Holm Bank AS-i hagi L. T. vastu laenulepingutest tuleneva võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Hagihind
3251,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830) lepingulised esindajad: Jaana Jostmann ja Sarmi Värv Kostja: L. T. (isikukood XXX) lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov
Kohtuistungi aeg
17.06.2025. a, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista L. T. lt Holm Bank AS-i kasuks välja 2494,03 eurot, millest 2181 eurot on 26.03.2023. a sõlmitud krediidilepingust nr 00251303268 tulenev põhivõlg, 160,74 eurot intress, 127,29 eurot 11.12.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt, 15 eurot lepingutasu ja 10 eurot sissenõudmiskulud.
3.Mõista L. T. lt Holm Bank AS-i kasuks välja 757,01 eurot, millest 683,90 eurot on 27.03.2023. a sõlmitud krediidilepingust nr 00981303279 tulenev põhivõlg, 31,05 eurot intress, 34,06 eurot 11.12.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ja 8 eurot sissenõudmiskulud.
5.Mõista L. T. lt Holm Bank AS-i kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot.
6.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
1 (6)
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Holm Bank AS esitas 31.07.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. T. lt 3093,14 euro saamiseks. Kohus tegi 04.08.2023. a võlgnikule makseettepaneku, mille peale viimane esitas vastuväite. Seoses võlgniku poolt makseettepanekule vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 07.11.2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Holm Bank AS (hageja) esitas 11.12.2023. a Tartu Maakohtule oma nõude L. T. (kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.03.2023. a krediidilepingu nr 00251303268 (Leping 1), mille alusel andis hageja kostjale krediiti Megafort OÜ-lt kauba soetamiseks summas 2181 eurot. Kostja kohustus maksma lepingutasu 15 eurot, tagastama krediidisumma hagejale igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel lõpptähtajaga 19.03.2026. a ning maksma krediidisummalt intressi 13,90 % aastas. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 27.03.2023.a krediidilepingu nr 00981303279 (Leping 2), mille alusel andis hageja kostjale krediiti Montonio Finance OÜ-lt kauba soetamiseks summas 683,90 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidisumma hagejale igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel lõpptähtajaga 27.03.2028. a ning maksma krediidisummalt intressi 9 % aastas. Lepingus oli kokku lepitud maksete tasumisega viivitamise korras viivise määr 10,50 % aastas kuni 30.06.2023. a ja seadusjärgses viivisemääras 12 % aastas alates 01.07.2023.a. Kostja krediidilepingutest tulenevat maksekohustust ei täitnud. Kostja ei reageerinud hageja korduvatele meeldetuletustele ja kohustust täitma ei asunud. Hageja andis eelnevalt kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks ja hoiatas, et ütleb kostja olulise rikkumise tõttu lepingud ennetähtaegselt üles alates 14.07.2023. a. Kuna kostja kohustust ei täitnud, siis luges hagejad lepingud ennetähtaegselt ülesöelduks alates 14.07.2023. a. Kostja ei ole teinud lepingute alusel hagejale ühtegi makset. Hageja nõuab hagis kostjalt lepingute järgi tagastamata krediidisummasid, lepingutasu, intresse lepingute ülesütlemise seisuga ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist tagastamata krediidi põhiosadelt, sh Lepingu 1 puhul lepingujärgses intressimääras ja Lepingu 2 puhul lepingus kokku lepitud viivise määras, ning lisaks sissenõudmiskulusid meeldetuletuskirjade eest. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja: 1) Lepingust 1 tuleneva põhivõla summas 2181 eurot, intressi summas 160,74 eurot, viivise põhivõlalt summas 127,29 eurot, lepingutasu 15 eurot ja sissenõudmiskulu summas 10 eurot ning 2) Lepingust 2 tuleneva põhivõla summas 683,90 eurot, intressi summas 31,05 eurot, viivise summas 34,06 eurot ja sissenõudmiskulu summas 8 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 28.12.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, L. T. , esitas 02.01.2023. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kostja tugineb hagile vastu väites sellele, et tema ei ole hagejaga krediidilepinguid sõlminud ja raha saanud. Kostjal on alust arvata, et tema nimel on sõlminud laenulepingud pettusega keegi teine. Kostja avalduse alusel on selle kohta algatatud kriminaalmenetlus nr 23278050279, milles uurimine käib.
4.Kohus rahuldas 06.12.2024. a määrusega kostja taotluse menetluse peatamiseks ja peatas 2 (6)
tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasjas nr 23278050279 menetluse lõppemiseni.
5.23.04.2025. a määrusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse. Kohus tegi kindlaks, et menetlus kriminaalasjas nr 23278050279 lõpetati, kuna ei suudetud süüteo toimepanijat kindlaks teha.
