Kolmas OÜ hagi Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 19 555,66 eurot. Hageja: Kolmas OÜ (registrikood 10626551, asukoht Vaksali 22, 50409 Tartu) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Jennsen (epost [email protected]) Kostja: Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (registrikood 80328223, asukoht Raadiku 9, 13812 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Marina Suhnjova (epost [email protected]) Kohtuistungil 11. aprill 2023. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kolmas OÜ hagi Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistult Kolmas OÜ kasuks võlgnevus summas 16 392 eurot.
3.Välja mõista Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistult Kolmas OÜ kasuks viivis summas 172,12 eurot.
Välja mõista Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistult Kolmas OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 16 392 eurot) alates 07.12.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 0,05% päevas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Kolmas OÜ menetluskulud jätta Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu kanda. Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu menetluskulud jätta tema enda kanda.
2.Välja mõista Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistult menetluskulud summas 2 485 eurot (sh riigilõiv 1 050 eurot) Kolmas OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistul tasuda Kolmas OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 485 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kolmas OÜ, keda esindas juhatuse liige T. T. ning kostja, Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu, keda esindas juhatuse liige T. L., sõlmisid töövõtu lepingu 10. veebruaril 2022 .a. Lepingu sõlmimisele eelnevalt edastas hageja kostjale Klaasmerk AS-i hinnapakkumise tutvumiseks ja võrdluseks teiste tema enda poolt võetud pakkumistele. Töövõtulepingu sõlmimise eelduseks oli Klaasmerk AS-i hinnapakkumise aksept kostja, kui tellija poolt, kuna nimetatud hinnapakkumine on lepingu osaks. Lepingu sisuks oli (lepingu punktid 2.1 ja 2.2) hageja, kui töövõtja, poolt kostjale, kui tellijale, tellija parkimismaja allasõidu plastikakende (78 tk (27 ava)) tellimine ja paigaldamine vastavalt hinnapakkumisele 10.02.2022. Tööde teostamise tähtajaks oli vastavalt aknatootja AS Klaasmerk hinnapakkumisele ajavahemik 09.0503.06.2022. Pooled leppisid kokku ka selles, et akende materjali tarnete edasilükkumisel lükkub edasi ka lepingu täitmise tähtaeg.
2.Pooled leppisid kokku (lepingu punktid 4.1-4.4), et Tellija maksab Töövõtjale tööde teostamise eest tasu koos käibemaksuga 40 980 eurot. Tasu maksmine oli kokku lepitud vastavalt Töövõtja poolt esitatud arvetele kahes etapis alljärgnevalt: 60% kogumaksumusest ettemaksuna akende tellimisel summas 24 588 eurot (summa koos 20% käibemaksuga); 40% kogumaksumusest peale akende paigaldamist objektil summas 16 392 eurot (summa koos 20% käibemaksuga).
3.Esimeses etapis esitatud arve summas 24 588 eurot on kostja tasunud vastavalt lepingule. Teise etapi eest esitatud arve (arve koostamise kuupäev 19.08.2022. a, sitatud kostjale epostiga 21.08.2022. a) on kostjal tänaseni tasumata. Lepingu kohaselt kohustus hageja töövõtjana esitama kostjale, tellijana viimase etapi kohta lõpparve 5 tööpäeva jooksul pärast paigaldamist ja Töö vastuvõtmist Tellija poolt. Tellija kohustus tasuma Töövõtja poolt esitatud arve 7 tööpäeva jooksul alates arve kättesaamisest ülekandega Töövõtja arveldusarvele.
4.Hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd objektil ning esitas kostjale lõpliku arve 21.08.2022.a ning 26. augustil 2022. a akti teostatud tööde vastuvõtmiseks tellija poolt. 5. septembril
2022.a teavitas kostja hagejat, et tal ei ole hetkel võimalik tööde vastuvõtmsie akti allkirjastada, kuna teostatud töö kohta viiakse läbi ehitusekspertiisi. Ühestki puudusest kostja hagejat lepingu täitmisel ei teavitanud. Kostja tellimusel teostasid ehitusspetsialist N. P. (diplomeeritud ehitusinsener, tase 7) ning V. M. (kutsetunnistus 167570) Raadiku tn 9 garaažihoones akende paigaldamisel teostatud tööde tehnilise ekspertiisi. Kumbki ekspertiisi teostanud isikutest ei ole kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja seisuga 26.10.2022. a. N. P. ja V. M. koostatud hinnang kannab kuupäeva 15.09.2022.a ning on hagejale kostja esindaja poolt esitatud 27.09.2022. a e-postiga.
