Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.07.2021 töövõtulepingu, mille esemeks on Tallinnas, Erika 8 asuvas elamuhoones, tööde teostamine vastavalt töövõtja poolt esitatud hinnapakkumise (s.o elektripaigaldise ümberehitamine). Lepingu punkti 4.1 kohaselt on töö maksumus 41 079,41 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. Maksed teostatud tööde eest toimusid osamaksetena vastavalt lepingu punktis 4.2 sätestatule. Lepingu punkt 4.2.3 näeb ette, et lõppmakse (s.o viimane makse) makstakse 14 päeva jooksul alates kõikide tööde lõpetamisest. Lepingu punkti 3.3. järgi loetakse töö lõpetatuks pärast kõikide hinnapakkumises nimetatud tööde teostamist ning selle kohta vormistavad pooled lõppakti. Tööde lõpetamisel esitas hageja kostjale 25.01.2022 e-kirjaga teenuse osutamise tulemusena valminud dokumendid, üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve number MA2200001. 18.05.2022 tasus kostja arvest 2000,24 eurot, tasumata on 2666 eurot. Kostja ei selgitanud arve osalist tasumata jätmist. Alles pärast hageja poolt 11.11.2022 nõudekirja esitamist on kostja asunud esitama uusi päringuid ja vastuolulised pretensioonid, millele on hageja ammendavad vastanud. See, et tööd on tehtud nõuetekohaselt kinnitab riigi poolt akrediteeritud inspekteerimisasutuse poolt läbiviidud elektripaigalise kasutuselevõtule eelnev audit ning see, et 18.05.2022 tasus kostja arvest 2000,24 eurot. Vastavalt viidatud auditi otsusele vastab elektripaigaldis või selle osa kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbe kasutada. Lepingu punkt 4.1 sätestab, et tähtajaks laekumata summalt tasub tellija viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest. Kostja viivisevõlgnevus hagi esitamise päeva seisuga on seega alates 12.02.2022 kuni 30.01.2023 summas 941,1 eurot. Hageja taotleb kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist järgnevalt: mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 0,1 % päevas summalt 2666 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 1131 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Navin OÜ hinnapakkumuse aluseks oli kostja poolt tellitud ning hagejale esitatud

põhiprojekt, töö nr 2001. Lepingu hinnapakkumuses toodud ümberehituse tööde sisu on toodud põhiprojekti seletuskirja punktis 3: kilbis 40965JK maakaablite ja peajaotuskilpi PJK suunduva kaabelliini PEN-soonte ühendamine DIN-liistule kinnitatava ENSTO KE68.3 klemmiga; kilbi 40965JK kesta ühendamine PENklemmiga. Kostja jätab oma vastuses pahatahtlikult mainimata, et kõik kilbi nr 40965JK ümberehitustööd on nõuetekohaselt tehtud. Seetõttu ei ole käesoleval juhul oluline, kes Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965JK töö teostas, kuna lepinguga kokkulepitud tulemus on saavutatud (s.h vajalikud kilbi nr 40965JK ümberehitustööd on tehtud) ning lepinguga fikseeritud tasu on muutunud sissenõutavaks. Kostja kinnitab, et said mittevastavusest teada „peale hageja poolt tööde teostamist“. Hageja teostas/lõpetas tööd 25.01.2022.a, mille kohta esitas kostjale 25.01.2022.a ekirja. Kostja sai või pidi teada saama mittevastavusest samal ajal. Kostja teavitas esimest korda eespool viidatud lepingutingimustele mittevastavusest alles oma 22.02.2023.a vastuses, so üle aastase viivitusega. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja pretensioon on ka hilinenud. Järelikult on kostja kaotanud õiguse tugineda hageja töö lepingutingimustele mittevastavusele. Lisaks ning vastavalt Rito Elektritööd OÜ selgitusele kilbi 40965JK ümberehituse tööde täitmise käigus koostas Rito Elektritööd Elektrilevi OÜ iseteenindusekeskkonnas teavituse Elektrilevi OÜle, milles kirjeldas kilbi 40965JK suhtes tuvastatud probleemid ning uuris, kuidas oleks võimalik projektiga ettenähtud tööde teostamine, mille järel toimus kohtumine Elektrilevi OÜ esindajaga ning, mille tulemusena otsustas Elektrilevi OÜ oma kilp 40965JK üldse välja vahetada ning samal ajal sai tehtud ka projektiga ettenähtud muud tööd. Hageja on kostale korduvalt selgitanud, et Rito Elektritööd OÜ teostas vastavad tööd vastavalt põhiprojektile (e-kirjad 28.11.22.a ning 24.01.23.a), kuna just tema (Rito Elektritööd OÜ juhatuse liige B. T.) Elektrilevi OÜ partnerina omab vajaliku pädevust. Hagejale teadaolevalt on kostja sel teemal suhelnud ka Rito Elektritööd OÜ-ga, kes kinnitas kostjale sama asja. Kui hageja ja hageja alltöövõtja ei tegeleks kilbi ümberehitusega, ei tuvastaks probleeme, ei teavitaks tuvastatutud probleemidest, ei kohtuks Elektrilevi OÜ-ga kohapeal, ei kulutaks oma aega, ressursid ning raha, siis ei oleks ka Elektrilevi OÜ uut kilpi paigaldanud ning seejärel ei oleks ka ümberühitusööd tehtud. Käesoleval juhul ei kuulu seetõttu tasutu tagasimaksmise nõudele kohaldamisele VÕS § 1027 jj (alusetu rikastumine), kuivõrd ei ole täidetud eeldus, et sooritus on toimunud ilma õigusliku aluseta. Kui kohus leiab, et kostja ei pidanud vastavate tööde eest maksma (millega hageja ei nõustu), siis ei pea hageja raha tagastama VÕS § 1033 lg 1 alusel, kuna pole selle väärtuse võrra rikastunud: hageja maksis alltöövõtjale kilbi 40965JK ümberehituse eest 3280,80 eurot, mille tulemusel ning tänu alltöövõtja tegevustele sai kostja hageja arvelt nii uue kilbi, kui ka põhiprojektis viidatud uued ühendused/klemmid. Lisaks, kui kostja väidab kohtule, et on ekslikult üleandmise vastuvõtmise akti nr 4 allkirjastanud ning tööd vastu võtnud, siis peab arvestama TsÜS §-ga 99 lg 2, mille järgi võib kinnitatud akti (s.o tehingu) tühistada eksimuse tõttu kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest. Oma vastuses hagile kinnitas kostja, et sai oma väidetavast eksimusest teada peale tööde teostamist, ehk üle aasta tagasi. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 560 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