6.16.06.2025. a toimus tsiviilasjas eelistung. Kohus lükkas istungil asja arutamise edasi, otsustas poolte nõusolekul jätkata kirjalikus menetluses ja andis kostjale tähtaja hageja kompromissiettepaneku kohta seisukoha esitamiseks ning täiendavate taotluste esitamiseks.
7.Kostja esitas 08.07.2025. a kohtule taotluse tema vande all ülekuulamiseks. Kostja põhjendas, et soovib oma ütlustega kinnitada, et tema ei ole hagejaga hagi aluseks olevaid lepinguid sõlminud, ta ei ole midagi isiklikult allkirjastanud ning ei olnud teadlik lepingute sõlmimisest. Õigusvastane lepingute sõlmimine toimus eeldatavasti U.L (end M. ) või temaga seotud isiku, perekonnanimega M. vahendusel. Kostja väitel kutsus U.L kostja külla ja andis oma telefoni selleks, et kostja saaks kanda U.L palvel oma mehele (M. le) 3 eurot täiendava kõneaega ostmiseks. Maksmine ebaõnnestus, kuid U.L viibis juures. Pärast ebaõnnestunud toimingu sooritamist viibis kostja U.L juures tund aega.
8.Hageja esitas 24.07.2025. a kohtule seisukoha, milles ei nõustunud kostja vande all ülekuulamisega, jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub hagi rahuldada. Hageja leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja väidab, et ta ei ole hagejaga lepinguid sõlminud ja viitas kriminaalmenetluses kolmandale isikule, kes väidetavalt pettusega tema nimel lepingud sõlmis. Väidetava pettuse toime pannud isiku suhtes on aga kriminaalmenetlus lõpetatud ja ei tuvastatud ühtegi isikut, kes oleks lepingute sõlmimises süüdi ega ole tuvastatud, et tegu oleks olnud kelmusega. Hageja selgitab, et on kasutanud kostja isikusamasuse tuvastamiseks tema digitaalset isikutunnistust ja mõlemad hagi aluseks olevad lepingud on digitaalselt allkirjastatud kostja nimel. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud sertifikaatide kasutustingimuste järgi oli kostja kohustatud kaitsma oma PIN-koode parimal võimalikul viisil. Sellise kohustuse eesmärk on tagada digitaalse isikutunnistuse abil tuvastatud isikusamasuse usaldusväärsus ja tehtud toimingute kehtivus. Kasutustingimused näevad lisaks ette, et dokumendi omanik vastutab sertifikaadiga tehtud digitaalsest isikusamasuse kontrollimisest tulenevate kõigi tagajärgede eest. Kui kostja ei ole hoidnud oma digitaalallkirja andmise vahendeid piisava hoolsusega või andis vabatahtlikult allkirjad, vastutab ta lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest hageja ees.
9.Kohus jättis 17.10.2025. a määrusega rahuldamata kostja taotluse tema vande all ülekuulamiseks. Kohus otsustas määrusega jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses ja määras pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade, menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.
10.Hageja esitas 21.10.2025. a kohtule oma menetluskulude nimekirja.
11.Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud ega midagi täiendavat kohtule ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega.
12.1.Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja on võimalik rahuldada.
12.2.Hageja taotleb hagiga kostjalt krediidlepingutest tuleneva võla ja viivise ning lisaks sissenõudmiskulude väljamõistmist.