5.Peale eelpoolviidatud hinnangu saamist keeldus kostja hageja poolt 21.08.2022. a esitatud lepingujärgset arvet tasumast, leides, et hageja teostatud töödel esinevad mitmed puudused, mis on kirjeldatud N. P. ja V. M. koostatud hinnangus. Kostja edastas hagejale e-kirja, milles teatas, et puuduste likvideerimise tähtajaks on 15.10.2022. a pärast puuduste likvideerimist võtab töö vastu ekspertiisi teostanud ettevõte Ehituskonsult Grupp.
6.Ehituskonsult Grupp hinnangus on välja toodud puudustena rida asjaolusid ja teostamata töid, mis ei kuulu kostja ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepinguga kokkulepitud tööde hulka. Hageja lepingujärgseks kohustuseks oli parkimismaja plastikakende (78 tk (27 ava)) tellimine ja paigaldamine vastavalt AS Klaasmerk hinnapakkumisele (lepingu punktis 2.1). Töölepingu lisaks olevas hinnapakkumises on töö sisuna täpsustatud: 78 (27 ava) akent, avade mõõdistamine, vanade akende eemaldamine ja utiliseerimine, aknaavade ettevalmistamine ja korrastamine ning akende paigaldamine. Lepingu sisust lähtuvalt teostas hageja parandustöödena akende täiendava ankurdamise avadesse, lisades süsteemseid paigaldusklambreid, ehitusnurgikuid ja täiendavaid C3 klaasi kruve. Täideti ka montaaživahu tühimikud ja eemaldati akendelt kaitsekiled. Parandustööde teostamine viibis Ehituskonsult Grupp ja kostja esindaja tõttu, kuna hagejal ei õnnestunud nendega kokku leppida aega puuduste ülevaatamiseks. Puuduste kõrvaldamise tööd teostati 01.11.2022.a (lisa 7).
7.novembril 2022. a edastas hageja lepingulise esindaja vahendusel kostjale teate parandustööde lõpetamise kohta ning andis kostjale täiendava tähtaja 15.11.2022. a lepingujärgse kohustuste täitmiseks (lisa 8). Kostja ei ole teostatud tööd vastu võtnud ning jätnud enda lepingulise kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata. Eelpooltoodust tulenevalt on kostja oma lepingulise kohustuse täitmisega viivituses alates 16.11.2022. a.
8.Hageja on endapoolse lepingujärgse kohustuse täitnud, kuid kostja on põhjendamatult keeldunud töö vastuvõtmist kinnitama ning jätnud lepingus kokkulepitud tasu osaliselt maksmata. Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu ei ole hageja poolt teostatud töö eest täielikult tasunud ning seega on ta VÕS § 100 mõttes kohustust rikkunud. Kolmas OÜ hagejana nõuab, et Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu tasuks enda võlgnevuse ja tasuks sellelt lepingujärgse viivise. Pooled on lepinguga (lepingu punktis 6.2) kokku leppinud tellija viivise maksmise kohustuse, kui ta viivitab töövõtjale tasu maksmisega, summas 0,1% päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja poolt kostjale 19.08.2022. a koostatud arvel on märgitud viivise suuruseks 0,05% päevas. Arvel märgitud viivise suurus on seega kostja jaoks oluliselt soodsam, mistõttu võtab hageja nõude esitamisel arvesse enda poolt pakutud soodsamat, arvel esitatud viivisemäära, 0,05% päevas nõude jäägilt.