moodustas 49 295,29 eurot. Arve nr MA2200001 osalise tasumise tingis asjaolu, et hageja hinnapakkumine ja selle põhjal sõlmitud leping sisaldas muu hulgas Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965JK ümberehitust maksumusega 3309,60 eurot. Hageja esitas kostjale 02.12.2021 ehitusmontaažitööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 4 mille olid märgitud positsioon 3 all Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965K ümberehituse tööd maksumusega 2758 eurot. Summa koos käibemakssuga 3309,60 eurot. Kostja võttis tööd sh. kilbi 40965JK tööd vastu. Kosta töid vastu võttes ei teadnud, kes Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965JK töö teostas. Peale hageja poolt tööde teostamist selgus, et Erika tn 8 keldris asuva Elektrilevi OÜ-le kuuluva jaotuskilbi 40965JK asendas Elektrilevi OÜ 12.11.2021 oma kulul uue kilbiga. Kilbi vahetus korteriühistule kulusid kaasa ei toonud. Kuivõrd Elektrilevi OÜ-le kuuluvat klipi ei ehitatud ümber, vaid selle asendas Elektrilevi OÜ, siis kostja võttis ekslikult aktiga nr 4 02.12.2022 vastu teostamata elektrikilbi 40965JK ümberehitustööd. Märgitud põhjusel keeldus ja keeldub kostja teostamata kilbi ümberehitustöid summas 3309,60 eurot tasumast. Kostja möönab, et ta on vastu võtnud ehitus-montaažitöid summas 39 346,23 eurot sh kilbi nr 40965JK ümberehitustöö. Kuivõrd hageja poolt 02.12.2021 koostatud ehitus-montaažitööde üleandmise vastuvõtmise akt nr 4 sisaldas kilbi nr 40965JK ümberehitustööd, mida hageja tegelikult ei teostanud, sest kilbi asendas Elektrilevi OÜ, siis märgitust tulenevalt soovib hageja, nõudes tasu teostamata töö eest, alusetult rikastuda kostja arvelt. Hagi rahuldamise korral tekib kostjal alusetust rikastumisest tulenev nõue hageja vastu summas 3309,60 eurot. Kostja teostab protsessuaalse tasaarvestuse ja tasaarvestab hageja nõude kostja alusetust rikastumisest tuleneva nõudega summas 3309,60 eurot. Hageja viivise nõue on vastuolus hea usu printsiibiga sest hageja on esitanud viivisenõude ja arvestanud viivist võlalt mida tal ei ole õigus nõuda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Käesolevat asja menetletakse lihtmenetluses (dtl 66). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5) ning koguda tõendeid omal algatusel ((TsMS § 405 lg 1 p 8).

Kohus määras asja 29.03.2023 läbivaatamisele kirjalikus menetluses (dtl 120) ning andis pooltele tähtaja hiljemalt 12.04.2023 esitada lõplikud seisukohad.

Hageja on 19.04.2023 menetlusdokumendiga (dtl 133) „Harjumaa Tallinna linn PõhjaTallinna LO, Erika 8 elektrivarustuse rekonstrueerimise põhiprojekti“, töö nr.

2001.PP.EL (dtl 137 jj). Kostja on 22.04.2023 seisukohas vastu vaielnud selle dokumendi vastuvõtmisele ja palunud kohtul jätta selle tähelepanuta, kuivõrd see on esitatud kohtu 29.03.2023 määrusega antud tähtajast hiljem.

Kohus võtab nimetatud dokumendi vastu ja hindab seda otsuse tegemisel. Asi on läbivaatamisel lihtmenetluses, mistõttu kohus võib kõrvale kalduda tõendite kogumise korrast ja tähtaegadest ja võtta vastu ka hilinemisega esitatud tõendeid. Lisaks on hageja selle tõendi esitanud eelkõige seetõttu, et kostja on menetluses esmakordselt vaielnud vastu hageja poolt 07.03.2023 sama põhiprojekti väljavõttele alles oma lõplikes seisukohtades 12.04.2023. Kostjal oli võimalik see vastuväide esitada ka varem, nt 20.03.2023 seisukohas. Seetõttu polnud kuni kostja 12.04.2023 seisukohtadeni asjas vaidlust selle üle, et hageja poolt esitatud põhiprojekti väljavõte ei vastaks põhiprojektile. Kohus tuvastab asjas vaidlustamata asjaoludena järgmised peamised asjaolud:

Hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid 21.07.2021 töövõtulepingu (dtl 33-38), millise sisuks oli töövõtja 20.07.2021.a. hinnapakkumises A0048 (dtl 38) sisalduvate elektritööde tööde tegemise Tallinn, Erika tn 8 elamus. Tööde kogumaksumus koos käibemaksuga moodustas 49 295,29 eurot (lepingu p 4.1).

Hageja teostas lepingulised tööd ja andis need ehitus-montaažitööde üleandmise vastuvõtmise aktidega nr 1 kuni nr 5 kostjale üle ning esitas vastavalt aktidele arved (dtl 75-84). Kokku akteeriti ehitus-montaažitöid summas 39 436,23 eurot (koos käibemaksuga) ja märgitud summas esitas hageja kostjale tasumiseks arved. Kostja on nimetatut oma 21.02.2023 vastuse p-s 3.2 kinnitanud (dtl 72).

