ole ka üheski kohtule edastatud dokumendis avaldanud nõustumist asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, vaid palus 15. septembri 2021 vastuses asja läbivaatamist kohtuistungil.
15.Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 23. märtsil 2020 sõlmitud töövõtulepingust nr 130320/202-1, mille järgi pidi kostja kui 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-11443 töövõtja teostama tähtaegselt hageja kui tellija poolt tellitud ja töövõtulepingus ja selle lisades kokkulepitud töö. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud töövõtulepingut, kuna töö ei vastanud lepingutingimustele ning kostja ei ole tööd üle andnud kokkulepitud ajal. Töövõtulepingus on ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ehk leppetrahv. Leppetrahvi suurus leppetrahvi esmase esitamise hetkel (01. veebruar 2021) oli punkti 3.7. järgi 26 640,16 (429,68 x 62) eurot, millest tulenevalt 10% piirangule oli ja on hagejal õigus nõuda 8593,54 (85 935,44x10/100) eurot. Töövõtulepingu punkti 3.9. järgi on kostja keeldumisel lepingu täitmisest, samuti lepingu erakorralisel lõpetamisel lepingu punktis 6.4.3. või 6.4.4. sätestatud alustel hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist 25% lepingu maksumusest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 25% ulatuses kogu töö maksumusest, mis on 21 483,86 (85 935,44x25/100) eurot. Seega on nõutav leppetrahvi summa kokku 30 077,40 eurot.

16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
17.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.
18.VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5).
19.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemisel kohus tõendeid ei hinda. Hageja väited faktiliste asjaolude kohta loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ning mõistab EstBaltik OÜ-lt Lasten Ehitus OÜ kasuks põhivõlana välja leppetrahvi 30 077,40 eurot.
20.Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 21. juulil 2021 kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-11443 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled viivisemääras kokku leppinud ei ole, seega kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, see on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas.

21.TsMS § 367 võimaldab taotleda viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast. TsMS § 367 teise lause alusel kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas ning edasi protsendina põhivõlast. Perioodil 21. juuli 2021 kuni 26. mai 2023 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 30 077,40 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (kuni 31. detsembrini 2022 oli viivisemäär 8,00% aastas ning alates 01. jaanuarist 2023 kehtib viivisemäär 10,5% aastas) sissenõutavaks muutunud summas 4750,58 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (hetkel kehtib viivisemäär 10,5% aastas) põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

22.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 ja 4 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
24.Kohus määrab selles tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tagaseljaotsuse jõustumist. Hageja esitas kohtu nõudmisel oma menetluskulude nimekirja
21.aprillil 2023, kuid ekslikult on nimekiri jäänud kostjale koos kohtukutse ja asjaarutamise uuendamise määrusega kätte toimetamata. Kohus toimetab hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte ja annab kostjale tähtaja kulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja