Hageja A. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja
K. K.
Kostja V. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja V. D.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.04.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. M. hagi V. S.i vastu 3000,00 euro ja viivise väljamõistmise nõudes rahuldamata.
2.Rahuldada A. M. taotlus 17.04.2023 protokolli parandamiseks osaliselt. Asendada 17.04.2023 kohtuistungi protokollis lause „On toimunud kolm-neli kohtumist aasta jooksul“ lausega „On toimunud kolm-neli kohtumist aastate jooksul“. Ülejäänud osas jätta protokolli parandamise taotlus rahuldamata. Lisada A. M. taotletud parandused, millega kohus ei nõustunud, protokollile. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud A. M. kanda.
4.Välja mõista A. M.lt V. S.i kasuks menetluskulud 1008,92 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.10.2012 suulise laenulepingu, mille alusel hageja andis kostja 3000,00 eurot laenu. Hageja andis laenusumma 3 000 eurot üle ülekandega kostja arvelduskontole. Laenu tagastamise tähtaega kokku ei lepitud. 07.12.2020 esitas hageja kostjale avalduse, millega ütles lepingu üles alates 15.02.2021. Kostja laenu ei tagastanud.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 3000,00 eurot ja viivis summas 27,62 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud määras alates 29.03.2021 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
3.Hageja selgitas täiendavalt, et kostja võttis hagejalt laenu, et tasuda X OÜ osakapitali sissemakse, kuna kostja on X OÜ osanik. Kui vaadata asjaolusid kronoloogilises järjekorras, kus hageja andis kostjale laenu 12.10.2012 ning kostja tasus osakapitali sissemaksu 3 osamaksega 19.10.2012 ehk mõni päev pärast laenu saamist. Laenulepingu ülesütlemisavalduse on hageja lepinguline esindaja edastanud kostja e-posti aadressile 13.12.2020. Kostja ei ole kunagi vaidlustanud ülesütlemisavalduse kätte saamist. Samuti on hageja saatnud kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse tähitud kirjaga.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel pole pooled laenulepingut sõlminud ja hageja pole kostjale laenu andnud. Maksekorraldusest nähtub, et laenu aluseks oleva ülekande selgituses on kirjas, et tegemist on tasuga konsulteerimisteenuse eest. Kostja esitas taotluse, et kohus nõuaks maksekorralduse tõendina välja Danske Bankilt, sest hagejale maksekorraldust ei väljastatud. Alternatiivselt leidis kostja, et nõuded on aegunud.
5.Kostja osutas hagejale konsulteerimise teenuseid, mille eest hageja tasuski kostjale 3000,00 eurot. Kostja osutas hagejale erinevaid spetsiifilisi teenuseid, so hageja poolt lennuvälja ostmiseks kavandatud asukohtade uurimine selle soetamise kavatsusega, lennuvälja rajamise reeglite väljaselgitamine ning selleks sobiva krundi otsing. Samuti kostja konsulteeris lennusporditegevuse äritegevuse loomise osas ning selgitas välja lennuvälja ehitamise tingimused ja reeglid. Kostja osutas hagejale nõustamisteenust perioodil oktoober 2011 kuni jaanuar 2013. Kostja kasutas kruntide uurimiseks isiklikku transporti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab hagi rahuldamata.
7.Hageja nõuab kostjalt suulise laenulepingu alusel 3000,00 euro tagastamist. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 108 lg
1.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et 1) hageja ja kostja vahel oli võlasuhe; 2) kostja rikkus temal olevat kohustust; 3) kostja vastutab rikkumise eest. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Raha maksmise kohustuse rikkumist ei peeta üldjuhul vabandatavaks. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2).
8.Kohus täitis 02.09.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (I kd, tl 49-50). Kohus täitis täiendavalt 04.10.2023 määrusega selgituskohustuse (I kd, tl 183-185). Kohus selgitas ka 17.04.2023 toimunud eelistungil, et laenuleping loetakse sõlmituks, nagu kõik teised võlaõiguslikud lepingud, poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.