Kostja tasus 4 esimest arvet täies ulatuses. Kostja tasus 18.05.2022 osaliselt summas 2000,24 eurot (dtl 64) 25.01.2022 arve nr MA2200001 (dtl 84). Kostja jättis viimasest arvest tasumata seega 2666 eurot. Kostja on nimetatut oma 21.02.2023 vastuse p-s 3.3 kinnitanud (dtl 72).

Kostja võtab 21.02.2023 vastuses hagile punktis 4 (dtl 73) omaks, et ta on hagejalt vastu võtnud ehitus-montaažitöid summas 39 346,23 eurot, sh kilbi nr 40965JK ümberehitustöö. Kostja kinnitab, et hageja on väljastanud talle vastu võetud tööde eest arveid summas 39 346,23 eurot ning et kostja on maksnud hagejale sellest 2666 eurot vähem. Kostja kinnitab ka, et hageja nõue on muutnud sissenõutavaks.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale töövõtulepingu järgi 2666 eurot või on hageja alusetult rikastunud, kuivõrd töövõtulepingu osaks olev hageja hinnapakkumise pos 6 kajastas Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965JK ümberehitust koos käibemaksuga 3309,60 eurot, kuid peale hageja poolt tööde teostamist selgus kostjale, et Erika tn 8 keldris asuva Elektrilevi OÜ-le kuuluva jaotuskilbi 40965JK asendas Elektrilevi OÜ 12.11.2021 oma kulul uue kilbiga. Kilbi vahetus kostjale kulusid kaasa ei toonud. Seetõttu, leiab kostja, tekib kostjal hagi rahuldamise korral hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue 3309,60 eurot. Kostja on esitanud protsessuaalse tasaarvestuse ja tasaarvestab hageja nõude kostja alusetust rikastumisest tuleneva nõudega summas 3309,60 eurot.

Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

Pooltevahelises lepingu punktis 5.3.1 on sätestatud kostja üldine kohustus võtta vastu lepingule vastav töö ja tasuma töö eest lepinguga kokkulepitud mahus ja tähtaegadel. Lepingu punkti 4.3 kohaselt on lõppmakse tasumise eelduseks tööde üleandmine ja vastuvõtmine lõppaktiga vastavalt lepingu punktile 3.3, mis omakorda sätestas, et töö loetakse lõpetatuks pärast punktis kõikide hinnapakkumises nimetatud tööde teostamist ning selle kohta vormistavad pooled lõppakti. Lepingu punkt 3.8 sätestas, et kostja kohustub valminud töö vastu võtma ning tasuma nõuetekohaselt tehtud töö eest lepinguga kokkulepitud ajal ja ulatuses. Kostjal oli õigus keelduda lõppakti allkirjastamisest, kui tööde vastuvõtmisel ilmnevad puudused, mille eest vastutab hageja. Lepingu punkt 3.5 sätestas, et juhul, kui kostja pole 3 (kolme) tööpäeva jooksul valmis töö üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastanud ning tagastanud, loetakse töö kostja poolt vastuvõetuks.

Käesoleval juhul lähtub kohus sellest, et kostja on 21.02.2023 vastuses hagile punktis 4 (dtl 73) omaks võtnud tööde vastuvõtmise ja töövõtja tasu sissenõutavaks muutumise.

Hageja on saatnud akti nr 5 (mida pooled käsitlevad lõppaktina) ja vaidlusaluse arve nr MA2200001 (dtl 47-48) kostjale 25.01.2022 e-kirjaga (dtl 46), kostja ei ole sellele asjaolule vastuväiteid esitanud. Lepingu punkti 3.5 alusel tuleb lugeda tööd hageja poolt üleantuks-vastuvõetuks hiljemalt 28.01.2022 (s.o. kolm tööpäeva alates 25.01.2022). Lepingu punkt 4.2.3 näeb ette, et lõppmakse makstakse 14 päeva jooksul alates kõikide tööde lõpetamisest. Lepingu punkti 4.2.3 alusel saab seega asuda seisukohale, et vaidlusaluse arve nr MA2200001 tasumise tähtaeg oli 11.02.2022 (s.o. 14 kalendripäeva alates 28.01.2022).

