Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-105430

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. K. vastu võla väljamõistmiseks 110 eurot 15 senti

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115) Hageja lepinguline esindaja: C. K. (e-post XXX) Kostja: A. K. (isikukood XXX; XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. K. vastu võla väljamõistmiseks läbi vaatamata. Jätta menetluskulud Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda. Määrus toimetada hageja esindajale kätte. Hageja võib esitada määruse peale määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 31. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagi A. K. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 10. aprilli 2023 määrusega menetlusse. Kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise püüdluste käigus sai kohtule teatavaks, et kostja XXX XX.XX.XXXX XXX.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 1 järgi isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 2 järgi igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Igal füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 1 järgi õigusvõime. Õigusvõime algab TsÜS § 7 lg 2 järgi inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kohus peab TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollima menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ega saa selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda. Surnud inimene ei saa tsiviilkohtumenetluses seega õigusi ega kohustusi omada ning seega ka menetlusosaliseks olla. Kuna surnud inimene ei saa menetlusosaliseks olla, ei saa surnud inimese vastu ka hagi esitada. TsMS § 209 lg 1 näeb küll füüsilisest isikust poole surma korral ette füüsilisest isikust poole üldõigusjärglasele võimaluse menetlusse astumiseks. Nimetatud säte eeldab aga, et menetlusosaline sureb menetluse ajal, mitte enne seda. Sellele viitavad mh TsMS § 209 lg 1 teine lause, sama paragrahvi lõige 2 ja ka § 353. TsMS §-st 209 ei tulene seega võimalus esitada surnud inimese vastu hagi. Kostja XXX XX.XX.XXXX, s.o enam kui pool aastat enne hagiavalduse esitamist. Hageja ei saanud surnud kostja vastu hagi esitada. Kohus on hagi ekslikult menetlusse võtnud. Hagi tuleb jätta TsMS § 432 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui hageja nõue kostja vastu läks kostja pärijatele üle, on hagejal võimalik esitada hagi kostja pärijate vastu. Selleks tuleb nende isik enne välja selgitada. Kui kostja pärijad ei ole teada, saab hageja kui kostja võlausaldaja pärimisseaduse § 166 lg 1 järgi esitada notarile notariaalselt tõestatud avalduse kostja pärimismenetluse algatamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.