9.Tulenevalt VÕS § 638 (Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul) tuleb töö lugeda vastuvõetuks ning hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks alates 16.11.2022. a, kuna kostja on keeldunud alusetult töö vastuvõtmisest ning hageja andis kostjale täiendava mõistliku tähtaja nõude tasumiseks, milleks oli 15.11.2022. a. Alates 16.11.2022. a on seega kostja kohustuste täitmine viivituses. Põhinõudelt summaga 16 392 eurot on viivis 0,05% päevas 8,196 eurot. Alates 16.11.2022.a kuni hagiavalduse esitamiseni viivis 8,196 eurot päevas on kostja viivise kohustuse suuruseks (21 päeva=21x8,196=172,116) seega 172,12 eurot (lisa 9. Hageja soovib TsMS § 367 alusel ka sellise viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Kostja vastus
10.Ei vasta tõele, et hageja on teostanud puuduste kõrvaldamise 01.11.2022 ega hiljem. Hageja väide on tõendamata. Toimikusse esitatud hageja teated, et tuleme homme paigaldustööde parandustöid objektil tegema (lisad 7.7. ja 7.9) ei ole tõendiks, et tööd oli tehtud, samuti hageja 8.11.22 kirjas olev teade, et parandustööd on lõpetatud on paljasõnalised. Kostja saab tõendada, et hageja midagi ei teinud ning ei ilmunud 1.11.2022 objektile. Kostja teatas sellest hagejat oma 16.11.2022 kirjas. Tegelikult Ehitise osa auditi aruandes punktis 4.8. loetletud puudusi ei olnud kõrvaldatud. Nimelt ehituse hea tava normidele tuleks ümber teha: demonteerida aknad avadest välja; puhastada aknad ja avad montaaživahust ja EPS-ist demonteerida montaaživinklid; valmistada ette aknaavad kasutades immutatud prusside kombinatsioone; avades, kus alumised ja ülemised jooned ei ole paralleelsed, tuleb paigaldada kiiludega saetud prussid või valada alla betoonivöö, et rihtida õigeks avade geomeetria (või kasutada lisaprofiile kas külgedel või akna ülaosas); akende tagasi paigaldamisel tuleb teostada tööd vastavalt PVC-akende paigaldusjuhendile; väljaspool paigaldada veeplekid ja katta pelkiga ühendusvuugid; korrastada ülespainutatud korrustevahelised plekid. Hageja seda teinud ei ole.
11.Kostja esitab seisuga 03.01.2023 pildid, mis saab võrrelda Ehitise osa auditi aruande pildiga 8, 9-10 ning tuvastada, et puudusi ei olnud kõrvaldatud. Hageja pidi tehnilise eksperdi arvamusega tõendama, et ta kõrvaldas kõik loetletud puudused. 16.11.2022. a teatas kostja hagejale vene keeles ning kordas 24.1.2022 eesti keeles: Kuna Te olete teostanud vaid väikse osa tööst puuduste likvideerimisest vastavalt ekspertiisi aktile ning ei soovi viia tööd lõpuni, eelkõige aknaavad ei ole korrektselt täidetud ja on rikutud paigaldamise normatiivid, klaasid hakkavad mõranema.
12.Ei vasta tõele hageja väide, et Ehitise osa auditi aruandes loetletud paigaldusvigade kõrvaldamine ei kuulu poolte vahel sõlmitud kokkulepitud tööde hulka. Alles novembris 2022 hakkas hageja toetuma sellele, et tema töövõtulepingu kohustused on piiratud Klaasmerki OÜ Hinnapakkumises nr 1815EK03 loetletud töödega. Kostja pöörab tähelepanu, et Klaasmerki töömaksumus on 33600 eurot koos käibemaksuga, hageja aga lepingu punktis 4.1 küsis kostjalt 40980 eurot koos k/m. Seega kui eeldada, et Klaasmerk oli alltöövõtja siis pidi hageja töid tegema summas 7380 eurot. Tegelikult nüüd selgub, et hageja oli lihtsalt vahendajaks ning tahaks 7380 eurot vahendustasu.
13.Kostja leiab, et tegemist on pettusega. Enne 10.02.2022 töövõtulepingu sõlmimisest selgitas kostja, millised töid ja millises mahus ta tahab. 2021. a tegi parempoolse ülessõidu akende asenduse firma Fenster (Ehitise osa auditi aruande pilt 11 ja 12). Kostja tahtis samasugust lahendit ka vasakpoolses ülessõidus. Ei ole vaja spetsialistiks olla, et aru saada, et
sümmeetriliste ülessõitude puhul tahab omanik, et pärast remondi oleksid ülessõidud ühesugused. Arusaamatu hageja 8.11.202 kirjas esitatu, et akende tootja arvamus, et aiendusprofiilide kasutamine ei ole antud objektil põhjendatud, kuna koheselt lubati alustada fassaaditöödega. Kostja ei lubanud omal kulul alustada fassaaditöid. Kostja arvas, et hageja seda teeb töövõtulepingu raames.
14.Ei vasta tõele hageja väide, et kostja kooskõlastas akende mõõtmed (hagiavalduse punkt 2.1.). Avade mõõtmisega tegeles hageja ning ta vastutab selle eest, et ta mõõtmisega on eksinud. Kostja pöörab kohtu tähelepanu, et esimese akna paigaldamisel avastas kostja juhatus, et profiilid (akna raamid) on palju väiksemad kui avad ning koheselt juhtis sellele hageja tähelepanu vahetult objektil tunnistajate juuresolekul. Hageja (Treier) aga on vastanud, et nüüd ei ole töö üleandmise aeg, valmistöö peab olema hea ja korras, vastavalt lepingule. Kohtu põhjendused
15.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
16.Käesolevas tsiviilasjas ei vaielda järgmiste asjaolude üle: • Hageja ja kostja sõlmisid 10.02.2022. a töövõtulepingu parkimismaja allasõidu plastikakende tellimiseks ja paigaldamiseks vastavalt AS Klaasmerk 10.02.2022. a hinnapakkumisele (tl 6, 10, 12-15). • Vastavalt töövõtulepingu p-le 4.1. kohustus kostja tasuma hagejale tööde teostamise eest 34 150 eurot (lisandub käibemaks 6 830 eurot). • Kostja tasus hagejale I etapi tööde eest 24 588 eurot.