Seega tuvastab kohus, et tööd on kostja poolt vastu võetud ning kostja tasunõue arve nr MA2200001 (dtl 84) alusel alates 12.02.2022 (k.a.) VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutav. Kostja on vaidlustamata asjaolu kohaselt 18.05.2022 tasunud arvest 2000,24 eurot, tasumata on 2666 eurot. Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kostjal on õigus esitada menetluslik tasaarvestusavaldus, sest hageja rikastub kostja arvelt alusetult seoses hinnapakkumises sisaldunud kilbi nr 40965JK ümberehitustööde mittetegemisega.

VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tooma välja asjaolud ja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.

Kohus leiab, et käesoleval juhul alusetu rikastumise sätteid kohaldada ei saa. Pooltel pole vaidlust, et nende vahel on sõlmitud töövõtuleping ning hageja poolt nõutav summa sisaldub lepingus. Hageja nõuab selle lepingu alusel tasu maksmist. Kostja ei ole väitnud, et see leping oleks mingil põhjusel kehtetu või tühine, seega ei ole tasu saamise alus (leping) ära langenud ega lange ka ära hagi rahuldamisel. Kohus

samuti ei tuvastanud lepingu tühisuse aluseid.

Kostja esitatud vastuväidet saab õiguslikult käsitleda pigem nõudena hageja poolt töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Kostja väitel nõuab hageja raha tööde eest, mis küll sisaldusid eelarves, hinnapakkumises ja lepingu tasus, kuid mida hageja tegelikult ei teinud.

Kohtul tuleb seega esmalt analüüsida, kas töövõtulepingu hind oli tööde tegemise eest lõplik või kuulus see vähendamisele vastavalt tegelikult tehtud tööde mahule (lepingu lisaks olevas hinnapakkumises näidatud hindadele vastavalt).

Lepingu punkt 4.1 sätestas, et kostja tasub hagejale punktis 3 loetletud tööde eest tasu. Tasu suurus tuleneb lepingu lisas toodud hinnapakkumisest summas 41 079,41 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras (edaspidi: Tasu). Lepingu punkti 3.1 kohaselt sisaldab hageja poolt lepingu alusel tehtav töö endas hinnapakkumises toodud tegevusi. Hinnapakkumise positsioonis 6 oli ette nähtud „Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965JK ümberehitus“ hinnaga kokku 3309,60 eurot. Lepingus ei olnud sätestatud lepingu hinna muutmise aluseid ega korda.

VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohus tuvastab, et antud juhul on pooled kokku leppinud siduvas eelarves. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud tasu muutumises vastavalt tegelikult tehtavate tööde või kuluvate materjalide mahtudele.

Kohtul tuleb samuti hinnata, kas hageja on lepingut rikkunud sellega, et on tegelikult jätnud tegemata töö, mille tegemises kokku lepiti, ning nõuab nüüd alusetult selle eest raha. Vastavaid asjaolusid peab tõendama kostja, kes sellele tugineb.

Kostja vastuväide on, et hageja hinnapakkumine ja selle põhjal sõlmitud leping sisaldas muu hulgas Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965JK ümberehitust maksumusega 3309,60 eurot (hinnapakkumine positsioon nr 6). Hageja esitas kostjale 02. detsembril 2021 ehitus-montaažitööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 4, mille olid märgitud positsioon 3 all „Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965K ümberehituse tööd“ maksumusega koos käibemaksuga 3309,60 eurot. Kostja võttis tööd sh. kilbi 40965JK tööd vastu (vt kostja vastus hagile p 3.4, dtl 72-73).