9.Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist (VÕS § 398 lg 1 ls 1). Kostja vaidles vastu asjaolule, et poolte vahel oli laenuleping. Seetõttu peab hageja tõendama, et poolte vahel oli laenuleping ning laenu tagastamise tähtaja saabumise aluseks olevaid asjaolusid ehk laenulepingu ülesütlemist.
10.Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja 12.10.2012 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale 3000,00 eurot laenu. Laenu tagastamise tähtaega kokku ei lepitud ning 07.12.2020 avalduse kohaselt ütles hageja lepingu üles alates 15.02.2021 (I kd, tl 19). Laenulepingu ülesütlemisavaldus on edastanud hageja lepingulise esindaja poolt kostja e-posti aadressile 13.12.2020 (I kd, tl 60). Asjaolu, et tegemist on kostja aadressiga, kinnitab kostja hagiavalduse vastus, milles kostja on märkinud oma e-posti aadressiks sama aadressi xxx. Kostja ei ole vaidlustanud ülesütlemisavalduse kätte saamist. Samuti on hageja saatnud kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse tähitud kirjaga (I kd, tl 64-65). Kostja ei vaielnud vastu, et ta pole temale ülekantud raha tagastanud. Kostja väitel ei ole ta hagejaga laenulepingut sõlminud ja hageja pole kostjale laenu andnud. Seega väidab kostja, et ta ei ole 3000,00 euro laenu ülekandmise jaoks tahteavaldust teinud.
11.Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega TSüS § 68 lg 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete. Seejuures peab poolte tahe olla lepinguliselt seotud olema äratuntavalt väljendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja selgitada poolte tahte suulise laenulepingu sõlmimise kohta.
12.Kohus leiab, et kohtule esitatud maksekorraldus kostja poolt hagejale kantud 3000,00 euro kohta ei tõenda laenulepingu sõlmimist. Pooled ei vaidle, et hageja kandis 12.10.2012 kostja kontole 3000,00 eurot (I kd, tl 18). Ülekandel sõnaline selgitus puudub. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud 12.10.2012 ülekande hageja pangakontole selgitusega “& 1054;& 1087;& 1083;& 1072;& 1090;& 1072; & 1079;& 1072; & 1082;& 1086;& 1085;& 1089;& 1091;& 1083;& 1100;& 1090;& 1080;& 1088;& 1086;& 1074;& 1072;& 1085;& 1080;& 1077;” (I kd, tl 18). Kohtule esitatud kostja ja Danske Bank vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et nimetatud ülekande selgituses on venekeelsete tähtedega kirjas, et tegemist on tasuga konsulteerimise eest (I kd, tl 32-36). Danske Bank AS maksekorralduse kohaselt kandis hageja kostjale 3000,00 eurot selgitusega „tasu konsulteerimise eest“ (I kd, tl 105 ja 112).
13.Hageja selgituste kohaselt võttis kostja hagejalt laenu, et tasuda X OÜ osakapitali sissemakse. Kostja on X OÜ osanik (I kd, tl 57-58). Kostja tasus X OÜ-le osakapitali sissemaksu 3 osamaksega. Kostja kandis üle 19.10.2012 kahel korral 1200,00 eurot ja 22.10.2012 600 eurot (I kd, tl 59). Kohus on seisukohal, et isegi kui vaadata hageja poolt esile toodud asjaolusid kronoloogilises järjekorras, ei saa asuda seisukohale, et tegemist on laenuga osakapitali osamaksete tasumiseks. Hageja kandis kostjale 3000,00 eurot 12.10.2012 ning kostja tasus osakapitali sissemaksu 3 osamaksega 19.10.2012 ja 22.10.2012. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatu lükkab üheselt ümber kostja väited, justkui oleks hageja kostjale tasunud mingi teadmata konsultatsiooni eest. Kostja ei teinud osakapitali sissemakseid samal päeval või järgmisel päeval. Kohus on kõike tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et hagejal ei olnud tahet kostjale laenu anda. Laenu andmise korral oleks hageja kirjutanud maksekorralduse selgitusse „laen“. Samuti näitab hageja käitumine, et tal ei olnud tahet laenu anda. Ülekanne tehti 12.10.2012 summas 3000,00 eurot ning ülesütlemisavalduse esitas hageja alles 07.12.2020. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja ei küsinud kaheksa aasta jooksul kordagi kostjalt laenu tagasi. Hageja esindaja selgitas 17.04.2023 kohtuistungil, et hageja ei näinud vajadust ega põhjust 3000,00 eurot varem tagasi küsida. Samuti väitis hageja 24.01.2022 menetlusdokumendi p-is 3, et selgitusse on märgitud „Tasu konsulteerimise eest“ seetõttu, et kostja ei soovinud, et selgitusse oleks märgitud laen. 17.04.2023 kohtuistungil aga märkis hageja esindaja, et hageja ei mäletanud, et selle ülekande selgitus on muud kui laenuleping (II kd, tl 47 pöördel). Seega on ka hageja enda väited
ülekande osas vastuolulised. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tahe 3000,00 euro ülekandmise ajal ei olnud kostjale laenu andmine.