17.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja enda lepingulised kohustused täitnud, 26.08.2022. a esitas hageja kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti (tl 17). Hageja esitas kostjale 19.08.2022. a arve nr 22044 summas 16 392 eurot (sh käibemaks). Kostja akti ei allkirjastanud ning arvet ei tasunud. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS §§ 637 lg 3 ja 638 sissenõutavaks (tl 4-5).
18.Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega. Puuduste tuvastamiseks on kostja tellinud auditi (tl 50-51, 20-25).
19.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
20.Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude
maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 14; nr 3-2-1-80-08, p 16). VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesoleval juhul olid tellija ja töövõtja vaidlusaluse lepingu punktis 3.3. kokku leppinud, et tööde üleandmiseks esitab töövõtja tellijale akti. Lepingu p 3.4. kohaselt on pooled kokku leppinud, et olenemata töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest loetakse töö tellijale üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks ka juhul, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama. Lepingu p 3.5. kohaselt eelnevast sõltumata loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valminud tööd vastu ja ei tee seda ka pärast töövõtja poolt määratud mõistlikku tähtaega.
21.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-183-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
22.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause.
23.Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; nr 3-2-1-80-08, p 21). Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19 ja nr 3-2-180-08, p 22).
24.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust käesoleval juhul teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et tööd on teostatud oluliste puudustega, on vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega.
25.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on esitanud kooskõlas lepingu punktida 3.3. ja punktiga 4.4. kostjale tööde üleandmise akti ja arve (tl 20). VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14). Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline ekirjavahetus, millest nähtub, et akt ja arve on kostja poolt kätte saadud. 05.09.2022. a on kostja hagejale teatanud, et akti ei ole võimalik allkirjastada ja viiakse läbi ehitusekspertiis (tl 19).
26.Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Vaidlusaluse lepingu p 5.3.7. kohaselt kohustus kostja töövõtjat teavitama avastatud puudustest mõistliku aja jooksul ning p 5.3.8. kohaselt tellija peab töös avastatud puudusest teavitamisel kirjeldama avastatud puudust võimalikult täpselt.
27.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et kostja hagejale puuduseid kooskõlas lepingu punktiga 5.3.8. ei kirjeldanud. Kostja nõudis hagejalt puuduste likvideerimist vastavalt ehitise osa auditi aruandele ning andis selleks hagejale tähtaja 15.10.2022. a (tl 27).
28.Kohtu hinnangul ei ole aktis viidet puudustele, mis õigustaks kostjapoolset tööde vastu võtmata jätmist. Hageja lepinguliseks kohustuseks oli teostada tööd, mis sisaldusid lepingu lahutamatuks osaks olevas hinnapakkumises (tl 10-15). OÜ Ehituskonsult Grupp arvamuses heidetakse hagejale ette mh tööde teostamata jätmist, mis ei kuulunudki hageja lepinguliste kohustuste hulka (sadeveeplekkide paigaldamine). TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja kohtu hinnangul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et hageja ei käinud puuduseid kõrvaldamas (tl 81 pöördel ajapunkt 00:15:47). Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et hageja on soovinud korduvalt objektile tulla puudustega tutvuma (tl 28-32), 24.10.2022. a, 27.10.2022. a, 30.10.2022. a ja 31.10.2022. a on hageja kostjale teada andnud, et tegeleb parandustöödega (tl 33-36). Hageja on 08.11.2022. a teavitanud kostjat parandustööde lõpetamisest (tl 38). 16.11.2022. a teatas kostja hagejale, et teostatud on kostja hinnangul väike osa parandustöödest ning rikutud on kostja hinnangul paigaldusnormatiive (tl 53). Eeltoodust tulenevalt on väär kostja kohtuistungil esitatud väide, et hageja ei käinud puuduseid kõrvaldamas.