3 (6)
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Hagile vastuväites tugineb kostja sellele, et tema ei ole hagejaga lepinguid sõlminud. Hageja on esitanud kohtule tõendina poolte vahel 26.03.2023. a sõlmitud lepingu nr 00251303268 (dtl 55-58), mille kohaselt on hageja andnud kostjale Megafort OÜ-lt kauba soetamiseks krediiti 2181 eurot. Lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale lepingutasu 15 eurot ja krediidi kasutamise eest intressi 13,90 % aastas ning tagastama krediidisumma koos lepingutasu ja intressiga igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, lõpptähtajaga 19.03.2026. a. Lepingu krediidi kulukuse määr on 27,74 %. Hageja on esitanud tõendina ka poolte vahel 27.03.2023. a sõlmitud lepingu nr 00981303279 (dtl 69-73), mille kohaselt on hageja andnud kostjale Montonia Finance OÜ-lt kauba soetamiseks krediiti 683 eurot. Lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale krediidi kasutamise eest intressi 9,00 % aastas ning tagastama krediidisumma koos intressiga igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, lõpptähtajaga 27.03.2028. a. Lepingu krediidi kulukuse määr on 16,86 %. Lepingus oli kokku lepitud maksete tasumisega viivitamise korral viivise määr 10,50 % aastas. Mõlemad lepingud koos lisadega, sh maksegraafikud ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehed, on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Esimene leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud vastavalt 26.03.2023. a ja teine leping 27.03.2023. a. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et eelnimetatud lepingud sõlmis tema nimel keegi teine, on paljasõnalised ja tõendamata. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 16.12.2019. a nr 2-16-124450, p 22), et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. IDkaardi ja PIN-koodide osas peavad isikud üles näitama kohast hoolsust, sest tegemist on vahenditega, mille abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on omakäelise allkirjaga samaväärne tähendus. Kostja ei ole väitnud, et tema digitaalse allkirjastamise vahendid, sh allkirja andmiseks vajalikud PIN-koodid oleksid ilma tema tahteta tema valdusest välja läinud. Kui kostja andis oma digitaalse allkirjastamise vahendid kolmandale isikule vabatahtlikult, siis ei mõjuta see tehingu kehtivust. Kostja ei ole esitanud väiteid, mille põhjal võiks järeldada, et tema nimel sõlmis keegi kolmas isik hagejaga lepingud pettusega. Kostja on pöördunud küll vastava kaebusega politseisse, aga kriminaalmenetlus lõpetati, sest süüteo toimepanijat ei suudetud tuvastada. Kostja selgitused selle kohta, et ta käis U.L-il külas ja viimane andis talle oma telefoni, et osta tema mehele kõneaega, on ebamäärased ega seostu kostja nimel hagejaga krediidilepingute sõlmimisega. Kostja ei ole üldse väitnud, et keegi kolmas isik oleks tema digitaalse allkirjastamise vahendid saanud. Eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul lugeda, et lepingud on hagejaga sõlminud kostja, kelle nimel on lepingud digitaalselt allkirjastatud.
12.3.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepinguid täitnud. Hageja on esitanud tõendina e-kirjad, mis tõendavad, et hageja saatis lepingute kehtivuse ajal kolmel korral krediiditaotlustes märgitud kostja e-posti aadressile või krediiditaotlustes märgitud kostja elukoha aadressile meeldetuletuskirju (dtl 61, 62, 63, 64, 78, 79, 80, 81) lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks ning 30.06.2023. a, kui
4 (6)
kostja oli viivituses kolme osamakse tasumisega, saatis hageja krediiditaotlustes märgitud kostja elukoha aadressile kirjad (dtl 60, 74), milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et kui määratud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasuta, loeb hageja lepingud kostja rikkumise tõttu üles öelduks alates 14.07.2023. a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel on hageja nõuded kostjalt nii krediidilepingutest tuleneva põhivõla, intressivõla, viivise ja ka võla sissenõudmiskulude saamiseks põhjendatud. Kostja ei ole vaidlustanud krediidilepingutest tuleneva maksekohustuse rikkumist ega seda, et tal on tähtaegselt tasumata 26.03.2023. a sõlmitud lepingu järgi krediidi põhiosa 2181 eurot, lepingutasu 15 eurot ja intress 160,74 eurot ning 27.03.2023. a sõlmitud lepingu järgi tasumata krediidi põhiosa 683,90 eurot ja intress 31,05 eurot. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et krediidilepingud on hageja poolse ülesütlemisega lõppenud 14.07.2023. a ja alates sellest ajast on nõuded muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt nõuete täitmist, lisaks viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest ning võla sissenõudmise kulusid. Hageja nõuab viivist hagiavalduse esitamise, s.o 11.12.2023. a seisuga, arvestusega lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, mis on põhjendatud. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud krediidilepingute puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohaldab õigust kohus ja sellest tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tuvastatav nõude aluseks olevate poolte vahel sõlmitud krediidilepingute vastuolu seaduse imperatiivsete sätetega, sh tarbijakrediidilepingu kohta sätestatuga. Lepingute krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ja hageja on tõenditega põhistanud (dtl 66, 67, 76), et ta kontrollis enne lepingute sõlmimist kostja maksevõimet ja järgis vastavalt VÕS §-ile 4034 järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.4.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: 1) 2494,03 eurot, millest 2181 eurot on 26.03.2023. a sõlmitud krediidilepingust nr 00251303268 tulenev põhivõlg, 160,74 eurot intress, 127,29 eurot 11.12.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt, 15 eurot lepingutasu ja 10 eurot sissenõudmiskulud; 2) 757,01 eurot, millest 683,90 eurot on 27.03.2023. a sõlmitud krediidilepingust nr 00981303279 tulenev põhivõlg, 31,05 eurot intress, 34,06 eurot 11.12.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ja 8 eurot sissenõudmiskulud.
Menetluskulude jaotus
5 (6)
12.5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
12.6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 159) kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 420 eurot, sh 92,79 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 327,21 eurot täiendavalt hagiavalduse esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 420 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 420 eurot kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.