14.Kohtu hinnangul ei saa ka tunnistaja M. N. ütlustega lugeda laenulepingu sõlmimist tõendatuks. Kohus võttis asja juurde M. N. 23.05.2022 kirjaliku notariaalselt tõestatud tunnistuse (I kd, tl 169-170). Samuti kuulas kohus tunnistaja üle 17.04.2023 toimunud kohtuistungil (II kd, tl 48-49). Kohus märkis 17.12.2021 määruses, et annab hinnangu tunnistaja ütluste kui tõendi usaldusväärsusele pärast tunnistaja ülekuulamist. Kostja leidis, et tunnistaja ei ole usaldusväärne, sest hageja, kostja ja tunnistaja olid osanikud samas ettevõttes ning osanike vahel oli konflikt. Tunnistaja on varem volitanud hagejat enda nimel tegutsema. Seetõttu on tunnistaja ja hageja vahel usalduslikud suhted.
15.Kohus leiab, et tunnistaja M. N. ütluseid ei saa pidada usaldusväärseteks. Tunnistaja M. N. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on hagejaga sõber. Kostjal ei olnud X Osaühingu sissemakse tegemiseks raha ja hageja andis kostjale sissemakse maksmiseks 3000,00 eurot (II kd, tl 48). Tunnistaja ei mäleta millal pidi kostja hagejale raha tagastama (II kd, tl 48 pöördel). Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et hageja jurist tegeleb selle asjaga ja tunnistaja sai hageja ja Kuldari käest teada mida tuleb kirjutada notaris antud 23.05.2022 kinnitusse. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et nad töötavad ju koos jurist K. K.. K. K. konsulteerib neid selles asjas (II kd, tl 48 pöördel). Tunnistaja sõnul rääkis tsiviilasja asjaoludest väga pikalt talle hageja (II kd, tl 49). Kohus jätab tunnistaja kohtuistungil antud ütlused ning kohtule kirjalikult esitatud 23.05.2022 seisukoha arvestamata, kuna tunnistaja ütlused ja kirjalik seisukoht on ebausaldusväärsed. Tunnistaja on hageja sõber ning seetõttu andis hagejale sobivaid ütlusi. Tunnistaja ise selgitas, et sai hageja ja hageja esindaja käest teada mida tuleb kirjutada notaris antud 23.05.2022 kinnitusse. Muuhulgas andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et hageja esindaja konsulteerib neid selles asjas ning tunnistajale on hageja kaudu teada tsiviilasja asjaolud. Vastavalt jätab kohus tunnistaja ütlused arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel.
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud suulise laenulepingu sõlmimine. Vastavalt ei ole vaja võtta seisukohta kostja poolt kohustuse rikkumise osas ning rikkumise eest vastutuse osas.
17.Kostja esitas aegumise vastuväite. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1 ls 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Tulenevalt sellest, et kohus ei kvalifitseerunud pooltevahelist suhet laenusuhtena, ei tule võtta seisukohta aegumise vastuväite osas.