Kohus esmalt tuvastab, et hageja poolt elektrisüsteemi rekonstrueerimise aluseks oli „Harjumaa Tallinna linn Põhja-Tallinna LO, Erika 8 elektrivarustuse rekonstrueerimise põhiprojekti“, töö nr. 2001.PP.EL (dtl 137 jj). Hageja on vastava põhiprojekti esitanud ja sellise väite menetluses esitanud. Kostja ei ole seda omaks võtnud, kuid samas ei ole ka esitanud omapoolset versiooni ega tõendit, et tööd oleks toimunud mingi muu projekti alusel. Samuti nähtub põhiprojekti punktis 8 „Põhimahtude tabel“ (dtl 148), et seal toodud tööde ja materjalide loetelu ja mahud vastavad töövõtulepingu lisaks olevale hinnapakkumisele. Seega loeb kohus hageja väite selle projekti alusel tööde tegemise kohta tõendatuks.

Nimetatud projekti tellijaks on kostja (vt põhiprojekti tiitelleht, dtl 137). Seega pidi kostja olema teadlik, millised tööd selle alusel tegemisele kuuluvad ja millised mitte. Hageja on hinnapakkumise teinud vastavalt põhiprojektile ja selle osaks olevale põhimahtude tabelile. Üheks töö osaks on olnud ka „Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965JK ümberehitus“. Kostja on hinnapakkumise heaks kiitnud töövõtulepingu sõlmimisega.

Vaidlus puudub asjas selle üle, et Elektrilevi OÜ asendas Erika 8 keldris Elektrilevile kuuluva jaotuskilbi 40965JK kaasaegse kilbiga, mis kostjale kulusid kaasa ei toonud. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et põhiprojektis sisalduv töö „Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965JK ümberehitus“ on täpselt sama, mis selle kilbi asendamine. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et hageja tasunõue tuleneb Elektrilevi OÜ poolt tasuta tehtud tööst ehk jaotuskilbi ümberehitus ja asendamine on sama töö. Projektis punktis 3 „Tehniline lahendus. Elektrilevi OÜ elektripaigaldis“ (dtl 141) ei ole ette nähtud kilbi asendamist. Kostja on aktiga nr 4 vastu võtnud Elektrilevi OÜ-le kuuluva kilbi 40965JK ümberehituse tööd. Kohtu hinnangul ei ole seega põhjendatud kostja väide, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise elektrikilbi asendamiseks, kuid sai ootamatult selle töö Elektrilevi OÜ arvel tasuta.

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kostja oleks mingil viisil töövõtulepingut rikkunud või kostjat kuidagi eksitanud. Seega ei ole kostja menetluslik tasaarvestusavaldus põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et kostja vastuväide hageja nõudele ei kuulu rahuldamisele ka ühelgi muul õiguslikul alusel.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus eelnevalt tuvastas, et põhjendatud on ja seega rahuldamisele kuulub hageja põhinõue kostjalt 2666 euro väljamõistmiseks.

Hageja nõuab kostjalt ka viivist lepingu punkti 4.4 alusel („Tähtajaks laekumata summalt tasub Tellija viivist 0,1 % iga viivitatud päeva eest“).

Põhinõue tervikuna muutus sissenõutavaks arvates 12.02.2022. Hageja on arvestanud viivist summalt 2666 eurot arvates 12.02.2022. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja õigus on seada oma nõude piirid ning selliselt summalt ja sellisest kuupäevast arvates viivise arvestamine on igal juhul põhjendatud.

Alates 12.02.2022 kuni kohtuotsuse kuulutamise seisuga (s.o. 25.05.2023) on kostja viivitanud tasumisega 468 päeva. Viivis 0,1% 2666 eurolt on 2,666 päevas ning viivise summa otsuse tegemise seisuga 1247,69 eurot.

Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saab seega mõista kostjalt välja lisaks otsusega väljamõistetavale viivisele hageja kasuks viivise 0,1% päevas summalt 2666 eurot alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni.

VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on vastava nõude esitanud ja see kuulub rahuldamisele.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 560 eurot (dtl 124).

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas on eelnevas maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 106,61 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 453,39 eurot, seega kokku on riigilõivu summa 560 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskuluna riigilõiv summas 560 eurot.

Rahuldamisele kuulub ka hageja taotlus mõista välja viivis menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.