29.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekib tellijal töövõtja vastu üldjuhul esmalt lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), kuid VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv võimaldab koos kohustuse täitmise nõudega nõuda ka kahju hüvitamist. Kostja on andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 15.10.2022. a (tl 27), kuni 21.10.2022. a ja kuni 01.11.2022.
a (tl 29, 31). Seejärel on kostja 16.11.2022. a e-kirjas andnud hagejale teada, et hageja töös esinenud puudused kõrvaldab teine firma ning hageja alandab hinda 9 210 euro võrra.
30.Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostjal on õigus nõuda hagejalt tööde tegemist või hinna alandamist. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kostja vastuväidete kohaselt pole ta hagejalt töid vastu võtnud, seega ei saa ta ka kohtu hinnangul hinda alandada. Hinna alandamine VÕS § 112 alusel on võimalik siis, kui tõendatud on hinna alandamiseks vajalikud asjaolud VÕS § 112 lg 1 järgi. Hinna alandamine õiguskaitsevahendina on võimalik siis, kui hageja rikkus töövõtulepingut. Selleks peab kostja olema teinud hinna alandamise tehingu ja sellekohase tahteavalduse hagejale kätte toimetanud (VÕS § 112 lg 2). Lisaks tuleb töövõtulepingu puhul arvestada, et hinna alandamise puhul kuuluvad kohaldamisele üldise asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise eeldused. Hinna alandamise aluseks on tegelik mittevastavus lepingutingimustele. Hinna alandamiseks tuleb võrrelda mittekohase täitmise väärtust kohase täitmise väärtusega, kusjuures kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kindlaks kohustuse täitmise aja seisuga; arvesse ei võeta saamata jäänud tulu, mittekohasest täitmisest tulenevaid juba tehtud kulutusi jms. (RKTKo 3-2-184-05, p 16; 3-2-1-131-05, p 20). Hinna alandamise avaldus peab olema aga selge ning sisaldama vastavat arvutust või arvutuse tegemiseks vajalikke andmeid. Kostja on käesoleval juhul hinnaalandust tehes tuginenud Woodlake Company OÜ hinnapakkumisele. Hinnapakkumiselt nähtub, et see on võetud aknaplekkide ja aknalaudade demontaažiks ja paigaldamiseks (tl 59). Vaidlusaluse töövõtulepingu lisaks olevast hinnapakkumisest nähtub aga, et see sisaldab vanade akende eemaldamist, utiliseerimist, aknaavade ettevalmistust, korrastamist ning akende paigaldust (tl 10, 12). Aknaplekkide ja aknalaudade paigaldamist kostja hagejalt ei tellinud, seega ei saa kostja kohtu hinnangul ka väita, et hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud kui on jätnud aknaplekid ja aknalauad paigaldamata. Need tööd ei kuulunud töövõtulepingu alusel hageja töömahtu.
31.VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul on töövõtja seda ka teinud. Asjaolu, et kostja on avastanud võimalikud pisipuudused, mis vajavad parandust või aknaavad täiendavat puhastamist, ei ole aluseks tööde vastuvõtmisest ja tasumisest keeldumiseks. Vaidlusalusest lepingust ei tulene, et hageja töö peaks vastama mingitele normatiividele nagu asjatundja arvamuses ekslikult on leitud. Kuivõrd lepingus vastav kokkulepe puudus, pidi hageja teostama töö keskmise kvaliteediga, mida hageja on kohtu hinnangul ka teinud.
32.Kohtu hinnangul on kostja jätnud alusetult tööde üleandmise – vastuvõtmise akti allkirjastamata, töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kohtu hinnangul tuleb tööd lugeda vastuvõetuks, kuivõrd väidetav hagejapoolne lepingurikkumine on käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt
alandatud. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 22044 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kohtu hinnangul puudub kostjal õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 16 392 eurot.
33.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 22044 tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud. Kostja on viivitanud arve tasumisega 21 päeva (tl 39). Lepingu p 6.2 järgi on tähtaegselt tasumata arve eest töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1 % kalendripäevas. Vaidlusalusel arvel on märgitud viivisemääraks 0,05%. Hageja taotleb viivise väljamõistmist arvel näidatud määras. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud.
34.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 07.12.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 0,05% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise
kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 050 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 19 555,66 eurot tasumisele riigilõiv 1 050 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas.
38.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 435 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukohtade koostamiseks, kohtuistungil osalemiseks, kokku 10,25 tunni ulatuses (tl 83).
39.Kostja peab hageja lepingulise esindaja ajakulu ülemääraseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
40.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud 1 435 eurot. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane. TsMS § 174 lg 10 tulenevalt ei kuulu käibemaks hagejale hüvitamisele.
41.Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.