18.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud laenulepingu sõlmimist. Seega tuleb hageja nõue 3000,00 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Vastavalt ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
19.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust. Protokolli parandamise taotlus
20.Hageja esitas 26.04.2023 taotluse 17.04.2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt on tunnistaja ütlusena protokolli märgitud: A. tutvustas mulle kostjat. Sõber olen A.ga. V.it tutvustas A.. Ei ole sõber. On toimunud kolm-neli kohtumist aasta jooksul. Kostja on mu tuttav. Õige on: A. tutvustas mulle kostjat. Sõber olen A.ga. V.it tutvustas A.. Ei ole sõber. On toimunud kolm-neli kohtumist aastate jooksul. Kostja on mu tuttav. Tunnistaja ütlusena on protokolli märgitud: Ei olnud ja selle pärast A. andis talle raha.
Õige on: Ei olnud ja selle pärast A. andis talle laenuks raha. Tunnistaja ütlusena on protokolli märgitud: Ausalt öeldes, ma ei mäleta. Õige on: Kuna tegemist oli laenuga, siis tuli see tagastada. Ausalt öeldes, ma ei mäleta.
21.Kostja vaidleb protokolli parandamise taotlusele vastu. Kostja hinnangul ei ole võimalik lisada protokollile seda, mida kohtuistungil ei ole olnud. Hageja poolt kaasatud tõlk ei ole seda kostjale ega kohtule tõlkinud, mistõttu ei saanud ka kostja aimata, et selline tekst oleks tunnistaja poolt öeldud.
22.Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Parandused, millega kohus nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4 ls 2). Taotlus on esitatud tähtaegselt.
23.Kohus rahuldab kostja protokolli parandamise taotluse osaliselt. Kohus kuulas üle kohtuistungi helisalvestise. Kostja taotlus on põhjendatud osas, milles tunnistaja ütleb, et on toimunud kolm-neli kohtumist aastate jooksul. Kohus küsis kohtumiste perioodi hageja esindaja taotlusel tunnistajalt üle ja tõlk tõlkis, et oli kolm-neli kohtumist aastate jooksul. Ülejäänud osas protokolli parandamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et helisalvestiselt on kuulda, et tõlk tõlgib „Ei olnud ja selle pärast A. andis talle raha“. Samuti tõlkis tõlk, et „ausalt öeldes ei mäleta“. Kohus ei saa viia sisse parandusi selles osas mida tõlk istungil ei tõlkinud. Seetõttu puudub alus nimetatud osas protokolli parandada. Kohus lisab kostja taotletud parandused, millega kohus ei nõustunud, protokollile.
MENETLUSKULUD
24.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus tegi otsuse hageja kahjuks. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
25.Kostja menetluskulud koosnevad 17.04.2023 taotluse kohaselt õigusabikuludest 500 eurot, tõlkekuludest 148,92 eurot ja NPD System OÜ poolt kõvaketase taastamisekulust 360 eurot (II kd, tl 43). Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu õigusabikulu tuleb hüvitada koos käibemaksuga. Kostja õigusabikulud kokku on 1008,92 eurot.
26.Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulud on tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud (TsMS § 143 lg 1 ja 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 lg 1).
27.Kohus rahuldab kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKo nr 2-19-10324, p 19).
28.Kostja lepinguline esindaja on osutanud taotluse järgi õigusabi kokku 5 tundi, sellest hagiavaldusega ja tõenditega tutvumine, kohtupraktika analüüs ning õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund; 23.04.2021 hagiavaldusele vastuse koostamine 3 tundi ja 10.01.2021 menetlusdokumendi koostamine 1 tund.
29.Kohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on kostjale osutatud selle tsiviilasja menetlemisel põhjendatud ja vajalikku õigusabi maakohtus 5 tundi. Kirjeldatud tegevused seoses õigusabi osutamisega ja neile kulunud aeg on olnud kohtu hinnangul vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus vastab esindaja kvalifikatsioonile. Samuti on vajalikud ja põhjendatud tõlkekulud 148,92 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 360 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulud hüvitada koos käibemaksuga.
30.Kokku peab hageja hüvitama kostja menetluskuluna 1008,92 eurot (500 eurot õigusabikulu + tõlkekulud 148,92 eurot ja tõendi saamise kulu 360 eurot).
31.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.